Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ARTIKLID EL 07-08/2002
Kohus kopra le

Kobras on Eesti plisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse kttimise tagajrjel siit kadus viimased andmed aastast 1841 ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rndas. Ta on judsasti levinud ja paiguti vga arvukas, ning seetttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka pllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele.

KOPRA PATUD
Pahandused tekivad peamiselt sellest, et kopra ja inimese huvid metsa- ja pllumajandusmaadel ristuvad. Seda eriti seal, kus inimene oma tahtmist mda loodust mber on kujundanud: gvendanud jgesid ja ojasid ning rajanud kuivendusssteeme. Inimene kaevab kraave, et tema jaoks liigset vett ra juhtida; kobras, vastupidi, paisutab vee les, et oma elu paremini korraldada.

Uputatud metsad ja heinamaad. Pahandus ei pruugi igal pool olla htmoodi suur, see sltub paiga looduslikest tingimustest. Seal, kus paisutatud vesi mahub veel voolusngi ja sng on suure langusega, pole kobraste mju kaldakooslustele eriti suur vi jb koguni mrkamatuks. Ulatuslikud leujutused tekivad enamasti madalate kallaste ja vikese langusega veekogudel, niteks Peipsi-rsetel aladel ja Alutagusel ning mne je viksemate lisajgede mbruses. Mju on suur ka voore- ja kuppelmaastike sulglohkudes ja jrvekestes. Oma osa mngib siin veel ilmastik: vihmastel suvedel laiutab kobraste paisutatud vesi tunduvalt suurematel aladel kui pua-aastatel.

Kige kurjemad ollakse kopra vastu kuivenduskraavidega metsa- ja pllumajanduspiirkondades: eri aegadel tehtud uuringud nitavad, et kobraste kahjustused on kuivendatud maadel oluliselt suuremad kui looduslikel. Asustustiheduse suurenedes, kui looduslikud veekogud on hivatud, tungivad nad ha enam maaparanduskraavidele ja -kanalitele. Viimastel aastatel registreeritud koprakahjustustest paikneb 71% parandatud maadel ja ainult 29% looduslikel [3, 5] (1. joonis).

Kogu Eestis on kobraste paisutatud vee mjuala suurenenud mnekmnest hektarist 1970. aastal kuni 6000 hektarini 2000. aastaks (2. joonis). Mju on sna vike suurte jgede ja jrvede ning vanajgede piirkonnas, kus kobrastel pole vajadust ega ka vimalust vett vga tugevasti paisutada. Tagasihoidlikud on leujutused ka keskmistel suure langusega veekogudel ning tehisveekogudel. Enamik koprakahjustusi ilmnevadki kraavidel (45%) ja vikestel, alla viie meetri laiustel jgedel ja ojadel (39%). he pesakonna paisutatud vesi vib mjustada eri aegadel 2,5 kuni 4,5 hektari suurust veekogu kaldaala (3. joonis).

Koprapaisude tttu on le ujutatud vi liigniiskeks muutunud valdavalt looduslikud ja vsastunud heinamaad, sood ning harvikud ja soometsad (moodustavad kokku ligi 4/5 mjutatud maadest). Kik need kooslused ei ole majanduslikult olulised ega ole neil ka erilist metsa- ja pllumajanduslikku thtsust. Seetttu pole kobraste tekitatav majanduslik kahju seal kuigi suur. Suurim kahju tekib kuivendatud metsades, mis moodustavad siiski vaid 14% kigist kobraste mjutatud aladest. Vike osa (4%) kahjustusi on registreeritud ka krgema boniteediga puistutes looduslike veekogude kallastel, samuti kultuurheinamaadel ja teistes kaldabiotoopides [5] (4. joonis).

Neist arvudest jreldub, et mrkimisvrsed kahjustused pllu- ja metsamajandusele ilmnevad vaid kuni viiendikul kopra elupaikadest. Kige kriitilisematest piirkondadest oleks otstarbekas loomad vlja pda.

Langetatud ja liigvee tttu hukkunud puud. ks kobras kasutab aastas keskmiselt he tihumeeteri puid ja psaid. Sellest kulutab loom umbes poole elulisteks vajadusteks toiduks ja ehitisteks , teine pool jb vette ja kallastele kdunema.

Siingi theldatakse majanduslikku kahju eriti kuivendatud aladel. Kige suurem on kahju seal, kus mets hukkub paisutatud vee mjul. Sellised piirkonnad peaksid olema pideva kontrolli all ja vajaduse korral tuleks neistki loomad vlja pda.

Koprad hakkasid varasemast tunduvalt rohkem pahandust tegema kaheksakmnendate aastate esimese poole veerohketel aastatel: siis registreeriti he pesakonna territooriumil keskmiselt 5060 tihumeetrit kuivanud vi langetatud puid [2, 4]. Muidugi tuleb arvestada, et enamasti oli see kobraste viie kuni kmne aasta tegevuse tagajrg.

Praeguste hinnangute jrgi teevad koprad Eesti metsades igal aastal kahju ligikaudu kolme miljoni krooni vrtuses [5]. Samas aga ei tohiks me ka unustada, et kasvav puit ei thenda veel rahalist tulu: enamasti ei ole kopra elupaigad looduslike tingimuste tttu metsaraieks soodsad, sest lesttamise kulutused kujunevad nendes piirkondades enamasti suuremaks kui puidust saadav kasum. Seetttu polegi suur osa kopra elupaikadest kitnud inimese thelepanu ning sealsed biotoobid on jnud looduse meelevalda ja kobraste valitseda.

Peipsi- ja Vrtsjrve-rsetes sookaasikutes on veerohkete aastatega kaasnenud loodusliku krgvee mju olnud metsale kmneid kordi suurem, kui seda theldati kopra uputatud aladel samas piirkonnas. rgem vaadakem mda sellestki, et ka raietdel kasutult vedelema jnud puidu kogused on mitu korda suuremad kui kopraasunduste mjualadel.

Lbiuuristatud kaldaalad. Kobras kaevab rohkesti urgusid ja kanaleid, tekitades nii paratamatult muutusi veekogude kaldaalal.

Kopraurud, mis kipuvad osalt sisse varisema, hirivad nii inimese kui ka mehhanismide liikumist kaldavalli teedel. Veekogu kaldal paiknevad heinamaad on sageli kopra urgudest uuristatud: heinakoristusmasinad vivad sisse vajuda ning t seiskuda. Ka rikutud teede remont lheb kulukaks. Seetttu ei kasutata enam mitmel pool kopra asualasid pllumajandusmaana.

Probleeme tekitavad kopraurud veel kalamajandite ja tehisveekogude piirdepaisudes: lbi urgude voolav vesi vib paisu minema uhtuda, kahjustades kala- vi veemajandust. Kobraste tegevuse tttu uhuti 1979. aastal ra Konsu jrve veetaseme reguleerimiseks ehitatud pais, mille tagajrjel oli pikka aega hiritud Kivili keemiakombinaadi t.

Langetatud puud risustavad veekogude kaldaid. Nende koristamine on tmahukas: looduslikud tingimused ei lase seal kasutada masinaid, t tuleb teha ksitsi. Vhemalt puhkevrtusega veekogude kallastel, kus kulgevad ka teed, on puhastust ometi vajalik. he koprapesakonna risustatud kaldaala puhastamine vib arvestuste jrgi nuda kaugelt le tuhande krooni [5].

Surnud puit on tavamajanduslikust seisukohast kadunud varandus sobib vaid ktteks vi paberitstusele , kuid looduskaitse mttes mitmeti kasulik: vheneb vajadus kulutada raha elupaikade loomiseks surnud puudest sltuvatele ohustatud liikidele (niteks valgeselg-kirjurhnile), nagu seda Phjamaades tehakse. Siin ongi paras koht jtkata kopramjude vaatlemist teisest aspektist looduse poolelt.

LOODUSES ON KOBRAS PIGEM LOOJA
kski teine meie alal elav loomaliik pole vimeline muutma oma elukeskkonda nii suures ulatuses, kui seda teeb kobras, ehitades paise, kuhikpesi, urge ja kanaleid, langetades puid ja psaid. Koprapaisude tttu muutub veekogu ja selle kaldaala taimkate, tekivad uued elupaigad.

Paisjrved, kanalid ja rohked urussteemid muudavad nii veevahetust, pinnast ja kaldavalli kui ka vee kvaliteeti. Urge kaevates kraabivad koprad vette rohkesti pinnast, mis kandub allavoolu, samal ajal kuhjub suur osa setetest urusuudmete piirkonda. Nnda suurendab kobras kallaste erosiooni ning muudab settekoormust veekogus. See on soodus mitte ainult temale endale, vaid ka saarmale ja mitmele teisele veekogu kaldavs elavale loomaliigile. Samas on setete kuhjumine kahjulik veekogu phjas elavatele karpidele. Kopraurud ja -kanalid vivad panna kruliste ojakeste vee voolama otse. Hiljem, suurvee aegu laienedes vib neist voolukohtadest vi kanalitest tekkida uus jesng. Eriline mju on koprakanalitel ja -urgudel vanajgede piirkonnas, kus nad parandavad hendust peajega. Seda vib nha peaaegu kikidel Suure Emaje vanajgedel Alam-Pedja looduskaitsealal. Madala veetaseme korral vimaldavad just koprakanalid kaladel pseda vanajgedest vlja, parandades samas ka veevahetust.

Hlbustamaks liikumist, svendatakse kaldaaluseid ja hoitakse urusuudmed risust puhtad. Nii muutuvad oluliselt elutingimused vikestes vooluveekogudes: vooluhulgad jaotuvad voolusngis mber, suureneb phjareljeefi liigestatus.

Suurimat mju veekogule ja vee kvaliteedile avaldavad paisud. le paisu voolav ja kaldavalli uuristav vesi vib uhtuda ra kaldaalasid ja muuta voolusngi. Aja jooksul kuhjuvad paisjrves setted, mis omakorda tstavad selle phja, nii et veekogu vib seetttu siirduda uude sngi.

Koprapaisutaguses veekogus muutub tunduvalt vee kvaliteet: le tammi voolates rikastub vesi hapnikuga, mis omakorda phjustab teisigi muutusi. Eriti suurt kasu toovad nende loomade rajatised saastunud veekogudes. Milliseks kujuneb kopra paisutatud veekogude mju vee kvaliteedile eri maastikes, tuleb veel uurida. Ent igal juhul loob kobras oma tegevusega soodsaid elutingimusi mitte ainult endale, vaid ka teistele.

Vee- ja kaldataimestik teiseneb. Kobraste mju veekogule pole pesakonna arengu eri etappidel samasugune, kuid muutused kulgevad siiski hes suunas. Langetades puid, avab kobras kaldav valgusele ja annab vimaluse tiesti uue kaldapuistu ja rohttaimestiku arenguks. Enamasti kaldapuistu lihtsalt nooreneb, kuid langetades eelkige toiduks sobivaid puuliike (pajud, haab, kased jt.), kujundab kobras kallastele ajapikku okaspuude ja lepa lekaaluga puistud. Avatud aladel hakkavad kasvama valgusnudlikumad rohttaimed, mis rikastavad nii kopra enda kui ka teiste liikide toiduvalikut.

Madalate kallastega veekogude res ujutavad koprad kaldapuistud (lammi- ja lodumetsad) le, nii et enamik puid hukkub. Kuivanud puude vra pudeneb ja mdanenud tved kukuvad mber. Valgustingimuste paranedes hakkavad hoogsalt arenema ftoplankton ja vee- ning kaldataimestik (makrofdid), mis omakorda loovad eeldusi plankton- ja taimtoidulistele liikidele.

leujutatud kaldaaladele kandub veega rohkesti peent setet ja orgaanilist hljumit. Surnud roht- ja puittaimede kdunedes suureneb nendel aladel pudemesjate (detritofaagide) osa, see omapuhku soodustab phjaloomastiku arengut.

Kui koprad mingiprast lahkuvad vi vlja ptakse, lagunevad paisud ja langeb veetase. Nd vee alt vabanenud pinnas on soodne pioneerkooslustele: sentimeetrine kiht viljakat muda loob soodsad tingimused sajaks kuni neljasajaks aastaks [1]. Mudaga kaetud kaldaaladel hakkab kigepealt arenema noor paju-, kase-, lepa- ja haavavsa. Moodustub uus rinne lehtpuudest, millest saab juba viie vi kmne aasta mdudes suureprane toidubaas uutele kobrastele.

Kalastik rikastub
Kopra mju kalastikule pole tema leujutatud aladel senini phjalikult uuritud, kuid selge on, et oma elutegevusega mjustab ta mrkimisvrselt kalavarude taastootmist. Senised uuringud Eestis on kinnitanud paisutuse mjuala ning sellega piirnevate veekogulikude kalastiku selget erinevust: 32 proovipgi andmete vrdluse alusel on kalade saagikus ja ka liikide arv kopra paisjrvedes ja -tiikides mrksa suuremad. Paljudel juhtudel kalu all- ja lalpool paisjrvi polnudki, sest vesi oli liiga madal. Vis leida vaid veekogule omaste liikide ksikuid viksemaid isendeid. Eriti elustikurikkad olid veekogud paisudest allavoolu: parema hustatuse tttu leidub seal rohkem jevhke ning hapniku suhtes nudlikumaid kalaliike vldast, trullingut, hinku, ojasilma ja forelli, juhul kui neid liike antud veekogus ldse on , ja mitmeid veeselgrootuid.

Eriti tuntav on paisjrvede eelis puastel aastatel, kui suur osa veekogudest kuivale jb. Sellist olukorda theldati 19961998 Lne-Eestis: rohkem kui 60% viksemaid vooluveekogusid kuivas tielikult, suuremates silis kll minimaalne vool, kuid kaladele jagus vett ksnes je sgavamates kohtades ja koprapaisutuste piirkonnas. Nendel aastatel hukkus vi langes madalas vees teiste loomade saagiks suurem osa veeloomastikust, jdes osaliselt psima ksnes kobraste paisutatud aladel. Niisiis vib koprapaise vaadelda veekogude kaitseks vajalike puhverssteemidena, mis leevendavad ilmastikust tingitud negatiivseid tagajrgi, seda esmajoones inimtegevusest mjustatud veekogudel.

Vhe on uuritud ka koprapaisude mju siirdekalade kudemisrndele. Tkke moodustavad nad vikestel ja vhese vooluhulgaga ojadel, kus krged tammid sulgevad kaladele tee vastuvoolu. Rein Jrveklje andmeil ilmneb koprapaisude negatiivne mju kalastiku liigilisele koosseisule forelli ja harjuse elupaikades Piusa je teatud likudel: tkestades kalade psu kudemispaikadesse, piiravad koprapaisud forelli ja harjuse ning teiste siirdekalade taastootmist. Ent enamik forelli- ja harjusejgesid oma suure languse ja vooluhulga tttu kobrastele ei sobi. Sedagi tuleb ksikasjalikumalt uurida, esmajoones jeforelli, harjuse ja teiste siirdekalade kudejgedel.

Soodustingimused kahepaiksete jrelkasvule. Looduslikke veekogusid svendades ja neid kanaliteks muutes, luhaheinamaid ja -niite ning sealseid vanajgesid ning jnuklohke kultuurheina- ja pllumaadeks planeerides ning tasandades on inimene tunduvalt kitsendanud kahepaiksete elutingimusi. Inimtegevuse ulatuslik mju on judnud ka metsadesse ja soodesse. Kraavitatud aladel piirab konnade levikut kudemiseks ja vastsete arenguks sobivate madalate veekogude (lompide, vanajgede, leujutatud lohkude ja svendite) vhesus. Kahepaiksete kadumine vi arvukuse langus sellistel aladel on inimtegevuse otsene tagajrg.

Kopra paistiigid leevendavad tublisti seda negatiivset mju. Paisutatud aladel on veepind enamasti pikesele avatud, vesi soojeneb kiiresti: sellised soojad ja psiva veetasemega lombid pakuvad ideaalseid tingimusi kudemiseks ja vastsete arenguks rohukonnale, harilikule krnkonnale, rabakonnale ja rohelistele konnadele (tiigi-, jrve- ja veekonn).

Luna-Eestis Karula kuppelmaastikus on kobraste paisutatud soostunud jrvekesed ja endised sooalad kujunenud oluliseks kudemis- ja kasvukohaks mudakonnale. Suurenenud on ka roheliste konnade arvukus. Nende hoogsat levimist Ida-, Kesk- ja Luna-Eestis vibki seostada kobraste rohkusega neis piirkondades. Kopraurud ja paisude alused sobivad aga kahepaiksetele talvitumiskohaks.

Tegime mitmel aastal vaatlusi he kuivendusssteemi kraavidel Tartu ligidal. Suviti neis kraavides varem vett peaaegu polnud, kuid prast kobraste paisutust kujunesid seal suureprased tingimused konnadele, kaladele ja ka nendest toituvatele liikidele. Kmmekonna aasta jooksul suurenes rohukonna arvukus kudemisperioodil mnekmnest isendist kahe ja poole tuhandeni (5. joonis). Siia on tulnud kudema veel krnkonn, rabakonn ja viimastel aastatel ka rohelised konnad. Nii konnade kui ka teiste imetajaile toiduks olevate liikide rohkus on meelitanud kohale mingi, tuhkru ja saarma, kes elavad siin talviti psivalt. Varem vis neid sel alal mrgata vaid juhuslikult. Toitumas kib ka sookure paar ning selle ala on les leidnud isegi must toonekurg.

Valgusrohketes madalates veekogudes arenevad kiiresti ftoplankton, veetaimestik ja sellest toituv loomastik, mis omakorda soodustab kogu vee-elustiku ldist arengut. Veeloomastiku ja kahepaiksete rohkus loob eeldusi paljude teiste loomaliikide eluks. Kui kala- ja vhivarud vhenevad, on konnad vga oluline saarma, must-toonekure ja isegi mitme kalaliigi (haugi, forelli, lutsu, angerja jt.) toit. Talvel moodustavad konnad kindla osa saarma, tuhkru ja mingi toidus.

Varje- ja elupaigad roomajatele. Esmapilgul on roomajatel kll kopraga vhe seost, ometi osutuvad kuhikpesad ja elustikurikkad paisjrved eelistatud elupaigaks nastikule. Pesakuhilad pakuvad talle varjet ning sobivad hsti munade hautamiseks: niiske materjal soojeneb pikesepaistelistel pevadel ja annab kdunedes lisasoojust ka pilves ilmaga. Nastikuid on leitud koprakuhilatel ja paisutatud kohtades eelkige Lne-Eestis, kus see liik on laialt levinud.

Omanoliste mikrobiotoopidena meelitavad kuhikpesad ligi teisigi roomajaid. Siin vib sageli kohata arusisalikke ja rstikuid. Vimalik, et nad pesakuhilates ka talvituvad: hel Naha oja pesal nhti sgisel kolme rstikut pikesevanni vtmas. kuhikpesad on head varjumis- ja oleskelu kohad ja siin leidub roomajaile rohkesti toitu.


Soodsad elupaigad ja toidubaas lindudele. Kopra paistiigid meelitavad eelkige veega tihedalt seotud linnuliike, kes on ilmunud nendele aladele kopra jrel: sinikael-part, viupart, rgapart ja stkas, vhemal mral teised. Kopra elupaikadega seostuvad ka valgeselg-kirjurhn, must-toonekurg ja vike-konnakotkas.

Kdunevat puitu svad putukad ja nende vastsed. Seeprast moodustub sobiv toidubaas rhnidele, eriti valgeselg-kirjurhnile, kes toitub lehtpuude (paju, lepa, kase) kdunevas puidus ja koores elavatest putukate vastsetest. Konnarohkus meelitab nendesse paikadesse elama must-toonekure ja vike-konnakotka. Ka nende haruldaste linnuliikide arvukuse suurenemist Eestis vib seostada kopra laialdase levikuga ja tema mju suure ulatusega. Mahalangenud ja kuivanud puudel leiavad peatuspaiga vrvulised, keda meelitab rikkalik toit.

leujutatud alad pakuvad hid pesitsus- ja toitumispaiku partlastele. Niteks sinikael-pardi asustustihedus on suurenenud kikjal koprapaisude taha moodustunud leujutusaladel. Sealt leiab ta rikkalikult toitu ja kaitset vaenlaste eest.


Toitumis- ja varjekohad imetajatele. Imetajate liigiline koosseis kopraasunduste piirkonnas on enam-vhem sama, mis teisteski kaldabiotoopides, kuid siin elab loomi palju rohkem. Erilist thelepanu vrib siiski saarma ja teiste poolveeliste imetajate koondumine koprapaisjrvedele. Just talvel leiavad nad siin mrksa paremaid toitumis- ja varjetingimusi, suvel pole enamasti toidupuudust ka mujal. Paisude levoolukohad ja kopraurud on karmidel talvedel poolveelistele loomadele sageli ainus vimalus pseda vee alla toituma.

Rikkalikum kalastik ja talvituvate amfiibide suurem kontsentratsioon, pisiimetajate (mgri, kaelushiire, niidu-uruhiire, juttselg-hiire, ondatra) ja veelindude rohkus meelitavad siia toituma saarma, mingi, naaritsa, tuhkru ja krbi. Paraku murrab saarmas ka kopra poegi, kui muud toitu ei jtku. Saarmaste arvukuse tusu prast madalseisu aastail 19701985 vibki vhemalt osaliselt seostada kopra levila laienemise ja tema asustustiheduse suurenemisega Eestis.

Koprapesakonna territooriumide tavalised asukad on ka khrik ja rebane. Sagenevad ilvese ja hundi kigud kopra asundustesse, sest kobras ise on neile ihaldatud ja jukohane saak. Luna-Eestis ja mitmel pool Ida-Eestis on leitud jlgi ilvese ja hundi kopravaritsusest, kusjuures kahes kohas oli kobras ka tabatud. Nende kiskjate surve on ilmselt suurem soojal aastapoolel, kui kobrast on lihtsam ktte saada. Kobraste sna vikest arvukust Pedja jel vibki seostada hundi ja ilvese mjuga, Vrtsjrve suubuvalt Leie kraavilt leiti aga rebase murtud ja osaliselt sdud noor kobras. Vib oletada, et kobraste arvukuse tustes hakkab see liik etendama ha suuremat osa kiskjate toidulaual.

Kopra elutegevus, eriti tema paisutatud vesi vib osutuda teistele imetajatele vga vajalikuks pua-aastatel: 1996. ja 1997. aasta puasuvel olid kopratiigid mitmel pool Lne-Eestis ainsad joogikohad metsloomadele. Loomad, kes ei taha oma kasukat mrjaks teha, kasutavad koprapaise veekogude letamiseks. Kopra elupaikades on theldatud ptrade, metskitsede ja valge- ning halljneste koondumist, phjuseks kobraste langetatud puud. Eriti suur toidukonkurents kipub tekkima langetatud haabade juures: sageli koorivad pdrad haavad enne puhtaks, kui kobras ise jaole saab.


KAITSJA LPPSNA


Kobraste arvukus on Eestis paiguti sna suur, sellega kaasneb ka mrgatav mju keskkonnale, eriti inimese kujundatule. Kopra mjul on omad positiivsed ja negatiivsed kljed.

Inimene, kelle huve kobras riivab, on valmis ta hvitama, vhemalt oma maadelt. Jahimeestel lasub kohustus hoida ulukikahjustused lubatud piirides. Millised on need piirid? Kus me vime kopraid hoida, kus peaksime nende elutegevust piirama ja kust nad vlja pdma? Seda on sna phjalikult seletatud kopra kaitseks ja kasutamiseks 2001. aastal valminud tegevuskavas [5].

Koprakahjustuste ulatust vib hinnata umbes kolmele miljonile kroonile aastas. Ent milline on kopra loodud vrtuste hind? Mis maksavad need krooksujad, valge- ja must-toonekured, saarmad ja paljudele eluvimalusi andvad vriselupaigad? Sellele kigele ei saa paraku riputada hinnasilti, sest sel polegi hinda.

Ndne jahikorraldus mratleb vaid koprajahi aja, kuid ei reguleeri kttimist arvuliselt ega piirkonniti. Meil ei ole selget levaadet selle vrtusliku looma seisundist eri paikades. Me ei ole hinnanud nende elupaikade kvaliteeti ega korraldanud varude kasutamist ja kaitset teaduslikel alustel. Tegevuskavas antud juhised alles ootavad ellu rakendamist.

Juhul kui kobrast hakatakse hindama taas rahvameditsiinis, karusloomana ja tema lihas avastatakse palju vitamiine ja asendamatuid toidukomponente, kui kuulutatakse ige hind tema rasvale ja nrele, siis vib kopra elutegevuse ja inimeste huvide konflikt vtta hoopis uue prde.

Muidugi, inimese muudetud keskkonnas elavale liigile on ohtlik ka populatsiooni alaekspluateerimine: asurkond vib jrsult kahaneda haiguste vi elupaikade ja toidubaasi halvenemise tagajrjel.

Oleme armetud looduse ja keskkonna kaitsjad, kui ei suuda korraldada seda kujundavate liikide sstlikku kasutamist ja kaitset. Me ei oska (vimalik, et ei tahagi) mista ssteemselt mis tahes liigi thendust keskkonnas. Silmapaistvate, haruldaste ja kaduvate liikide prast hirekella les kulutame miljoneid, mrkamata seda, et samas vivad hbuda ja kaduda mitmed veelgi thtsamad liigid.

ks selliseid ongi kobras, kes petab meid ngema mingi piirkonna kogu elustikku ssteemselt: vastastikuses sltuvuses, htse tervikuna. Ent heklgne ja vhestele teadmistele tuginev arusaam ei vimalda majandada kobrast sstlikult. Me tegutseme kll igusaktide, ametnike oskuste ning tegelike vajaduste ja vimaluste piires, kuid sellest on vhe. Meie kik, kes me puutume kokku loodusega, peaksime hoopis tpsemalt teadma iga selle elemendi liigi sisulist thendust tervikule.

Sageli hakkame hindama vrtusi alles siis, kui oleme neist ilma jnud, vi kui midagi on vhe vi kvaliteet kehv. Me ei oska hinnata keskkonna puhtust enne, kui hakkame lausa khima ja inimese hais lb vastu igast lombist ja tuulepuhangust, kui piiramatuna nivad loodusvarad on kokku kuivanud. Mitte selles mttes, et neid ei jtku, vaid hoopis selleprast, et nad ei klba: hk, vesi ja pinnas ning neist sltuvad teised loodusvarad ei taga meile enam seda, mis vimaldaks tunda rmu elust enda mber, sellest sagivast liigirohkusest, mis on olnud esialgu omane meie veekogudele, soodele, metsadele ja niitudele.

Materialiseeruv maailm ei taga elukvaliteeti, see tagab ksnes leoleku teistest inimestest, kultuuridest, ka moraalist. Aga mitte kunagi ei taga ta leolekut elust endast.

Te vite vihata kobrast, sest te armastate oma kaske, unapuud ja kike vrtuslikku, mille Looja on teile andnud ja mida te nd enda omaks peate.

Ent te saate rikkamaks, kui suudate armastada ka kobrast ja kike muud, mis teid mbritseb, sest seesama Looja on andnud selle teile kasutada ja hoida. Ta on andnud teile arukuse seda mista ja armastada: te imetlete kopra ehitisi, tkust ja inimese omale sarnast elulaadi, ja ehk mistate sedagi, kui suur varandus on liigirikkus teie mber. Kobras loob seda, laske tal elada. Ta teeb sageli oluliselt rohkem meie kigi elukeskkonna parandamiseks kui arvatagi oskame, ta petab meid elama sstlikult, petab meile ka arukust, mida ha suurenev tarkustetulv tapma kipub.

Loodusrahvastel on uskumus, et kobrastes elavad edasi lahkunud inimeste hinged. Vib-olla ongi nii, miks muidu on nad nii arukad!




1. Kurt, Friz 1982. Naturschutz Illusion und Wirklichkeit. HamburgBerlin.

2. Laanetu, Nikolai 1995. The status of European Beaver (Castor fiber L.) population in Estonia and its influence on habitats. Ermala, A.; Lahti, S. (eds.). Proceedings of the 3. Nordic Beaver Symposium. Finnish Game and Fisheries Research Institute, Helsinki: 3440.

3. Laanetu, Nikolai. 2000a. Kobras metsas. Eesti Mets, 4: 1618.

4. Laanetu, Nikolai. 2000b. Influence of Beaver (Castor fiber L.) on natural and ameliorated lands. Folia Theriologica Estonia, 5. Proceedings of the fourth Baltic Theriological Conference. TartuTallinn: 6674.

5. Laanetu, Nikolai 2001. Tegevuskava kopra kaitseks ja kasutamiseks Eestis. (Action plan for the protection and management of the European Beaver (Castor fiber L.) in Estonia) Tartu.

Nikolai Laanetu (1946) on zooloog, uurib eesktt veeliste ja poolveeliste imetajate bioloogiat ja koloogiat.



Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012