Eesti Looduse fotov�istlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2005/1
Haab, platud ja hinnatud metsapuu

Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline kll, aga tuntuse le vib vaielda: peale selle, et ta lehed vrisevad ja et ta kipub jalal seistes mdanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka vrtuslikuks metsapuuks.

Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline kll, aga tuntuse le vib vaielda: peale selle, et ta lehed vrisevad ja et ta kipub jalal seistes mdanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka vrtuslikuks metsapuuks.

Meie metsade tavaline lehtpuu harilik haab kuulub papli perekonda. Niisiis on haab meie ainuke kodumaine pappel, kigi teiste siin kasvatatavate papliliikide (neid on umbes paarkmmend) looduslik levila asub vljaspool Eestit, need puud on meile sisse toodud.

Papli perekonna nimetuse (Populus) pritolu ei ole pris selge. Arvatakse, et see tuleneb kreekakeelsest snast paipallo vabisema, vrisema. Tenolisem tundub aga vide, et see prineb vljendist arbor populi (lad.): arbor puu , populus rahvas, seega rahvapuud. Vana-Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kikjale avalikesse kohtadesse.

Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Grnimaalt prinevad Alam-Kriidi ajastust, mis lubab vita, et paplite iga maakeral knib vhemalt saja miljoni aastani.

Eri maade sstemaatikud on jaotanud papli perekonna mitmesugusteks alahikuteks: alamperekondadeks, rhmadeks, sektsioonideks jm. Enamik paplite sstemaatika uurijaist pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures ks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja bioloogilised iserasused, mistttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline paplikomisjon (International Poplar Commission) [10].


Tundrast troopikani. Harilik haab (Populus tremula) on vga laia levikuga liik, arvatakse isegi, et ta on kige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas[2]. Veidi liialdades vikski siis elda, et haaba vib leida tundrast troopikani.

Tepoolest, haava levila hlmab peaaegu kogu Euraasia mandri (#1): 38 phjalaiusest lunas kuni 70 phjas, kusjuures parem kasvuala jb 5360 phjalaiuse vahemikku [15]. Seetttu vib igati nustuda Paul Reimi vitega, et Eesti (kui mitte tervikuna, siis vhemalt Luna-Eesti) asub haavale soodsaimas piirkonnas[11]. Phjas ulatub haava levila kuni metsade leviku phjapiirini tundras, lunas kasvab ta aga steppides, poolkrbetes ja isegi soolakmuldadel. Mnevrra eriarvamustel ollakse Islandil levinud haava suhtes: hed vidavad, et ta kasvab seal looduslikult, teised seevastu, et haab on Islandil eksootliik. Alpides ulatub haava kasvuala 13002000 meetri krgusele le merepinna, Preneedes 1600 meetrini, Kaukaasias ja Altais 1900 meetrini.

Aasias ulatub tema levila Siberist Amuurimaani (mnede autorite andmetel isegi kuni Kamtatkani), haab kasvab Mongoolias, Hiinas, Jaapani phjaosas, kuid ka Phja-Aafrikas. Ulatusliku areaali piires kasvab see puuliik erisugustel kasvukohtadel, ent eelistab siiski viljakamaid muldi.


Vriseb nagu haava leht, tleb rahvasuu. Haava teaduslik liiginimetus tremula tuleneb kahtlemata temale omasest lehtede vrinast (ld. tremula vrisev).

Sellest, miks ks metsapuu igavesti vrisema ja ldisema peab, jutustavad paljud rahvasuust prinevad lood. Legendi jrgi olevat rist, millel Kristus suri, olnud haavapuust. See on vaid ks nide, kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub rohkesti selleteemalisi leskirjutusi.

Tegelikult tuleneb haavalehe lakkamatu liikumine tema ehituse eriprast: haaval on suur ja peaaegu mmargune leht (lehelaba pindala on keskmiselt 38 cm, pikkus ja laius ligikaudu vrdsed, keskmiselt 67 cm). Et sna suured lehed kinnituvad vrsele pika, keskmiselt viiesentimeetrise ja veidi lapiku rootsu abil, paneb iga viksemgi huvool nad laperdama. Haavaleht liigub ka siis, kui teised puud tuulevaikuses puhkavad. Arvatakse, et lehtede asendi sage muutus vimaldab valgusnudlikul haaval pda rohkem pikesevalgust.

Lehtede mdud olenevad puu soost, puhkemisajast, kasvukoha viljakusest. ldjuhul on lehelaba laius ja pindala ning leherootsu pikkus isaspuudel suurem kui emaspuudel. Need erinevused ei ole eriti silmatorkavad ja nende phjal puude sugu eristada siiski ei saa. Samuti on selgitatud, et viljakamatel kasvukohtadel kasvatavad haavad suuremaid lehti kui vhem viljakatel, varasema puhkemisajaga puude lehed on viksemad kui hiljem puhkevatel, kuid needki erinevused ei ole vga silmatorkavad.


Isas- ja emashaavad. Nagu juba eelnevast selgus, on haab kahekojaline: emas- ja isasied asuvad eri puudel. ied on koondunud paljuielistesse rippuvatesse isikutesse urbadesse. Isas- ja emasisi pole just kerge eristada, sest mlema kattesoomused on hallide karvadega.

Haab on tuultolmleja. itseajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tuules tugevamalt, sest nende telg on painduvam. Emasurvad on jigemad, seega ka vhem liikuvad. Ent tuules lehvivate urbade jrgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost haavapuid ite (urbade) jrgi ra ei tunne.

Palju on uuritud isas- ja emashaabade vahekorda puistutes. Selgub, et isaspuid on kaks korda rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rhmiti, kusjuures hte sugu puuderhm vib hivata isegi kuni hektarisuuruse ala.

itsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti itseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vltab keskmiselt kuus peva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis ndalat. Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised, vga vikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab vga viljakas: saja-aastane puu vib toota 54 miljonit seemet [12], puistus vib aga viljakus vheneda: 400500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv letab mitu korda mne teise metsapuu oma, neme looduses siiski vga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle phjuseks haavaseemne halba idanevust.

Tegelikult idaneb vrskelt valminud haavaseeme hsti (85100%). Ent imepisikesed seemned annavad vga nrku tusmeid, kes vivad hvida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on pisikestele tusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jua maapinnani. Seetttu vib haavaseemikuid leida ksnes lkkeasemetelt vi mujalt, kus teisi rohttaimi pole.

Asjaolu, et raiestikud on sageli kattunud haavavsaga, tuleneb selle liigi erakordselt heast vimest paljuneda juurevsudest. Juurevsu moodustub peamiselt peenematel ja noorematel maapinnalhedastel juurtel. Kige rohkem vsusid tekib he-kahe sentimeetri sgavusel, harva aga juurtel, mis asuvad sgavamal kui kolm sentimeetrit. Vsu vivad anda juba aastased juured, kige rohkem tekib neid kolme- kuni kuueaastastel juurtel lbimduga kuni kolm sentimeetrit. Vsumisvimelised juured ulatuvad emapuust sna kaugele: tavaliselt leidub vsundeid 2025 m kaugusel emapuust, kuid ksikjuhtudel on neid theldatud isegi kuni 55 meetrit eemal [12].ks vana haab vib juurtega hivata 10001200 m suuruse maa-ala.


Meie oma haab ja haavikud. Oleme harjunud ngema haaba sirgetvelise krge puuna. Eesti puukuulsuste hulgas mrgitakse pikima haava krguseks 40 meetrit [13], hel langetatud puul Jrvseljal on tve pikkuseks mdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub le 600 m, kuid nende ldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust vlja raiutud puitu) le 800 m.

Eesti metsades on pikka aega valitsenud mnnikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, vheneb viimase aja suundumuse jrgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osathtsus. Arvatakse, et seda phjustab eelkige pllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (vi metsastumine), osaliselt ka raiesmike jtmine looduse hooleks.

Niisiis on muutunud ka haavaenamusega puistute osathtsus. Kui 1988. aasta metsafondi arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel vis jreldada, et haavaenamusega puistute osathtsus (pindala jrgi) meie metsades mnevrra kahaneb, siis viimaste andmete jrgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid ldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest luna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vhe Kagu-Eestis ning suhteliselt palju Lne-Eestis (Kullamaa ja Varbla metskonnas) ning Saaremaa lunaosas.

Riigimetsade pindalast katavad haavikud vaid 2,1%, erametsades pisut rohkem 2,7%. Seejuures on kige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja Lnemaal (4,5% erametsade pindalast) ning ige vhe Hiiumaal (1,2%) ja Plvamaal (1,5%).

Hoopis suurematel pindadel on haaba segametsades. Krvalpuuliigina kasvab ta peamiselt viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. ldiselt ongi Eestis he liigi metsi (puhtpuistuid) sna vhe. Mrgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osathtsus on suur (le 10% puistute ldtagavarast) ka Kru, Taagepera ja Oraje metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pide) ja Lnemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16].

Haab kasvab meil ldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt vrsketel vi niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kige enam naadi kasvukohatp: ligi seitsmendik (13,5%) kigist selle kasvukohatbi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatbi on haavikud levinud peaaegu vrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jnesekapsa, snajala ja angervaksa kasvukohatbis [6]. Haava erakordselt head kasvuvimet nitab haavikute aastane juurdekasv, mis riigimetsades on keskmiselt 6,8 m ja erametsades keskmiselt 6,1 m hektari kohta [17]. Meie kodumaistest puuliikidest letab haaba vaid hall lepp, mille aastane juurdekasv riigimetsades on 6,1 m/ha ja erametsades 7,3 m/ha (#3).


Psana ja sambana. Ekstreemsetes oludes (metsade leviku phjapiiril, mgedes, soolakmuldadel jm.) kasvab haab madala jndriku psana. Soome dendroloogid [9] on kirjeldanud eriti madalakasvulise haavavormi P. tremula f. sallensis. See on he-kahe meetri pikkuste okstega ja ainult kmne sentimeetri krgune psas, kelle lehed sarnanevad tavalise haava omadega. Niisugune leiti Vrri uurimisjaama lhedalt Sallast, samasugust maad ligi roomavat vaiphaaba on Soome lipilased leidnud veel pperetkel Koola poolsaarele Tshuna tundrast.

Lehtede kuju ja suuruse jrgi on haaval kirjeldatud mitu vormi (#4). Suur osa neist on haruldased, leitud vaid mnest kohast. Enamik looduslikest vormidest on kirjeldatud esialgu Rootsis, hiljem aga leitud ka Soomest. ks pnevamaid nende seas tundub olevat imevikeste lehtedega (lehelaba lbimt vaid 11,5 cm) madal (510 m) puu f. microphylla. Omaprane on ka harva ette tulev f. flabellata, mille lehed on pikalt kiilja alusega (lehelaba 23,5 cm pikk), tipuosas tihedama hammastusega. Sellega sarnaneb f. freynii, kuid tema lehed ei ole nii pika kiilja alusega ja on ka kujult laiemad ja lainelisema servaga. Eesti metsades on leitud haavavormi f. villosa, mille lehed ja noored kasvud (kuni kahe aasta vanuseni) on viltjaskarvased. Eriti karvased on noored lehed varakevadel, hiljem karvad kaovad, kuid psivad kauem lehtede allkljel.

Paljudest dekoratiivvormidest on praktilist kasutust leidnud kitsa pramiidja vraga 'Erecta'. See sammasjas haavavorm leiti Rootsist juba 1847. aastal ja teda kasutatakse Soomes ja Rootsis ohtralt linnade ning muude asulate haljastuses ka tnapeval. Eemaltvaates on ta sna sarnane meie pramiidtammega.

Korba paksuse ja vagude sgavuse jrgi eristatakse haaval siledakorbalist ja rmedakorbalist vormi. Siledakorbaline haab on meie metsades tavaline, rmedakorbalist leidub aga harva. Kirjeldades haava koore vrvuse suurt varieeruvust, on eristatud vorme koore vrvuse alusel (hallikooreline, rohelisekooreline, heledakooreline ja tumedakooreline). Vrtuslikumaks nendest on peetud rohelisekoorelist haaba: see on hallikoorelisest kiirema kasvuga ning samas vastupidavam sdamemdanikule. Uurimistel on kindlaks tehtud, et haava roheline koor sisaldab fotosnteetiliselt aktiivset kloroflli, mis vibki olla tema kiirema kasvu soodustaja. Siiski pole uurijad ksmeelel selles, kas tegemist on eri vormidega, mille omadused on pritavad, vi phjustavad koore erisugust vrvust koloogilised tingimused.

Juba ammu on mrgatud, et kik haavad ei lehti kevaditi hel ajal: eri aastatel kestab lehtimine hest kuni kolme ndalani. Tenoliselt oleneb see mitme ilmastikuteguri koosmjust, pealegi reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (19721983) selgus aga, et iga puu silitab aastate jooksul oma isikupra: varapuhkevad lehtivad alati enne phiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja peva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetttu ei saa lehtimise aega ksitleda olulise taksonoomilise tunnusena.


Hiidhaab. Omaette suursndmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes 3n=57) tavalise diploidsega (kromosoomide arv 2n=38) vrreldes ka vastupidavamaks sdamemdanikule. Triploidsele haavale on omane organite hiidsus: ta pungad, lehed, ja hulhede sulgrakud on suuremad kui diploidsel haaval. Sellest tuleneb ka tema nimetus hiidhaab (P. tremula f. gigas). Ent haava ploidsuse le saab siiski otsustada kromosoomide arvu jrgi, sest kik suurte lehtedega haavad ei ole osutunud triploidideks.

Hiidhaava suureprased kasvuomadused hutasid ka teiste maade metsateadlasi oma haavapuistuid thelepanelikumalt uurima. Otsinguid kroonis edu ja esimesed triploidsed haavad leiti Venemaal juba 1938. aastal, hiljem Soomes, Ltis, Leedus, Valgevenes ja mujal. Eestis leiti esimesed hiidhaavad 1968. aastal Pikknurme metskonnast.

Anatoomilised uurimised on nidanud, et triploidse haava puidus on rohkem tugirakke, kuid vhem sooni ja ssikiiri kui diploidsel haaval. Sdamemdanikku phjustava haavataeliku seeneniidistiku arenemiseks on vaja hku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vhem kui soontes ja ssikiirtes. Seetttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema kasvu krval ka suurema mdanikukindluse.

Et Eestis ei ole nnestunud leida samasugusel kasvukohal enam-vhem sama vanusega diploidse ja triploidse haava puistut, esitame vrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine krgus 27 m ja hektaritagavara 302 m; triploidse haavapuistu vastavad nitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute sdamemdanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mlemal peaaegu vrdne (diploididel 98,6% ja triploididel 98,9%), selgus, et diploididel oli sdamemdanik haaranud 14%, kuid triploididel ainult 4,5% mudelpuude mahust [1].



Ajast aega tuntud tarbe- ja ehituspuu. Tets anomit, visklit, khvlit, ruihi. Lehti pandas eljille sds. Puid palotatas (Setu). Selles setu rahvaprimuses on kokku vetud haavapuidu igiplised kasutusalad koduses majapidamises. Haavast valmistati knasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade pniseid.

hukesest (712 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja selte kered. Haavast tehti ka pulmatseremoonias thtsal kohal olnud veime- ehk annivakad, mis olid kaanega suletavad ja pletuskirjadega rikkalikult kaunistatud. Samal viisil valmistati ka kohvrite eelkijad, tugevasti rautatud ja lukustatavad reisivakad [18].

Haaba hinnatakse tnapevalgi mitmesuguste elutarbeliste esemete toormaterjalina. Haavapuit on hele ega anna lisamaitset, mistttu sobib puulusikate ja puunude, taarakastide ja -tnnide valmistamiseks. Kergesti vrvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi. Palju on kasutatud haavalaaste ka pakkematerjaliks kergesti purunevate esemete (klaasnud, portselan) transportimisel.

Vanad rahvaprased suusad (Phja-Eestis suksed) valmistati enamasti haavatvest lhestatud laudadest. Suuskadel liikusid peamiselt metsavahid ja jahimehed sgava lume aegu. Kuid haavast tehti veel teine, olulisem liiklusvahend: haavatvest nestatud paat ehk haabjas. See on soome-ugri traditsiooniline hepuulootsik, mis Eestis on levinud ulatuslike kevadiste leujutuste piirkondades Kasari jel, Prnu jgikonnas ja Emaje Suursoos. Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatvest paadi raiumise kunsti petavad.

Noored haavad klbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mne hea kerge reha- vi hanguvarre.

Haava marpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vhe. Haavapalkidest hooned on psinud 100150 aastat. Niteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Krvalhooneid (niteks aidad, saunad) on haavapalkidest ehitatud ka Soomes: ilmastikuolude ja ultraviolettkiirguse mjul hallikaks vrvunud haavapalgid kestavad senikaua, kuni katus vett peab.

Haavapuit ehitusmaterjalina ei ole tundmatu teisteski Phjamaades, eriti Norras. Haavalaast oli philine katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kik Kii kirikute kuplid, just haavalt prineb nende kaunis hbedane lige. Ka meie taluhoonete katusteks on sageli kasutatud haavalaastu, mida saadi laastumasinaga haavapakku hveldades. Mnda aega oli haavalaast Eestis kadunud, kuid viimasel ajal on mitu laastumasinat (niteks AS-is Tarmets Tartus, AS-is Tammepakk Viljandimaal jt.) uuesti kivitatud, sest nende toodang leiab tarbijaid.

Haavapuit sobib ka saematerjali (lauad, prussid) tootmiseks. Eriti hinnatud on see saunade siseviimistlusel: halva soojusjuhtivuse tttu ei tundu haavalaudadest saunalava kunagi liialt krvetav, hsti hveldatud haavalauad on erakordselt siledad, mnusalt pehmed ja istumiseks mugavad. Teatud perioodil vistles Soomes saunade viimistlusmaterjalina haavaga troopilisest Lne-Aafrikast prinev abachi, kuid viimasel ajal eelistatakse taas haaba.

Sellele on arvatavasti kaasa aidanud uus puiduttlemise tehnoloogia. Nimelt rakendatakse alates 1990. aastast puidu termottlust: puitu kuumutatakse termokambris kuni 200 kraadini. Selline ttlus muudab puidu tehnilisi omadusi, suurendab vastupidavust mdanikele ja teeb meie pehmelehtpuude puidu sarnasemaks troopiliste liikide puiduga. Termottluse tulemusena muutub haavapuit pruunikaks, suureneb selle vastupidavus mdanikule sauna sisekliima keerulistes tingimustes.

Nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas on hakatud haavapuidust laastplaate tootma. Neist hinnatuimad on OSB-plaadid, mida toodetakse ha rohkem. Laastplaatide valmistamiseks klbavad hakkepuiduna peenemduline vhem kvaliteetne (niteks kver) haab, samuti sae- ja vineeritstuse jtmed.


Tuletikupuu. Alates tuletikkude tootmise algpevadest on haavapuit olnud peamine tikutooraine: et haavapuidus pole vaikaineid, pleb see htlase leegiga ega anna tahma, on hsti immutatav; ka tehnilistelt omadustelt sobib haavapuit tikumaterjaliks, sest pole liialt rabe.

Esimesed sammud tuletiku loomisel kuuluvad prantsuse keemikutele. Umbes veerandsada aastat kulus selleks, et esimestest keemilistest stevahenditest juda 1830. aastate alguseks tuletikuni.

Tikkude tstuslikust tootmisest Venemaal on andmeid alates 1837. aastast, mil Peterburis asutati tuletikumanufaktuur. Teiseks selle ala ettevtteks peetakse 1838. aastal Tallinnas G. Eggersi kivitatud tuletikumanufaktuuri.

sna vikesest puidukogusest saab valmistada vga suure hulga tuletikke: poolest kuupmeetrist puidust saab le miljoni tuletiku [4]. 1920. aastatel ttas Eestis viis tuletikuvabrikut, mis tarvitasid umbes 12 000 m (vi ka enam) haavapuitu aastas, 1970. aastatel vajas meie ainuke Viljandi tuletikuvabrik aastas umbes 14 000 m haavapuitu. Praegune tuletikkude tootja AS Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m aastas. Peale tuletikkude on haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jtisepulki.

Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, sdamemdanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude vljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid paremate haabade paljundamiseks.


Paberipuu. Teiste puuliikidega (kuusk, kask) vrreldes on haaval mningad eelised paberi- ja tselluloositstuses. Et haavapuit on hele, pleegib ta kasest ja kuusest kergemini ning seetttu vajatakse paberi tootmisel tunduvalt vhem keskkonnaohtlikke kemikaale.

Tselluloosi tootmist haavast alustati nekoski tselluloositehases Soomes kmmekond aastat tagasi [4]. Haavapuidu lhikesed kiud koos okaspuu pikkade kiududega annavad paberile vastupidavuse, meeldiva like ja lbipaistmatuse. Haava lhikiuline puidumass vib tehnilistelt omadustelt konkureerida akaatsia- ja eukalptipuiduga. Haavapuit sobib nii keemiliseks kui ka mehhaaniliseks ttluseks.

Paberi tootmiseks sobib aga ainult kvaliteetne haab: sirgetveline, hsti laasitud, mdanikuvaba (sdameosa vib olla tumenenud kuni kolmandiku lbimdu ulatuses). Haavapuidu vajadus paberi toorainena on aasta-aastalt suurenenud seoses paberitootmise laienemisega Soomes. Juba ksnes Kirkniemis 1996. aastal kivitatud paberitehas vajab haavapuitu kuni 300 000 m aastas.

Lhiaastatel suureneb vajadus haavapuidu jrele ka Eestis: Kundasse rajatakse puitmssi tehas. Selle (kemomehhaanilise) tehase aastavimsuseks on planeeritud 140 000180 000 tonni puitmssi (lehtpuutselluloosi), milleks kulub 350 000400 000 m haavapuitu.


Miks ikkagi platud? Haaba iseloomustades on metsateadlane Oskar Daniel ligi 80 aastat tagasi [3: 197] kirjutanud: Klassikalise metsateaduse esindajad, saksa metsamehed nimetavad teda sagedasti metsa umbrohuks ja ka meil ei ole ta ldiselt suures aus ...

Sellisel hinnangul on mitu phjust. Eelkige arvatavasti asjaolu, et okaspuid kultiveerides ja kultuure hooldades tuli raiestikel sageli videlda ttu haavavsaga: nagu teada, on haaval haruldane vime anda prast raiet rohkesti juurevsu. Juurevsu kasvab kiiresti, juba heaastased vsud vivad kndida le kahe meetri, sealjuures vib nende hulk pinnahikul olla llatavalt suur. Niisiis moodustab haavavsa tihniku, mille varjus teiste (eriti valgusnudlikumate) puuliikide kasv pidurdub. Et viimaseid valguse ktte aidata, peabki metsakasvataja tegema lisatd. Samas vib veidi hredam haavavsa pakkuda turvet varjusallivale kuusele, leevendades mningal mral kevadiste hilisklmade kahjustust.

Teine phjus, mis haava ebasmpaatseks teeb, on tema rmiselt nrk vastupanu sdamemdanikule. Seeprast neb juba keskealistes puistutes sna palju kahjustatud puid. Vanemates haavikutes on sdamemdanikust kahjustatud puude protsent juba sna suur, mnes puistus leidub vaid ksikuid, kelle tvel pole haavataeliku viljakehasid. Need ongi olulised puu tervisliku seisundi hindamisel. Haavataeliku kahjustuse tttu on puidurakkude seinad tunduvalt henenud ja kohati lagunenud, seega puit pehmenenud. Niisugune haab on tarbepuiduks klbmatu ning kttekski vilets.

Ktteks lheb haaba siiski suurtes kogustes, seda nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas. Viimastel aastatel, kui katlamajades on ha enam hakatud pletama hakkpuitu, on haavapuidu osathtsus mnevrra suurenenud. Seda on soodustanud asjaolu, et hakkpuiduks klbab vhem kvaliteetne, sdamemdanikuga haab, seda pole vaja korralikult laasida, oluline pole ka tvede htlane jmedus. Seetttu ei ole sugugi haruldane, kui mne vikefirma territooriumil vi selle lheduses seisavad suurte virnadena haavapakud, oodates puiduhakkurist lbilaskmist.


Hbriidhaavad. Vajadus kvaliteetse haavapuidu jrele tootmaks tuletikke ja elutarbelisi esemeid (katuselaaste, tnne, taarakaste, lusikaid jm.) tekitas juba ammu vajaduse valida paremaid haabu, et neid paljundada. Paljudes riikides hakati haavapuistuid inventeerima ja ttati vlja alused nende seisundi hindamiseks. Olulisemad nitajad olid seejuures tve vorm, surnud okste puudumine ja loomulikult hea tervislik seisund, mida hinnati eelkige selle jrgi, kas ja kui palju oli tvel haavataeliku viljakehi.

Suurenenud nudluse tttu haavapuidu jrele, peamiselt tikutstuse tarbeks, alustati ristamiskatseid kiirekasvuliste hbriidide saamiseks. Esimesed hariliku haava ja ameerika haava kiirekasvulised ristandid saadi Saksamaal 1920. aastatel, hiljem ka Rootsis ja Soomes. Aastatel 19501960 rajati Soomes sadu vikesepinnalisi hbriidhaava kultuure. 1990. aastatel hakati paremate tve- ja kasvuomadustega haabasid hulgaliselt paljundama koekultuuride ehk mikropaljunduse meetodil.

Soomest toodud potitaimedega rajati 1999. aasta kevadel esimesed hbriidhaava kultuurid Eestis. Et tulevikus vajadus haavapuidu jrele suureneb, on meil vlja ttatud ka omamaise triploidse haava paljundamise meetodid. Juba on saadud esimesed taimed haavakultuuride tarvis. Nd on ees suur t: vrrelda rajatud tootmiskultuuride kasvu. Veelgi olulisem on uurida hbriidhaava ja triploidse haava puidu omadusi, valida puistutest vlja paremakasvulised puud ja paljundada neid.

Elu on nidanud, et metsa sna pika ea jooksul vib eri liiki puude majanduslik vrtus muutuda: mingi puuliigi puit vib olla teatud ajahetkel vhevrtuslik, kuid puiduturu nudluse muutudes osutuda vga vrtuslikuks.


Siin esitatu on vaid sissejuhatus seni vhe thelepanu plvinud haava tutvustusele. Ajakirja jrgmistest numbritest saab lugeja ehk lhemalt teada papli perekonna eri liikidest laias maailmas, tema haigustest ja putukkahjureist, sellest, mida pajatab haava kohta rahvaprimus, tema osast looduse mitmekesisuse hoidmisel ja maastiku ilmestamisel. Aga juba siin kirja pandu alusel vib vita, et nagu igal taimeliigil on haavalgi oma asendamatu osa looduse mtmatus mitmekesisuses.



. Tamm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012