Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/4
Eesti aedu hvardab kontvras

Mullu suvel levis Eestis kuuldus nn. hispaania mrvarteost, tnavu on nende leide oodata ilmselt tunduvalt rohkem. Eesti malakoloogia hing hoiab tulnukal silma peal ja palub seda teha teistelgi loodushuvilistel.

Lusitaania teetigu (Arion lusitanicus) on Eestisse judnud alles viimastel aastatel. Tegemist on suure eredavrvilise nlkja ehk kojata teoga teetiguliste (Arionidae) sugukonnast. Eestis elutseb veel kuus sama sugukonna liiki: hall, vt-, vsa-, mets- ja kollane teetigu, kuid need jvad tiskasvanud lusitaanlasele (715 cm) suuruselt kvasti alla. Mtudelt sarnaneb viimane hoopis seatigude (Limacidae) sugukonda kuuluvate musta ja suure seateoga (# 1). Lusitaania teeteo vrvus varieerub tumepruunist punakate, oranide ja kollakate toonideni, noortel tigudel vib leiduda klgedel ka tumedamaid jooni.

Levik. Lusitaania teetigu kirjeldati esmalt Portugalis. Tema looduslik levila hlmab Euroopa lunaosa, peamiselt Ibeeria poolsaare ja Luna-Prantsusmaa. Ent ndseks on teda leitud ka mitmel pool mujal Euroopas: Rootsis, Norras, Hollandis, Soomes, Taanis, Poolas, Saksamaal, Islandil. Hiljuti registreeriti see liik ka meie naaberriigis Ltis.

Taanis ja Saksamaal on lusitaania teeteo arvukust praegu hinnatud juba massiliseks. Fri saartel on see loom kujunenud kartulipldude nuhtluseks. Rootsis ollakse temaga hdas maasikapldudel ja viljahoidlates: selle limuse tttu on kohati hvinud isegi kuni pool saagist.


Eluviis. Nagu teisedki nlkjad, eelistab lusitaania teetigu elupaigana niiskeid laialehiseid metsi, rohumaid, parke ja aedu. Vrreldes lhedaste liikidega leidub teda pigem kultuurmaastikus kui loodusmetsades. Lhedastest liikidest eristub ta veel selle poolest, et leidub pigem hulgana, isegi kuni 50 looma ruutmeetril, mitte ksikisenditena. Lusitaania teeteo liikumiskiirus on keskmiselt 59 meetrit tunnis.


Toit. Toidulaud on sel loomal vga lai: kikvimalikud kgiviljad, teravili, aiataimed. Ilmselt on srane leplikkus ka phjus, miks lusitaania teetigu suudab nii kiiresti levida vrreldes sugukonnakaaslastega, kelle toidueelistused on mrksa kitsamad. Erandolukordades on lusitaania teetigu mrgatud smas ka liigikaaslasi, kuid ainult isendite vga suure tiheduse korral, ning rnnatakse ldjuhul ksnes surevaid loomi. Kutsuda lusitaania teetigu mrvarteoks on siiski pigem liialdus.


Sigimine. Teistest liikidest eristab lusitaania teetigu vga suur viljakus: suve jooksul kuni 400 muna. Enamasti munetakse 2030-munalised kobarad kdukihi alla vi kompostihunnikusse, kus need arenevad 3,55 ndalat. Tiskasvanud ja siginud nlkjas tavaliselt sureb sgisel, noorloomad ja munad talvituvad kdus vi kompostis.


Leiud Eestis. Lusitaania teeteo moodi tigude kohta on Eestist teateid tulnud pris palju: Viljandist, Saaremaalt, Narva-Jesuust, Tartust, Prnust, Tallinnast, Tallinna lhimbrusest. Ent kindlalt saab liigi teada vaid kehaehitust uurides. Kindlaid leiukohti on seetttu teada vaid neli: Viimsis, Kakumel, Keila-Joal ja Prnu linnas.

Paljud teatatud leiud on osutunud hoopis seatigudeks. Siinkohal tasub rhutada, et lusitaania teetigu on vrvuselt kollane, mitte must vi kirju nagu seateod. Tsi kll, ka seatigude leviku kohta on Eestis liiga vhe teada, seetttu soovitab Eesti malakoloogia hing nendegi loomade leiud mrkida Eesti loodusvaatluste andmekogusse: http://loodusvaatlused.eelis.ee

Lusitaania teetigu on lhisugulane liikidega Arion ater ja Arion rufus. Neid kolme liiki saab eristada vaid lbiligete jrgi. Eestis ei ole senini looduslikult elutsenud kski neist kolmest, seega tuleks kiki neid ksitleda vrliikidena. Liikide A. rufus ja A. ater isendeid pole Eestis kohatud, viimase kindlad leiud on teada Ltist.


Lusitaania teeteod levivad tihti inimese kaasabil: munad vi noorloomad satuvad aedadesse lillesibulatega ja istikute juuri mbritseva mullaga, samuti kompostimulla kottides (# 2). Tigu on hermafrodiit ehk mlemasooline, seega piisab edukaks levikuks vaid hest loomast. Ostes aianduskeskusest istiku vi kompostimulda, peab olema vga thelepanelik. Kui mrkate mullapallis klaasjaid munakobaraid (# 3), tuleks need hvitada, muidu vite saada oma aeda rmiselt tlikad ja kiiresti paljunevad naabrid.


Kui leiate kollase nlkja, viks proovida teda mrata siinse tabeli abil. Kui tundub, et tegu on lusitaania teeteoga, siis saatke e-kiri aadressil teovaatlus@gmail.com, mrkides leiu tpse asukoha ja enda kontaktandmed, et malakoloogia hing saaks teiega vajaduse korral hendust vtta. Soovitatav on lisada kirjale foto loomast koos mtjoonlauaga.

Tuleb rhutada, et teeteod on Eestis phjalikult uurimata loomarhm. Palju segadusi liikide mramisel on ette tulnud mitmel pool mujalgi Euroopas. Seda enam on teretulnud kik panused, mis aitavad selgitada meile hiljuti ilmunud vrliigi levikut.


Weidema, Inger 2006. Invasive Alien Species Fact Sheet: Arion lusitanicus. Online Database of the North European and Baltic Network on Invasive Alien Species: NOBANIS: www.nobanis.org (02.03.2009).



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012