Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Kiviaiad − kultuuriprand ja elupaik

Kiviaiad on iidne kultuuriprand Eesti maastikes. Peale esteetilise vrtuse ja silmailu pakuvad nad vga hid elupaiku mitut liiki taimedele, putukatele ja lindudele.

Nukogude aja intensiivse pllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajrjel lihtsustus Eestis traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur: loodi pllulaamad, kust eemaldati vrtuslikud maastikuelemendid, nagu elupaikadena olulised kiviaiad, vikesed metsatukad ja muud. Sel kombel hvitati paljudele pllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning kahanes maastike esteetiline vrtus.
ks oluline maastikuelement, mis loob elupaiku eri liikidele, on kiviaed. Kiviaiad pakuvad kasvukohta mitut liiki taimedele, sealhulgas kaitsealustele. Seal leiavad kasvukoha nii taimed (niteks kivi-imar, ida-kivirt), samblikud kui ka samblad. htlasi on kiviaiad elupaigaks imetajatele (lagrits), roomajatele (arusisalik), kahepaiksetele (kre ehk juttselg-krnkonn, rohekrnkonn) ja putukatele [1]. Linnud, ennekike eri liiki psalinnud, vivad puude ja psastega kiviaedadest leida sobiva pesitsus-, toitumis- vi varjumiskoha.

Kiviaia toetus Eestis. Eesti maaelu arengukava (MAK) raames jagatakse tootjatele spetsiaalset kiviaia rajamise ja/vi taastamise toetust. Selle abiraha eesmrk on hoida ja suurendada maastike esteetilist, ajaloolist ja kultuurilist vrtust, samuti luua elupaiku ning suurendada elurikkust ja maastiku mitmekesisust.
Eesti kiviaedade taastamise ja hooldamise puhul saame rkida kolmest etapist. Aastal 2001 toetati kiviaedade taastamist ja hooldamist kahel valitud alal. 2004−2006 sai sel otstarbel taotleda rahalist abi juba kogu riigis. Nnda rajati kiviaedu kokku 41 km, taastati 85,5 km ja hooldati 36 km. Kolmas periood, 2007−2013, praegu veel kestab.
2008/2009 aastavahetuse taotlusvoorus sai PRIA 702 kiviaedade rajamise vi taastamise taotlust, mille jrgi oleks valminud 219 km aedu. Et rahuldada kik sooviavaldused, oleks kulunud 107 miljonit krooni, taotlusvooru eelarve oli aga 10 miljonit krooni. Arvestades toetusmeetme erakordset menu, suurendas pllumajandusministeerium selle taotlusvooru eelarvet 20 miljoni kroonini.
See aga thendas, et toetust said vaid taastajad, mitte rajajad, sest kigile raha ei jtkunud. Taastatavaid aedu eelistati seeprast, et vanemate kiviaedade bioloogiline vrtus on eeldatavasti suurem.
Kige enam taotlusi − 91, s.t. le poole kigist 150 rahuldatud avaldusest − kiideti 2009. aastal heaks Saaremaal. Taastatavate kiviaedade pikkus on samuti suurim Saaremaal (23,3 km), seejrel Prnumaal (7,3 km) ning Lnemaal (4,2 km).

Kiviaed tee pllukividest. 2009. aastal pllumajandusuuringute keskuse (PMK) korraldatud pllumajandustootjate ksitlusest selgus, et enim saadakse kive aedade rajamiseks ja/vi taastamiseks kivihunnikutest (76%) ja alles seejrel pllult (61%).
Kindlasti pole parim variant hankida aiamaterjali kivihunnikutest, sest nii lhutakse senine koloogiliselt toimiv elupaik lindudele, pisiimetajatele ja putukatele. Pigem viks kiviaia tarbeks kasutada pllukive, kuna need hirivad niikuinii maaharimist.
Sihiks viks seada, et enamiku kiviaedade puhul tarvitataks pllukive. Nii ei lhutaks senist elupaika, vaid rajataks neid hoopis juurde. ksiti saab pld kividest puhtamaks ning paraneb mulla vee- ja hureiim ning suureneb mulla produktiivsus. Traditsiooniliselt ongi kiviaedu ehitatud eelkige pllult saadud kividest.
Eelmainitud ksitluses taheti ksiti teada, kas taastaksite oma talu/ettevtte maadel olevaid kiviaedu ka juhul, kui selle eest toetust ei makstaks?. Selgus, et 30% vastajatest rajaks kiviaia uuesti ka siis, kui rahalist abi ei saaks, ja 60% teeks seda mingil mral; 9% vastanutest aga ei rajaks ega taastaks kiviaeda ilma toetuseta.

Kiviaiad ja elurikkus. Eluslooduse mitmekesisus ja kiviaiad on Eesti oludes selgelt seotud. Tiiu Kull Eesti maalikoolist tegi 2003. aastal uurimuse [1], kus ta nimetab hulganisti liike, kellele kiviaed mjub positiivselt. Samuti on palju liike, kelle olemasolu pllumajandusmaastikus on seotud just kiviaedadega: imetajatest laane-karihiir ja vike-karihiir, kahepaiksetest juttselg-krnkonn ning rohekrnkonn, roomajatest kivisisalik ja nastik, selgrootutest hooghnnalised ja hulkjalgsed, sammaldest lubi-lhikupar ning keerdsammal, snajalgadest pruun raunjalg ja mr-raunjalg.
Kui analsiti phjalikumalt pllumajandusuuringute keskuse koordineeritava linnuseire 2007. aasta Saaremaa linnuandmeid, ilmnes kiviaedade soodne mju nii mnelegi linnuliigile: vike-psalind, bik, aed-psalind, mustrstas, salu-lehelind, vike-lehelind, pruunselg-psalind, metsvint ja kosulane. Leidub siiski ksikuid liike, niteks pldloke ja kadakatks, kes pigem vldivad kiviaedu.
Kige rohkem linde tegutseb otse kiviaia lhedal. Uurides lindude hulga sltuvust kiviaia kaugusest, selgus, et enim nhti linde kiviaiast kuni 50 m raadiuses ( 1). Jrgmises kauguskategoorias (kuni 100 m) oli linde juba le kahe korra vhem ning kiviaiast kaugemal vhenes lindude arv veelgi.
Phimtteliselt samalaadset jaotust jrgib ka registreeritud linnuliikide hulga seos kiviaedadega. Enim kohati eri liiki linde kiviaia vahetus lheduses ning kauguse suurenedes liikide arv vhenes ( 2). Siiski oli kahanemine kahe esimese kaugusvahemiku vahel mrgatavalt viksem kui lindude arvu puhul.

Puud ja psad rikastavad elupaika. Kiviaedadel vib olla ka otsene mju alal rakendatavatele majandamisvtetele. Kehtib kaks peamist piirangut: esiteks tuli eelmisel MAK-i toetuste perioodil 2005. aastal toetust saanud kiviaedade rde jtta loodusliku taimestikuga riba (praegu on see nue soovituslik). Teiseks: enamasti jetakse kiviaia mbrusesse vheintensiivselt majandatav puhverriba, sest vahetult kiviaia res on ebamugav traktoriga ttada.
Kuna kiviaia krval asuvat maariba ei majandata, hakkavad seal kasvama puud ja psad, mis omakorda soodustavad lindudele sobivate elupaikade kujunemist. Analsil ilmnes oluline positiivne seos kiviaedu mbritsevate eri tpi puistute ja kiviaia pikkuse vahel. Seega on alust arvata, et pikemate kiviaedade mbruses on puistus elavate linnuliikide jaoks paremad (puuderikkamad) elutingimused.
htaegu on selgunud, et osa taotlejaid raiub kiviaia mbrusest ldjuhul enamiku segavaid puid-psaid maha, et vhendada vaeva ja tmahukust. Samas on selline tegu elurikkuse seisukohalt (eelkige lindude puhul) taunitav, sest enamik linde pesitseb just nendel puudel-psastel vi nende varjus ja nii kaob nende elupaik.
Lahenduseks oleks kompromiss, mis kohustaks alles jtma puid ja psaid iga viie meetri jrel kahe kuni viie meetri laiuselt. See tagaks lindudele sobivad pesitsuskohad.
Uurimist andmete phjal ei saa otseselt hinnata, kas lindude selge seotus kiviaiaga tuleneb kiviaia kui maastikuelemendi olulisusest lindude elupaiga komponendina vi on mju kaudne. Niteks vib phjus olla selles, et kiviaedade mbrusesse kujunevad vhem majandatavad ja maastikuelementide (psad, puud) poolest rikkad elupaigad.

Taastatud on livike osa. Eestis avaldavad kiviaiad selget mju elurikkusele. Varasemaid kaarte analsides vib elda, et ehkki Eestis on praegu le 7300 kilomeetri kiviaedu (Eesti phikaardi jrgi), hlmab see vaid vikese osa siin varem olnud aedadest. Uuesti on les ehitatud pelgalt 1% kikide kiviaedade kogupikkusest. nneks tuntakse taastamise vastu elavat huvi, mida nitas ka toetuse taotlejate suur arv. Kiviaedade kui elupaiga vrtus suureneb ajapikku ja seega on meie kohus seda maastikuelementi Eesti maastikes hoida.

1. Kull, Tiiu 2003. Haritava maa ja sellega seotud maastikuelementide bioloogilise mitmekesisuse seisundi hindamine (lpparuanne). − Ksikiri EPM zooloogia ja botaanika instituudis. Tartu.

Riho Marja (1982) on geograaf, kelle uurimisteema on pllulinnud ja maastiku struktuur.
Jaanus Elts (1966) on ornitoloog, kes viimastel aastatel on peamiselt uurinud pllumajandusmaastiku linnustikku.


Tekstikast
Soovitused
1. Kiviaiale lhemal kui 1,5−3 m ei tohiks harida maad ega kasutada vetisi vi taimekaitsevahendeid.
2. Aia tarbeks tuleks kive hankida pllumaalt (kui pole oma maad, siis naabri nusolekul tema pllult). Nii ei lhuta seniseid elupaiku (kivihunnikuid) ja htlasi paranevad pllumuldade omadused. Enamik aedu viks olla rajatud pllult korjatud kividest.
3. Alles tuleks jtta kiviaia res olevad puud ja psad iga viie meetri jrel kahe kuni viie meetri laiuselt, sest paljud linnud pesitsevad just nendel puudel-psastel vi nende varjus.



Riho Marja, Jaanus Elts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012