|
 |
|
| UUDISED |
|
|
Suurmees saab seitsekümmend
EESTI LOODUSKAITSE SELTSI PRESSITEADE
18. juunil 2003
Suurmees saab 70.
Tänavu jaanipäeval saab 70-aastaseks Eesti kaasaja loodushoiu ja rahvuskultuuri suurkuju Jaan EILART. Jaan KAPLINSKI on tema kohta kirjutanud: "Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel Nõukogude ajal suutsid nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. . Jaan Eilart kuulub kahtlemata Eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reimann ja Jaan Tõnisson".
Eesti Looduskaitse Selts korraldab oma asutaja- ja auliikme, tänase auesimehe J. Eilarti tähtpäeva tähistamiseks koos TÜ Geograafiainstituudiga Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis jaanipäevakonverentsi, kus esinevad Seltsi asutaja- ja auliige, EV President Arnold Rüütel, Jaan Kaplinski, ja J. Eilarti õpilased, tuntud teadlased Kai Kimmel, Ülo Mander ja Urmas Peterson.
Konverents algab 23. juunil kell pool kuus pärast lõunat.
ELKS pressitalitus.
Lühiülevaade Jaan EILARTi tehtust.
Jaan Eilart on sõjajärgse looduskaitse esimene professionaalselt selles valdkonnas toiminu, kes pidi ainuisikuliselt kooskõlastama enne riikliku looduskaitse teket ka sellealaseid riiklikke kavasid (maaparandus, elektriliinide paiknemine maastikul, teedeehitus, ka Vapramäe nõlvale tööstuslinnaku rajamise eitus jne.). Eriline teene on sellest ajajärgust Eesti NSV kaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus, mil näiteks Läti kaotas kõik, Leedu viiest neli kaitseala, Eestis säilisid ainsana kõik kaitsealad. 1969. a. juhtis Jaan Eilart NSVL esimese rahvuspargi (Lahemaa) asutamist ning seejärel oli oma õpilaste saatjana ning uurimistööde juhendajana Komi, Armeenia, ja Tadziki rahvusparkide organiseerijaid.
Jaan Eilart oli alates 1957. aastast NSVL-s esimene looduskaitse õppeaine kõrgkooli sisseviija ning õppejõud. Tema asutatud (1958) Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering on tunnistatud (London, 1967) vanimaks sellesuunaliseks maailmas. Siin on täiendõpet saanud nüüdseks 4000 huvilist erinevaist teaduskonnist. Jaan Eilart oli ringi teaduslik kuraator 42 aastat.
Jaan Eilart oli Eesti Looduskaitse Seltsi asutamiskomitee esimees, tegevesimees, esimees ja praegu auesimees. Tema laialdaste kutuuuriseoste tõttu kuulus asutajate hulka kõikide kultuurialade väljapistvaid inimesi (Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarman, Linda Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V Tormis jpt.), kes aitasid muuta Seltsi mitmeks aastakümneks keskseks eestimeelseks 23 000 liikmega ühinguks. Aegade vältel on Jaan Eilart loonud Seltsi juurde suure väärtusega eestikesksed kunstikogu ja raamatukogu. Vabariigi kultuuriülikoolide süsteemis loodi Seltsi eestvõttel 56 looduskaitse rahvaülikooli, kus Jaan Eilart oli nõukogu esimeheks.
Teadupärast oli rahva keskkonnateadlikkusel eriline roll Eesti taasiseseisvumisel.
Jaan Eilart on osalenud kuuel Ülemaailmse Looduskaitse Liidu (IUCN) pea-assambleel, oli selle maailmaorganisatsiooni kahe rahvusvahelise sümpoosioni korraldaja Eestis. Siit tulenesid ka ÜRO tunnustuse saanud Tallinna Deklaratsioon (looduse ja kultuuri ühtsus, mille teooriaks võeti Jaan Eilarti raamat "Man, ecosystems and culture") ning Rahvusvaheline Maastikukultuuri medal (viimane Rootsi kuningale Carl XVI Gustavile). Aastal 1978 valiti Jaan Eilart IUCN Ida-Euroopa Komitee presidendiks. See oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mille peakorter toodi Eestisse. Jaan Eilarti teeneks on Eesti üldtuntus maailmas looduskaitse valdkonnas.
Jaan Eilart on olnud tihedais tööseoseis kõigi loomeliitudega: kuus aastat kultuuriloo lektor Kooriühingu Vigala seminaridel, Teatriühingu, Kirjanike Liidu, Kunstnike Liidu kultuurilooliste õppesõitude pikaajaline juhendaja, Lavakunstikateedri maastikulkäimiste juhendaja I lennust saati. Ta on olnud kuue filmi stsenarist või konsultant, viie Balti graafikatrennaali eriauhinna zürii juhtija, korraldanud hulgaliselt kunstinäitusi jms. On algatanud ja ellu viinud ca 300 kultuuri-mälestistähise loomise ning paigaldamise.
Jaan Eilart on olnud Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjoni asutamisest (1958) selle valdkonna üks liidreid, praegu eriti seoses Eesti Raamatuaastaga.
Jaan Eilart on avaldanud (ka kaasautoritega) üle 20 raamatu, toimetanud ca 50 trükist, avaldanud ca 1500 artiklit (neist 300 teaduslikku).
Jaan Eilart on mitme välis- ja kodumaise organisatsiooni auliige, Bardubice linna aukodanik. Eesti Vabariigile osutatud teenete eest on teda autasustatud III klassi Valgetähe ordeniga.
Esitatu biograafiad on leitavad ENE-s, EE-s, TÜ leksikonis, "Eesti kirjarahva leksikonis", Põllumajanduse entsüklopeedias, "Who is Who" New Yorki ja Oxfordi ülemaailmsetes väljaannetes jm.
Juuni 2003
Juhan TELGMAA, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
