Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Suurmees saab seitsekmmend

EESTI LOODUSKAITSE SELTSI PRESSITEADE
18. juunil 2003

Suurmees saab 70.

Tnavu jaanipeval saab 70-aastaseks Eesti kaasaja loodushoiu ja rahvuskultuuri suurkuju Jaan EILART. Jaan KAPLINSKI on tema kohta kirjutanud: "Eestis on vhe inimesi, kes raskel ja keerulisel Nukogude ajal suutsid nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist. . Jaan Eilart kuulub kahtlemata Eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reimann ja Jaan Tnisson".

Eesti Looduskaitse Selts korraldab oma asutaja- ja auliikme, tnase auesimehe J. Eilarti thtpeva thistamiseks koos T Geograafiainstituudiga Tartu likooli Ajaloo Muuseumis jaanipevakonverentsi, kus esinevad Seltsi asutaja- ja auliige, EV President Arnold Rtel, Jaan Kaplinski, ja J. Eilarti pilased, tuntud teadlased Kai Kimmel, lo Mander ja Urmas Peterson.

Konverents algab 23. juunil kell pool kuus prast lunat.

ELKS pressitalitus.



Lhilevaade Jaan EILARTi tehtust.

Jaan Eilart on sjajrgse looduskaitse esimene professionaalselt selles valdkonnas toiminu, kes pidi ainuisikuliselt koosklastama enne riikliku looduskaitse teket ka sellealaseid riiklikke kavasid (maaparandus, elektriliinide paiknemine maastikul, teedeehitus, ka Vaprame nlvale tstuslinnaku rajamise eitus jne.). Eriline teene on sellest ajajrgust Eesti NSV kaitsealade vajalikkuse phjendamine NSVL Ministrite Nukogus, mil niteks Lti kaotas kik, Leedu viiest neli kaitseala, Eestis silisid ainsana kik kaitsealad. 1969. a. juhtis Jaan Eilart NSVL esimese rahvuspargi (Lahemaa) asutamist ning seejrel oli oma pilaste saatjana ning uurimistde juhendajana Komi, Armeenia, ja Tadziki rahvusparkide organiseerijaid.

Jaan Eilart oli alates 1957. aastast NSVL-s esimene looduskaitse ppeaine krgkooli sisseviija ning ppejud. Tema asutatud (1958) Tartu lipilaste Looduskaitsering on tunnistatud (London, 1967) vanimaks sellesuunaliseks maailmas. Siin on tiendpet saanud ndseks 4000 huvilist erinevaist teaduskonnist. Jaan Eilart oli ringi teaduslik kuraator 42 aastat.

Jaan Eilart oli Eesti Looduskaitse Seltsi asutamiskomitee esimees, tegevesimees, esimees ja praegu auesimees. Tema laialdaste kutuuuriseoste tttu kuulus asutajate hulka kikide kultuurialade vljapistvaid inimesi (Fr. Tuglas, G. Reindorff, M. Laarman, Linda Rummo, A. Lauter, V. Panso, D. Vaarandi, V Tormis jpt.), kes aitasid muuta Seltsi mitmeks aastakmneks keskseks eestimeelseks 23 000 liikmega hinguks. Aegade vltel on Jaan Eilart loonud Seltsi juurde suure vrtusega eestikesksed kunstikogu ja raamatukogu. Vabariigi kultuurilikoolide ssteemis loodi Seltsi eestvttel 56 looduskaitse rahvalikooli, kus Jaan Eilart oli nukogu esimeheks.
Teaduprast oli rahva keskkonnateadlikkusel eriline roll Eesti taasiseseisvumisel.

Jaan Eilart on osalenud kuuel lemaailmse Looduskaitse Liidu (IUCN) pea-assambleel, oli selle maailmaorganisatsiooni kahe rahvusvahelise smpoosioni korraldaja Eestis. Siit tulenesid ka RO tunnustuse saanud Tallinna Deklaratsioon (looduse ja kultuuri htsus, mille teooriaks veti Jaan Eilarti raamat "Man, ecosystems and culture") ning Rahvusvaheline Maastikukultuuri medal (viimane Rootsi kuningale Carl XVI Gustavile). Aastal 1978 valiti Jaan Eilart IUCN Ida-Euroopa Komitee presidendiks. See oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mille peakorter toodi Eestisse. Jaan Eilarti teeneks on Eesti ldtuntus maailmas looduskaitse valdkonnas.

Jaan Eilart on olnud tihedais tseoseis kigi loomeliitudega: kuus aastat kultuuriloo lektor Koorihingu Vigala seminaridel, Teatrihingu, Kirjanike Liidu, Kunstnike Liidu kultuurilooliste ppesitude pikaajaline juhendaja, Lavakunstikateedri maastikulkimiste juhendaja I lennust saati. Ta on olnud kuue filmi stsenarist vi konsultant, viie Balti graafikatrennaali eriauhinna zrii juhtija, korraldanud hulgaliselt kunstinitusi jms. On algatanud ja ellu viinud ca 300 kultuuri-mlestisthise loomise ning paigaldamise.

Jaan Eilart on olnud Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjoni asutamisest (1958) selle valdkonna ks liidreid, praegu eriti seoses Eesti Raamatuaastaga.

Jaan Eilart on avaldanud (ka kaasautoritega) le 20 raamatu, toimetanud ca 50 trkist, avaldanud ca 1500 artiklit (neist 300 teaduslikku).

Jaan Eilart on mitme vlis- ja kodumaise organisatsiooni auliige, Bardubice linna aukodanik. Eesti Vabariigile osutatud teenete eest on teda autasustatud III klassi Valgethe ordeniga.

Esitatu biograafiad on leitavad ENE-s, EE-s, T leksikonis, "Eesti kirjarahva leksikonis", Pllumajanduse entsklopeedias, "Who is Who" New Yorki ja Oxfordi lemaailmsetes vljaannetes jm.

Juuni 2003

Juhan TELGMAA, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012