Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Vrliikide andmebaas on valmis saanud

KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete broo, tel 626 2811
4. september 2003

VALMIS VRLIIKIDE ANDMEBAAS

Keskkonnaministeeriumi kodulehel ripub ndsest andmestik Eestis leiduvate vrliikide kohta.

Andmestikus on kirjas liigi nimi, millal liik esmakordselt Eestist leiti, pritolumaa, levikuteed, majanduslikud ja koloogilised mjud, trje- vi arvukuse piiramise viisid ning kirjanduse viited. Andmed on kogutud jrgmiste rhmade kaupa: taimed, linnud, loomad, maismaa selgroogsed ja vee vrliigid.

Vrliikideks loetakse liike, mille inimene on Eestisse sisse toonud kas teadlikult vi kogemata. Imetajatest on nii meile toodud ondatra, mink, khrikkoer, maral ja thnikhirv, vee vrliikidest on tuntumad villkppkrabi, vikerforell, hbekoger ja karpkala. Loodusliku levila laienemise kigus siia sattunud liike vrliikideks ei peeta. Sestap ei loeta vrliigiks niteks kormorani, kes alustas siin pesitsemist alles 1980. aastatel ning on praeguseks muutunud vga arvukaks kikjal meie rannikumeres. Andmebaasi koostamises osalenud T Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Henn Ojaveeri snul kajastab lalrippuv andmestik peaaegu kike, mis Eesti vrliikidest praegu teada on.

"Andmebaasi tuleb pidevalt tiendada, sest ha rohkem saadakse teada nii vrliikide levikust kui ka nende mjust Eesti loodusele. Sissetulnud liigid pavad hivata jrjest uusi areaale ning oma arvukust suurendada," tles Ojaveer.

Valminud andmestik on alles aluseks tielikuma ja pidevalt kaasajastatava andmebaasi loomiseks, mille tegemiseks loodetakse raha saada kas Phjamaade Ministrite Nukogult vi mnelt muult vlisrahastajalt. Senitehtud td rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja USA saatkond Taanis.

Kuna vrliik on meie loodusele vras, vib ta kossteemi tasakaalu rikkuda nnda, et see enam ei taastugi ja tulemuseks on kohalike liikide vljatrjumine. Sedavrd agressiivsed on vrliikidest umbes kmme protsenti, lejnud vrad elavad looduses rahulikult koos kohalike liikidega. Ometi peab arvestama, et teatud oludes vivad need esialgu rahulikud liigid vga sjakaks muutuda. Ka Sosnovski karuputke oli ka esialgu Eestis vhe, kuni ta hakkas hel hetkel plahvatuslikult levima ning meie kooslusi ja inimesi ohustama. Selliste liikide vastu vitlemiseks ja nende maale sissetoomise vltimiseks on vaja tsta inimeste teadlikkust ja teha rahvusvahelist koostd. Selle heks eelduseks on ka andmebaaside loomine.

Andmestik on kttesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehekljelt aadressil
http://www.envir.ee/looduskaitse/voorliigid_baas.html

Lisainfo:
Henn Ojaveer
T Eesti Mereinstituudi vanemteadur
Tel 051-58328

Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012