Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Võõrliikide andmebaas on valmis saanud

KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete büroo, tel 626 2811
4. september 2003

VALMIS VÕÕRLIIKIDE ANDMEBAAS

Keskkonnaministeeriumi kodulehel ripub nüüdsest andmestik Eestis leiduvate võõrliikide kohta.

Andmestikus on kirjas liigi nimi, millal liik esmakordselt Eestist leiti, päritolumaa, levikuteed, majanduslikud ja ökoloogilised mõjud, tõrje- või arvukuse piiramise viisid ning kirjanduse viited. Andmed on kogutud järgmiste rühmade kaupa: taimed, linnud, loomad, maismaa selgroogsed ja vee võõrliigid.

Võõrliikideks loetakse liike, mille inimene on Eestisse sisse toonud kas teadlikult või kogemata. Imetajatest on nii meile toodud ondatra, mink, kährikkoer, maral ja tähnikhirv, vee võõrliikidest on tuntumad villkäppkrabi, vikerforell, hõbekoger ja karpkala. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Sestap ei loeta võõrliigiks näiteks kormorani, kes alustas siin pesitsemist alles 1980. aastatel ning on praeguseks muutunud väga arvukaks kõikjal meie rannikumeres. Andmebaasi koostamises osalenud TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Henn Ojaveeri sõnul kajastab ülalrippuv andmestik peaaegu kõike, mis Eesti võõrliikidest praegu teada on.

"Andmebaasi tuleb pidevalt täiendada, sest üha rohkem saadakse teada nii võõrliikide levikust kui ka nende mõjust Eesti loodusele. Sissetulnud liigid püüavad hõivata järjest uusi areaale ning oma arvukust suurendada," ütles Ojaveer.

Valminud andmestik on alles aluseks täielikuma ja pidevalt kaasajastatava andmebaasi loomiseks, mille tegemiseks loodetakse raha saada kas Põhjamaade Ministrite Nõukogult või mõnelt muult välisrahastajalt. Senitehtud tööd rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja USA saatkond Taanis.

Kuna võõrliik on meie loodusele võõras, võib ta ökosüsteemi tasakaalu rikkuda nõnda, et see enam ei taastugi ja tulemuseks on kohalike liikide väljatõrjumine. Sedavõrd agressiivsed on võõrliikidest umbes kümme protsenti, ülejäänud võõrad elavad looduses rahulikult koos kohalike liikidega. Ometi peab arvestama, et teatud oludes võivad need esialgu rahulikud liigid väga sõjakaks muutuda. Ka Sosnovski karuputke oli ka esialgu Eestis vähe, kuni ta hakkas ühel hetkel plahvatuslikult levima ning meie kooslusi ja inimesi ohustama. Selliste liikide vastu võitlemiseks ja nende maale sissetoomise vältimiseks on vaja tõsta inimeste teadlikkust ja teha rahvusvahelist koostööd. Selle üheks eelduseks on ka andmebaaside loomine.

Andmestik on kättesaadav keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt aadressil
http://www.envir.ee/looduskaitse/voorliigid_baas.html

Lisainfo:
Henn Ojaveer
TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteadur
Tel 051-58328

Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet