Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Eestis pstetakse haruldasi konni ja vesilikke

Kahepaiksed on tnapeval ks kige ohustatum loomade klass: kahaneva arvukusega on umbes pool ligikaudu 6000 maailmas teadaolevast liigist. heks peamiseks phjuseks peetakse elupaikade hvimist. Nagu nimigi tleb, vajavad kahepaiksed he elupaigatbi asemel kahte, lisaks veel korralikku hendusteed nende vahel. Samuti on kahepaiksete liikumisvime vga vike ja loomad ise rmiselt keskkonnatundlikud. Probleemi tpsemaid tagamaid on aga vga vhe uuritud.

Tartu likoolis hiljuti kaitstud Riinu Rannapi doktorit keskendus kahele Eesti ohustatud kahepaikseliigile: krele (Bufo calamita) ja harivesilikule (Triturus cristatus).

Kre on kohastunud sigima eelkige avatud rannikurohumaadel ja liivaaladel ajutistes lompides. Selle haruldase krnkonnaliigi tavapraseks elupaigaks on olnud niidetud vi karjatatud rannaniidud, kus 1930. aastatel elutses ligi 90 % Eesti asurkondadest. Aerofotode uuring nitas, et praeguseks on valdav enamik toonaseid rannaniite kinni kasvanud. Vhesed jrgijnud asurkonnad on leidnud koha enamasti muudes elupaikades, niteks liivakarjrides.

Uuringutest selgus ka, et Eesti kred kituvad teisiti kui nende Taani liigikaaslased. Siinse hilisema kevade tttu koevad nad kll hiljem, kuid valivad selleks samas madalamad lombid. Need soojenevad oluliselt kiiremini ja krgemate temperatuurideni ning tnu sellele juavad Eesti kullesed Taani eakaaslastele arengus jrele. Et madalamad lombid on ksiti kergemad kuivama ja ka kiiremad kinni kasvama, on meie krede elu mrksa suuremas ohus liigikaaslastel luna pool. ldisem jreldus on, et liikide kaitset plaanides ei tohiks tugineda ksnes vlismaa kogemustele, alati tuleb silmas pidada ka kohalike asurkondade eripra.

Harivesilik moodustab kummalise liigipaari teise Eesti vesilikuliigi, thnikvesilikuga (Triturus vulgaris). Ehkki mlemad elutsevad sarnastes veekogudes, muutub ks kikjal Euroopas jrjest haruldasemaks, teine aga on ks tavalisemaid kahepaikseid. Uuringud selgitasid tenolise phjuse: harivesilik vajab maismaaelupaigana metsa, thnikvesilikule pole see oluline. Nii on harivesilik ohus ilmselt just sigimisveekogude lheduses asuvate metsaelupaikade kadumise tttu, mida neme igal pool Euroopas.

Doktorit omapra oli selle suur rakenduslik vrtus. Uuringute tulemustele tuginedes taastati ja rajati Luna-Eestis 340 sigimisveekogu harivesilikule ja mudakonnale (Pelobates fuscus).Jrgiti nelja phimtet: (1) veekogusid taastati vaid seal kus knealuste liikide asurkonnad olid veel alles; (2) lhtuti liikide elupaiganuetest, niteks harivesiliku veekogud rajati metsa lhedusse; (3) vikeveekogud rajati mitte hekaupa, vaid sna tihedalt asetsevate kogumikena, et vimaldada kahepaiksetel nende vahel liikuda ja seelbi tagada stabiilne asurkond; (4) kogumikes loodi mitmesuguse sgavusega veekogusid, nii et osa aeg-ajalt ra kuivaksid. Aeg-ajalt kuivavate veekogude puhul on vlistatud, et sinna satuksid elama kalad, kes kahepaiksete kudu ja kullesed nahka panevad.

Taastatud ja rajatud veekogusid jlgiti kolm aastat. Selle aja jooksul kasvas mudakonna poolt asustatud veekogude hulk piirkonnas le kuue korra ja harivesiliku poolt asustatud veekogude hulk le kahe korra. Vrreldes kahepaiksete asurkondade taastamiskatsetega mujal Euroopas, on Eestis lbiviidud projekt ks vhestest edukatest.

Riinu Rannapi doktorit valmis Tartu likooli looduskaitsebioloogia trhmas Asko Lhmuse juhendamisel.

T ise koos eestikeelse lhikokkuvttega:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14214/1/rannap_riinu.pdf

Kre kohta tpsemalt:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.html

Harivesiliku kohta tpsemalt:
http://www.envir.ee/92950
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel769_753.html

Riinu Rannap / koloogia ja keskkonnateaduste doktorikool
Autori kontakt: riinu.rannap-tt-ut.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012