Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Tartu teadlased ja Seiellide seenestik

Seeni leiab maailmas peaaegu kikjal ja paljudes eri vormides: hallitus moosil, viljakeha metsas, prm saiataignas jne. Looduses tidavad seened vga mitmesuguseid rolle. ks neist on mkoriisa: vastastikku kasulik kooseluvorm, kus seened elutsevad taime juurtel ja aitavad tal koguda mullast vett ja toitaineid, niteks lmmastiku- ja fosforihendeid. Taim annab omakorda seenele suhkruid, mida viimane pole vimeline ise snteesima.

Peaagu kik maismaataimed moodustavad ht vi mitut mkoriisatpi, paljud neist ei ole ilma mkoriisata vimelised kasvama. Meie parasvtme suured metsapuud moodustavad peamiselt nn. ektomkoriisat, mille puhul seeneniidid mbritsevad taime juuretipud tihedalt nn. seenmantlina, ning tungivad sealt taimerakkude vahele moodustades Hartigi vrgustiku, mille kaudu seen ja taim vahetavad toitaineid ja vett (FOTO 1).

Viimase paarikmne aasta jooksul on mkoriisa uurimine muutunud maailmas vga populaarseks, mistttu oleme teada saanud, et parasvtme metsad on ektomkoriisat moodustavate seente poolest rmiselt liigirikkad, vaatamata sellele, et peremeestaimede mitmekesisus vib siin olla snagi tagasihoidlik. Troopilised piirkonnad olid kuni viimase ajani jnud uurimisest krvale, kuna seal on vlitid keerukam korraldada. Ndseks on ka troopika kaasatud ja leitud, et sageli on sealne ektomkoriisaseenestik tunduvalt vaesem kui parasvtmes hoolimata sellest, et taimede liigirikkus on seal mrksa suurem. Tuleb rhutada, et erinevalt parasvtmest on troopikas ektomkoriisat moodustavate taimede levik ebahtlane ning enamik metsapuid seda ei moodusta.

Troopilised alad said huviobjektiks ka Tartu likooli mkoloogide trhmale. Esimene ekspeditsioon viis meid Seielli saarestikku India ookeanis. Need saared on olnud teistest suurtest saartest ja mandritest eraldatud ligikaudu 65 miljonit aastat, lubades elusloodusel areneda omasoodu. Inimesed saabusid saartele alles 18. sajandi lpus, tuues kaasa taimestiku ja loomastiku laiaulatusliku hvingu. Niteks elutsesid Seiellidel varem suured maismaakilpkonnad, kes praeguseks on silinud vaid mnel vikesel inimesele elamisklbmatul saarekesel (FOTO 2). Kilpkonnad hvitati nende kilpide ja liha prast. Metsad veti maha, et rajada kaneeli ja litaimede istandusi. Looduslik taimestik silis vaid mgedes raskesti ligipsetavates kohtades.

Kahekmnenda sajandi alguses hakati looma looduskaitsealasid ning soodustama loodusliku taimestiku taastumist. Seeneuurijale pakuvad Seiellid erilist huvi muuhulgas seeprast, et seal kasvavad koos nii prismaised kui sisse toodud (ks mnni ja ks eukalpti liik) ektomkoriissed taimed. Meie eesmrk oli vlja selgitada ektomkoriisaseente liigirikkus ja liigiline koosseis Seiellidel ning uurida, kas sissetoodud ja prismaised taimed jagavad smbiontseid seeni.

Selgus, et Seiellidel on ektomkoriisaseente liigirikkus tunduvalt viksem kui parasvtmes ja nii mneski troopilises metsas. See vib tuleneda saarte aastamiljonite pikkusest eraldatusest, aga ka suureulatuslikust metsade mahavtmisest, mistttu enamus seente elupaiku saartel hvisid ja liigid kadusid.

Selgus ka, et saartele sissetoodud eukalptiliik (Eucalyptus robusta) on seotud samade seeneliikidega, millega kohalikud puud. Mnni vrliik (Pinus caribea) moodustas mkoriisat aga seentega, mida ei leitud teiste kohalike puude juurtelt. Kuna mnd toodi saartele istikutena Keeniast, prinevad tema seenedki sealt. See, et mnd ei ole vimeline mkoriisat moodustama kohalike seeneliikidega, ning et tema kaasatoodud seened ei asusta kohalike taimede juuri, muudab tema levimise saarel raskeks. Ent huvitaval kombel pole ka uuritud eukalptiliik suutnud saartel iseseisvalt levida, hoolimata vabalt saadaolevaist mkoriisaseentest. Ometi on mujalt maailmast teada mitmeid mnni ja elukalpti liike, mis asustavad vraid elupaiku ja ohustavad kohalikke taimekooslusi. Kuidas nad seda suudavad sellele aitavad vastust leida muuhulgas ka mkoriisauuringud. On oluline mista smbiontsete seente rolli vrliikide levikus, et seekaudu takistada kohalike taimekoosluste hvingut.

Uuringu tulemuste phjal kaitses hiljuti Tartu likoolis doktorivitekirja Triin Suvi.

T annotatsioon ja t ise koos eestikeelse kokkuvttega:
http://hdl.handle.net/10062/14622

FOTOD: http://www.geoeco.ut.ee/709176

FOTO 1 Ektomkoriisa, moodustatud riisika ning kase poolt. Oran kiht juurel on juuretippu mbritsev seenmantel. Autor Triin Suvi

FOTO 2 Hiidkilpkonn Dipsochelys on suurim maismaakilpkonn (kilbi lbimt ligikaudu meeter). Seiellidel vib neid vabas looduses kohata vaid mnel ksikul vikesel saarekesel. Autor Triin Suvi/Leho Tedersoo

FOTO 3 Tartu mkoloogide proovivtu ala Seiellidel. Autor Triin Suvi/Leho Tedersoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012