Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Peipsis sureb massiliselt kalu

KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete broo, tel 626 2811
7. august 2002

PEIPSIS HUKKUB MASSILISELT KALU

Kuumade ilmadega Peipsi jrves alanud massiline vetika itsemine on muutnud jrve rannarsed veekihid kaladele eluklbmatuks, kuna soojad ja hapnikuvaesed rannikuveed tapavad kalad ra.
EPM Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteaduri ning Peipsi elustiku seire vastutava titja Klli Kanguri snul on Peipsi jrve kaldale uhutud surnud kalu lausa kmnete kilomeetrite ulatuses.
"Kisin Peipsi jrve ranniku lbi Varnjast kuni Omeduni ning seal oli kikjal rannas vga palju hukkunud kalu, kohati lausa kihtide viisi," lausus Kangur. Kanguri snul oli enamik hukkunud kalu vikesed, enim oli kiisku, kuid leidus ka kohasid ja ahvenaid.
Kalade suremise tenoline phjus on Kanguri hinnangul ine hapnikupuudus. "Need tohutud vetikamassid kasutavad lagunemisel hapnikku ning et vee temperatuur on ka krge, siis ilmselt sellesse kalad suridki. Pole ka vlistatud, et sinivetikad on mingil mral mrgised, kuid seda Eestis praegu ei mrata," tles Kangur. Kaldavesi neb vetika vohamise tttu vlja nagu paks hernesupp. Sinivetikas moodustab vees hallikasrohekaid kerakesi, vee lbipaistvus on livike.
Keskkonnaministeerium palub inimestel selles piirkonnas mitte ujuma minna, kuna roiskunud kalad nii vees kui ka rannaliival levitavad sna tenoliselt kahjulikke baktereid, viiruseid ning ebameeldivat lhna, ilmselt on vees ka igasuguste orgaaniliste laguproduktide hulk sna suur.
Probleem peaks lahenema koos ilmade jahenemisega.
Lisainfo: EPM Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur ning Peipsi elustiku seire vastutava titja Klli Kangur, tel 07-454547, 052-46485

Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete broo spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012