Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Mustikas leiab tee Eesti pldudele

Peale kodumaise loodusliku mustika on viimase aastakmne jooksul Eesti pldudele ja toidulaudadele tee leidnud ka vramaist pritolu kultuurmustika liigid ja sordid. Hiljuti Eesti Maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudis kaitstud Tairi Alberti doktorit uuris vetamise ja multimise mju ahtalehise ja poolkrge mustika kasvule, saagikusele ning viljade koostisele.

Ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium) kasvab looduslikult Phja-Ameerikas. Kuna see liik on tervislik, kaunis ning saagikas, siis hakati koosts Kanada teadlastega 1997. aastal katsetama tema kasvatamist ka Eestis.

Katsetulemused nitasid, et ahtalehise mustika krval on Eestis soodne kasvatada ka poolkrge mustika sorte. Poolkrge mustikas on ahtalehise ja knnasmustika (Vaccinium corymbosum; prit samuti Ameerikast) ristand, mis kasvab kuni 60 cm krguseks ja kannab olenevalt sordist kuni 1 kg ilusaid suuri marju (1 vilja mass kuni 2,7 g) psa kohta.

Mustikakasvatus on ha populaarsem Luna-Eesti taludes, kus istandike suurused ulatuvad 10 hektarini. Ahtalehise mustika sortide hektarisaak on sltuvalt istandiku vanusest 3,29,6 tonni, kuid marjad varieeruvad nii kuju, vrvuse kui ka suuruse poolest. Poolkrge mustika sordi Northblue istandikust vib hektarilt saada 2,23,6 tonni kauneid suuri marju.

Mustikasvatus vimaldab vtta taaskasutusse mahajetud turbavlju, mille happelisel pinnasel teised kultuurid kasvada ei taha. Nii ahtalehised kui ka poolkrged mustikad vajavad aga kasvuks just happelist mulda: pHKCL (mullareaktsiooni nitaja) viks olla vahemikus 4,55,5. Samas on mustikate turbavljadel kasvatamise vimalusi veel vhe uuritud ning enne siinkirjeldatud katseid puudusid ka vetussoovitused.

Mustikataimed ei nua nii viljakat mulda kui teised aiakultuurid, seetttu kulub vetist oluliselt vhem. Katsed nitasid aga, et noores istandikus on vetamine siiski oluline, et kujuneks vlja elujuline vra. Ammendatud freesturbavljadel tehtud katsetes suurendas mineraalvetistega vetamine taimede saagikust kolm kuni isegi kaheksa korda, samuti suurenes ka marja mass. Seevastu ainult lehtede kaudu vedelvetisega vetamine ei osutunud otstarbekaks ei olnud mrgata psaste saagikuse olulist tusu.

Oluline on ka mult: pinnakattematerjal, mis takistab istandikus umbrohtude levimist ning loob taimedele soodsama kasvukeskkonna. Uurimists katsetati eri vetiste krval ka kolme multitpi: saepuru, turvast ja kilet. hes Eesti noores istandikus tehtud katse phjal osutusid kige viljakamaks need Northblue` taimed, mille kasvupinnas oli segatud turbaga ja kaetud kilemultiga. Teisalt suurendas multikasutus oluliselt mkoriisaseente hulka. Mkoriisaseened aitavad taimedel paremini omastada toitaineid. Mulda segatud turvas parandas mulla struktuuri ja muutis ka mullareaktsiooni mineraalmullal mustika jaoks oluliselt soodsamaks - happelisemaks.

Maailmas on knnasmustikatele ldiselt soovitatud rakendada nii harvenduslikust, kus eemaldatakse vaid suuremad oksad, kui ka noorenduslikust, mille puhul ligatakse ra kik oksad. Noorenduslikus prsib oluliselt haiguste levikut, ent samas vib suurendada klmakahjustuste ohtu, sest prast likust vivad uued vrsed olla rnad ja klmakartlikud. Eelmainitud klmakahjustusi aga doktorit katsetes ei theldatud: seega vib ka Eesti karmides oludes poolkrgetele mustikatele harvenduslikuse krval noorenduslikust soovitada. Taimede optimaalne saagikus taastus noorenduslikuse jrel juba kolmandal aastal.

Katsetes uuriti ka kasvukeskkonna mju mustika vilja koostisele. Kuigi marjade maitset mjutasid oluliselt ilmastikutingimused, nitasid katsete tulemused sltumata ilmast htset tendentsi vhese lmmastikusisaldusega vetise puhul olid mustikad magusama maitsega, samuti tervislike ainete antotsaanide rikkamad.

Kokkuvttes nitasid katsed, et multide ja vetamisega mulla happesust ja teisi omadusi muutes saab mustikaistandikke edukalt rajada ka sinna, kus looduslik pinnas mustikakasvuks ei sobi. Samuti seda, et mustikatele on vimalik anda vetamisega lisavrtust, mjutades nii marjade maitset kui ka tervislikkust.

Vitekirja juhendaja oli Kadri Karp Eesti Maalikoolist, vitekirja koos eestikeelse kokkuvttega leiab veebiaadressilt http://dspace.emu.ee/jspui/handle/10492/134. Huvilistele on mustikateadlased vlja ttanud ka Eesti oludele sobivad kasvatussoovitused, mis avaldati tootjatele meldud raamatus: Kultuurmustikas ja selle kasvatamine Eestis. Katsed jtkuvad: muuhulgas uuritakse vimalusi toota mustikaid mahedalt ja nii, et marjad sisaldaksid vimalikult palju kasulikke aineid.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012