|
 |
|
| UUDISED |
|
|
Eestlased joovad liustikuvett
Suur osa eestlasi ammutab oma joogivee Eesti kõige sügavamast, Kambrium-Vendi põhjaveeladestikust. Hiljuti Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi geoloogia osakonnas kaitstud Valle Raidla doktoritöö kinnitas, et osa selle ladestiku põhjaveest pärineb viimase jääaja liustiku sulamisest.
Iga geograafilise ala sademetele on omane kindel suhe hapniku raske ja kerge isotoobi sisalduse vahel. Ekvaatori lähedal leidub sademetes suhteliselt rohkem rasket isotoopi kui külmematel aladel. Eesti puhul on see näitaja –10,8 kuni –12,8‰, näiteks Gröönimaal aga kõigest –20‰.
Sademete isotoopkoostis peegeldub ka kohalike veekogude ja põhjavee isotoopkoostises. Ometi on Eestis erandiks Kambrium-Vendi veeladestu põhjavesi, milles raske hapniku isotoobi aatomeid on vähem kui Eesti sademetele üldiselt omane: kõigest –22,5 kuni –18,5‰. Põhjuseks arvatakse, et ladestikku on tunginud viimasel jääaajal, 27 000 – 10 000 aastat tagasi Eestit katnud liustiku sulavesi. Algne, soolasem reliktvesi tõrjuti ladestiku Lõuna-Eestis paiknevasse sügavamasse ossa, Põhja-Eestis sai aga ülekaalu väga mage ja isotoopselt kergem liustiku sulavesi. Nii saavadki põhja-eestlased ammutada 60–300 meetri sügavuselt Kambrium-Vendi põhjavett, mille soolsus on kõigest 100-600 mg/l. Lõuna pool Värskas, Häädemeestes ja Ruhnus, kus sama põhjaveekiht asub 500–700 meetri sügavusel, on tegu mineraalveega (soolsus 2–11 g/l), mida igapäevase joogiveena tarvitada ei kõlba.
See, et osa Kambrium-Vendi ladestiku põhjavett pärineb liustikust, on siiski vaid hüpotees. Et hüpoteesile kinnitust leida, tuli määrata selle põhjavee vanus – aeg, kui kaua see on maapõues veetnud. Tavapärane dateerimine radiosüsiniku osahulga järgi põhjavee puhul ei sobi, sest mitmesugused maapõues toimuvad geokeemilised protsessid võivad seda osahulka muuta.
Uuringud näitasid, et peamiselt on Kambrium-Vendi põhjavee süsinikusüsteemi mõjutanud kivimitest lahustunud dolomiit, samuti bakterid, kes on lagundanud samades kivimites leidunud iidset orgnaanilist materjali. Nende protsesside kaudu lisandub põhjavette süsinikku, seega radiosüsiniku suhteline hulk väheneb ning meetod ülehindab põhjavee vanust. Leiti teisigi geokeemilisi protsesse, mis küll otseselt süsiniku osahulki ei mõjuta, kuid mida ometi on vaja põhjavee vanust rehkendades arvesse võtta.
Neid tegureid arvutustesse kaasates ilmnes, et Kambrium-Vendi põhjavesi imbus maasse 12 000 – 25 000 aastat tagasi. See kinnitab liustikuvee hüpoteesi: just tollal oli Eesti ala kaetud Skandinaavia liustikuga. N.-ö. noorim põhjavesi leiti Lääne-Eestis, kus liustiku sulavee maasseimbumise tingimused olid tõenäoliselt teistsugused kui mujal Eestis.
Doktoritöö juhendajad olid Kalle Kirsimäe Tartu ülikoolist ning Rein Vaikmäe
Tallinna tehnikaülikoolist, töö koos eestikeelse kokkuvõttega leiab veebiaadressilt http://hdl.handle.net/10062/14859
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
