Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Eestlased joovad liustikuvett

Suur osa eestlasi ammutab oma joogivee Eesti kige sgavamast, Kambrium-Vendi phjaveeladestikust. Hiljuti Tartu likooli koloogia- ja maateaduste instituudi geoloogia osakonnas kaitstud Valle Raidla doktorit kinnitas, et osa selle ladestiku phjaveest prineb viimase jaja liustiku sulamisest.

Iga geograafilise ala sademetele on omane kindel suhe hapniku raske ja kerge isotoobi sisalduse vahel. Ekvaatori lhedal leidub sademetes suhteliselt rohkem rasket isotoopi kui klmematel aladel. Eesti puhul on see nitaja 10,8 kuni 12,8, niteks Grnimaal aga kigest 20.

Sademete isotoopkoostis peegeldub ka kohalike veekogude ja phjavee isotoopkoostises. Ometi on Eestis erandiks Kambrium-Vendi veeladestu phjavesi, milles raske hapniku isotoobi aatomeid on vhem kui Eesti sademetele ldiselt omane: kigest 22,5 kuni 18,5. Phjuseks arvatakse, et ladestikku on tunginud viimasel jaajal, 27 000 10 000 aastat tagasi Eestit katnud liustiku sulavesi. Algne, soolasem reliktvesi trjuti ladestiku Luna-Eestis paiknevasse sgavamasse ossa, Phja-Eestis sai aga lekaalu vga mage ja isotoopselt kergem liustiku sulavesi. Nii saavadki phja-eestlased ammutada 60300 meetri sgavuselt Kambrium-Vendi phjavett, mille soolsus on kigest 100-600 mg/l. Luna pool Vrskas, Hdemeestes ja Ruhnus, kus sama phjaveekiht asub 500700 meetri sgavusel, on tegu mineraalveega (soolsus 211 g/l), mida igapevase joogiveena tarvitada ei klba.

See, et osa Kambrium-Vendi ladestiku phjavett prineb liustikust, on siiski vaid hpotees. Et hpoteesile kinnitust leida, tuli mrata selle phjavee vanus aeg, kui kaua see on maapues veetnud. Tavaprane dateerimine radiossiniku osahulga jrgi phjavee puhul ei sobi, sest mitmesugused maapues toimuvad geokeemilised protsessid vivad seda osahulka muuta.

Uuringud nitasid, et peamiselt on Kambrium-Vendi phjavee ssinikussteemi mjutanud kivimitest lahustunud dolomiit, samuti bakterid, kes on lagundanud samades kivimites leidunud iidset orgnaanilist materjali. Nende protsesside kaudu lisandub phjavette ssinikku, seega radiossiniku suhteline hulk vheneb ning meetod lehindab phjavee vanust. Leiti teisigi geokeemilisi protsesse, mis kll otseselt ssiniku osahulki ei mjuta, kuid mida ometi on vaja phjavee vanust rehkendades arvesse vtta.

Neid tegureid arvutustesse kaasates ilmnes, et Kambrium-Vendi phjavesi imbus maasse 12 000 25 000 aastat tagasi. See kinnitab liustikuvee hpoteesi: just tollal oli Eesti ala kaetud Skandinaavia liustikuga. N.-. noorim phjavesi leiti Lne-Eestis, kus liustiku sulavee maasseimbumise tingimused olid tenoliselt teistsugused kui mujal Eestis.

Doktorit juhendajad olid Kalle Kirsime Tartu likoolist ning Rein Vaikme
Tallinna tehnikalikoolist, t koos eestikeelse kokkuvttega leiab veebiaadressilt http://hdl.handle.net/10062/14859
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012