Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Märkamatu kuid tähtis zooplankton

31. augustil kaitses Arno Põllumäe Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas doktoritööd, mis käsitles Läänemere zooplanktoni kohalike ja võõrliikide ajalis-ruumilist varieeruvust muutuvates kliima- ja eutrofeerumisoludes.

Zooplankton on veekogude toiduahelas peamine ühenduslüli mikroskoopiliste vetikate ja selgroogsete, aga ka muude suuremate loomade vahel. Zooplankterite arvukus on üldiselt väga suur ja seda mõõta suhteliselt lihtne. Zooplanktoni arvukuse muutused peegeldavad tihti võimendunult kliima- ja veeolude muutusi nii aastati kui ka pikemal ajaskaalal. Zooplanktoni liikide eluiga on piisavalt pikk, et muutuste jälgimiseks ei pea proove võtma liiga sageli – samas, põlvkonnad vahetuvad küllaltki kiiresti ning seetõttu mõjuvad keskkonnamuutused arvukusele suhteliselt ruttu. Erinevalt kaladest pole zooplankton inimese kasutatav resurss ja seetõttu inimese majandustegevus otseselt zooplanktoni hulka ei mõjuta, kõik mõjud on n.-ö. vahendatud. Samas mõjutab zooplanktoni koosseis ja hulk otseselt paljusid inimesele olulisi kalaliike. Kõigil neil põhjustel on zooplankton väga tänuväärne uurimisobjekt, mille kaudu selgitada veekeskkonna pikaajalisi muutusi.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on zooplanktonit korrapäraselt ja järjepidevalt uurinud Soome lahes ligi viiskümmend aastat ja Pärnu lahes kauemgi. Arno Põllumäe doktoriöös hinnati, kuidas troofsus (toitainete hulk vees) ning kliima on viimase 15 aasta jooksul mõjutanud Soome lahe zooplanktoni biomassi, seda nii põliste kui võõrliikide puhul. Ühtlasi vaadati, kuidas on võõrliikide tulek ja arvukuse muutused on mõjutanud kohalikke liike.

Enamiku zooplanktoni liikide puhul tuvastati keskkonnatingimuste mõju kõigil uuritud ruumiskaaladel, kõige vähem mõjutasid planktoni arvukust suurimal skaalal – kogu Läänemere või isegi Põhja-Euroopa tasandil toimuvad kliimamuutused ja enim olulisteks osutusid väikseimal mõnekümne kilomeetri skaalal eristatavad muutused. Keskkonnategurite mõju suund ja ulatus on liigiti olnud väga erinev.

Zooplanktoni võõrliikidest on kõige rohkem tähelepanu pälvinud vesikirp Cercopagis pengoi, kelle arvukus on üsna järjepidevalt kasvanud alates 90-ndate algusest. Kuna ta röövloomana toitub teistest zooplankteritest, on just selle võõrliigi mõju kohalike zooplanktoni liikide arvukusele olnud kõige ilmsem.

Doktoritöö on osa Mereinstituudi merebioloogia osakonna vanemteaduri Jonne Kotta teadusprojektist “Keskonna väikese- ja suuremastaapse muutlikkuse interaktiivne mõju Läänemere ökosüsteemi protsessidele”. Töö koos eestikeelse kokkuvõttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18182/p%C3%B5llumae_arno.pdf?sequence=3
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet