Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Samblikud nitavad ka linnahu puhtust

31. augustil kaitses Liis Marmor Tartu likoolis doktorit Epiftsete samblike koloogia ja bioindikatsiooniline vrtus seoses husaaste ja metsa jrjepidevusega. Ts uuritakse, kuidas kasutada samblikke bioindikaatoritena: hinnata nende phjal keskkonnaseisundit.

Samblikud kasvavad vga erisugustes kasvukohtades, polaaraladest krbete ja vihmametsadeni; neid vib leida nii maapinnal, kividel, puutvedel kui mujal. Samas on paljud samblikuliigid (tpsemalt eldes lihheniseerunud seene liigid: samblikud koosnevad vhemalt kahest osapoolest, seenest ning fotosnteesivast partnerist, kelleks on rohevetikas vi tsanobakter) spetsialiseerunud mingile kindlale kasvupinnale ehk substraadile ning vga tundlikud keskkonnatingimuste muutustele. Seetttu saab samblikke edukalt kasutada keskkonnaseisundi bioindikatsioonis.

Palju on uuritud husaaste mju samblikele, keskendudes 1960- ja 70-ndatel eelkige happelisele saastele ning viimasel ajal lmmastiku saastele. Samblikukooslused annavad teavet vimaliku tervisele ohtliku husaaste kohta, tiendades mtejaamade andmeid suurematel aladel, mida otseste mtmistega oleks raske katta. Niteks avastati Itaalias juba 1990-ndatel aastatel selge seos eri piirkondade samblike liigirikkuse ja kopsuvhi sageduse vahel.

Viimastel aastakmnetel on hakatud samblikke kasutama indikaatoritena ka looduskaitses, et hinnata eelkige metsakasvukohtade looduskaitsevrtust.

Liis Marmori doktorit ks phieesmrk oli vlja selgitada parimad tolmusaaste indikaatorliigid. Seni on samblike ja tolmusaaste seoseid uuritud vrdlemisi vhe, olgugi peen tolm on paljudes linnades terav probleem. Tallinnas leiti, et teertes on mndide samblike liigiline koosseis on sootuks teistsugune kui puhtama huga aladel. Mnnikoore happesus oli teede res vhenenud, ilmselt liiklusest tuleneva tolmusaaste tttu. Koore krgemat pH-d (st. aluselisemat keskkonda) eelistavate liikide leidumist mndidel vib seega pidada heaks tolmusaaste indikaatoriks. Taolised indikaatorliigid on niteks harilik korpsamblik (Xanthoria parietina), hgu-tmmusamblik (Phaeophyscia orbicularis) ja kahtlane rosettsamblik (Physcia dubia).

T teises osas vrreldakse epiftsete ehk puudel kasvavate samblike kooslusi vanades pika jrjepidevusega okasmetsades ja esimese plvkonna metsades. Paljusid samblikuliike, sh. kaitsealuseid ja punase raamatu liike leiti vaid pika jrjepidevusega metsades, tendades selliste metsade krget looduskaitsevrtust.

Vga headeks vanade okasmetsade indikaatoriteks Eestis vib pidada kuuse-nublusamblikku (Lecanactis abietina) ja valkjat thnsamblikku (Arthonia leucopellaea): nad on lihtsasti ratuntavad ning vastavates kasvukohtades kllaltki sagedased. Mlemad on meil kasutusel vriselupaiga indikaatorliikidena: nende abil selgitatakse vlja krge looduskaitsevrtusega metsaeraldised, kus vib elutseda ohustatud liike. T kigus leiti ka kaks uut samblikuliiki Eestis.

Doktorit koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/18185. T juhendaja on dotsent Tiina Randlane, kelle ke all on valminud kokku viis lihhenoloogia alast doktoritd, mis katavad laia uurimisala looduskaitselistest taksonoomiliste probleemideni.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012