Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Tapatalgud looduskaitsealal

EESTI ORNITOLOOGIAHINGU PRESSITEADE 28.08.2002

Jahimehed korraldasid lindudele tapatalguid

Prnumaal, Hdemeeste, Tahkuranna ja Surju valdade maadel ligi 10 000 hektaril asub Rannametsa-Soometsa looduskaitseala. Kaitseala territoorium hlmab ligi 15 kilomeetrit rannajoont, mis on aastaringselt thtis linnupaik. Eriti olulist rolli mngib ala lindude rndeaegse peatumis- ja toitumispaigana.

Ligi kolmkmmend aastat on sellel rannikualal sgisese rnde ajal linnujahti peetud. 2000. aasta juulist kehtestatud kaitse-eeskiri stestab teatud alad ja piirid linnujahi toimumiseks ning neb ette jahi kirjaliku koosklastuse kaitseala valitsejaga piiranguvndites. Kahjuks on jaht koondunud just kaitseala kige linnurikkamasse piirkonda, kus esineb htlasi enim kaitstavatele liikidele sobivaid elu- ja peatuspaiku. Alates 2001 aasta augustist toimub kaitseala territooriumil Eesti Ornitoloogiahingu (EO) LIFE projekt, mis koosts Hdemeeste valla, Prnumaa Keskkonnateenistuse ja RMK-ga pab ellu viia loodus(linnu)kaitselisi phimtteid ja tegevusi sellel kaitsealal. ks projekti kigus leskerkinud ksimus on jahipidamise vimalikkus knealuses piirkonnas.

LIFE projekti rahvakoosolekutel on kohalikud elanikud tstatanud ksimuse jahipidamise koosklastamatusest jahipiirkonda jvate maaomanikega, samuti prgist ja tapetud ning haavatud lindude jtmisest rannale. Kesoleval aastal, vahetult enne jahihooaja algust, 19. augustil, kisid EO LIFE projekti ttajad Hdemeeste -Pulgoja rannaniidul Kilingi-Nmme Riigijahipiirkonna maadel korraldatava jahiga tutvumas.

Kohapeal selgus, et ei jahi korraldaja (Kilingi-Nmme Riigijahipiirkonna esindaja) ega jahimehed ei ole vtnud vaevaks tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga, mida nad ise pidasid tiesti normaalseks kitumiseks. Samuti ei oldud kursis, millises osas kattuvad jahipiirkonna piirid kaitseala piiridega ja vnditega ning ei omatud ka kaitseala valitseja kirjalikku koosklastust jahi pidamiseks piiranguvndis, kus enamik jahilisi aga paraku jahi kigus viibis. EO LIFE projekti ttajad tutvustasid kohapeal ligi kolmekmnele jahilisele kaitse-eeskirja, linnukaitse phimtteid kaitsealal ja andsid edasi nii linnukaitsjate kui ka kohalike elanike soovitused ja varasemad kaebused linnujahi kohta. Sarnaseid soovitusi on jahilistele jagatud sellel alal juba viimased kmme aastat, alal linde rngastavate Nigula LKA
ttajate poolt.

Sellegipoolest rikuti kesoleva aasta 20-21. augustil linnujahi kigus kaitse-eeskirja. Jaht toimus ka aladel, mis pole jahi pidamiseks ette nhtud, jahipidamise kigus ligati lbi ja lhuti karja-aedu, mis on sinna rajatud rannaniitu hooldavate loomade tarbeks. Tnavu jahisaaki mrates tehti kindlaks, et le 10% lastud lindudest osutusid jahilindude nimestikku mitte kuuluvateks. Nii leiti rannikult 2 lastud jgitiiru. ks vigaseks lastud jgitiirudest toimetati Nigula Looduskaitseala loomade turvakodusse.

Lisaks tuvastati jahisaagi seas 5 jkosklat ja 4 mudatildrit. Nii jgitiir kui mudatilder on kantud ohustatud liikidena EL linnudirektiivi I lisasse. Tnu rannaniidul karjatavatele veistele, on alal regulaarseid rndepeatusi tegema hakanud ka globaalselt ohustatud linnu -rohunepi- isendid. Selle, jahiliik tikutajaga rmiselt sarnase linnu, kaitset on aga raske tagada kui jahimeestel esineb tsiseid raskusi ka tikutaja teistest jahiliikideks mitteolevatest kurvitsalistest eristamisega. "Tundub, et kadumas on vana linnujahi eetika. Kui linnujahi parematel pevadel ktiti valikuliselt vaid sinikael-parte ja teisi suuremaid jahilinde ning kasutati linnukoeri, siis praegu tundub, et tuld antakse kigele mis liigub ja sageli ei vaevuta lastud linde leski korjama" tles ala linnujahti pikemat aega seiranud Nigula LKA teadusdirektor Agu Leivits.

Ainuksi kaitsealale jvalt Kivilaiult korjasid LIFE projekti ttajat 15 liitrit prgi, lisaks sellele olid jahilised laiule maha jtnud hunnikud purukspekstud pudeleid . Ka mujale, ka loomade karjamaale, oli kokku maha jetud ligi kaks kuupmeetrit rmpsu, millest mrkimisvrse osa moodustas alkoholitaara. Kui alkoholi ja autojuhtimise kokkusobimatus on hiskonna poolt viimasel ajal teravalt tstatatud teema, kas siis seda enam ei peaks olema seda purjus jahimeeste valimatu pssipaugutamine teisi inimesi, kariloomi ja kaitsealuseid liike ohustades?

Kaitsealust Hdemeeste rannaniitu kogu hooajal arvukalt klastanud inimestega pole siiani olulist prgiprobleemi esinenud. Jahihooaja alul on aga olukord jrsult halvenenud ning jahipidamisele viitavaid jtmeid padrunikestadest linnusulgede ja olmermpsuni leidub kikjal. Hoolimatult maha visatud prgi on ohuks ka projekti kigus soetatud kariloomadele, sest need vivad mahavisatud plastikjtmeid alla neelates lmbuda. Seetttu pidid rannaniidul karjatamist organiseerivad kohaliku pllumajandusettevtte ttajad tna asuma jahimeestest jetud jtmeid likvideerima. Sama firma inimesed on vga murelikud ka hooldatava rannaniidu ja jahipidamise ala kattumise tttu - mned aastad tagasi langes jahipidamise ohvriks veis, kelle firma ttajad leidsid jahihooajal kuulihavaga peas ja vljaligatud keelega rannaniidult.

Samas on just Pulgoja piirkonnas saavutatud maahooldustoetuste ning LIFE projekti tegevuste tulemusel hid tulemusi, mille srane jahihuviliste seltskond vib nulliks prata.

Seoses linnujahi praeguse halva korraldusega, sobimatusega kaitseala kaitse-eesmrkidega, kaitsealuste linnuliikide ohustamise ja hirimisega, suure hulga keskkonda reostavate pliihaavlite pikaajalise sattumisega keskkonda ning pigem kaitseala loodusvrtuste tutvustamise orientatsiooniga teeb Eesti Ornitoloogiahing ettepaneku Rannametsa - Soometsa Looduskaitsealal linnujahi keelustamiseks. Lindude jaht ja arvukuse reguleerimine oleks meldav kll teatud probleemsete linnuliikide ohjamiseks kuid see saaks toimuda vaid vastavates ohjamiskavades ja kaitseala kaitsekorras ette nhtud moel ning rangelt reguleeritud viisil.

Mati Kose
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012