Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
10. veebruar 2004


UUDIS NR 1 - UUDISKIRI



Vaatate parasjagu Loodusajakirjade kirjastuse uhiuut uudiskirja.
Oleme selle teile saatnud, kuna olete kas mne meie ajakirja tellija vi meie arvates loodus- ja teadushuviline inimene.
Meie uudiskiri hakkab ilmuma vhemalt kaks korda kuus, teisipeva hommikuti. See pab teile tuua nii meie parasjagu ilmuma hakkava ajakirja vi muu vljaande sisulevaate kui ka mningaid Eestisse puutuvaid loodus-, keskkonna- ja teadusuudiseid. Lisaks pame sisse panna veel teavet meie arvates huvitavatest sndmustest, olgu need siis nitused, teatrietendused, seminarid vi muud kogunemised.
Miks on vaja uudiskirja veel meie ajakirjade krvale? Aga selleprast, et maailm muutub ja eks pame meiegi muutustega kaasas kia. Saame uudislehe vahendusel igeaegselt teile teada anda nii meie korraldatud reisidest kui ka kommenteerida mnda meie arust olulist sndmust.
Niisiis on Loodusajakirja uudiskiri Eesti-keskne teataja, mis ei pretendeeri kikeammendavusele ja kiketeadmisele, vaid judumda visandab neid piirjooni, mille raames Eesti looduse uurimine ja puurimine kib.
Arvutiekraanile ilmuv jutt ei saa olla pikk, kll aga vahel petlik. Liigume oma uudiskirjaga pidevalt edasi ega pelga neid ndalaid, mil meil midagi erilist elda pole - siis leht teie postkasti lihtsalt ei tule.
Kui aga peate meie uudiskirja endale ebavajalikuks, siis saate tellimisest loobuda he hiireklpsuga.
Nii et head tutvumist ja meiega kaasa mtlemist.

Loodusajakiri



UUDISED

Ajakirja Loodus veebruarinumbrist saame teada:

Miks on naftatransiit Lnemerel ohtlik? Kas Eesti vetes asuvad hallhlgelesilad on ohustatud vimaliku naftakatastroofi korral? Kas naftareostus jtab kalamehed tta?
Loe lisa!

Kirjanik Jaan Ttte on mures Vilsandi kalakohtade hvimise prast.

Rnnumees Hendrik Relve matkas Jaapani metsades ja neb krgtehnoloogia lipumaad hoopis teises valguses.

Kas teadsite, et populaarne vljasidukoht Paldiskis Pakri pangal on varinguohtlik?
Napilt varingust psenud geoloog ja fotograaf Tnis Saadre analsib panga olukorda.

Mahetoit Eestis leiab aina uusi spru.

Lastele: kgifsik Aare Baumer petab zelatiinitarretisest optilist ltse valmistama.



Vesi sai enim raha

Keskkonnainvesteeringute Keskuse nukogu otsustas sel aastal taotluste esimeses voorus toetada 518 projekti kokku 231 miljoni krooniga. Kige enam raha sai veekaitseprogramm - 89 mln krooni. Sellele jrgneb jtmekitlus 54 miljoni ja looduskaitse 16 miljoni krooniga.
Veekaitse on olnud lekaalukat esirinnas ka mdunud ning lemdunud aastal. Kas Eesti vee tervis on siis nii kehv? Suur osa rahast kulub nd ja ka jrgnevatel aastatel viksemate asumite reovete puhastamiseks. Just pealtnha vaiksed klad, alevid ja alevikud saadavad meie jekestesse mrkimisvrse koguse solki. Teine asi on joogivee kvaliteet, mis euronormide kohaselt jtab paljuski soovida.
Ja mis seal rkida, kui isegi Tallinna kesklinna kandis, niteks Kristiines, on hulganisti maju., mis kanalisatsiooni ja veevrgiga hendamata.


Linnugripp on nudnud 23 inimelu

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 9. veebruari seisuga Vietnamis ja Thais surnud linnugrippi 18 inimest, nakatunuid on kindlaks tehtud 23. Kik haigestunud on saanud nakkuse lindudelt, haiguse lekandumist inimeselt inimesele pole seni theldatud. Knealuse gripi tekitajaks peab Maailma Terviseorganisatsioon viirust H5N1, mis phjustas esimese haiguspuhangu 1997. aastal Hong Kongis.
Viirustest ldisemalt ja gripiviiruse muutumisest 20. sajandil loe siit.




SNDMUS

Roheliste XV Rattaretk "Kuidas elad, Alutaguse?"
7.-9. mai 2004

Marsruut (esialgne)
I pev (60 km):
Jhvi-Ahtme-Kureme-Permiskla-Gorodenka
II pev (Saab valida kas 70 km vi 100 km):
Gorodenka-Vasknarva-Alaje-Kauksi-Rannapungerja-(Lohusuu-Avinurme)-Tudulinna
III pev (60 km):
Tudulinna-Iisaku-Metaguse-Jhvi

Registreerimine rattaretkele Tallinnas ja Tartus algab 12. aprillil ja kestab 30. aprillini. Registreeruda saab ka rattaretke stardis (kallim!).
Tpsem info rattaretke programmi ja retkele registreerumise kohta lisandub lhiajal!
Korraldajad
Eesti Roheline Liikumine, Ajakiri Loodus


Klastage Kopenhaagenit!

Eesti Draamateater mngib jtkuvalt Michael Frayni nidendit "Kopenhaagen". See etendus ei pajata siiski mitte Taani pealinna elust, vaid mdunud sajandi kuulsamate fsikute Werner Heisenbergi ja Niels Bohri elu hest olulisemast ajast. Nidend pab vastata ksimusele, kui suur on he teadlase vastutus hiskonna ees ning kui kaugele ta eneseigustuses minna vib.
Kuid kogu selle eetika krval on "Kopenhaagen" omamoodi teadust populariseeriv nitemng, mille kaudu vhemasti veidigi kvantmehhaanika olemusega kursis olev vaataja saab nha, kuidas ks viimase saja aasta olulisemaid teadusparadigmasid inimkonna elu muutis.
Tallinnas Vanalinna Muusikamajas mngitav etendus pidi algsete plaanide kohaselt kigus olema vaid kmmekond korda. Kuid ndseks on see kestnud juba kaks aastat. Nii et kel vhegi huvi teaduse ja maailma asjade vastu, sel tasub minna ja vaadata. Eriti kui teada, et mngivad sellised nitlejad nagu Maria Klenskaja, Guido Kangur ja Ain Lutsepp.





KIIRKOMMENTAAR

Vabaduse kella tervis

Vahel juhtub, et thine asi vtab globaalsed mtmed. Nii nagu niteks Tallinnas Vabaduse platsile psti pandud kell. Isegi Tallinna mastaabis kmes, on see ajanitaja vallutanud paljude ajaspradest kodanike meeled. Ja enne imet, seisma see jigi! Ja kohe oli keegi platsis, kes kokku luges, kui mitu aega see kell siis seisis. Ning teine tuli veel vaidlema. Justkui oleks he kella seisma jmine mingi loodusime.
Ime on tegelikult see, kui kell kib. Veel suurem ime aga, kui kib inimene, see tegelik Vabaduse Kell. Ja eks ole meie iibevaeses riigis just inimene see ime, mida tarvitseb hoida ja kaitsta.
Vhemasti he koha pealt on midagi paranemas. Mitmeid aastaid kestnud kampaania helkuri toetuseks on vilja kandnud. Ning ha enam klgub teersetel kndijatel see valgustpeegeldav kaitsevaim kaelas. Ja tore ongi. Ei taha ju autojuht ega jala kmpija omavahel kokku prgata. Kui helkur saab auasjaks, siis thendab see, et meie keskkonnateadlikkus on kbeke kasvanud.
Ning seelbi on kasvanud ka jala ja autoga liikuja vastastikune lugupidamine, mis peegeldub teineteiselt. Eks ole ju autolaterngi midagi helkuri laadset.

Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012