NÄDALA ÜLEVAADE
10. veebruar 2004

UUDIS NR 1 - UUDISKIRI

Vaatate parasjagu Loodusajakirjade kirjastuse uhiuut uudiskirja.
Oleme selle teile saatnud, kuna olete kas mõne meie ajakirja tellija või meie arvates loodus- ja teadushuviline inimene.
Meie uudiskiri hakkab ilmuma vähemalt kaks korda kuus, teisipäeva hommikuti. See püüab teile tuua nii meie parasjagu ilmuma hakkava ajakirja või muu väljaande sisuülevaate kui ka mõningaid Eestisse puutuvaid loodus-, keskkonna- ja teadusuudiseid. Lisaks püüame sisse panna veel teavet meie arvates huvitavatest sündmustest, olgu need siis näitused, teatrietendused, seminarid või muud kogunemised.
Miks on vaja uudiskirja veel meie ajakirjade kõrvale? Aga sellepärast, et maailm muutub ja eks püüame meiegi muutustega kaasas käia. Saame uudislehe vahendusel õigeaegselt teile teada anda nii meie korraldatud reisidest kui ka kommenteerida mõnda meie arust olulist sündmust.
Niisiis on Loodusajakirja uudiskiri Eesti-keskne teataja, mis ei pretendeeri kõikeammendavusele ja kõiketeadmisele, vaid jõudumööda visandab neid piirjooni, mille raames Eesti looduse uurimine ja puurimine käib.
Arvutiekraanile ilmuv jutt ei saa olla pikk, küll aga vahel õpetlik. Liigume oma uudiskirjaga pidevalt edasi ega pelga neid nädalaid, mil meil midagi erilist öelda pole - siis leht teie postkasti lihtsalt ei tule.
Kui aga peate meie uudiskirja endale ebavajalikuks, siis saate tellimisest loobuda ühe hiireklõpsuga.
Nii et head tutvumist ja meiega kaasa mõtlemist.

Loodusajakiri


UUDISED

---

Ajakirja Loodus veebruarinumbrist saame teada:

Miks on naftatransiit Läänemerel ohtlik? Kas Eesti vetes asuvad hallhülgelesilad on ohustatud võimaliku naftakatastroofi korral? Kas naftareostus jätab kalamehed tööta?
Loe lisa!

Kirjanik Jaan Tätte on mures Vilsandi kalakohtade hävimise pärast.

Rännumees Hendrik Relve matkas Jaapani metsades ja näeb kõrgtehnoloogia lipumaad hoopis teises valguses.

Kas teadsite, et populaarne väljasõidukoht Paldiskis Pakri pangal on varinguohtlik? Napilt varingust pääsenud geoloog ja fotograaf Tõnis Saadre analüüsib panga olukorda.

Mahetoit Eestis leiab aina uusi sõpru.

Lastele: köögifüüsik Aare Baumer õpetab zelatiinitarretisest optilist läätse valmistama.


Vesi sai enim raha

Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu otsustas sel aastal taotluste esimeses voorus toetada 518 projekti kokku 231 miljoni krooniga. Kõige enam raha sai veekaitseprogramm - 89 mln krooni. Sellele järgneb jäätmekäitlus 54 miljoni ja looduskaitse 16 miljoni krooniga.
Veekaitse on olnud ülekaalukat esirinnas ka möödunud ning ülemöödunud aastal. Kas Eesti vee tervis on siis nii kehv? Suur osa rahast kulub nüüd ja ka järgnevatel aastatel väiksemate asumite reovete puhastamiseks. Just pealtnäha vaiksed külad, alevid ja alevikud saadavad meie jõekestesse märkimisväärse koguse solki. Teine asi on joogivee kvaliteet, mis euronormide kohaselt jätab paljuski soovida.
Ja mis seal rääkida, kui isegi Tallinna kesklinna kandis, näiteks Kristiines, on hulganisti maju., mis kanalisatsiooni ja veevärgiga ühendamata.


Linnugripp on nõudnud 23 inimelu

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 9. veebruari seisuga Vietnamis ja Thais surnud linnugrippi 18 inimest, nakatunuid on kindlaks tehtud 23. Kõik haigestunud on saanud nakkuse lindudelt, haiguse ülekandumist inimeselt inimesele pole seni täheldatud. Kõnealuse gripi tekitajaks peab Maailma Terviseorganisatsioon viirust H5N1, mis põhjustas esimese haiguspuhangu 1997. aastal Hong Kongis.
Viirustest üldisemalt ja gripiviiruse muutumisest 20. sajandil loe siit.




SÜNDMUS

---

Roheliste XV Rattaretk "Kuidas elad, Alutaguse?"
7.-9. mai 2004

Marsruut (esialgne)
I päev (60 km):
Jõhvi-Ahtme-Kuremäe-Permisküla-Gorodenka
II päev (Saab valida kas 70 km või 100 km):
Gorodenka-Vasknarva-Alajõe-Kauksi-Rannapungerja-(Lohusuu-Avinurme)-Tudulinna
III päev (60 km):
Tudulinna-Iisaku-Mäetaguse-Jõhvi

Registreerimine rattaretkele Tallinnas ja Tartus algab 12. aprillil ja kestab 30. aprillini. Registreeruda saab ka rattaretke stardis (kallim!).
Täpsem info rattaretke programmi ja retkele registreerumise kohta lisandub lähiajal!
Korraldajad
Eesti Roheline Liikumine, Ajakiri Loodus


Külastage Kopenhaagenit!

Eesti Draamateater mängib jätkuvalt Michael Frayni näidendit "Kopenhaagen". See etendus ei pajata siiski mitte Taani pealinna elust, vaid möödunud sajandi kuulsamate füüsikute Werner Heisenbergi ja Niels Bohri elu ühest olulisemast ajast. Näidend püüab vastata küsimusele, kui suur on ühe teadlase vastutus ühiskonna ees ning kui kaugele ta eneseõigustuses minna võib.
Kuid kogu selle eetika kõrval on "Kopenhaagen" omamoodi teadust populariseeriv näitemäng, mille kaudu vähemasti veidigi kvantmehhaanika olemusega kursis olev vaataja saab näha, kuidas üks viimase saja aasta olulisemaid teadusparadigmasid inimkonna elu muutis.
Tallinnas Vanalinna Muusikamajas mängitav etendus pidi algsete plaanide kohaselt käigus olema vaid kümmekond korda. Kuid nüüdseks on see kestnud juba kaks aastat. Nii et kel vähegi huvi teaduse ja maailma asjade vastu, sel tasub minna ja vaadata. Eriti kui teada, et mängivad sellised näitlejad nagu Maria Klenskaja, Guido Kangur ja Ain Lutsepp.




KIIRKOMMENTAAR

---

Vabaduse kella tervis

Vahel juhtub, et tühine asi võtab globaalsed mõõtmed. Nii nagu näiteks Tallinnas Vabaduse platsile püsti pandud kell. Isegi Tallinna mastaabis köömes, on see ajanäitaja vallutanud paljude ajasõpradest kodanike meeled. Ja ennäe imet, seisma see jäigi! Ja kohe oli keegi platsis, kes kokku luges, kui mitu aega see kell siis seisis. Ning teine tuli veel vaidlema. Justkui oleks ühe kella seisma jäämine mingi loodusime.
Ime on tegelikult see, kui kell käib. Veel suurem ime aga, kui käib inimene, see tegelik Vabaduse Kell. Ja eks ole meie iibevaeses riigis just inimene see ime, mida tarvitseb hoida ja kaitsta.
Vähemasti ühe koha pealt on midagi paranemas. Mitmeid aastaid kestnud kampaania helkuri toetuseks on vilja kandnud. Ning üha enam kõlgub teeäärsetel kõndijatel see valgustpeegeldav kaitsevaim kaelas. Ja tore ongi. Ei taha ju autojuht ega jala kõmpija omavahel kokku põrgata. Kui helkur saab auasjaks, siis tähendab see, et meie keskkonnateadlikkus on kübeke kasvanud.
Ning seeläbi on kasvanud ka jala ja autoga liikuja vastastikune lugupidamine, mis peegeldub teineteiselt. Eks ole ju autolaterngi midagi helkuri laadset.

Tiit Kändler