Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. oktoober 2005


UUDISED



Mürk

Teaduskohvik läks mürgiseks

Briti Nõukogu korraldatav Café Scientifique võttis vastu Londoni King´s College´i professori John Timbrelli. Kolmapäeval, 19. oktoobril Tallinnas Vene tn 14 Kloostri Aidas toimunud kohvikuseanss tegeles inimese toodetud kemikaalide mürgisusega. Looduslikud kemikaalid on keerulisemad ja inimesel on neid raske järele teha. Kuid kas kõik inimese tehtud kemikaalid on ilmtingimata looduslikest kemikaalidest mürgisemad?
Timbrell on ka kirjutanud mitmeid raamatuid, viimane neist tõlkes antud pealkirjaga "Mürgi paradoks. Kuidas ja millal on kemikaalid mürgised".
Moderaatoriks oli KBFI molekulargeneetika laboratooriumi juhataja Anne Kahru.
Allikas: Briti Nõukogu


Tutvustati Tehnikaülikooli tudengite tippteadustöid

Kolmapäeval, 19. oktoobril toimus TTÜ tudengite teadustööde konverents.
Konverentsil kanti ette kolm huvitavamat konkursile laekunud tööd. Nende teemadeks oli vesi karjäärides, keemiliste kilede omadused ja üliõpilaste ootused ning lootused pärast bakalaureusekraadi omandamist. Konkursile sai kandideerida kolmes valdkonna – sotsiaal-, loodus- ja tehnikateadustes. Kokku laekus 19 tööd. Kõige enam Mäeinstituudist. “Tööd on enamikus bakalaureusetööd,” kommenteeris Alar Assuküll TTÜ üliõpilasesindusest.
Allikas: TTÜ ülõpilasesindus





SÜNDMUS

Korraldatakse keskkonnaeetika konverents

Jakob von Uexkülli keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvõttel toimub 28.–29. oktoobril 2005 Tartu Kirjanike Majas (Vanemuise tn 19) Keskkonnaeetika nädala raames keskkonnaeetika konverents “Väärtused ja konfliktid”. Konverentsi eesmärgiks on ärgitada Eestis akadeemilist ja avalikku diskussiooni looduse väärtustamise erinevate võimaluste ja põhimõtete üle.
Praktilise loodushoiu eesmärkide saavutamine takerdub sageli väärtussüsteemide ja -hinnangute rägastikus. Väärtused, mis tihti ei moodusta isegi ühtset süsteemi, juhivad meie käitumist kõigis eluvaldkondades. Loodustki on võimalik väärtustada väga erinevatel viisidel ja erinevatest põhimõtetest lähtuvalt. Vastuolud erinevate väärtushoiakute vahel tulevad sageli ilmsiks näiteks suhtumises looduskaitse- ja puhkealade haldamisse, kinnisvaraarendusse, kohaliku elu edendamisse, keskkonnatundlikku tarbimisse, turismi, põlisrahvaste õigustesse, maastike planeerimisse, kodu-, lemmik- ja metsloomadesse. Konverentsiettekanded käsitlevad nii keskkonnaeetika teoreetilisi küsimusi ja filosoofilisi aluseid, kui ka konkreetseid juhtumeid erinevate väärtussüsteemide kokkupõrkamisest.
Registreerumine: konverentsist osavõtt on tasuta, osalemissoovist tuleb teatada e-maili aadressil riste@ut.ee hiljemalt 24. oktoobriks.
Lähem info konverentsi kohta samal e-maili aadressil või tel 56 68 52 64.
Konverentsi kava vt
uexküll.
Allikas: Jakob von Uexkülli keskus


UUDISED

Loodi jahindusnõukogu

12. oktoobril 2005 lõi keskkonnaministeerium jahindusnõukogu Seda hakkab juhtima looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk.
Jahindusõukogu peamisteks ülesanneteks on toetada kavandatud jahinduse säästva arengu suunamist ning pakkuda tasakaalustatud lahendusi jahindusega seotud strateegiliste probleemidele.
“Ootan tasakaalustatud visiooni jahinduse tulevikust ja seda just keskkonnakaitset ja maaelu arengut silmas pidades," ütles keskkonnaminister Villu Reiljan, kelle arvates tuleb maaomanike ja jahimeeste koostöö paremini korraldada.
12-liikmelise nõukogu moodustamisel on ministeeriumi sõnul “lähtutud huvirühmade hea kaasamise tavast”. Esindatud on liikmed Riigikogust(2), Eesti Jahimeeste Seltsist(2), Eesti Erametsaliidust(1), Riigimetsa Majandamise Keskusest(2), Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest(2) ning Keskkonnaministeeriumist(3). Nõukogu koosseisu üle on avaldanud imestust metstööstuse ja keskkonnaorganisatsioonide liikmed, kelle arvates on seal seitse inimest seotud keskkonnaministeeriumiga, ainult üks metsa omandiga, ent ei ühtegi teadlast ega keskkonnaorganisatsiooni esindajat.
"See nõukogu pole loodud probleemide "uputamiseks" aruteludesse, vaid konkreetsete ettepanekute saamiseks minu lauale,” tsiteeris ministeeriumi pressiteade ministri Villu Reiljani sõnu, mis tundub et vastavad ka nurinale.
Uudistaja


ASJATUNDJA

Metsis

Metsis maksu alt välja

Valitsuse istungil vastuvõetud korralduste kohaselt väheneb Põlva, Võru ja Ida-Virumaal väljaspool kaitsealasid asuvate metsiste püsielupaikade maamaks. Miks väheneb see vaid neis maakondades?

Vastab keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Triin Neemre:

Metsiste püsielupaigad võeti kaitse alla käesoleva aasta jaanuaris. Mais alustati maakondade kaupa metsise elupaikade maamaksu korrigeerimise korralduste eelnõude ettevalmistamist. Maakondade järjekord või valik on täiesti suvaline ning maamaksusoodustused saavad olema kõigi maakondade metsiste püsielupaikades. Hetkel on näiteks Järvamaa metsise alade maamaksu korrigeerimise korralduse eelnõu kooskõlastusringil valdades ja rahandusministeeriumis.


ALGATUS

Ambla Metsaühistu andis välja maakultuuripärandi kogumiku

Ambla Metsaühistu kutsus kodanikualgatuse korras 25. veebruaril 2005 ühise laua taha maaomanike ning pärandkultuuri uurimise, säilitamise ja väärtustamisega tegelevate asutuste ja organisatsioonide esindajad ning korraldas 21. aprillil 2005 Tartus maakultuuripärandit käsitleva seminari.
Et seminari ettekanded ja ideed oleksid kättesaadavad ka laiemale huviliste ringile, koondas Ambla Metsaühistu need kogumikku “Eesti maakultuuripärandi olevik ja tulevik”.
Artiklid käsitlevad peretalu, maakultuuripärandit ja turismi, kultuuripärandit ja metsandust. On juttu Eesti metsades leiduva pärandkultuuri olukorrast ja hoiust. Kultuuripärandi kaitsest kaitsealadel. Pärandkultuurist ja suurtootmisest. Ja lõpuks püütakse selgitada, mis on väärtuslik maakultuuripärand.
Trükise teine osa sisaldab ümarlauale eelnenud Ambla Metsaühistu kirjavahetust, ümarlauast osavõtjate nimekirja, ümarlaua protokolli ja ümarlaual vastu võetud pöördumist, valitsuse vastuskirju pöördumisele, seminaril vastu võetud pöördumist, seminarist osavõtjate nimekirja ning maakultuuripärandit käsitleva kirjanduse ja kirjutiste nimekirja.
Kogumikku on võimalik osta saada Ambla Metsaühistust.
Info: Toomas Lemming, Ambla Metsaühistu juhatuse esimees, e-post: toomas.lemming@mail.ee, tel 5666 5252.
Allikas: Ambla Metsaühistu


KIIRKOMMENTAAR

Pakendi taaskasutus kui igiliikur

On kujundatud arvamus, et pakendi taaskasutus on keskkonnasõbralik. Eestist viiakse kogutud pakendid järgmistesse paikadesse:
paber ja papp Leetu ja Soome;
tetrapakk Rootsi:
klaas Lätti;
plastik Hiina;
metall Inglismaale ja Aasiasse.
Kui palju kulub selleks fossiilset kütust?
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012