Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

"> UUDISTAJA
18. oktoober 2005


UUDISED



Mrk

Teaduskohvik lks mrgiseks

Briti Nukogu korraldatav Caf Scientifique vttis vastu Londoni Kings Collegei professori John Timbrelli. Kolmapeval, 19. oktoobril Tallinnas Vene tn 14 Kloostri Aidas toimunud kohvikuseanss tegeles inimese toodetud kemikaalide mrgisusega. Looduslikud kemikaalid on keerulisemad ja inimesel on neid raske jrele teha. Kuid kas kik inimese tehtud kemikaalid on ilmtingimata looduslikest kemikaalidest mrgisemad?
Timbrell on ka kirjutanud mitmeid raamatuid, viimane neist tlkes antud pealkirjaga "Mrgi paradoks. Kuidas ja millal on kemikaalid mrgised".
Moderaatoriks oli KBFI molekulargeneetika laboratooriumi juhataja Anne Kahru.
Allikas: Briti Nukogu


Tutvustati Tehnikalikooli tudengite tippteadustid

Kolmapeval, 19. oktoobril toimus TT tudengite teadustde konverents.
Konverentsil kanti ette kolm huvitavamat konkursile laekunud td. Nende teemadeks oli vesi karjrides, keemiliste kilede omadused ja lipilaste ootused ning lootused prast bakalaureusekraadi omandamist. Konkursile sai kandideerida kolmes valdkonna sotsiaal-, loodus- ja tehnikateadustes. Kokku laekus 19 td. Kige enam Meinstituudist. Td on enamikus bakalaureusetd, kommenteeris Alar Assukll TT lipilasesindusest.
Allikas: TT lpilasesindus





SNDMUS

Korraldatakse keskkonnaeetika konverents

Jakob von Uexklli keskuse ja Tartu likooli eetikakeskuse eestvttel toimub 28.29. oktoobril 2005 Tartu Kirjanike Majas (Vanemuise tn 19) Keskkonnaeetika ndala raames keskkonnaeetika konverents Vrtused ja konfliktid. Konverentsi eesmrgiks on rgitada Eestis akadeemilist ja avalikku diskussiooni looduse vrtustamise erinevate vimaluste ja phimtete le.
Praktilise loodushoiu eesmrkide saavutamine takerdub sageli vrtusssteemide ja -hinnangute rgastikus. Vrtused, mis tihti ei moodusta isegi htset ssteemi, juhivad meie kitumist kigis eluvaldkondades. Loodustki on vimalik vrtustada vga erinevatel viisidel ja erinevatest phimtetest lhtuvalt. Vastuolud erinevate vrtushoiakute vahel tulevad sageli ilmsiks niteks suhtumises looduskaitse- ja puhkealade haldamisse, kinnisvaraarendusse, kohaliku elu edendamisse, keskkonnatundlikku tarbimisse, turismi, plisrahvaste igustesse, maastike planeerimisse, kodu-, lemmik- ja metsloomadesse. Konverentsiettekanded ksitlevad nii keskkonnaeetika teoreetilisi ksimusi ja filosoofilisi aluseid, kui ka konkreetseid juhtumeid erinevate vrtusssteemide kokkuprkamisest.
Registreerumine: konverentsist osavtt on tasuta, osalemissoovist tuleb teatada e-maili aadressil riste@ut.ee hiljemalt 24. oktoobriks.
Lhem info konverentsi kohta samal e-maili aadressil vi tel 56 68 52 64.
Konverentsi kava vt
uexkll.
Allikas: Jakob von Uexklli keskus


UUDISED

Loodi jahindusnukogu

12. oktoobril 2005 li keskkonnaministeerium jahindusnukogu Seda hakkab juhtima looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk.
Jahindusukogu peamisteks lesanneteks on toetada kavandatud jahinduse sstva arengu suunamist ning pakkuda tasakaalustatud lahendusi jahindusega seotud strateegiliste probleemidele.
Ootan tasakaalustatud visiooni jahinduse tulevikust ja seda just keskkonnakaitset ja maaelu arengut silmas pidades," tles keskkonnaminister Villu Reiljan, kelle arvates tuleb maaomanike ja jahimeeste koost paremini korraldada.
12-liikmelise nukogu moodustamisel on ministeeriumi snul lhtutud huvirhmade hea kaasamise tavast. Esindatud on liikmed Riigikogust(2), Eesti Jahimeeste Seltsist(2), Eesti Erametsaliidust(1), Riigimetsa Majandamise Keskusest(2), Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest(2) ning Keskkonnaministeeriumist(3). Nukogu koosseisu le on avaldanud imestust metststuse ja keskkonnaorganisatsioonide liikmed, kelle arvates on seal seitse inimest seotud keskkonnaministeeriumiga, ainult ks metsa omandiga, ent ei htegi teadlast ega keskkonnaorganisatsiooni esindajat.
"See nukogu pole loodud probleemide "uputamiseks" aruteludesse, vaid konkreetsete ettepanekute saamiseks minu lauale, tsiteeris ministeeriumi pressiteade ministri Villu Reiljani snu, mis tundub et vastavad ka nurinale.
Uudistaja


ASJATUNDJA

Metsis

Metsis maksu alt vlja

Valitsuse istungil vastuvetud korralduste kohaselt vheneb Plva, Vru ja Ida-Virumaal vljaspool kaitsealasid asuvate metsiste psielupaikade maamaks. Miks vheneb see vaid neis maakondades?

Vastab keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Triin Neemre:

Metsiste psielupaigad veti kaitse alla kesoleva aasta jaanuaris. Mais alustati maakondade kaupa metsise elupaikade maamaksu korrigeerimise korralduste eelnude ettevalmistamist. Maakondade jrjekord vi valik on tiesti suvaline ning maamaksusoodustused saavad olema kigi maakondade metsiste psielupaikades. Hetkel on niteks Jrvamaa metsise alade maamaksu korrigeerimise korralduse eelnu koosklastusringil valdades ja rahandusministeeriumis.


ALGATUS

Ambla Metsahistu andis vlja maakultuuriprandi kogumiku

Ambla Metsahistu kutsus kodanikualgatuse korras 25. veebruaril 2005 hise laua taha maaomanike ning prandkultuuri uurimise, silitamise ja vrtustamisega tegelevate asutuste ja organisatsioonide esindajad ning korraldas 21. aprillil 2005 Tartus maakultuuriprandit ksitleva seminari.
Et seminari ettekanded ja ideed oleksid kttesaadavad ka laiemale huviliste ringile, koondas Ambla Metsahistu need kogumikku Eesti maakultuuriprandi olevik ja tulevik.
Artiklid ksitlevad peretalu, maakultuuriprandit ja turismi, kultuuriprandit ja metsandust. On juttu Eesti metsades leiduva prandkultuuri olukorrast ja hoiust. Kultuuriprandi kaitsest kaitsealadel. Prandkultuurist ja suurtootmisest. Ja lpuks ptakse selgitada, mis on vrtuslik maakultuuriprand.
Trkise teine osa sisaldab marlauale eelnenud Ambla Metsahistu kirjavahetust, marlauast osavtjate nimekirja, marlaua protokolli ja marlaual vastu vetud prdumist, valitsuse vastuskirju prdumisele, seminaril vastu vetud prdumist, seminarist osavtjate nimekirja ning maakultuuriprandit ksitleva kirjanduse ja kirjutiste nimekirja.
Kogumikku on vimalik osta saada Ambla Metsahistust.
Info: Toomas Lemming, Ambla Metsahistu juhatuse esimees, e-post: toomas.lemming@mail.ee, tel 5666 5252.
Allikas: Ambla Metsahistu


KIIRKOMMENTAAR

Pakendi taaskasutus kui igiliikur

On kujundatud arvamus, et pakendi taaskasutus on keskkonnasbralik. Eestist viiakse kogutud pakendid jrgmistesse paikadesse:
paber ja papp Leetu ja Soome;
tetrapakk Rootsi:
klaas Ltti;
plastik Hiina;
metall Inglismaale ja Aasiasse.
Kui palju kulub selleks fossiilset ktust?
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012