Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
01. november 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Loodus
10/2005

Eesti Loodus vaatleb haaba

Eesti Looduse oktoobrinumbris võetakse põhjalikumalt vaatluse alla selle aasta puu – haab. Kuus noort teadlast – Asko Lõhmus, Ann Kraut, Piret Lõhmus, Jaanus Remm, Raul Rosenvald ja Mihkel Soon püüavad anda ülevaadet neist, kelle elu sõltub haavast. Selgub, et see on õige suur ja väärikas seltskond – vähemalt 2000 liiki. Ants Talioja küsib: kuidas on võimalik, et karstialal, vaid kilomeetri kaugusel looduskaitsealast kavandatakse ulatuslikku paekarjääri, mis tõmbaks ära vee nii kuulsast Nõiakaevust kui ka kaitsealustest soodest? Uudist kommenteerivad hüdrogeoloog Hella Kink ja botaanik Ülle Kukk. Kaire Sirel viib lugeja Roosna-Alliku maastikukaitsealale – Järvamaa allikarikkale alale, kust teiste jõgede seas algab ka üks Eesti pikimaid, Pärnu jõgi.
Sven Zaèek jutustab oma suurepäraste saarmafotode saamisloo: muidu inimest pelgavad loomad pidasid fotograafi ohutuks tombukeseks. Poster teiselt loodusfotograafilt Remek Meelelt.
Euroopa haruldastest liikidest võtab Kaja Lotman vaatluse alla tiigilendlase, andes ka nõu, kuidas meie üht suurimat nahkhiirt hoida. Intervjuu on aga sedapuhku hundiuurija Ilmar Rootsiga. Kogenud linnumees Eet Tuule on valinud oma päevikust lehekülgi aasta linnu – kanakulli – jahiretkedest. Madis Põdra ja Tiit Maran aga kirjeldavad harukordset juhtumit, kus euroopa naarits murdis kanakulli.
Essee rannale kuhjatud õnnekivide teemal Anne Kurepalult. Helen Alumäe soovitab matka Pärnumaal: Jõulumäe tervisekeskuses on ette valmistatud mitmesuguse pikkusega loodusradu ka lumeta ajaks.
Mare Isakar meenutab Eesti geoloogia ajalugu, mis on suuresti seotud Tartu ülikooliga.
Loodusajakiri





Kotkaste elu nüüd ka koduleheküljel

Keda huvitab kotkaste ja nende kaitsjate elu ja töö, võib vaadata uuelt koduleheküljelt kotkas.
Loodusajakiri


VÄÄRT TEGU

Karjala kaske kasvatatakse üha enam

Karjala kase kasvatamisega tegelevaid Maarjakase Seltsi liikmeid on Eestis juba üle 100. Oma õppepäeval, reedel 4. novembril algusega kell 16.30 saab EELK Kuusalu pastoraadi ruumides vaadata lühifilme: “Kask, tavaline ja tavatu”, Miks lehtpuu?” ja „Inimene ja loodus”.
Karjala ehk maarjakase salmiline ja kirimustriline puit kuulub kümne maailma kalleima väärispuidu hulka ning suurema osa maailmaturule tulevast vähesest maarjakasepuidust kasutatakse ära peamiselt luksusautode tootjate poolt. Kui enamik väärispuitusid saadakse troopiliste vihmametsade raiumisel, siis maarjakase kasvatamine on keskkonnasäästlik tegevus, sest maarjakase väärtuslik kvaliteetpuit pärineb peamiselt kultuurpuistutest.
Seltsi tegevus on tõstnud põhjamaade väärispuu tuntust kogu Maarjamaal. Viie tegevusaasta jooksul on Eesti söötis ja võsastunud põllumaadele rajatud ligi 250 ha maarjakasekultuure ning aasta-aastalt suureneb ka maarjakase kasvatajate ning huviliste arv.
Maarjakase kasvatamise väärtus ei peitu pelgalt väärispuidu müügiga tulevikus. Maarjakasega tegelemine leevendab juba täna paljudes maapiirkondades tööhõiveprobleeme ning elavdab maaettevõtlust – pakkudes tööd paljudele istutusmaterjali tootjatele ning puidukäsitöölistele.
Lisainformatsioon Ivar Sibul, Dr.Sci, MTÜ Maarjakase Selts, tel 50 84 929, isibul, maarjakased.
Allikas: MTÜ Maarjakase Selts


SÜNDMUS

“Ilm on hukas. Mida teha?” küsib kliimanäitus

4. novembril avavad Briti Nõukogu ja Ahhaa teaduskeskus Tartus kliimanäituse, kus saab vaadata Briti tippfotograafide pilte kliimamuutustest, uurida interaktiivseid liivaeksponaate ning tutvuda arvutinurgas ilmaennustusprogrammidega. Näituse avamise puhul toimub kl 17 Wilde pubis kliimamuutuste teemaline teaduskohvik.
Viimase 100 aasta jooksul on süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud 17%. Eelmise sajandi jooksul on Euroopa kliima peaaegu ühe kraadi võrra soojenenud ja see jätkub tempos 0,2° C iga kümne aastaga. Maailmamere tase kerkib keskmiselt 1–2 mm aastas. “Need on väga suured muutused. Ilm on hukas, nagu ütleb näituseplakat, aga kliimamuutustega on võimalik võidelda ja võidelda tuleb,” ütles Briti Nõukogu direktor Küllike Tohver.
Kliimanäituse raames on Tartu Ülikooli Tähe tänava füüsikahoones üleval 80 fotot, mis peegeldavad lisaks kliimamuutuste mõjule ka võimalikke lahendusi, mida rakendada kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
Ühel fotol võib näha kalameest hulpimas Gröönimaa merejääs, mis tavatingimustes peaks olema kinni külmunud. Hiljutised geoloogilised uuringud näitasid, et Gröönimaa jääkate kahaneb kohati kiirusega kuni meeter kuus. Teisalt võib näitusel imetleda Saksamaa maastikuvaateid, mida ilmestavad tuulegeneraatorid. Taastuvenergia, eriti tuule- ja päikeseenergia kasutamist juurutatakse Saksamaal innukamalt kui üheski teises riigis.
Lisaks fotodele on näitusel üleval interaktiivsed liivaeksponaadid. Kliima soojenemine põhjustab kõrbealade laienemist. Näiteks võivad külastajad jälgida, kuidas liivahiired omale käike uuristavad. Samuti võib näitusel näha tornaadoeksponaati, mis tekitab vaataja silme all mõne hetkega keeristormi.
Näitusel on kohal giidid. Grupiekskursioonid tuleks giididega eelnevalt kokku leppida (tel 53633145). Lisaks on võimalik külastada automaatset ilmajaama füüsikahoone katusel, ning paluda samas majas tegutsevatel keskkonnafüüsikutel rääkida ilmaennustamisest.
Samal päeval kell 17 Wilde pubis toimuvas teaduskohvikus esineb tuntud Briti klimatoloog, kliimamuutuste uuringute keskuse Tyndall Centre asutaja ja juht Mike Hulme.
Kliimanäitus jääb Tartus avatuks 27. novembrini. 1. detsembril avatakse näitus Energiakeskuses Tallinnas. Siis kohtub teaduskohvikus huvilistega Antarktika uurija Geraint Tarling.
Kliimanäitus on osa rahvusvahelisest kampaaniast ZeroCarbonCity (tossuvaba linn), mille eesmärgiks on suurendada teadlikkust kliimamuutustest ning elavdada arutelu kliimamuutuste teemadel. Linnad on seejuures kesksel kohal. Ühelt poolt on linnad peamised energia tarbijad, teisalt on linnad innovatsioonikeskused, kus arendatakse uusi tehnoloogiaid kliimamuutuste peatamiseks ja nende mõjudega toime tulemiseks. Kliimamuutuste teemalised näitused, teaduskohvikud, seminarid, arutelud ja online foorumid jm üritused leiavad tossuvaba linna egiidi all aset ligi 100-s linnas 60-s riigis.
Lisainformatsioon: Kadri Suni, Briti Nõukogu kommunikatsioonijuht, 566 54345, britishcouncil, Pilvi Põldmaa, Ahhaa teaduskeskuse juhataja, 555 44223, ahhaa.
Lingid: Kliimanäitus Eestis
kliima
Globaalne ZeroCarbonCity kampaania carbon.
Allikas: Briti Nõukogu


UUDISED

Taastuvenergia turg kasvab kiiresti

Taastuva energiapoliitika võrguistiku REN21 teatel saavutas taastuvenergia turg möödunud aastal rekordilise, 30 miljardi dollarilise mahu. Tuul, päike, biomass, geotermiline ja väike hüdroenergia annavad nüüd kokku 4 protsenti togu maailma elektrist. Sellega tegelevad ka sellised suured firmad nagu General Electric, Siemens, Sharp ja Royal Dutch Shell. 40 miljonit majapidamist kütab hooneid päikesekollektoritega. Ka valitsused on seda asunud enam toetama.
Esirinnas on Brasiilia biokütustega, Hiina päikesest soojendatud veega, Saksamaa päikeseelektriga ja Hispaania tuulenergiaga.
Allikas: Worldwatch Institute


Küüslauk ikka moes

Liverpooli teadlased on leidnud, et küüslaugulisandid võivad päästa südamehaiguste käest. Küüslauguekstrakt võib vähendada riskirühmade südameatakkide ohtu, alandades ummistuste tekkimise tõenäosust. Jutt on tööstuslikult toodetavast ekstraktist AGE. See aitab verelibledel, mis töötavad ummistuste vastu, jääda liikuvaks ka organismi vananedes.
Südamehaigetel võivad muidu kasulikud verelibled koguni hakata ummistuseohu puhul moodustama kaitset olematu haava vastu. See kiirendab ummistumist omakorda.
Kuid miks küüslauk nõnda mõjub, pole täpselt teada. Teadlased toonitavad, et küüslauk pole ravim, küll aga haiguse ennetaja. See ei ole küll kes teab mis üllatus, kuna küüslauku on söödud sajandeid. Ta pärineb Kesk-Aasiast ja praegu on teada umbes 600 küüslauguliiki. Sisaldab 65% vett ja ohtralt mineraale nagu fosfor, kaalium, väävel, tsink, seleen, kaltsium, magneesium, raud ja vitamiinid A, B ning C.
Allikas: AlphaGalileo


Emased pruunkarud vajavad palju isaseid

Emased pruunkarud kalduvad omama palju partnereid. Ja seda mitte lõbu pärast, vaid oma järglaste kaitsmiseks. Sellisele järeldusele jõudsid Austria teadlased Rootsis 20 aasta vältel karusid uurides.
Isakarud kalduvad maha murdma teiste pesakondade noorkarusid. Kuid kui isakaru on emakaruga paaritunud, jätab ta pojad rahule. Et paarituda, võib isakaru ka olemas olevad pojad tappa, et emakarul siis uuesti paaritumissoov tekiks. Emakaru jaoks on see muidugi suur kaotus. Ning nad on selle vastu strateegia laiutanud. Selleks on lihtlabane promiskuiteet. See tõmbab isakarud haneks ja nad peavad end poegade isaks. Seda strateegiat kasutas 54% emakarusid.
Poegade isaks ei pruugi sugugi saada esimene paarituv isakaru. Emakaru on suuteline oma ovulatsiooni kontrollima ja nõnda ka viljastumise üle otsustama. Pole küll teada, kuidas see on võimalik. Isa üle otsustatakse nii tema kehasuuruse kui ka geneetilise mitmekesisuse järgi. See omakorda tagab järelkasvu elujõulisuse.
Karud püüti kinni ja varustati raadiosaatjatega. Nii saadud andmetest ülaltoodud järeldused tehtigi.
Allikas: AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Taastuvenergia ei võta hoogu

Kiireima kasvuga energiatehnoloogia on maailmas päikesepatareid, mis ühendatud vooluvõrku. Teine on tuuleenergia. Siis tulevad biokütused. Kuid kasvust hoolimata pole läbimurret toimunud. Kui fossiilse energia osakaal on peaaegu sada korda suurem, ega siis väikese venna suure kasvuga ikka järele jõua.
Maailma elektrist tuleb taastuvenergeetikast vaid 5 protsenti. Asi on lihtsalt väga kallis. Arengumaade taastuvenergeetikat aidatakse igal aastal 500 miljoni dollariga. Seda on vaid moepärast. Eestiski on täheldada selliste lugulaulude kasvu, kus räägitakse, et põlevkivil ei ole alternatiivi. Kaevanduste osa kavatsetakse suurendada. Mis on siin parem – kas lagastada oma maa ära või püüda tarbimist piirata.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet