Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
01. november 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Loodus
10/2005

Eesti Loodus vaatleb haaba

Eesti Looduse oktoobrinumbris vetakse phjalikumalt vaatluse alla selle aasta puu haab. Kuus noort teadlast Asko Lhmus, Ann Kraut, Piret Lhmus, Jaanus Remm, Raul Rosenvald ja Mihkel Soon pavad anda levaadet neist, kelle elu sltub haavast. Selgub, et see on ige suur ja vrikas seltskond vhemalt 2000 liiki. Ants Talioja ksib: kuidas on vimalik, et karstialal, vaid kilomeetri kaugusel looduskaitsealast kavandatakse ulatuslikku paekarjri, mis tmbaks ra vee nii kuulsast Niakaevust kui ka kaitsealustest soodest? Uudist kommenteerivad hdrogeoloog Hella Kink ja botaanik lle Kukk. Kaire Sirel viib lugeja Roosna-Alliku maastikukaitsealale Jrvamaa allikarikkale alale, kust teiste jgede seas algab ka ks Eesti pikimaid, Prnu jgi.
Sven Zaek jutustab oma suurepraste saarmafotode saamisloo: muidu inimest pelgavad loomad pidasid fotograafi ohutuks tombukeseks. Poster teiselt loodusfotograafilt Remek Meelelt.
Euroopa haruldastest liikidest vtab Kaja Lotman vaatluse alla tiigilendlase, andes ka nu, kuidas meie ht suurimat nahkhiirt hoida. Intervjuu on aga sedapuhku hundiuurija Ilmar Rootsiga. Kogenud linnumees Eet Tuule on valinud oma pevikust leheklgi aasta linnu kanakulli jahiretkedest. Madis Pdra ja Tiit Maran aga kirjeldavad harukordset juhtumit, kus euroopa naarits murdis kanakulli.
Essee rannale kuhjatud nnekivide teemal Anne Kurepalult. Helen Alume soovitab matka Prnumaal: Julume tervisekeskuses on ette valmistatud mitmesuguse pikkusega loodusradu ka lumeta ajaks.
Mare Isakar meenutab Eesti geoloogia ajalugu, mis on suuresti seotud Tartu likooliga.
Loodusajakiri





Kotkaste elu nd ka kodulehekljel

Keda huvitab kotkaste ja nende kaitsjate elu ja t, vib vaadata uuelt kodulehekljelt kotkas.
Loodusajakiri


VRT TEGU

Karjala kaske kasvatatakse ha enam

Karjala kase kasvatamisega tegelevaid Maarjakase Seltsi liikmeid on Eestis juba le 100. Oma ppepeval, reedel 4. novembril algusega kell 16.30 saab EELK Kuusalu pastoraadi ruumides vaadata lhifilme: Kask, tavaline ja tavatu, Miks lehtpuu? ja Inimene ja loodus.
Karjala ehk maarjakase salmiline ja kirimustriline puit kuulub kmne maailma kalleima vrispuidu hulka ning suurema osa maailmaturule tulevast vhesest maarjakasepuidust kasutatakse ra peamiselt luksusautode tootjate poolt. Kui enamik vrispuitusid saadakse troopiliste vihmametsade raiumisel, siis maarjakase kasvatamine on keskkonnasstlik tegevus, sest maarjakase vrtuslik kvaliteetpuit prineb peamiselt kultuurpuistutest.
Seltsi tegevus on tstnud phjamaade vrispuu tuntust kogu Maarjamaal. Viie tegevusaasta jooksul on Eesti stis ja vsastunud pllumaadele rajatud ligi 250 ha maarjakasekultuure ning aasta-aastalt suureneb ka maarjakase kasvatajate ning huviliste arv.
Maarjakase kasvatamise vrtus ei peitu pelgalt vrispuidu mgiga tulevikus. Maarjakasega tegelemine leevendab juba tna paljudes maapiirkondades thiveprobleeme ning elavdab maaettevtlust pakkudes td paljudele istutusmaterjali tootjatele ning puiduksitlistele.
Lisainformatsioon Ivar Sibul, Dr.Sci, MT Maarjakase Selts, tel 50 84 929, isibul, maarjakased.
Allikas: MT Maarjakase Selts


SNDMUS

Ilm on hukas. Mida teha? ksib kliimanitus

4. novembril avavad Briti Nukogu ja Ahhaa teaduskeskus Tartus kliimanituse, kus saab vaadata Briti tippfotograafide pilte kliimamuutustest, uurida interaktiivseid liivaeksponaate ning tutvuda arvutinurgas ilmaennustusprogrammidega. Nituse avamise puhul toimub kl 17 Wilde pubis kliimamuutuste teemaline teaduskohvik.
Viimase 100 aasta jooksul on ssinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfris tusnud 17%. Eelmise sajandi jooksul on Euroopa kliima peaaegu he kraadi vrra soojenenud ja see jtkub tempos 0,2 C iga kmne aastaga. Maailmamere tase kerkib keskmiselt 12 mm aastas. Need on vga suured muutused. Ilm on hukas, nagu tleb nituseplakat, aga kliimamuutustega on vimalik videlda ja videlda tuleb, tles Briti Nukogu direktor Kllike Tohver.
Kliimanituse raames on Tartu likooli The tnava fsikahoones leval 80 fotot, mis peegeldavad lisaks kliimamuutuste mjule ka vimalikke lahendusi, mida rakendada kasvuhoonegaaside vhendamiseks.
hel fotol vib nha kalameest hulpimas Grnimaa merejs, mis tavatingimustes peaks olema kinni klmunud. Hiljutised geoloogilised uuringud nitasid, et Grnimaa jkate kahaneb kohati kiirusega kuni meeter kuus. Teisalt vib nitusel imetleda Saksamaa maastikuvaateid, mida ilmestavad tuulegeneraatorid. Taastuvenergia, eriti tuule- ja pikeseenergia kasutamist juurutatakse Saksamaal innukamalt kui heski teises riigis.
Lisaks fotodele on nitusel leval interaktiivsed liivaeksponaadid. Kliima soojenemine phjustab krbealade laienemist. Niteks vivad klastajad jlgida, kuidas liivahiired omale kike uuristavad. Samuti vib nitusel nha tornaadoeksponaati, mis tekitab vaataja silme all mne hetkega keeristormi.
Nitusel on kohal giidid. Grupiekskursioonid tuleks giididega eelnevalt kokku leppida (tel 53633145). Lisaks on vimalik klastada automaatset ilmajaama fsikahoone katusel, ning paluda samas majas tegutsevatel keskkonnafsikutel rkida ilmaennustamisest.
Samal peval kell 17 Wilde pubis toimuvas teaduskohvikus esineb tuntud Briti klimatoloog, kliimamuutuste uuringute keskuse Tyndall Centre asutaja ja juht Mike Hulme.
Kliimanitus jb Tartus avatuks 27. novembrini. 1. detsembril avatakse nitus Energiakeskuses Tallinnas. Siis kohtub teaduskohvikus huvilistega Antarktika uurija Geraint Tarling.
Kliimanitus on osa rahvusvahelisest kampaaniast ZeroCarbonCity (tossuvaba linn), mille eesmrgiks on suurendada teadlikkust kliimamuutustest ning elavdada arutelu kliimamuutuste teemadel. Linnad on seejuures kesksel kohal. helt poolt on linnad peamised energia tarbijad, teisalt on linnad innovatsioonikeskused, kus arendatakse uusi tehnoloogiaid kliimamuutuste peatamiseks ja nende mjudega toime tulemiseks. Kliimamuutuste teemalised nitused, teaduskohvikud, seminarid, arutelud ja online foorumid jm ritused leiavad tossuvaba linna egiidi all aset ligi 100-s linnas 60-s riigis.
Lisainformatsioon: Kadri Suni, Briti Nukogu kommunikatsioonijuht, 566 54345, britishcouncil, Pilvi Pldmaa, Ahhaa teaduskeskuse juhataja, 555 44223, ahhaa.
Lingid: Kliimanitus Eestis
kliima
Globaalne ZeroCarbonCity kampaania carbon.
Allikas: Briti Nukogu


UUDISED

Taastuvenergia turg kasvab kiiresti

Taastuva energiapoliitika vrguistiku REN21 teatel saavutas taastuvenergia turg mdunud aastal rekordilise, 30 miljardi dollarilise mahu. Tuul, pike, biomass, geotermiline ja vike hdroenergia annavad nd kokku 4 protsenti togu maailma elektrist. Sellega tegelevad ka sellised suured firmad nagu General Electric, Siemens, Sharp ja Royal Dutch Shell. 40 miljonit majapidamist ktab hooneid pikesekollektoritega. Ka valitsused on seda asunud enam toetama.
Esirinnas on Brasiilia bioktustega, Hiina pikesest soojendatud veega, Saksamaa pikeseelektriga ja Hispaania tuulenergiaga.
Allikas: Worldwatch Institute


Kslauk ikka moes

Liverpooli teadlased on leidnud, et kslaugulisandid vivad psta sdamehaiguste kest. Kslauguekstrakt vib vhendada riskirhmade sdameatakkide ohtu, alandades ummistuste tekkimise tenosust. Jutt on tstuslikult toodetavast ekstraktist AGE. See aitab verelibledel, mis ttavad ummistuste vastu, jda liikuvaks ka organismi vananedes.
Sdamehaigetel vivad muidu kasulikud verelibled koguni hakata ummistuseohu puhul moodustama kaitset olematu haava vastu. See kiirendab ummistumist omakorda.
Kuid miks kslauk nnda mjub, pole tpselt teada. Teadlased toonitavad, et kslauk pole ravim, kll aga haiguse ennetaja. See ei ole kll kes teab mis llatus, kuna kslauku on sdud sajandeid. Ta prineb Kesk-Aasiast ja praegu on teada umbes 600 kslauguliiki. Sisaldab 65% vett ja ohtralt mineraale nagu fosfor, kaalium, vvel, tsink, seleen, kaltsium, magneesium, raud ja vitamiinid A, B ning C.
Allikas: AlphaGalileo


Emased pruunkarud vajavad palju isaseid

Emased pruunkarud kalduvad omama palju partnereid. Ja seda mitte lbu prast, vaid oma jrglaste kaitsmiseks. Sellisele jreldusele judsid Austria teadlased Rootsis 20 aasta vltel karusid uurides.
Isakarud kalduvad maha murdma teiste pesakondade noorkarusid. Kuid kui isakaru on emakaruga paaritunud, jtab ta pojad rahule. Et paarituda, vib isakaru ka olemas olevad pojad tappa, et emakarul siis uuesti paaritumissoov tekiks. Emakaru jaoks on see muidugi suur kaotus. Ning nad on selle vastu strateegia laiutanud. Selleks on lihtlabane promiskuiteet. See tmbab isakarud haneks ja nad peavad end poegade isaks. Seda strateegiat kasutas 54% emakarusid.
Poegade isaks ei pruugi sugugi saada esimene paarituv isakaru. Emakaru on suuteline oma ovulatsiooni kontrollima ja nnda ka viljastumise le otsustama. Pole kll teada, kuidas see on vimalik. Isa le otsustatakse nii tema kehasuuruse kui ka geneetilise mitmekesisuse jrgi. See omakorda tagab jrelkasvu elujulisuse.
Karud pti kinni ja varustati raadiosaatjatega. Nii saadud andmetest laltoodud jreldused tehtigi.
Allikas: AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Taastuvenergia ei vta hoogu

Kiireima kasvuga energiatehnoloogia on maailmas pikesepatareid, mis hendatud vooluvrku. Teine on tuuleenergia. Siis tulevad bioktused. Kuid kasvust hoolimata pole lbimurret toimunud. Kui fossiilse energia osakaal on peaaegu sada korda suurem, ega siis vikese venna suure kasvuga ikka jrele jua.
Maailma elektrist tuleb taastuvenergeetikast vaid 5 protsenti. Asi on lihtsalt vga kallis. Arengumaade taastuvenergeetikat aidatakse igal aastal 500 miljoni dollariga. Seda on vaid moeprast. Eestiski on theldada selliste lugulaulude kasvu, kus rgitakse, et plevkivil ei ole alternatiivi. Kaevanduste osa kavatsetakse suurendada. Mis on siin parem kas lagastada oma maa ra vi pda tarbimist piirata.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012