< UUDISTAJA
08. november 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Loodus: Tuhala nõiakaev kaevandaja saagiks?



Kas nõiakaev läheb ehitusfirmade kukrusse?

Eesti Looduse oktoobrinumbris kirjutab Ants Talioja Nabala kandis plaanitava karjääri võimalikust Eestis ainulaadsele nõiakaevule. Harju- ja Raplamaa piirile jääb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla küladest ümbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nüüd paekarjääre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas käivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril. Puuraugud küünivad 30 meetri sügavusele. Tehakse ligi 100 puurauku ja proovipumpamisi. Lubjakivi prognoosvaru peale jääb Tammiku looduskaitseala, mille uus kaitse-eeskiri kinnitati alles juulis.
Lähemalt saab lugeda ajakirjast.
Uudistaja





UUDISED

---

Osoon tuleb tagasi!

Atmosfääri osoonikihi hõrenemist täheldati esmakordselt 25 aasta eest. Põhiliselt klorofluorosüsinike põhjustatud osoonikadu tipnes 1996. ja 2002. aasta vahel. Satelliitide abil atmosfääri jälginud teadlased märkasid, et nüüdseks on osoonikiht mõningal määral paksenenud põhjapoolkeral, sealhulgas ka Euroopa kohal. Colorado ülikooli teadlane Betsy Weatherhead kinnitab, et see suundumus on jätkunud vähemasti selle aasta augustini.
Siiski jääb osoonikiht tavapärasest õhemaks üle kogu atmosfääri ja eriti pooluste kohal, sest osooni hävitavad kemikaalid püsivad aastakümneid.
Allikas: Nature


Pisilased eemaldavad fenooli

Navarra teadlane Xabier Sevillano kaitses hiljuti doktoritöö selle kohta, kuidas reoveest fenooli eemaldada. Selleks leiutas ta bioreaktori – polümeeri, mis on suuteline orgaanilisi saasteaineid muundama. Selle polümeeri pinnal hakkab kasvama hulk eri mikroorganisme, kes fenooli veest eemaldavad.
Sellise odava protseduuri käigus ei toodeta mingeid lisasaasteaineid. Ja bioreaktor on väike seade. Seda on katsetatud eri veehulga ja fenoolikontsentratsiooni juures.
Allikas: AlphaGalileo


Meie sugulaste ring laieneb



Kus on meie uued sugulased?

Hiljuti selgus, et meie ninade all luusis ringi meie lähima loomariigi sugulase ðimpansi viies alamliik. Austraalia Rahvusliku Ülikooli primatoloog Colin Groves on kindel, et Pan troglodytes marungensis kujutab endast just sellist alamliiki. Praeguse ðimpanside taksonoomia kohaselt on eri alamliigid P. t. verus ja P. t. vellerosus Ida-Aafrikas, P. t. troglodytes Kesk-Aafrikas ja P. t. schweinfurthii idas. Lisaks veel Pan paniscus ehk bonobo Kongo jõest lõunas. Uuel alamliigil on P. t. Schweinfurthii´st pisem kolju. Väiksem on ka ta ise, kaaludes vaid kuni 35 kg. Ta arvukuseks hinnatakse 15 kuni 30 tuhat. Kummalisel kombel on just nn uus alamliik hästi uuritud – alates legendaarsest Jane Goodallist – ja kaitstud. Tema suuremat nõbu aga kütitakse siiamaani. Siit tuleb välja, et kaitsta tuleks just P. t. Schweinfurthii´t. Kuid teda pole niisama lihtne kaitsta. Kongo Demokraatlikus Vabariigis käivad pidevad hõimudevahelised tapatalgud, jahitakse ja süüakse isegi pügmeesid, kes omakorda ei ole suutelised ära ütlema inimahvi lihast, kuna muidu sureksid nad lihtsalt nälga. Allikad: Nature, National Geographic


Mõõdeti üle Gröönimaa jääkilbi paksus

Norra teadlased on koostanud seni täpseima Gröönimaa jääkatte paksuse kaardi. Selleks kasutati ESA satelliitidelt kümne aasta jooksul tehtud radarmõõtmisi. Nõnda leidsid nad, et saare sisealadel on viimastel aastatel jääkilbi paksus suurenenud kiirusega kuus sentimeetrit aastas.
Radar saadab maa suunas 1800 impulssi sekundis ja siis mõõdab, kui kaua võtab aega, et need tagasi 800 km kõrgusele jõuavad. Impulsi teel oleku aeg mõõdetakse täpsusega alla nanosekundi ja nõnda saab mõõta maapinna kaugust täpsusega 2 cm. Gröönimaad katva jääkilbi keskmine paksus on 2,3 km ja pindala 1 833 900 ruutkilomeetrit. See on Antarktika järel suuruselt Maa teine jääkilp ja kui see täielikult sulaks, tõuseks merepind 7 meetrit. Sulavesi nõrgestaks Golfi hoovust ja see võiks mõjutada kogu Maa kliimat.
Maal on tehtud küll palju mõõtmisi, kuid siiski pole ühest seisukohta Gröönimaa jääkilbi dünaamika kohta. Ometi on tõendeid rannikulähedase jää õhenemise ja liustike sulamise kohta. Vähem on teada, mis toimub jääkilbi sisealadel. Nüüd siis on norralaste juhitud rahvusvaheline teadusseltskond kindlaks teinud, et sisealadel kõrgusega üle 1500 meetri, kasvab jääkilp kiirusega 6,4 cm aastas. Sellest madalamal kilp õheneb kiirusega 2 cm aastas.
Teadlased seostavad jää paksenemist suurenenud lumesadudega, mida põhjustab muutus Põhja-Atlandi Ostsillatsioonis. Nõnda ei pruugi jääkihi paksenemine jätkuda. Samalaadseid uuringuid on tehtud ka Ida-Antarktika jääkatte paksuse kohta. Seal see suureneb 1,8 cm aastas, ent Lääne-Antarktikas seevastu väheneb.
Keda asi lähemalt huvitab, saab vaadata ESA koduleheküljelt: esa. Allikas: AlphaGalileo/ESA


KIIRKOMMENTAAR

---

Uudistaja hädas ninni ja kiblokiga

Taimed on ohtlikud! Ega muidu kaetajad ja teised nõiamoorid just taimedest oma nõiarohte keetnud.
Viimase kuu jooksul on Uudistaja toimetaja jäänud kinni taimevõssa. Ja tänab tähelepanelikke lugejaid, kes sellele on osutanud. Oli meil tõlkeuudis sellest, et soovitatakse süüa jõhvikat ja “oreganot” üheskoos. Asjatundjad juhtisid tähelepanu, et siin pole tegu küll muuga kui hariliku punega. Nii et sööge punast – jõhvikat ja punet. Teine aps oli, et eelmises Uudistajas teatas üks tõlkeuudis, et küüslaukusid on 600 liiki. Juhiti tähelepanu, et tegelikult võib 600 liiki olla perekonnas lauk, kuhu küüslauk koos sibulate ja laukudega kuulub.
Nii et võtame siis teatavaks. Ja sööme edaspidi ninnit ning kiblokit mehe- ja naisemoodi.
Tiit Kändler

---