Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

< UUDISTAJA
08. november 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Loodus
10/2005

Eesti Loodus: Tuhala niakaev kaevandaja saagiks?

Tuhala niakaev

Kas niakaev lheb ehitusfirmade kukrusse?

Eesti Looduse oktoobrinumbris kirjutab Ants Talioja Nabala kandis plaanitava karjri vimalikust Eestis ainulaadsele niakaevule. Harju- ja Raplamaa piirile jb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla kladest mbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nd paekarjre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas kivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril. Puuraugud knivad 30 meetri sgavusele. Tehakse ligi 100 puurauku ja proovipumpamisi. Lubjakivi prognoosvaru peale jb Tammiku looduskaitseala, mille uus kaitse-eeskiri kinnitati alles juulis.
Lhemalt saab lugeda ajakirjast.
Uudistaja





UUDISED

Osoon tuleb tagasi!

Atmosfri osoonikihi hrenemist theldati esmakordselt 25 aasta eest. Philiselt klorofluorossinike phjustatud osoonikadu tipnes 1996. ja 2002. aasta vahel. Satelliitide abil atmosfri jlginud teadlased mrkasid, et ndseks on osoonikiht mningal mral paksenenud phjapoolkeral, sealhulgas ka Euroopa kohal. Colorado likooli teadlane Betsy Weatherhead kinnitab, et see suundumus on jtkunud vhemasti selle aasta augustini.
Siiski jb osoonikiht tavaprasest hemaks le kogu atmosfri ja eriti pooluste kohal, sest osooni hvitavad kemikaalid psivad aastakmneid.
Allikas: Nature


Pisilased eemaldavad fenooli

Navarra teadlane Xabier Sevillano kaitses hiljuti doktorit selle kohta, kuidas reoveest fenooli eemaldada. Selleks leiutas ta bioreaktori polmeeri, mis on suuteline orgaanilisi saasteaineid muundama. Selle polmeeri pinnal hakkab kasvama hulk eri mikroorganisme, kes fenooli veest eemaldavad.
Sellise odava protseduuri kigus ei toodeta mingeid lisasaasteaineid. Ja bioreaktor on vike seade. Seda on katsetatud eri veehulga ja fenoolikontsentratsiooni juures.
Allikas: AlphaGalileo


Meie sugulaste ring laieneb

impans

Kus on meie uued sugulased?

Hiljuti selgus, et meie ninade all luusis ringi meie lhima loomariigi sugulase impansi viies alamliik. Austraalia Rahvusliku likooli primatoloog Colin Groves on kindel, et Pan troglodytes marungensis kujutab endast just sellist alamliiki. Praeguse impanside taksonoomia kohaselt on eri alamliigid P. t. verus ja P. t. vellerosus Ida-Aafrikas, P. t. troglodytes Kesk-Aafrikas ja P. t. schweinfurthii idas. Lisaks veel Pan paniscus ehk bonobo Kongo jest lunas. Uuel alamliigil on P. t. Schweinfurthiist pisem kolju. Viksem on ka ta ise, kaaludes vaid kuni 35 kg. Ta arvukuseks hinnatakse 15 kuni 30 tuhat. Kummalisel kombel on just nn uus alamliik hsti uuritud alates legendaarsest Jane Goodallist ja kaitstud. Tema suuremat nbu aga ktitakse siiamaani. Siit tuleb vlja, et kaitsta tuleks just P. t. Schweinfurthiit. Kuid teda pole niisama lihtne kaitsta. Kongo Demokraatlikus Vabariigis kivad pidevad himudevahelised tapatalgud, jahitakse ja sakse isegi pgmeesid, kes omakorda ei ole suutelised ra tlema inimahvi lihast, kuna muidu sureksid nad lihtsalt nlga. Allikad: Nature, National Geographic


Mdeti le Grnimaa jkilbi paksus

Norra teadlased on koostanud seni tpseima Grnimaa jkatte paksuse kaardi. Selleks kasutati ESA satelliitidelt kmne aasta jooksul tehtud radarmtmisi. Nnda leidsid nad, et saare sisealadel on viimastel aastatel jkilbi paksus suurenenud kiirusega kuus sentimeetrit aastas.
Radar saadab maa suunas 1800 impulssi sekundis ja siis mdab, kui kaua vtab aega, et need tagasi 800 km krgusele juavad. Impulsi teel oleku aeg mdetakse tpsusega alla nanosekundi ja nnda saab mta maapinna kaugust tpsusega 2 cm. Grnimaad katva jkilbi keskmine paksus on 2,3 km ja pindala 1 833 900 ruutkilomeetrit. See on Antarktika jrel suuruselt Maa teine jkilp ja kui see tielikult sulaks, tuseks merepind 7 meetrit. Sulavesi nrgestaks Golfi hoovust ja see viks mjutada kogu Maa kliimat.
Maal on tehtud kll palju mtmisi, kuid siiski pole hest seisukohta Grnimaa jkilbi dnaamika kohta. Ometi on tendeid rannikulhedase j henemise ja liustike sulamise kohta. Vhem on teada, mis toimub jkilbi sisealadel. Nd siis on norralaste juhitud rahvusvaheline teadusseltskond kindlaks teinud, et sisealadel krgusega le 1500 meetri, kasvab jkilp kiirusega 6,4 cm aastas. Sellest madalamal kilp heneb kiirusega 2 cm aastas.
Teadlased seostavad j paksenemist suurenenud lumesadudega, mida phjustab muutus Phja-Atlandi Ostsillatsioonis. Nnda ei pruugi jkihi paksenemine jtkuda. Samalaadseid uuringuid on tehtud ka Ida-Antarktika jkatte paksuse kohta. Seal see suureneb 1,8 cm aastas, ent Lne-Antarktikas seevastu vheneb.
Keda asi lhemalt huvitab, saab vaadata ESA kodulehekljelt: esa. Allikas: AlphaGalileo/ESA


KIIRKOMMENTAAR

Uudistaja hdas ninni ja kiblokiga

Taimed on ohtlikud! Ega muidu kaetajad ja teised niamoorid just taimedest oma niarohte keetnud.
Viimase kuu jooksul on Uudistaja toimetaja jnud kinni taimevssa. Ja tnab thelepanelikke lugejaid, kes sellele on osutanud. Oli meil tlkeuudis sellest, et soovitatakse sa jhvikat ja oreganot heskoos. Asjatundjad juhtisid thelepanu, et siin pole tegu kll muuga kui hariliku punega. Nii et sge punast jhvikat ja punet. Teine aps oli, et eelmises Uudistajas teatas ks tlkeuudis, et kslaukusid on 600 liiki. Juhiti thelepanu, et tegelikult vib 600 liiki olla perekonnas lauk, kuhu kslauk koos sibulate ja laukudega kuulub.
Nii et vtame siis teatavaks. Ja sme edaspidi ninnit ning kiblokit mehe- ja naisemoodi.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012