Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
15. november 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont
6/2005

Novembrikuu Horisont tegeleb linnugripi ja musta arheoloogiaga

Hoolimata sellest, et kesolev aasta on kuulutatud fsika aastaks, kidab avalikkuse meeli viimastel kuudel hoopis rohkem linnugripp. Seeprast ksib ka novembri Horisont, mida peaksime meie siin Eestis linnugripist teadma ja kuidas saaksime end selle eest hoida. Vastab meie ksimusele sna phjalikult epidemioloog Kuulo Kutsar. Olgu siinkohal vaid meelde tuletatud, et kigi 20. sajandi gripipandeemiate 19181919, 19571958, 19681969 tekitajateks on olnud just krge inimpatogeensuse omandanud linnugripiviirused. Veel hoiatab Kuulo Kutsar, et haigustekitaja vib endale klge saada ka kuumttlemata vi puudulikult kuumtdeldud linnuliha ja munade smisel. Pidage siis meeles, et kige kindlam on toidu kuumutamine saja kraadi juures vhemalt viis minutit!
Aga gripihirmu krval ksitleb Horisont siiski ka lemaailmset fsika aastat, tehes seda seekord materjaliteaduse vaatevinklist. Nimelt ksivad Ants Lhmus ja Jakob Kbarsepp: Mida millestki teha saaks? Taoliste probleemide le arutledes peavad materjaliteadlased viimasel ajal silmas eesktt nanotasandit.
Arheoloog ja muinsuskaitsja Ants Kraut seletab, miks ja kuidas otsib arheoloog maastikult loogikat, kuidas mdus tnavune arheoloogiasuvi ja mis on must arheoloogia. Loomulikult ei saa Horisont mda tnavustest Nobeli teadusauhindadest: fsikapreemia taga seisvate tde thendust lahkab Henn Kmbre, keemia on vaatluse alla vtnud Tnis Pehk ning fsioloogia- ja meditsiinipreemia Heidi-Ingrid Maaroos, kik oma teadusvaldkonna tunnustatud tegijad.
Uue Testamendi ajastulugu uurinud llas Tankler pab artiklis Piibli-ajastu hiskonna vrtused seletada, kuidas Piibli kujundid saadavad meid nii kirjanduse kui ka igapevase keele kaudu ning paistavad tuttavatena, ent 2000 aasta taguses juudi hiskonnas misteti neid sageli teisiti, kui tna tundub loomulik.
Nemad tulid tagasi rubriigis fsikadoktor Tanel Kmbre, Taevaakende sarjas muugivad Arved Sapar ja Lilli Sapar lahti UV-taevaluuke.
Ikka traditsiooniline Olmpiaad, kus Jaan Kalda rgib fsikute ja Ahto Truu informaatikute tegemistest. Sjatehnikast tutvustab Rein-Karl Loide snaipreid, Tiit Kndleri poolt puhuvad Uued tuuled vidavad, et Noor maakera vis olla hoopis klm. Filosoof Indrek Meos arutleb, kuidas teha vahet, mis on tene ja mis vr. Enigmas moodustatakse seekord ribadest vrdusi.
Loodusajakiri





Kuulutatakse vlja Eesti Looduse loomafoto konkursi vidutd

Vereta Jaht
2005
Eks nis, mis loomad kogunevad Eesti Looduse loomafoto konkursi piltidele.

Eesti Looduse loomafoto konkursi lpuhtu toimub 23. novembril Tartu likooli raamatukogu saalis algusega kell 14. Kavas saja parema pildi vaatamine, auhindade jagamine ning ettekanded fototehnikast. Saab vaadata Arne Adra pildiprogrammi Eesti energiad. Laulab ja mngib Jaak Tuksam.
Kik huvilised on oodatud.
Eesti Loodus


MIS JUHTUB

Akadeemik Karl Rebane peab loengu valguse seiskamisest

Kolmapeval, 16. novembril 2005 toimub Tallinnas Akadeemia majas, Kohtu tn 6, algusega kell 16.00 akadeemik Karl Rebase avalik loeng Foononvabad jooned, he molekuli spektroskoopia, valguse aeglustamine ja seiskamine.
Oma loengus ksitleb akadeemik Karl Rebane nende spektroskoopias haruldaste joonte phiomadusi ning juba traditsiooniliseks saanud kolme originaalset rakenduspiirkonda: litpset tahke aine ja molekulide spektroskoopiat, spektraalslkamist ja he molekuli spektroskoopiat.
Lisaks tutvustab akadeemik vrskeimat, sja alustatud uurimisvaldkonda valguse aeglustamisest ja seiskamisest.
Samuti rgib Karl Rebane, kuidas vimaldavad foononvabade joonte krged hvetegurid litpseid spektrimtmisi teadusuuringutes ning kuidas neid on rakendatud keskkonnauuringutes, sh kantserogeenide livikeste hulkade mramises niteks bensiinis. Juttu tuleb ka hiljutistest Fsika Instituudi ettevtmistest, et leida vimalusi naftapartiide markeerimiseks, samuti Tartus teoreetiliselt ennustatud, eksperimentaalselt leitud, uuritud ja edukalt rakendatud spektrite psislkamisest ning selle ilusaimast rakendusest aegruumilisest holograafiast. Teadustid on Karl Rebasel ligikaudu 300 nimetust ning koos akadeemikute Vladimir Hinjakovi ja Peeter Saariga on Karl Rebane ka kuuma luminestsentsi avastuse autor.
Loeng toimub rahvusvahelise Fsika-aasta 2005 raames ja kik huvilised on teretulnud.
Allikas: Teaduste Akadeemia


Phad hiied Lahemaal

Neljapeval, 17. novembril kell 18.00 toimub Lahemaa Looduskeskuses Palmses jrjekordne loodus-ja kultuuriprandi htu. Klas on taara- ja maausulisi hendava Maavalla koja vanem Ahto Kaasik, kes rgib hiitest.
Ajaloolised looduslikud phapaigad on ks vrtuslikumaid nhtusi Eesti primuskultuuris. Samas pole neid kuigi thusalt uuritud, kaitstud ega tutvustatud. Riikliku kaitse all on vaid neljandik olemasolevatest phapaikadest, kuid sealgi kaitstakse vaid vimalikku arheoloogilist ainest, mitte paika ennast. Mida teha, et meie jaoks nii erilised paigad siliksid?
Looduskeskuse htud on kigile huvilistele tasuta.
Allikas: Lahemaa RP


UUDISED

ESA seirab kosmosejaamadelt Euroopa metsi

Euroopa Kosmoseagentuur ESA on loonud satelliitidel phineva ssteemi, mille abil saab jlgida Kyoto kokkuleppe titmist ja nimelt maakasutust, mis kas seob vi vallandab ssinikku. Kyoto protokoll nuab maakasutuse muutumise deklareerimist kas mets vetakse maha vi see istutatakse. Kolm aastat kestnud t vltel on orbiidilt kaardistatud veidi le 200 000 ruutkilomeetri Euroopa metsi. Lahutusvime on 0,5 hektarit. Itaalia, veitsi, Hollandi ja Hispaania metsi kattev kaart annab toimuvat jlgida vhemalt 90-protsendilise tpsusega.
Monitooringut kasutavad ka Austria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Lti, Poola, Venemaa ja Rootsi.
Vt lhemalt: www.esa1. Allikas: AlphaGalileo


Kosmosest seiratakse 50 maailma mrgala

Mrgalad
Mrgalad on thtsad piirkonnad, mida nd seiratakse ka kosmosest.

ESA on alustanud maailma mrgalade jlgimist oma satelliitide abil. Siiani on teenust kasutanud 50 mrgala Aafrikast, Phja-Ameerikast, Euroopast.
Vt ka www.esa2. Allikas: AlphaGalileo


Hollandi dniorgude soostumine ohustab loodust

Suurenenud veekasutuse ja kuivenduse tagajrjel on Hollandi dniorud, mis olid kunagi veekogud, kohati kuivanud. See on kaasa toonud eluslooduse vaesumise. Nd otsivad looduskaitsjad paiku, kus saaks dniorgude veerohkust taastada. Hollandi liivaluidete ehk dnide piirkond on oluline nii veevtu kui ka looduskaitse seisukohalt. Praeguseks on veevttu vhendatud ja talvised vihmasajud suurenenud, mis on viinud dnide soostumisele.
Vt lhemalt: www.now. Allikas: AlphaGalileo


ASJATUNDJA

Kas nahkhiired tepoolest takistavad inimesel maju ehitada?

Vastab nahkhiirte asjatundja ja kaitsja Matti Masing:

Inimmju ksimused said viimati lahenduse nahkhiirte kaitsekorralduskavas, mis valmis novembris 2003 ja millest vike osa on ka netis kttesaadav (KKM-i lehel, liigikaitse, nahkhiirte kaitsekorralduskava).
Lhidalt vastates: ldised soovitused on eksperdid andnud, kuid tpse vastuse saab ekspert anda alles siis, kui on teada, millist inimmju ja kus kavandatakse. Seegi vastus on nahkhiirte kaitsekorralduskavas olemas.
Konkreetne vastus oleneb kigepealt paigast: kas seal elab nahkhiiri, kas see on asurkonnale thtis koht, millal ja mis otstarbel nahkhiired seda paika kasutavad, ja milliseid objekte. See kik eeldab paiga uuringut nahkhiirte-eksperdi poolt, ilma selleta ei saa tpseid vastuseid anda.
Kui paik pole nahkhiirtele thtis, siis on vist kskik, mis aastaajal ja mida ehitada. Kui on thtis, siis pole kskik. Selle teadmise annab nahkhiirte eeluuring (enne inimtegevuse algust), nagu tnavu mnes tuulepargis toimus. Inimtegevuse kavade puhul looduses pakkusid meie looduskaitseteadlased 1993. aastal LK-ekspertiisi, et kaitsta lendoravat jt kaitsealuseid loomi nende elupaikades. Kuid Eestis pole LK-ekspertiisi kaitsealuse loomastiku puhul enamasti rakendatud, ehkki sel teemal on olemas nii seadusi kui ka muid dokumente.


KIIRKOMMENTAAR

Helikopter vi satelliit?

Ajal, mil Euroopa Kosmoseagentuur on edukalt lpetanud pilootprojektid, mille kigus selgus, et orbiidijaamadelt saab edukalt seirata metsi ning mrgalasid, paneb meie metsaseire rhu helikopterile. Satelliidi lahutusvime on praegu pool hektarit, nii et sealt paistab ra ka keskmine rvraie. Ning vib olla kindel, et see lahutusvime muutub ha paremaks. Vibolla oleks Eestil igem panustada 21. sajandi tehnikale ning asuda ESA-ga tegema koostd, selle asemel, et pidada hirmkallist mdunud sajandi helikopterit.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012