Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. detsember 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodus
12/2005

Ajakiri Loodus sõidab koerakelgul ja ajab tekiilat

Ajakirja Loodus detsembrikuu kaanelt vaatab vastu kelgukoer, siberi husky ehk laika. Sisus leidub “Pere ja kodu” toimetaja Evar Posti lugu, kuidas ta turistina Soomes Kemis koertega sõitmas käis.
Jätku leiab oktoobris alustatud loodushariduse temaatika. Rocca al Mare kooli bioloogiaõpetaja Silja Pihelgas ütleb, et õpetaja peab olema logistik laste ja looduskohtade vahel. “Tegelikult astud sa ju kõrvale, oled isegi looduses selleks, et olla ja tajuda. Õpetaja roll on luua süsteem.”
Ajakirjanik Madli Zobel annab ülevaate Eesti mahetootmise probleemidest. Selgub, et sageli puudub mahetoorainest saadud tootel vastav märk, sest Eestis puuduvad mahetöötlemisettevõtted. Biokeemik Urmas Kokassaar selgitab üksikasjalikult, kuidas sinisest agaavist valmistada indiaanlaste jooki tekiilat.
Hendrik Relve kirjutab taevaskodadest; jätkub Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse reportaaþ jalgsirännakult Purekkarilt Naha külla; Malle Pajula portreteerib Lahemaa hoidjat Arne Kaasikut; üheksa-aastane Maria Johanna arvustab laste ellujäämisõpikut.
Loodus


Soodne pakkumine

Käes on viimane aeg tellida endale või jõuluvana kingikotti 2006. aastaks ajakirjad Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets.
Kõigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata.
Märtsis 2006 ilmub ka MTÜ Loodusajakiri järjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat "Lehed ja Tähed".
Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni!
Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!
Vormista oma tellimus kohe siit!




Postimehe aasta inimese lood on Horisondis ilmunud

Horisondi tegijate südant soojendab vägagi teadmine, et Postimees on tänavu aasta inimeseks valinud teadlase – laineuurija Tarmo Soomere.
Siinkohal juhiksime asjast lähemalt huvitatute tähelepanu sellele, et Tarmo Soomerelt on tänavuse aasta Horisondis ilmunud lausa kaks rahvast harivat artiklit. Esimene neist 2. numbris pealkirja all “Märatsev meri”, vt meri1 ja teine 3. numbris pealkirja all “Märatsev meri. Kui meri tungib peale”, vt meri2. Üks neist on kirjutatud põhiliselt Kagu-Aasia jõulutsunami, teine eeskätt jaanuarikuiste Eesti sündmuste mõjutusel.

Horisont
Pärnu. Jaanuar 2005.

Uue aasta esimeses Horisondi numbris selgitab Tarmo Soomere, mis on mõrvarlained.
Lugemiseni!
Horisont


Valmis uus keskkonnaülevaade

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse koordineerimisel on ilmunud trükis Keskkonnaülevaade 2005. Trükis ilmub regulaarselt üle nelja aasta ja annab ülevaate Eesti keskkonnaseisundi muutustest.
Keskkonnaülevaadet esitletakse Keskkonnaministeeriumis, Narva mnt 7A, kolmapäeval, 14. detsembril kell 13.
Allikas: KM Info- ja Tehnokeskus


Vaadake loodusfilme!

Matsalu 3. Loodusfilmide Festivali parimaid filme saab vaadata Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10. Esimene filmivaatamine on 13. detsembril kl 18.00. Festivalist räägib Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist.
Näidatakse festivalil auhinnatud filme:
“Talumehe aeg maa peal”, Peter Gardeheg (Rootsi) (75 minutit) – festivali peaauhind. Otsus: "See film paneb meid tahes-tahtmata mõtlema oma lühikese maise teekonna peale. See on liigutav lugu, mis käsitleb inimeste ja teiste elusolendite vahelisi suhteid."
“Sööb ja salgab”, Kurt Salo (Norra) (35 minutit) – Eestimaa Looduse Fondi eriauhind.
Teine filmiõhtu on 27. detsembril 2005.
Kavas:
“Läänemere pärlid – Hailuoto”, Petteri Saario (Soome) (45 minutit) – I preemia kategoorias "Inimene ja loodus".
Otsus: "Meri ühendab ja lahutab. Selles filmis ei ühenda meri mitte ainult saart mandriga, vaid ka minevikku tänapäevaga. Pildi ja sõnumi vahel valitseb harmoonia, mis tõttu mõistame saarerahva elu ja armastust oma kodusaare vastu.
Ilus ja südansoojendav film, mis paneb meid hetkeks peatuma tänases kiirustavas maailmas."
“Norra peidetud saladused” Florian Garner (Saksamaa) (50 minutit) – parim operaatoritöö kategoorias "Meri ja kallas".
Otsus: "Pole kerge leida loodusfilmi, mille pildikvaliteet oleks perfektne. Tänu sellele filmile aga jõuame arusaamisele, et maailmameri pole vaid sinist värvi."
Info: tel 7361693, 53442160.
Allikas: Tartu Keskkonnahariduse Keskus


Vereta Jaht rändas Tartusse

Alates 12.detsembrist saab selle aasta vereta jahi fotonäitust vaadata Tartus, Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10. Näitus on avatud tööpäeviti kell 10–17 kuni jaanuari lõpuni.

Vereta Jaht
2005
Karu läheb veretult jahile. Urmas Tartese võidupilt.

Vereta Jaht toimus 20.–22. mail Kabala jahimaadel Järvamaal. Osales 24 fotograafi. Fotosaagist valis toimkond välja 51 fotot, mille hulgast valis rahvas interneti kaudu oma lemmiku.
Vt lähemalt: vereta
Allikas: korraldustoimkond


UUDISED

Läänemere keskkonna haavamine ohustab majandust

Läänemere keskkonna kahjustumine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi sellistele tähtsatele liikidele nagu põisadru ja seeläbi kogu ökosüsteemile. Nii ka kalapüügile. See mõju ilmnes Kesk-Rootsi ülikoolis tehtud uuringust.
Põisadru on väheseid merevetikaid, kes suudab elada Läänemere riimvees ja teda peetakse ka Läänemere üheks ökoloogiliselt tähtsamaks liigiks, kuna annab toidupoolist paljudele ka majanduslikult väärtuslikele kaladele.
Seepärast on tarvis teada tema füsioloogiast ja ökoloogiast võimalikult palju, enne kui pole hilja. On teateid, et põisadru on mõnest Läänemere piirkonnast kadumas. Ka on märgatud, et mõnel pool suureneb põisadrule mürgise kaadmiumi sisaldus.
Botnia lahe tingimused pole põisadru jaoks parimad – kui teda Altlandile viidi, suurenes fotosüntees märgatavalt. Kuid Atlandilt Läänemerre toodud põisadru suri kahe kuuga.
Botnia lahe põisadru jaoks on tingimused vaevalt üle ellujäämise läve. Kui fotosüntees veidigi väheneb, põisadru sureb välja. Ja seeläbi saab mõjutatud kogu ökosüsteem.
Spektri laia osa kasutav pruunvetikas põisadru peaks suutma kasvada suurtes sügavustes, kuid läänemere sogastes vetes suudab ellu jääda vaid kuni viie meetri sügavusel.
Allikas: AlphaGalileo


Südamlik kass

Kass võib küll kõndida omapäi, kuid ta võib ka õpetada, miks mõned südamehaigused on päritavad. Hüpertroofiline kardiomüopaatia vaevab mõnda perekonda läbi põlvede ja võib põhjustada täiskasvanud inimese äkksurma. Sama häda käes vaevleb ka üks haruldane kassitõug nimega Maine Coon. Ohio ülikooli teadlased on järjestanud kassil need geenid, mille vigastumisel haigus tekib. Selgub, et inimesel on need samalaadsed. Mis tähendab, et sellest kassitõust võib saada loomamudel päritava südamehaiguse uurimiseks.
Allikas: Nature


Mürk mõjub ootamatult

Uus putukamürk, mis toimib vaid taimi imevatele putukatele, arvati ründavat nende närvisüsteemi. Nii toimivad paljud vanemadki insektitsiidid. Kuid pümetrosiini nimeline mürk toimib kordotonaalelunditele ehk keelikkuulmetele. Need elundid kontrollivad putuka liigeseid, mis selgitab, miks mürgitatud rohutirtsud tõstavad üles oma tagajalad ja võtavad sisse ebahariliku poosi. Kuidas see mõjutab putuka elu, polegi selge.
Allikas: Nature

Eestimaa Looduse Fond alustab GMO-projekti

Eestimaa Looduse Fondil (ELF) käivitus geneetiliselt muundatud organismide (GMO) teemaline uurimis- ja teavitusprojekt “Keskkonnaorganisatsioonide, Põllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine GMO-dest ja nendega kaasneda võivatest riskidest”. Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
korraldatakse GMO- teemaline rahvusvaheline seminar ja mitmeid infopäevi Eesti maakondades ning antakse välja trükiseid.
Loodetakse, et projekti elluviimisel tugevneb organisatsioonide koostöö ja suureneb avalikkuse informeeritus geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud riskidest. Suur osa projekti tegevustest on suunatud laiema üldsuse kaasamisele otsustusprotsessidesse.
Lisainfo: Kaia Lepik, projektijuht kaia@elfond.ee, tel 5567 9901.
Allikas:ELF


KIIRKOMMENTAAR

Läänemere rasked päevad

Kui paljulubatud torujuhe Läänemere põhja pannakse, võivad meie merele tulla rasked päevad. Siiani on küll räägitud võimalusest, et purustatakse mürgikonteinerid, mis mere põhjas lebavad. Kuid millegipärast ei räägita palju tõsisemast ja tõenäolisemast ohust. Nii nagu ülalpool toodud uudisest näha, püsib Läänemere elustik suuresti põisadrul. See elab siin oma võimaluste piiril. Kui nüüd torust gaasi lekkima hakkab, lahustub see vees ja mõjutab ka selles elavat taimestikku. Milline see mõju on, pole küllap teada, ja ega seda täpselt teada saagi. Selle asemel, et lagedale tulla õõnsate avaldustega, peaks keskkonnaministeerium hoogsalt alustama vastavate uuringute toetamist.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012