Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. detsember 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodus
12/2005

Ajakiri Loodus sidab koerakelgul ja ajab tekiilat

Ajakirja Loodus detsembrikuu kaanelt vaatab vastu kelgukoer, siberi husky ehk laika. Sisus leidub Pere ja kodu toimetaja Evar Posti lugu, kuidas ta turistina Soomes Kemis koertega sitmas kis.
Jtku leiab oktoobris alustatud loodushariduse temaatika. Rocca al Mare kooli bioloogiapetaja Silja Pihelgas tleb, et petaja peab olema logistik laste ja looduskohtade vahel. Tegelikult astud sa ju krvale, oled isegi looduses selleks, et olla ja tajuda. petaja roll on luua ssteem.
Ajakirjanik Madli Zobel annab levaate Eesti mahetootmise probleemidest. Selgub, et sageli puudub mahetoorainest saadud tootel vastav mrk, sest Eestis puuduvad mahettlemisettevtted. Biokeemik Urmas Kokassaar selgitab ksikasjalikult, kuidas sinisest agaavist valmistada indiaanlaste jooki tekiilat.
Hendrik Relve kirjutab taevaskodadest; jtkub Juhani Pttsepa ja Ingmar Muusikuse reportaa jalgsirnnakult Purekkarilt Naha klla; Malle Pajula portreteerib Lahemaa hoidjat Arne Kaasikut; heksa-aastane Maria Johanna arvustab laste ellujmispikut.
Loodus


Soodne pakkumine

Kes on viimane aeg tellida endale vi juluvana kingikotti 2006. aastaks ajakirjad Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets.
Kigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata.
Mrtsis 2006 ilmub ka MT Loodusajakiri jrjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat "Lehed ja Thed".
Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni!
Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!
Vormista oma tellimus kohe siit!




Postimehe aasta inimese lood on Horisondis ilmunud

Horisondi tegijate sdant soojendab vgagi teadmine, et Postimees on tnavu aasta inimeseks valinud teadlase laineuurija Tarmo Soomere.
Siinkohal juhiksime asjast lhemalt huvitatute thelepanu sellele, et Tarmo Soomerelt on tnavuse aasta Horisondis ilmunud lausa kaks rahvast harivat artiklit. Esimene neist 2. numbris pealkirja all Mratsev meri, vt meri1 ja teine 3. numbris pealkirja all Mratsev meri. Kui meri tungib peale, vt meri2. ks neist on kirjutatud philiselt Kagu-Aasia julutsunami, teine eesktt jaanuarikuiste Eesti sndmuste mjutusel.

Horisont
Prnu. Jaanuar 2005.

Uue aasta esimeses Horisondi numbris selgitab Tarmo Soomere, mis on mrvarlained.
Lugemiseni!
Horisont


Valmis uus keskkonnalevaade

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse koordineerimisel on ilmunud trkis Keskkonnalevaade 2005. Trkis ilmub regulaarselt le nelja aasta ja annab levaate Eesti keskkonnaseisundi muutustest.
Keskkonnalevaadet esitletakse Keskkonnaministeeriumis, Narva mnt 7A, kolmapeval, 14. detsembril kell 13.
Allikas: KM Info- ja Tehnokeskus


Vaadake loodusfilme!

Matsalu 3. Loodusfilmide Festivali parimaid filme saab vaadata Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10. Esimene filmivaatamine on 13. detsembril kl 18.00. Festivalist rgib Jri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist.
Nidatakse festivalil auhinnatud filme:
Talumehe aeg maa peal, Peter Gardeheg (Rootsi) (75 minutit) festivali peaauhind. Otsus: "See film paneb meid tahes-tahtmata mtlema oma lhikese maise teekonna peale. See on liigutav lugu, mis ksitleb inimeste ja teiste elusolendite vahelisi suhteid."
Sb ja salgab, Kurt Salo (Norra) (35 minutit) Eestimaa Looduse Fondi eriauhind.
Teine filmihtu on 27. detsembril 2005.
Kavas:
Lnemere prlid Hailuoto, Petteri Saario (Soome) (45 minutit) I preemia kategoorias "Inimene ja loodus".
Otsus: "Meri hendab ja lahutab. Selles filmis ei henda meri mitte ainult saart mandriga, vaid ka minevikku tnapevaga. Pildi ja snumi vahel valitseb harmoonia, mis tttu mistame saarerahva elu ja armastust oma kodusaare vastu.
Ilus ja sdansoojendav film, mis paneb meid hetkeks peatuma tnases kiirustavas maailmas."
Norra peidetud saladused Florian Garner (Saksamaa) (50 minutit) parim operaatorit kategoorias "Meri ja kallas".
Otsus: "Pole kerge leida loodusfilmi, mille pildikvaliteet oleks perfektne. Tnu sellele filmile aga juame arusaamisele, et maailmameri pole vaid sinist vrvi."
Info: tel 7361693, 53442160.
Allikas: Tartu Keskkonnahariduse Keskus


Vereta Jaht rndas Tartusse

Alates 12.detsembrist saab selle aasta vereta jahi fotonitust vaadata Tartus, Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10. Nitus on avatud tpeviti kell 1017 kuni jaanuari lpuni.

Vereta Jaht
2005
Karu lheb veretult jahile. Urmas Tartese vidupilt.

Vereta Jaht toimus 20.22. mail Kabala jahimaadel Jrvamaal. Osales 24 fotograafi. Fotosaagist valis toimkond vlja 51 fotot, mille hulgast valis rahvas interneti kaudu oma lemmiku.
Vt lhemalt: vereta
Allikas: korraldustoimkond


UUDISED

Lnemere keskkonna haavamine ohustab majandust

Lnemere keskkonna kahjustumine vib kaasa tuua negatiivseid tagajrgi sellistele thtsatele liikidele nagu pisadru ja seelbi kogu kossteemile. Nii ka kalapgile. See mju ilmnes Kesk-Rootsi likoolis tehtud uuringust.
Pisadru on vheseid merevetikaid, kes suudab elada Lnemere riimvees ja teda peetakse ka Lnemere heks koloogiliselt thtsamaks liigiks, kuna annab toidupoolist paljudele ka majanduslikult vrtuslikele kaladele.
Seeprast on tarvis teada tema fsioloogiast ja koloogiast vimalikult palju, enne kui pole hilja. On teateid, et pisadru on mnest Lnemere piirkonnast kadumas. Ka on mrgatud, et mnel pool suureneb pisadrule mrgise kaadmiumi sisaldus.
Botnia lahe tingimused pole pisadru jaoks parimad kui teda Altlandile viidi, suurenes fotosntees mrgatavalt. Kuid Atlandilt Lnemerre toodud pisadru suri kahe kuuga.
Botnia lahe pisadru jaoks on tingimused vaevalt le ellujmise lve. Kui fotosntees veidigi vheneb, pisadru sureb vlja. Ja seelbi saab mjutatud kogu kossteem.
Spektri laia osa kasutav pruunvetikas pisadru peaks suutma kasvada suurtes sgavustes, kuid lnemere sogastes vetes suudab ellu jda vaid kuni viie meetri sgavusel.
Allikas: AlphaGalileo


Sdamlik kass

Kass vib kll kndida omapi, kuid ta vib ka petada, miks mned sdamehaigused on pritavad. Hpertroofiline kardiomopaatia vaevab mnda perekonda lbi plvede ja vib phjustada tiskasvanud inimese kksurma. Sama hda kes vaevleb ka ks haruldane kassitug nimega Maine Coon. Ohio likooli teadlased on jrjestanud kassil need geenid, mille vigastumisel haigus tekib. Selgub, et inimesel on need samalaadsed. Mis thendab, et sellest kassitust vib saada loomamudel pritava sdamehaiguse uurimiseks.
Allikas: Nature


Mrk mjub ootamatult

Uus putukamrk, mis toimib vaid taimi imevatele putukatele, arvati rndavat nende nrvissteemi. Nii toimivad paljud vanemadki insektitsiidid. Kuid pmetrosiini nimeline mrk toimib kordotonaalelunditele ehk keelikkuulmetele. Need elundid kontrollivad putuka liigeseid, mis selgitab, miks mrgitatud rohutirtsud tstavad les oma tagajalad ja vtavad sisse ebahariliku poosi. Kuidas see mjutab putuka elu, polegi selge.
Allikas: Nature

Eestimaa Looduse Fond alustab GMO-projekti

Eestimaa Looduse Fondil (ELF) kivitus geneetiliselt muundatud organismide (GMO) teemaline uurimis- ja teavitusprojekt Keskkonnaorganisatsioonide, Pllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkuse tstmine GMO-dest ja nendega kaasneda vivatest riskidest. Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
korraldatakse GMO- teemaline rahvusvaheline seminar ja mitmeid infopevi Eesti maakondades ning antakse vlja trkiseid.
Loodetakse, et projekti elluviimisel tugevneb organisatsioonide koost ja suureneb avalikkuse informeeritus geneetiliselt muundatud pllukultuuridega seotud riskidest. Suur osa projekti tegevustest on suunatud laiema ldsuse kaasamisele otsustusprotsessidesse.
Lisainfo: Kaia Lepik, projektijuht kaia@elfond.ee, tel 5567 9901.
Allikas:ELF


KIIRKOMMENTAAR

Lnemere rasked pevad

Kui paljulubatud torujuhe Lnemere phja pannakse, vivad meie merele tulla rasked pevad. Siiani on kll rgitud vimalusest, et purustatakse mrgikonteinerid, mis mere phjas lebavad. Kuid millegiprast ei rgita palju tsisemast ja tenolisemast ohust. Nii nagu lalpool toodud uudisest nha, psib Lnemere elustik suuresti pisadrul. See elab siin oma vimaluste piiril. Kui nd torust gaasi lekkima hakkab, lahustub see vees ja mjutab ka selles elavat taimestikku. Milline see mju on, pole kllap teada, ja ega seda tpselt teada saagi. Selle asemel, et lagedale tulla nsate avaldustega, peaks keskkonnaministeerium hoogsalt alustama vastavate uuringute toetamist.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012