Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
22. detsember 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Soodne pakkumine loodusajakirjade tellimiseks!

Käes on viimane aeg tellida endale või jõuluvana kingikotti 2006. aastaks ajakirjad Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets.
Kõigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata.
Märtsis 2006 ilmub ka MTÜ Loodusajakiri järjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat "Lehed ja Tähed".
Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni!
Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!
Vormista oma tellimus kohe siit!




VALIK AASTA UUDISTEST

Ilmus keskkonnaülevaade 2005

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus on ilmutanud uue keskkonnaülevaate. See kajastab keskkonnasuundumusi alates 2000. aastast, andes nõnda ülevaate ka dünaamikast. On ka võrdlusi teiste EL riikide kohta. Palju on infograafikat. Nii et ülevaate saamine on hõlbus. Kasulik töömaterjal kõigile keskkondlastele.
Uudistaja


Seadus ei kaitse põlispuid

Riigimetsa Majandamise Keskus juhib tähelepanu, et ristipuude pahameelt põhjustanud langetamise puhul on lähtutud seadustest. Aprillis hakati RMK Ilumetsa metskonnalt taotlema teelaienduse lõigul ca 4 meetri laiuse riba raadamist. Raadamine see tähendab raiet, mida tehakse, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise. Raadamise vajaduse kinnitasid maakonna keskkonnateenistus ja Põlva vald. Kõik raadamise ettevalmistamisega seotud osapooled tegutsesid ilmselt kindla teadmisega, et teelõigu rekonstrueerimisega tegelevad teedemehed on kõik teelõigu laienduse variandid põhjalikult läbi kaalunud.
Allikas: RMK


Karjala kaske kasvatatakse üha enam

Karjala kase kasvatamisega tegelevaid Maarjakase Seltsi liikmeid on Eestis juba üle 100. Karjala ehk maarjakase salmiline ja kirimustriline puit kuulub kümne maailma kalleima väärispuidu hulka ning suurema osa maailmaturule tulevast vähesest maarjakasepuidust kasutatakse ära peamiselt luksusautode tootjate poolt. Kui enamik väärispuitusid saadakse troopiliste vihmametsade raiumisel, siis maarjakase kasvatamine on keskkonnasäästlik tegevus, sest maarjakase väärtuslik kvaliteetpuit pärineb peamiselt kultuurpuistutest.
Seltsi tegevus on tõstnud põhjamaade väärispuu tuntust kogu Maarjamaal. Viie tegevusaasta jooksul on Eesti söötis ja võsastunud põllumaadele rajatud ligi 250 ha maarjakasekultuure ning aasta-aastalt suureneb ka maarjakase kasvatajate ning huviliste arv.
Maarjakase kasvatamise väärtus ei peitu pelgalt väärispuidu müügiga tulevikus. Maarjakasega tegelemine leevendab juba täna paljudes maapiirkondades tööhõiveprobleeme ning elavdab maaettevõtlust – pakkudes tööd paljudele istutusmaterjali tootjatele ning puidukäsitöölistele.
Allikas: MTÜ Maarjakase Selts


See värvikas Läänemeri

Läänemere elustik on suhteliselt liigiaher. Teisalt on Läänemeri kogumas maailmas kuulsust. Kahjuks küll mitte põhjamaise ja klaari merena, vaid hoopis hooletumas kontekstis. National Geograpic näiteks pidas vajalikuks oma tellijatele saadetavale maailma kaardile jäädvustada Läänemeri kui maailma saastatum meri.
Läänemerel viibi igal ajahetkel vähemalt 5000 laeva. Kuid väikestele meretaimedele, keda fütoplanktoniks kutsutakse, ei näi see palju muret valmistavat. Nüüd on meri õide läinud. Vähemasti Fotoplanktini meres ulpiv klorofüll võib võimust võtnuna vähendada vee hapnikusisaldust, mõned fütoplanktoni liigid on nii kaladele kui inimesele mürgised. Teisalt jälle mõjuvad fütoplanktoni suured massid atmosfääri süsinikusisaldusele.
Soe ilm ja fosfori kuhjumine on sel aastal Läänemere õide ajanud. Seda õitsemist on pildistatud satelliidilt Envisat keskmise lahutusvõimega pildistusspekromeetri abil. Õitseng puhkes Läti, Leedu ja Kaliningradi rannikust 200 km kaugusel, ümbritsedes Ojamaad. Selle ruumiline lahtuusvõime on 1200 meetrit.
Pilti Läänemerest vt siit: AlgalBlooms.
Allikas: AplhaGalileo


Puud ei kasva süsihappegaasis kiiremini

Puud ei kasva kiiremini, kui atmosfääris on rohkem süsihappegaasi. Sellisele järeldusel jõudsid Baseli ülikooli teadlased. Baseli lähedal metsas rikastasid nad puulatvu süsihappegaasiga. Kasutades isotoopanalüüsi, mõõtsid teadlased süsiniku hulka, mille puukroonid sidusid ja proportsioone, kui palju süsinikku oli talletatud lehtedesse, puitu, juurtesse ja pinnasesse või kadus õhku.
Nad jõudsid järeldusele, et optimistlikud hinnangud selle kohta, kui palju puud endaga süsihappegaasi seovad, tuleb ümber vaadata. Kuigi puud seovad süsihappegaasist rikkas atmosfääris enam süsinikku, ei salvestu süsinikku biomassi lõppkokkuvõttes enam kui selle tavakontsentratsiooni puhul. Puud lihtsalt pumpavad süsihappegaasi oma kehadest rohkem läbi.
Allikas: Science


Loomakoridorid töötavad

Et uurida, kas loomakoridorid, mis ehitatakse elupaigalaikude vahele, ikka töötavad, võtsid ökoloogid kastusele ei millegi muu kui lindude väljaheited. Lõuna-Carolina männimetsalaikudes kasvavatele vahaporsi põõsastele puistati fluorestseeruvat pulbrit. Nende põõsaste viljadest saavad söönuks sinilinnud. Siis koguti metsast 11 000 sinilinnu väljaheidet ja analüüsiti neid. Selgus, et väljaheiteid oli neis metsalaikudes, mis teistega loomakoridoride kaudu ühendatud, 37 protsenti enam kui isoleeritud laikudes.
Allikas: Science


Veesõdu ei tule

Juba mõni aasta hüüavad ajalehepealkirjad: “Veesõjad tulevad!” USA keskkonnauuringute instituut Worldwatch Institute (WWI) tegi hoopis vastupidise avalduse.
Vesi võib olla koostöö aluseks.
Inglise keeles eneses peitub vee ja konkurentsi mõte: “rivalry” tuleb ladinakeesest sõnast “rivalis” ehk siis “see, kes kasutab sama jõge, mida teinegi”.
Kuid viimase tuhande aasta jooksul pole ükski rahvas pole astunud sõtta vaid vee pärast. Veevaidlused on lahendatud rahumeelselt. “Vesi on nii tähtis, et rahvad ei saa endale lubada selle eest sõdimist,” arvab WWI. Vastupidi, vesi viib suuremale vastastikusele sõltuvusele. Ja saades enam kokku, tekib ka enam usaldust.
Kogu lugu näeb siit: wwi
Allikas: WWI


Eesti Loodus: Tuhala nõiakaev kaevandaja saagiks?

Tuhala nõiakaev

Eesti Looduse oktoobrinumbris kirjutas Ants Talioja Nabala kandis plaanitava karjääri võimalikust Eestis ainulaadsele nõiakaevule. Harju- ja Raplamaa piirile jääb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla küladest ümbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nüüd paekarjääre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas käivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril. Puuraugud küünivad 30 meetri sügavusele. Tehakse ligi 100 puurauku ja proovipumpamisi. Lubjakivi prognoosvaru peale jääb Tammiku looduskaitseala, mille uus kaitse-eeskiri kinnitati alles juulis.
Uudistaja


Mõõdeti üle Gröönimaa jääkilbi paksus

Norra teadlased on koostanud seni täpseima Gröönimaa jääkatte paksuse kaardi. Selleks kasutati ESA satelliitidelt kümne aasta jooksul tehtud radarmõõtmisi. Nõnda leidsid nad, et saare sisealadel on viimastel aastatel jääkilbi paksus suurenenud kiirusega kuus sentimeetrit aastas.
Radar saadab maa suunas 1800 impulssi sekundis ja siis mõõdab, kui kaua võtab aega, et need tagasi 800 km kõrgusele jõuavad. Impulsi teel oleku aeg mõõdetakse täpsusega alla nanosekundi ja nõnda saab mõõta maapinna kaugust täpsusega 2 cm. Gröönimaad katva jääkilbi keskmine paksus on 2,3 km ja pindala 1 833 900 ruutkilomeetrit. See on Antarktika järel suuruselt Maa teine jääkilp ja kui see täielikult sulaks, tõuseks merepind 7 meetrit. Sulavesi nõrgestaks Golfi hoovust ja see võiks mõjutada kogu Maa kliimat.
Maal on tehtud küll palju mõõtmisi, kuid siiski pole ühest seisukohta Gröönimaa jääkilbi dünaamika kohta. Ometi on tõendeid rannikulähedase jää õhenemise ja liustike sulamise kohta. Vähem on teada, mis toimub jääkilbi sisealadel. Nüüd siis on norralaste juhitud rahvusvaheline teadusseltskond kindlaks teinud, et sisealadel kõrgusega üle 1500 meetri, kasvab jääkilp kiirusega 6,4 cm aastas. Sellest madalamal kilp õheneb kiirusega 2 cm aastas.
Teadlased seostavad jää paksenemist suurenenud lumesadudega, mida põhjustab muutus Põhja-Atlandi Ostsillatsioonis. Nõnda ei pruugi jääkihi paksenemine jätkuda. Samalaadseid uuringuid on tehtud ka Ida-Antarktika jääkatte paksuse kohta. Seal see suureneb 1,8 cm aastas, ent Lääne-Antarktikas seevastu väheneb.
Keda asi lähemalt huvitab, saab vaadata ESA koduleheküljelt: esa. Allikas: AlphaGalileo/ESA


Meie sugulaste ring laieneb

Šimpans

Hiljuti selgus, et meie ninade all luusis ringi meie lähima loomariigi sugulase šimpansi viies alamliik. Austraalia Rahvusliku Ülikooli primatoloog Colin Groves on kindel, et Pan troglodytes marungensis kujutab endast just sellist alamliiki. Praeguse šimpanside taksonoomia kohaselt on eri alamliigid P. t. verus ja P. t. vellerosus Ida-Aafrikas, P. t. troglodytes Kesk-Aafrikas ja P. t. schweinfurthii idas. Lisaks veel Pan paniscus ehk bonobo Kongo jõest lõunas. Uuel alamliigil on P. t. Schweinfurthii´st pisem kolju. Väiksem on ka ta ise, kaaludes vaid kuni 35 kg. Ta arvukuseks hinnatakse 15 kuni 30 tuhat. Kummalisel kombel on just nn uus alamliik hästi uuritud – alates legendaarsest Jane Goodallist – ja kaitstud. Tema suuremat nõbu aga kütitakse siiamaani. Siit tuleb välja, et kaitsta tuleks just P. t. Schweinfurthii´t. Kuid teda pole niisama lihtne kaitsta. Kongo Demokraatlikus Vabariigis käivad pidevad hõimudevahelised tapatalgud, jahitakse ja süüakse isegi pügmeesid, kes omakorda ei ole suutelised ära ütlema inimahvi lihast, kuna muidu sureksid nad lihtsalt nälga. Allikad: Nature, National Geographic


Kuri tulnukas ähvardab Eesti vee-elu

Eesti vetesse on jõudnud uustulnukas. Selleks on kaugida unimudil (Perccottus glenii). Esmakordselt meie mail ja vetes leidsid selle kala juunis Narva veehoidlas kontrollpüügil olevad kalateadlased.
“Kaugida unimudila näol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes võib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muuta,” öeldakse keskkonnaministeeriumi pressiteates. Asi on selles, et unimudil on väga kohanemisvõimeline. Ta talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist. Unimudila toiduks on selgrootud, väikesed kalad ja ka kahepaiksete vastsed. Asjatundjate arvates tuleb unimudila levikut Eestis piirata.
Välimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi -- tal on kaks seljauime, rinna- ja kõhuuimed paiknevad enamvähem kohakuti pea lähedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel väikesed tumedad täpid. Unimudil võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Kaugida unimudil pole esimene mudil, kes Eestit avastab. 1999. aastal leiti Läänemeres uusmudil ehk ümarmudil. See kala on pärit Kaspia merest, ta on kaldaäärne liik ja kasvab samuti 25 sentimeetri pikkuseks. Kuid ümarmudil ei suudaks ohustada Läänemere kooslust, kuna elab meres. “Mageveekalad on ohustatumad, sest neil on stress niigi kõva,” kommenteeris kalateadlane Meelis Tambets. “Unimudil on röövkala, mistõttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt.” Praegused juhuslikud leiud ei anna kaugida unimudila arvukusest ega levilast ülevaadet. Tabatud isendid tuleb kuni ihtüoloogidele üleandmiseni näiteks sügavkülmas säilitada. Vette tagasi palutakse mitte lasta.
“Oletame, et unimudil saabus Leningradi oblastist ja läheme kohale ning uurime, kui sageli kohalikud kalamehed teda näinud on,” ütleb Tambets.
Uudistaja


Plastikkottide vastane kampaania puhastas Dublinit

Mõne aasta eest roheliste survel Dublinis ette võetud plastikkottide vastane sõda on mõjunud hästi Iiri pealinna loodusele. Kuna kõik suuremad ja suur osa pisematest poodidest pistavad praegu kauba paberkottidesse, siis pole parkides ja metsatukkades vedelevat plastikkilet näha. Liffey lisajõe, väikese kärestikulise ja kiirevoolulise Dodderi tervisele on see hästi mõjunud. “Siiski ohustab jõekeskkonda siiani enim rämps,” ütleb keskkonnaaktivist Tim Clabon. Kuid jõkke tuleb juba meriforelli, mida Liffey jõkke taasasustatakse. Dublini kesklinnast viie kilomeetri kaugusele jäävad Dodderi kaldad on suudetud hoida vabad ka ehtistest, kuigi surve siinsele kenale maastikule on tugev.
Uudistaja


Läänemeri on eriti tundlik vaid väljaspool Venemaad

Londonis rahvusvahelise merekeskkonna kaitse komitee istungil võeti vastu resolutsioon, millega kogu Läänemeri kuulutati eriti tundlikuks merealaks. Kuid resolutsioonist jäid välja alad, mis vastavalt ÜRO 1982. a. mereõiguse konventsiooni sätetele kuuluvad Venemaale. Lõpliku kinnituse peab andma veel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee istung, mis toimub aasta lõpul. Kõige varem saab Läänemeri oma uue staatuse alates 1. juulist 2006.
Mereala eriline tundlikkus tähendab rahvusvahelist tunnistust, et laevaliiklus võib selle ala ökosüsteemi kahjulikult mõjutada ja seetõttu tuleb suurendada meresõiduohutust. Läänemerel sõidab iga päev keskmiselt 2000 laeva, millest umbes 200 on tankerid. Lisaks on merel pidevalt 2000 kalalaeva. Üks ohtlikum veos on nafta.
Allikas: keskkonnaministeerium


Lisage oma rämpstoitu vetikaid

Rämpstoidu saab muuta tervislikumaks, kui lisada sellele eksootilist merevetikat. Suure kiudainesisaldusega merevetika ekstrakt alginaat teeks koogid, burgerid ja muu säherduse kraami organismile vastuvõetavamaks, kinnitavad Newcastle´i ülikooli teadlased Britanniast. Jutt on ühest pruunist merevetikast nimega Lessonia, mis kasvab Lõuna-Ameerikas, Kaug-Idas ja ka Norra ranniku lähedal. Alginaat tugevdaks seedetrakti seinu ning on teadlaste kinnitusel ohutu. Teadlaste arvates ei hakka inimesed sööma piisavalt puu- ja juurvilju, kuna need lihtsalt ei maitse. Kui lisada merevetikat saia, muutub see neli korda kiudaineterikkamaks.


Kuhu peita süsinik?

Süsihappegaasi müümine ühelt rahvalt teisele on sama tore idee nagu igavese jõumasina ehitamine. Kusagile tuleb õhku paisatav süsihappegaas ju ometi panna, et see Maa temperatuuri liiga kõrgele ei tõstaks. Muuseas, apelsine me Eestis kasvatada ikkagi ei saaks. Keskmise temperatuuri tõus võib tähendada hoopis temperatuuri langemist põhjapoolkeral.
Niisiis. Tuleb mõtelda selle peale, kuhu õhkupaisatav süsihappegaas kokku koguda. Selleks pakub Princetoni ülikooli teadlane Robert H. Socolov ajakirjas Scientific American välja, et süsihappegaas korstna otsas kokku koguda, kokku pressida ja siis umbes kilomeetri sügavusele maa alla suruda. Kogu selle tegevuse tulemusena kallineks USAs söest toodetud elektri omahind 50 protsenti, neljalt sendilt kuue sendini kilovatt-tunnist.
Elektrijaamades selliseid tempe veel ei tehta, küll aga siis, kui maagaasist süsihappegaas eraldatakse, nii nagu näiteks Alžeerias, kus see tõepoolest kahe kilomeetri sügavusele poorsetesse kivimitesse pumbatakse. Lennukaid mõtteid on teisigi, nii nagu näiteks süsihappegaasi pumpamine ookeanipõhja sügavustesse.
Uudistaja


Rifid toibuvad tsunamist

Kagu-Aasias sukelduvad teadlased ennustavad, et enamik korallriffe toibub möödunud aasta jõulutsunamist üsna pea. Kõige enam said kahjustada suurtes lahtedes elavad korallid. Lisaks otsesele purustusele paisati nende sekka kaldalt külmkappe, autosid, majatükke ja mida kõike veel. Maavärina epitsentri läheduses tõusis maapind viie meetri võrra, jättes nõnda osa koralle lihtsalt lageda taeva alla. Kuid pisteliselt tehtud seire näitas, et väga väikese kahjustuse sai 36 protsenti, keskmise 50 protsenti korallriffidest. Samuti ei kannatanud oluliselt kalad.
Purustatud korall suudab edasi kasvada. Similani saartel püüavad sukeldujad koguni purustatud kahemeetriseid korallipuid naelade ja tsemendiga taas merepõhja kinnitada.
Tsunami mõjust ökosüsteemile on palju hullem ülekalastamine, ülerahvastamine ja ilmastiku soojenemine. Riffide jaoks oli tsunami lihtsal veel üks paha päev nende elus. Inimese mõju aga kestab ja suureneb jätkuvalt.
Allikas: National Geographic


Ettevaatust orgaanilise toiduga

Orgaanilise toidu tarbijad peaksid olema rohkem mures selle kvaliteedi üle. Vähemasti näitab nõnda uurimus, mida teostasid pan-Euroopa orgaanilise toidu projekti teadlased. Juhitakse tähelepanu, et ostjad peaksid müüjatelt nõudma täpsemat infot kauba siltidel. Uuringut juhtis Newcastle’i ülikool. Kuigi tarbija sooviks teada, kust orgaaniline toit pärineb, seda teavet sageli ei anta. See annab võimaluse ka võltsinguteks.
vt ka organic.
Allikas: AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Häid uusi uudiseid!

Uudistaja aastaring on läbi saanud. Nii nagu 2005. aastalgi. Ülalpool pakkusime väikese valiku aasta jooksul avaldatud uudistest, mis ehk Eestit enam puudutavad. Mis siin ikka kommenteerida, eks uudised kõnele oma keelt.
Nii et häid uusi uudiseid tuleval aastal!
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet