Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
22. detsember 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Soodne pakkumine loodusajakirjade tellimiseks!

Kes on viimane aeg tellida endale vi juluvana kingikotti 2006. aastaks ajakirjad Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets.
Kigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata.
Mrtsis 2006 ilmub ka MT Loodusajakiri jrjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat "Lehed ja Thed".
Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni!
Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!
Vormista oma tellimus kohe siit!




VALIK AASTA UUDISTEST

Ilmus keskkonnalevaade 2005

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus on ilmutanud uue keskkonnalevaate. See kajastab keskkonnasuundumusi alates 2000. aastast, andes nnda levaate ka dnaamikast. On ka vrdlusi teiste EL riikide kohta. Palju on infograafikat. Nii et levaate saamine on hlbus. Kasulik tmaterjal kigile keskkondlastele.
Uudistaja


Seadus ei kaitse plispuid

Riigimetsa Majandamise Keskus juhib thelepanu, et ristipuude pahameelt phjustanud langetamise puhul on lhtutud seadustest. Aprillis hakati RMK Ilumetsa metskonnalt taotlema teelaienduse ligul ca 4 meetri laiuse riba raadamist. Raadamine see thendab raiet, mida tehakse, vimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise. Raadamise vajaduse kinnitasid maakonna keskkonnateenistus ja Plva vald. Kik raadamise ettevalmistamisega seotud osapooled tegutsesid ilmselt kindla teadmisega, et teeligu rekonstrueerimisega tegelevad teedemehed on kik teeligu laienduse variandid phjalikult lbi kaalunud.
Allikas: RMK


Karjala kaske kasvatatakse ha enam

Karjala kase kasvatamisega tegelevaid Maarjakase Seltsi liikmeid on Eestis juba le 100. Karjala ehk maarjakase salmiline ja kirimustriline puit kuulub kmne maailma kalleima vrispuidu hulka ning suurema osa maailmaturule tulevast vhesest maarjakasepuidust kasutatakse ra peamiselt luksusautode tootjate poolt. Kui enamik vrispuitusid saadakse troopiliste vihmametsade raiumisel, siis maarjakase kasvatamine on keskkonnasstlik tegevus, sest maarjakase vrtuslik kvaliteetpuit prineb peamiselt kultuurpuistutest.
Seltsi tegevus on tstnud phjamaade vrispuu tuntust kogu Maarjamaal. Viie tegevusaasta jooksul on Eesti stis ja vsastunud pllumaadele rajatud ligi 250 ha maarjakasekultuure ning aasta-aastalt suureneb ka maarjakase kasvatajate ning huviliste arv.
Maarjakase kasvatamise vrtus ei peitu pelgalt vrispuidu mgiga tulevikus. Maarjakasega tegelemine leevendab juba tna paljudes maapiirkondades thiveprobleeme ning elavdab maaettevtlust pakkudes td paljudele istutusmaterjali tootjatele ning puiduksitlistele.
Allikas: MT Maarjakase Selts


See vrvikas Lnemeri

Lnemere elustik on suhteliselt liigiaher. Teisalt on Lnemeri kogumas maailmas kuulsust. Kahjuks kll mitte phjamaise ja klaari merena, vaid hoopis hooletumas kontekstis. National Geograpic niteks pidas vajalikuks oma tellijatele saadetavale maailma kaardile jdvustada Lnemeri kui maailma saastatum meri.
Lnemerel viibi igal ajahetkel vhemalt 5000 laeva. Kuid vikestele meretaimedele, keda ftoplanktoniks kutsutakse, ei ni see palju muret valmistavat. Nd on meri ide linud. Vhemasti Fotoplanktini meres ulpiv klorofll vib vimust vtnuna vhendada vee hapnikusisaldust, mned ftoplanktoni liigid on nii kaladele kui inimesele mrgised. Teisalt jlle mjuvad ftoplanktoni suured massid atmosfri ssinikusisaldusele.
Soe ilm ja fosfori kuhjumine on sel aastal Lnemere ide ajanud. Seda itsemist on pildistatud satelliidilt Envisat keskmise lahutusvimega pildistusspekromeetri abil. itseng puhkes Lti, Leedu ja Kaliningradi rannikust 200 km kaugusel, mbritsedes Ojamaad. Selle ruumiline lahtuusvime on 1200 meetrit.
Pilti Lnemerest vt siit: AlgalBlooms.
Allikas: AplhaGalileo


Puud ei kasva ssihappegaasis kiiremini

Puud ei kasva kiiremini, kui atmosfris on rohkem ssihappegaasi. Sellisele jreldusel judsid Baseli likooli teadlased. Baseli lhedal metsas rikastasid nad puulatvu ssihappegaasiga. Kasutades isotoopanalsi, mtsid teadlased ssiniku hulka, mille puukroonid sidusid ja proportsioone, kui palju ssinikku oli talletatud lehtedesse, puitu, juurtesse ja pinnasesse vi kadus hku.
Nad judsid jreldusele, et optimistlikud hinnangud selle kohta, kui palju puud endaga ssihappegaasi seovad, tuleb mber vaadata. Kuigi puud seovad ssihappegaasist rikkas atmosfris enam ssinikku, ei salvestu ssinikku biomassi lppkokkuvttes enam kui selle tavakontsentratsiooni puhul. Puud lihtsalt pumpavad ssihappegaasi oma kehadest rohkem lbi.
Allikas: Science


Loomakoridorid ttavad

Et uurida, kas loomakoridorid, mis ehitatakse elupaigalaikude vahele, ikka ttavad, vtsid koloogid kastusele ei millegi muu kui lindude vljaheited. Luna-Carolina mnnimetsalaikudes kasvavatele vahaporsi psastele puistati fluorestseeruvat pulbrit. Nende psaste viljadest saavad snuks sinilinnud. Siis koguti metsast 11 000 sinilinnu vljaheidet ja analsiti neid. Selgus, et vljaheiteid oli neis metsalaikudes, mis teistega loomakoridoride kaudu hendatud, 37 protsenti enam kui isoleeritud laikudes.
Allikas: Science


Veesdu ei tule

Juba mni aasta havad ajalehepealkirjad: Veesjad tulevad! USA keskkonnauuringute instituut Worldwatch Institute (WWI) tegi hoopis vastupidise avalduse.
Vesi vib olla koost aluseks.
Inglise keeles eneses peitub vee ja konkurentsi mte: rivalry tuleb ladinakeesest snast rivalis ehk siis see, kes kasutab sama jge, mida teinegi.
Kuid viimase tuhande aasta jooksul pole kski rahvas pole astunud stta vaid vee prast. Veevaidlused on lahendatud rahumeelselt. Vesi on nii thtis, et rahvad ei saa endale lubada selle eest sdimist, arvab WWI. Vastupidi, vesi viib suuremale vastastikusele sltuvusele. Ja saades enam kokku, tekib ka enam usaldust.
Kogu lugu neb siit: wwi
Allikas: WWI


Eesti Loodus: Tuhala niakaev kaevandaja saagiks?

Tuhala niakaev

Eesti Looduse oktoobrinumbris kirjutas Ants Talioja Nabala kandis plaanitava karjri vimalikust Eestis ainulaadsele niakaevule. Harju- ja Raplamaa piirile jb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla kladest mbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nd paekarjre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas kivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril. Puuraugud knivad 30 meetri sgavusele. Tehakse ligi 100 puurauku ja proovipumpamisi. Lubjakivi prognoosvaru peale jb Tammiku looduskaitseala, mille uus kaitse-eeskiri kinnitati alles juulis.
Uudistaja


Mdeti le Grnimaa jkilbi paksus

Norra teadlased on koostanud seni tpseima Grnimaa jkatte paksuse kaardi. Selleks kasutati ESA satelliitidelt kmne aasta jooksul tehtud radarmtmisi. Nnda leidsid nad, et saare sisealadel on viimastel aastatel jkilbi paksus suurenenud kiirusega kuus sentimeetrit aastas.
Radar saadab maa suunas 1800 impulssi sekundis ja siis mdab, kui kaua vtab aega, et need tagasi 800 km krgusele juavad. Impulsi teel oleku aeg mdetakse tpsusega alla nanosekundi ja nnda saab mta maapinna kaugust tpsusega 2 cm. Grnimaad katva jkilbi keskmine paksus on 2,3 km ja pindala 1 833 900 ruutkilomeetrit. See on Antarktika jrel suuruselt Maa teine jkilp ja kui see tielikult sulaks, tuseks merepind 7 meetrit. Sulavesi nrgestaks Golfi hoovust ja see viks mjutada kogu Maa kliimat.
Maal on tehtud kll palju mtmisi, kuid siiski pole hest seisukohta Grnimaa jkilbi dnaamika kohta. Ometi on tendeid rannikulhedase j henemise ja liustike sulamise kohta. Vhem on teada, mis toimub jkilbi sisealadel. Nd siis on norralaste juhitud rahvusvaheline teadusseltskond kindlaks teinud, et sisealadel krgusega le 1500 meetri, kasvab jkilp kiirusega 6,4 cm aastas. Sellest madalamal kilp heneb kiirusega 2 cm aastas.
Teadlased seostavad j paksenemist suurenenud lumesadudega, mida phjustab muutus Phja-Atlandi Ostsillatsioonis. Nnda ei pruugi jkihi paksenemine jtkuda. Samalaadseid uuringuid on tehtud ka Ida-Antarktika jkatte paksuse kohta. Seal see suureneb 1,8 cm aastas, ent Lne-Antarktikas seevastu vheneb.
Keda asi lhemalt huvitab, saab vaadata ESA kodulehekljelt: esa. Allikas: AlphaGalileo/ESA


Meie sugulaste ring laieneb

impans

Hiljuti selgus, et meie ninade all luusis ringi meie lhima loomariigi sugulase impansi viies alamliik. Austraalia Rahvusliku likooli primatoloog Colin Groves on kindel, et Pan troglodytes marungensis kujutab endast just sellist alamliiki. Praeguse impanside taksonoomia kohaselt on eri alamliigid P. t. verus ja P. t. vellerosus Ida-Aafrikas, P. t. troglodytes Kesk-Aafrikas ja P. t. schweinfurthii idas. Lisaks veel Pan paniscus ehk bonobo Kongo jest lunas. Uuel alamliigil on P. t. Schweinfurthiist pisem kolju. Viksem on ka ta ise, kaaludes vaid kuni 35 kg. Ta arvukuseks hinnatakse 15 kuni 30 tuhat. Kummalisel kombel on just nn uus alamliik hsti uuritud alates legendaarsest Jane Goodallist ja kaitstud. Tema suuremat nbu aga ktitakse siiamaani. Siit tuleb vlja, et kaitsta tuleks just P. t. Schweinfurthiit. Kuid teda pole niisama lihtne kaitsta. Kongo Demokraatlikus Vabariigis kivad pidevad himudevahelised tapatalgud, jahitakse ja sakse isegi pgmeesid, kes omakorda ei ole suutelised ra tlema inimahvi lihast, kuna muidu sureksid nad lihtsalt nlga. Allikad: Nature, National Geographic


Kuri tulnukas hvardab Eesti vee-elu

Eesti vetesse on judnud uustulnukas. Selleks on kaugida unimudil (Perccottus glenii). Esmakordselt meie mail ja vetes leidsid selle kala juunis Narva veehoidlas kontrollpgil olevad kalateadlased.
Kaugida unimudila nol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes vib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veekossteeme oluliselt muuta, eldakse keskkonnaministeeriumi pressiteates. Asi on selles, et unimudil on vga kohanemisvimeline. Ta talub hsti reostust, hapnikuvaegust, veekogude klmumist ja kuivamist. Unimudila toiduks on selgrootud, vikesed kalad ja ka kahepaiksete vastsed. Asjatundjate arvates tuleb unimudila levikut Eestis piirata.
Vlimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi -- tal on kaks seljauime, rinna- ja khuuimed paiknevad enamvhem kohakuti pea lhedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel vikesed tumedad tpid. Unimudil vib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Kaugida unimudil pole esimene mudil, kes Eestit avastab. 1999. aastal leiti Lnemeres uusmudil ehk marmudil. See kala on prit Kaspia merest, ta on kaldarne liik ja kasvab samuti 25 sentimeetri pikkuseks. Kuid marmudil ei suudaks ohustada Lnemere kooslust, kuna elab meres. Mageveekalad on ohustatumad, sest neil on stress niigi kva, kommenteeris kalateadlane Meelis Tambets. Unimudil on rvkala, mistttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt. Praegused juhuslikud leiud ei anna kaugida unimudila arvukusest ega levilast levaadet. Tabatud isendid tuleb kuni ihtoloogidele leandmiseni niteks sgavklmas silitada. Vette tagasi palutakse mitte lasta.
Oletame, et unimudil saabus Leningradi oblastist ja lheme kohale ning uurime, kui sageli kohalikud kalamehed teda ninud on, tleb Tambets.
Uudistaja


Plastikkottide vastane kampaania puhastas Dublinit

Mne aasta eest roheliste survel Dublinis ette vetud plastikkottide vastane sda on mjunud hsti Iiri pealinna loodusele. Kuna kik suuremad ja suur osa pisematest poodidest pistavad praegu kauba paberkottidesse, siis pole parkides ja metsatukkades vedelevat plastikkilet nha. Liffey lisaje, vikese krestikulise ja kiirevoolulise Dodderi tervisele on see hsti mjunud. Siiski ohustab jekeskkonda siiani enim rmps, tleb keskkonnaaktivist Tim Clabon. Kuid jkke tuleb juba meriforelli, mida Liffey jkke taasasustatakse. Dublini kesklinnast viie kilomeetri kaugusele jvad Dodderi kaldad on suudetud hoida vabad ka ehtistest, kuigi surve siinsele kenale maastikule on tugev.
Uudistaja


Lnemeri on eriti tundlik vaid vljaspool Venemaad

Londonis rahvusvahelise merekeskkonna kaitse komitee istungil veti vastu resolutsioon, millega kogu Lnemeri kuulutati eriti tundlikuks merealaks. Kuid resolutsioonist jid vlja alad, mis vastavalt RO 1982. a. mereiguse konventsiooni stetele kuuluvad Venemaale. Lpliku kinnituse peab andma veel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee istung, mis toimub aasta lpul. Kige varem saab Lnemeri oma uue staatuse alates 1. juulist 2006.
Mereala eriline tundlikkus thendab rahvusvahelist tunnistust, et laevaliiklus vib selle ala kossteemi kahjulikult mjutada ja seetttu tuleb suurendada meresiduohutust. Lnemerel sidab iga pev keskmiselt 2000 laeva, millest umbes 200 on tankerid. Lisaks on merel pidevalt 2000 kalalaeva. ks ohtlikum veos on nafta.
Allikas: keskkonnaministeerium


Lisage oma rmpstoitu vetikaid

Rmpstoidu saab muuta tervislikumaks, kui lisada sellele eksootilist merevetikat. Suure kiudainesisaldusega merevetika ekstrakt alginaat teeks koogid, burgerid ja muu sherduse kraami organismile vastuvetavamaks, kinnitavad Newcastlei likooli teadlased Britanniast. Jutt on hest pruunist merevetikast nimega Lessonia, mis kasvab Luna-Ameerikas, Kaug-Idas ja ka Norra ranniku lhedal. Alginaat tugevdaks seedetrakti seinu ning on teadlaste kinnitusel ohutu. Teadlaste arvates ei hakka inimesed sma piisavalt puu- ja juurvilju, kuna need lihtsalt ei maitse. Kui lisada merevetikat saia, muutub see neli korda kiudaineterikkamaks.


Kuhu peita ssinik?

Ssihappegaasi mmine helt rahvalt teisele on sama tore idee nagu igavese jumasina ehitamine. Kusagile tuleb hku paisatav ssihappegaas ju ometi panna, et see Maa temperatuuri liiga krgele ei tstaks. Muuseas, apelsine me Eestis kasvatada ikkagi ei saaks. Keskmise temperatuuri tus vib thendada hoopis temperatuuri langemist phjapoolkeral.
Niisiis. Tuleb mtelda selle peale, kuhu hkupaisatav ssihappegaas kokku koguda. Selleks pakub Princetoni likooli teadlane Robert H. Socolov ajakirjas Scientific American vlja, et ssihappegaas korstna otsas kokku koguda, kokku pressida ja siis umbes kilomeetri sgavusele maa alla suruda. Kogu selle tegevuse tulemusena kallineks USAs sest toodetud elektri omahind 50 protsenti, neljalt sendilt kuue sendini kilovatt-tunnist.
Elektrijaamades selliseid tempe veel ei tehta, kll aga siis, kui maagaasist ssihappegaas eraldatakse, nii nagu niteks Aleerias, kus see tepoolest kahe kilomeetri sgavusele poorsetesse kivimitesse pumbatakse. Lennukaid mtteid on teisigi, nii nagu niteks ssihappegaasi pumpamine ookeaniphja sgavustesse.
Uudistaja


Rifid toibuvad tsunamist

Kagu-Aasias sukelduvad teadlased ennustavad, et enamik korallriffe toibub mdunud aasta julutsunamist sna pea. Kige enam said kahjustada suurtes lahtedes elavad korallid. Lisaks otsesele purustusele paisati nende sekka kaldalt klmkappe, autosid, majatkke ja mida kike veel. Maavrina epitsentri lheduses tusis maapind viie meetri vrra, jttes nnda osa koralle lihtsalt lageda taeva alla. Kuid pisteliselt tehtud seire nitas, et vga vikese kahjustuse sai 36 protsenti, keskmise 50 protsenti korallriffidest. Samuti ei kannatanud oluliselt kalad.
Purustatud korall suudab edasi kasvada. Similani saartel pavad sukeldujad koguni purustatud kahemeetriseid korallipuid naelade ja tsemendiga taas merephja kinnitada.
Tsunami mjust kossteemile on palju hullem lekalastamine, lerahvastamine ja ilmastiku soojenemine. Riffide jaoks oli tsunami lihtsal veel ks paha pev nende elus. Inimese mju aga kestab ja suureneb jtkuvalt.
Allikas: National Geographic


Ettevaatust orgaanilise toiduga

Orgaanilise toidu tarbijad peaksid olema rohkem mures selle kvaliteedi le. Vhemasti nitab nnda uurimus, mida teostasid pan-Euroopa orgaanilise toidu projekti teadlased. Juhitakse thelepanu, et ostjad peaksid mjatelt nudma tpsemat infot kauba siltidel. Uuringut juhtis Newcastlei likool. Kuigi tarbija sooviks teada, kust orgaaniline toit prineb, seda teavet sageli ei anta. See annab vimaluse ka vltsinguteks.
vt ka organic.
Allikas: AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Hid uusi uudiseid!

Uudistaja aastaring on lbi saanud. Nii nagu 2005. aastalgi. lalpool pakkusime vikese valiku aasta jooksul avaldatud uudistest, mis ehk Eestit enam puudutavad. Mis siin ikka kommenteerida, eks uudised knele oma keelt.
Nii et hid uusi uudiseid tuleval aastal!
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012