Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
3. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Soodne pakkumine loodusajakirjade tellimiseks!

Käes on viimane aeg tellida endale või sõbrale kingituseks ajakirjad Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets aastaks 2006.
Kõigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata.
Märtsis 2006 ilmub ka MTÜ Loodusajakiri järjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat "Lehed ja Tähed".
Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni!
Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!
Vormista oma tellimus kohe siit!




EESTI UUDISED

Aastalind on hänilane

Hänilane
Foto: Ott Luuk

Kui mitmel järjestikku aastal on ornitoloogiaühing aasta lindudeks nimetanud suuremad tiivulised – haraka, valge-toonekure ja kanakulli –, siis nüüd on valik langenud taas kord väikesele värvulisele – hänilasele.
Hänilase (Motacilla flava) üldtuntud lähisugulane on linavästrik, hoopis haruldasemate pesitsejatena tuleb ette ka kuldhänilast ja jõgivästrikku. Hänilane pesitseb niiskemapoolsetel karja- ja heinamaadel – luhtadel või rannaniitudel.
Toitudes peamiselt selgrootutest loomadest, on ta väärt abimees põllumehele. Hänilane on III kategooria kaitsealune liik, kelle esinemine Eestis on praegu veel suhteliselt tavaline, kuid jätkuvalt võsastuvad rohumaad, kahanev loomapidamine ja hävivad elupaigad võivad liigi arvukust kriitiliselt langetada.
Eesti Posti traditsiooniline, juba kuues aasta linnuga mark ilmub aprillis.
EOÜ/Loodusajakiri


Keskkonda säästev toode lihtsamini leitav

Eesti Roheline Liikumine alustab taas loodussõbraliku toote kampaaniat. Selle käigus tahetakse märgistada kõik eri ökomärke kandvad tooted Tallinnas, Tartus ja Pärnus ühise märgiga “Loodussõbralik toode”.
Kampaania eesmärk on teha keskkonda säästvalt toodetud kaubad kergesti märgatavaks. Kampaanias osalevad järgmised poeketid ja poed: Prisma Peremarket, Selver, Kaubamaja, Rimi, Elektra, Maksimarket, Stockmann, AND, Parim Pood ja Ökosahver.
Kõnealustes linnades korraldatakse ka loodussõbraliku toote välikampaania.
ERL


Kureraamatuid avaldatakse mõlemal pool Läänemerd

Sookureraamat

15. detsembril esitles Eesti maaülikool Aivar Leito, Jüri Keskpaiga, Ivar Ojaste ja Jaak Truu monograafiat “Sookurg”, mis võtab kokku selle linnu aastakümneid väldanud uurimise Eestis.
29. detsembril esitleti sama raamatut ka Eesti ornitoloogiaühingu aastalõpuüritusel ja seal tõi üks raamatu autoreid Ivar Ojaste Eestis esimest korda avalikkuse ette veel ühe kureraamatu: Rootsis sealse sookureuurimise töörühma juhi Göran Lundini koostatud „Cranes – where, when and why?“.
Raamat kirjeldab 17 olulisemat sookurgede peatuspaika Rootsis, Soomes, Eestis, Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Läbivalt inglisekeelse väljaande teeb eripäraseks asjaolu, et iga sookurgede peatuskoha kirjeldus on antud ka vastava riigi keeles.
Rohkete fotodega raamatust saab iga linnuhuviline hea ülevaate sookurgede rändest pesitsusaladelt talvitusaladele. Ühiselt leiti siiski, et nii sisukuselt kui ka kujunduselt jääb rootslaste töö eestlaste omale alla…
Raamatut on võimalik tellida Ivar Ojastelt kirjutades aadressil iojaste@hot.ee.
Loodusajakiri/EOÜ


RAJA TAGANT

Bioenergia peab olema roheline

Mitu suurt keskkonnaorganisatsiooni – WWF, BirdLife International, Euroopa keskkonnabüroo EEB – on pärast Euroopa Komisjoni biomassitegevuskava (Biomass Action Plan) avaldamist olnud murelikud. Mööndakse, et biomassist võib tõesti saada tulevikuenergeetika võtmeallikas, rõhutatakse aga, et tegevuskava ellu viies tuleb hoolikalt täita kõiki keskkonna- ja sotsiaalse ohutuse nõudeid. Muidu ei pruugi kasvuhoonegaaside heide kahaneda, negatiivsed keskkonnamõjud võivad aga samas olla ulatuslikud.
Näiteks tuleb kontrollida tegevuste kasvuhoonegaasibilanssi. Mõnede viljade kultiveerimise ja töötlemise järgus võib kaasneda selline kliimat soojendavate ainete heide, mis ei jää kuigivõrd alla fossiilkütuste näitajaile. Arvesse on vaja võtta mõju, mida biomassi kasvatades avaldatakse looduse liigilisele mitmekesisusele, veele ja mullale. Eriti terav on probleem troopikas, kus juba miljonid hektarid metsa on muudetud soja-, suhkruroo- ja õlipalmiistandusteks. “Vähe sellest, et mõjutatakse ökosüsteemi, lisaks aidatakse kaasa kliima muutusele, sest vihmamets on tähtis süsinikusiduja,” manitseb WWF kliimamuutuste ja energiapoliitika ametnik Jean-Philippe Denryter.
“Kui ei toimu olulisi nihkeid pinnase majandamises ning kui ei kärbita olulisel määral pestitsiidide ja väetiste kasutust, kukub Euroopa katse keskkonnadirektiive täita läbi,” lisab EEB EL-poliitika direktor Stefan Scheuer.
IEMA


Ära kanna räpast kulda!

Jõulude eel ilmus rohkeid protestikampaaniaid algatavasse võrgupaika www.thepetitionsite.com üsnagi üllatav pöördumine, mis kutsus üles loobuma kuldehetest, kui need on toodetud loodust säästmata.
Muu hulgas kinnitatakse, et ühe kuldsõrmuse tootmisel tekib 20 tonni mineraaljäätmeid. Rõhutatakse, et kullatehastes kasutatakse mitmeid väga mürgiseid aineid, näiteks tsüaniide ja elavhõbedat, mis sageli on rikkunud joogivee, saastanud põllumaid ning ohustanud inimeste tervist. Kullakaevanduste rajamine on sundinud inimesi oma kodupaigast lahkuma ja tõrjunud traditsioonilist eluviisi järgivaid kogukondi. Tervelt 80 protsenti maailmas toodetavast kullast läheb ehete valmistamiseks.
Kampaania siht on näidata, et tuhanded inimesed nõuavad kulla tootmist viisil, mis oleks kõigist loetletud pahedest prii. Allakirjutanuid ongi juba üsna arvukalt, ent eesmärgiks seatud 30 000 allkirjast oli petitsioon aastavahetuseks veel väga kaugel.
Loodusajakiri


GPS saab konkurendi

28. detsembri varahommikul lennutas Euroopa kosmoseagentuur ESA Baikonuri kosmodroomilt orbiidile esimese katsesatelliidi Galileo projektist, mis peaks tulevikus pakkuma konkurentsi USA-le kuuluvale GPS (Global Positioning System) asukohamääramissüsteemile. Kuigi GPS-i kasutatakse väga laialdaselt tsiviilotstarbeks, on selle põhifunktsioon siiski militaarne. Teoreetiliselt võidakse GPS-süsteem mistahes hetkel välja lülitada – seega pole tavakasutajal lõplikku kindlust, et ta asukohainfot kasutada saab.
Uut, Galileo nime kandvat kohamääramissüsteemi arendatakse eeskätt tsiviilhuve silmas pidades, mis peaks tagama suurema usaldusväärsuse. Uusi satelliite koos GPS-ga kasutades on võimalikud eriti suurt täpsust nõudvad ettevõtmised – näiteks laamtektooniliste liikumiste jälgimine. Samuti peaks tulu tõusma Ameerika ja Euroopa süsteemide konkurentsist, mis mõlemat ajaga kaasas käimiseks pingutama sunnib.
Galileo võrk hakkab koosnema kokku 30 tehiskaaslasest, mis peaksid orbiidile jõudma 2008. aastaks.
Nature


Aastavahetus lükati sekundi võrra edasi

Maa pöörlemine aeglustub tasapisi, peamiselt loodetest tuleneva hõõrdumise tõttu. Seetõttu on praegu päev paar tuhandikku sekundit pikem kui mõni sajand tagasi. Selleks, et Maa pöörlemine ülitäpsete aatomkelladega mõõdetud standardajaga sammu jõuaks pidada, pikendatakse vajadusel aasta viimaseid hetki ühe lisasekundi võrra – just nii ka 2005. aastal. Vastasel korral saabuks mõne tuhande aasta pärast keskpäev kella järgi tunde varem, kui päike oma kõrgeimasse asendisse jõuab.
1972. aastast alates, kui aatomkellad standardina kasutusele võeti, on praeguseks lisatud kokku 23 sekundit, eelmine neist 1998. Vaidlused sellise paranduse mõttekuse suhtes kestavad. Kuna sekundite lisandumine ei ole regulaarne, tuleb mitmetel tehnikaseadmetel aja seadeid eraldi uuendada, mis on riskantne näiteks sateliitnavigatsioonis, kus sekundiline viga võiks kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi.
National Geographic


KIIRKOMMENTAAR

Kommiraha üheteistkümne aasta eest

Eesti looduskaitses on nüüd kõik teisiti: uued ametipostid, uued inimesed. Lootkem, et kaisealade reform läheb asjaks, ja soovigem alustajatele jõudu. Eks aeg näita, kuidas muudatused end õigustavad ja ära tasuvad.
Aastalõpusaginas jäi silma väike sõnum Loodusaja-arvutilistis “Keskkonnaminister premeeris Karula Rahvuspargi Administratsiooni direktorit”. Saime teada, et keskkonnaminister määras oma käskkirjaga Pille Tomsonile töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest rahalist preemiat 5400 krooni.
Iroonilisel kombel sattus sõnum samasse päeva rahandusminister Aivar Sõerdi nurinaga riigiasutuste juhtide hiiglaslike lahkumishüvitiste üle. Ajalehed olid varmad neid viie-, kuue- ja isegi seitsmekohalisi rahasummasid veelkord üles lugema. Kusjuures mõnegi summa ees seisnud nimi paneb küllap enamikku lugejaid nõutult õlgu kehitama.
Pille Tomson on üks Karula rahvuspargi rajajaid. Lüllemäel ajakirjanikuna mõndagi toonast arutluskoosolekut vahetult seiranuna mäletan ma hästi, millise vaevaga park sündis. Ja kui võrratult suurem töö pargi rajamisest oli kohalike inimeste oma poole võitmine. Kõnelemata kõigest muust, mille võtab kokku sellesama listisõnumi lause “Pille Tomson on juhtinud Karula rahvuspargi meeskonna tööd alates rahvuspargi asutamisest, selle aja jooksul on Karulast kujunenud hästi hooldatud kaitseala, kus külastajaid ootavad mitmed õpperajad ja väljaarendatud keskus Ähijärvel ning looduskaitsesse on kaasatud kohalikud huvirühmad.”
Mis saan ma parata, kui esimene mõte seda sõnumikest lugedes oli kiuslik: “Eks kõrgete ametnike lahkumisrahad ole nii suured, et tõsistele töötegijatele lihtsalt ei jätku.”
Toomas Jüriado






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet