Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
3. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Soodne pakkumine loodusajakirjade tellimiseks!

Kes on viimane aeg tellida endale vi sbrale kingituseks ajakirjad Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets aastaks 2006.
Kigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata.
Mrtsis 2006 ilmub ka MT Loodusajakiri jrjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat "Lehed ja Thed".
Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni!
Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!
Vormista oma tellimus kohe siit!




EESTI UUDISED

Aastalind on hnilane

Hnilane
Foto: Ott Luuk

Kui mitmel jrjestikku aastal on ornitoloogiahing aasta lindudeks nimetanud suuremad tiivulised haraka, valge-toonekure ja kanakulli , siis nd on valik langenud taas kord vikesele vrvulisele hnilasele.
Hnilase (Motacilla flava) ldtuntud lhisugulane on linavstrik, hoopis haruldasemate pesitsejatena tuleb ette ka kuldhnilast ja jgivstrikku. Hnilane pesitseb niiskemapoolsetel karja- ja heinamaadel luhtadel vi rannaniitudel.
Toitudes peamiselt selgrootutest loomadest, on ta vrt abimees pllumehele. Hnilane on III kategooria kaitsealune liik, kelle esinemine Eestis on praegu veel suhteliselt tavaline, kuid jtkuvalt vsastuvad rohumaad, kahanev loomapidamine ja hvivad elupaigad vivad liigi arvukust kriitiliselt langetada.
Eesti Posti traditsiooniline, juba kuues aasta linnuga mark ilmub aprillis.
EO/Loodusajakiri


Keskkonda sstev toode lihtsamini leitav

Eesti Roheline Liikumine alustab taas loodussbraliku toote kampaaniat. Selle kigus tahetakse mrgistada kik eri komrke kandvad tooted Tallinnas, Tartus ja Prnus hise mrgiga Loodussbralik toode.
Kampaania eesmrk on teha keskkonda sstvalt toodetud kaubad kergesti mrgatavaks. Kampaanias osalevad jrgmised poeketid ja poed: Prisma Peremarket, Selver, Kaubamaja, Rimi, Elektra, Maksimarket, Stockmann, AND, Parim Pood ja kosahver.
Knealustes linnades korraldatakse ka loodussbraliku toote vlikampaania.
ERL


Kureraamatuid avaldatakse mlemal pool Lnemerd

Sookureraamat

15. detsembril esitles Eesti maalikool Aivar Leito, Jri Keskpaiga, Ivar Ojaste ja Jaak Truu monograafiat Sookurg, mis vtab kokku selle linnu aastakmneid vldanud uurimise Eestis.
29. detsembril esitleti sama raamatut ka Eesti ornitoloogiahingu aastalpuritusel ja seal ti ks raamatu autoreid Ivar Ojaste Eestis esimest korda avalikkuse ette veel he kureraamatu: Rootsis sealse sookureuurimise trhma juhi Gran Lundini koostatud Cranes where, when and why?.
Raamat kirjeldab 17 olulisemat sookurgede peatuspaika Rootsis, Soomes, Eestis, Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Lbivalt inglisekeelse vljaande teeb eripraseks asjaolu, et iga sookurgede peatuskoha kirjeldus on antud ka vastava riigi keeles.
Rohkete fotodega raamatust saab iga linnuhuviline hea levaate sookurgede rndest pesitsusaladelt talvitusaladele. hiselt leiti siiski, et nii sisukuselt kui ka kujunduselt jb rootslaste t eestlaste omale alla
Raamatut on vimalik tellida Ivar Ojastelt kirjutades aadressil iojaste@hot.ee.
Loodusajakiri/EO


RAJA TAGANT

Bioenergia peab olema roheline

Mitu suurt keskkonnaorganisatsiooni WWF, BirdLife International, Euroopa keskkonnabroo EEB on prast Euroopa Komisjoni biomassitegevuskava (Biomass Action Plan) avaldamist olnud murelikud. Mndakse, et biomassist vib testi saada tulevikuenergeetika vtmeallikas, rhutatakse aga, et tegevuskava ellu viies tuleb hoolikalt tita kiki keskkonna- ja sotsiaalse ohutuse nudeid. Muidu ei pruugi kasvuhoonegaaside heide kahaneda, negatiivsed keskkonnamjud vivad aga samas olla ulatuslikud.
Niteks tuleb kontrollida tegevuste kasvuhoonegaasibilanssi. Mnede viljade kultiveerimise ja ttlemise jrgus vib kaasneda selline kliimat soojendavate ainete heide, mis ei j kuigivrd alla fossiilktuste nitajaile. Arvesse on vaja vtta mju, mida biomassi kasvatades avaldatakse looduse liigilisele mitmekesisusele, veele ja mullale. Eriti terav on probleem troopikas, kus juba miljonid hektarid metsa on muudetud soja-, suhkruroo- ja lipalmiistandusteks. Vhe sellest, et mjutatakse kossteemi, lisaks aidatakse kaasa kliima muutusele, sest vihmamets on thtis ssinikusiduja, manitseb WWF kliimamuutuste ja energiapoliitika ametnik Jean-Philippe Denryter.
Kui ei toimu olulisi nihkeid pinnase majandamises ning kui ei krbita olulisel mral pestitsiidide ja vetiste kasutust, kukub Euroopa katse keskkonnadirektiive tita lbi, lisab EEB EL-poliitika direktor Stefan Scheuer.
IEMA


ra kanna rpast kulda!

Julude eel ilmus rohkeid protestikampaaniaid algatavasse vrgupaika www.thepetitionsite.com snagi llatav prdumine, mis kutsus les loobuma kuldehetest, kui need on toodetud loodust sstmata.
Muu hulgas kinnitatakse, et he kuldsrmuse tootmisel tekib 20 tonni mineraaljtmeid. Rhutatakse, et kullatehastes kasutatakse mitmeid vga mrgiseid aineid, niteks tsaniide ja elavhbedat, mis sageli on rikkunud joogivee, saastanud pllumaid ning ohustanud inimeste tervist. Kullakaevanduste rajamine on sundinud inimesi oma kodupaigast lahkuma ja trjunud traditsioonilist eluviisi jrgivaid kogukondi. Tervelt 80 protsenti maailmas toodetavast kullast lheb ehete valmistamiseks.
Kampaania siht on nidata, et tuhanded inimesed nuavad kulla tootmist viisil, mis oleks kigist loetletud pahedest prii. Allakirjutanuid ongi juba sna arvukalt, ent eesmrgiks seatud 30 000 allkirjast oli petitsioon aastavahetuseks veel vga kaugel.
Loodusajakiri


GPS saab konkurendi

28. detsembri varahommikul lennutas Euroopa kosmoseagentuur ESA Baikonuri kosmodroomilt orbiidile esimese katsesatelliidi Galileo projektist, mis peaks tulevikus pakkuma konkurentsi USA-le kuuluvale GPS (Global Positioning System) asukohamramisssteemile. Kuigi GPS-i kasutatakse vga laialdaselt tsiviilotstarbeks, on selle phifunktsioon siiski militaarne. Teoreetiliselt vidakse GPS-ssteem mistahes hetkel vlja llitada seega pole tavakasutajal lplikku kindlust, et ta asukohainfot kasutada saab.
Uut, Galileo nime kandvat kohamramisssteemi arendatakse eesktt tsiviilhuve silmas pidades, mis peaks tagama suurema usaldusvrsuse. Uusi satelliite koos GPS-ga kasutades on vimalikud eriti suurt tpsust nudvad ettevtmised niteks laamtektooniliste liikumiste jlgimine. Samuti peaks tulu tusma Ameerika ja Euroopa ssteemide konkurentsist, mis mlemat ajaga kaasas kimiseks pingutama sunnib.
Galileo vrk hakkab koosnema kokku 30 tehiskaaslasest, mis peaksid orbiidile judma 2008. aastaks.
Nature


Aastavahetus lkati sekundi vrra edasi

Maa prlemine aeglustub tasapisi, peamiselt loodetest tuleneva hrdumise tttu. Seetttu on praegu pev paar tuhandikku sekundit pikem kui mni sajand tagasi. Selleks, et Maa prlemine litpsete aatomkelladega mdetud standardajaga sammu juaks pidada, pikendatakse vajadusel aasta viimaseid hetki he lisasekundi vrra just nii ka 2005. aastal. Vastasel korral saabuks mne tuhande aasta prast keskpev kella jrgi tunde varem, kui pike oma krgeimasse asendisse juab.
1972. aastast alates, kui aatomkellad standardina kasutusele veti, on praeguseks lisatud kokku 23 sekundit, eelmine neist 1998. Vaidlused sellise paranduse mttekuse suhtes kestavad. Kuna sekundite lisandumine ei ole regulaarne, tuleb mitmetel tehnikaseadmetel aja seadeid eraldi uuendada, mis on riskantne niteks sateliitnavigatsioonis, kus sekundiline viga viks kaasa tuua katastroofilisi tagajrgi.
National Geographic


KIIRKOMMENTAAR

Kommiraha heteistkmne aasta eest

Eesti looduskaitses on nd kik teisiti: uued ametipostid, uued inimesed. Lootkem, et kaisealade reform lheb asjaks, ja soovigem alustajatele judu. Eks aeg nita, kuidas muudatused end igustavad ja ra tasuvad.
Aastalpusaginas ji silma vike snum Loodusaja-arvutilistis Keskkonnaminister premeeris Karula Rahvuspargi Administratsiooni direktorit. Saime teada, et keskkonnaminister mras oma kskkirjaga Pille Tomsonile tkohustuste silmapaistvalt hea titmise eest rahalist preemiat 5400 krooni.
Iroonilisel kombel sattus snum samasse peva rahandusminister Aivar Serdi nurinaga riigiasutuste juhtide hiiglaslike lahkumishvitiste le. Ajalehed olid varmad neid viie-, kuue- ja isegi seitsmekohalisi rahasummasid veelkord les lugema. Kusjuures mnegi summa ees seisnud nimi paneb kllap enamikku lugejaid nutult lgu kehitama.
Pille Tomson on ks Karula rahvuspargi rajajaid. Lllemel ajakirjanikuna mndagi toonast arutluskoosolekut vahetult seiranuna mletan ma hsti, millise vaevaga park sndis. Ja kui vrratult suurem t pargi rajamisest oli kohalike inimeste oma poole vitmine. Knelemata kigest muust, mille vtab kokku sellesama listisnumi lause Pille Tomson on juhtinud Karula rahvuspargi meeskonna td alates rahvuspargi asutamisest, selle aja jooksul on Karulast kujunenud hsti hooldatud kaitseala, kus klastajaid ootavad mitmed pperajad ja vljaarendatud keskus hijrvel ning looduskaitsesse on kaasatud kohalikud huvirhmad.
Mis saan ma parata, kui esimene mte seda snumikest lugedes oli kiuslik: Eks krgete ametnike lahkumisrahad ole nii suured, et tsistele ttegijatele lihtsalt ei jtku.
Toomas Jriado






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012