Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Telli loodusajakirju siit:




EESTI UUDISED

Aeg loendada taliparte

Pardid
Foto: Toomas Jüriado

Ammuse traditsioonina korraldatakse jaanuaris rahvusvaheline veelindude taliloendus. Seekord toimub loendus 7.-22. jaanuaril, kesksed loenduspäevad on aga eeloleval nädalavahetusel, 14.-15. jaanuaril.
Loenduskokkuvõttesse tuleb märkida vaadeldud liigid, lindude arv, sooline kuuluvus ning luikede puhul ka vanus (esimese aasta noorlinnud on hallid) ja võimaluse korral pesakonna suurus. Kindlasti peab kirja saama võimalikult täpne vaatlusaeg ja koht (veekogu, küla, asula jne.), kasutatud optika ning märkused jääolude ja ilma kohta.
Ornitoloogid on väga tänulikud, kui potentsiaalsed vaatlejad teataksid, millistes kohtades või rannikulõikudel tulevikus soovitakse talvituvaid veelinde loendada. Vaatlussektorite kaart ning vaatlusankeet on saadaval ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee.
Mulluse loenduse aegu pandi enim kirja aule (27 154), sõtkaid (8931), sinikael-parte (8441), kühmnokk-luikesid (3828) ja jääkosklaid (2259).
EOÜ/Loodusajakiri


Leiti "musta" kala

5. jaanuaril toimunud ühise reidi käigus avastasid Keskkonnainspektsiooni ja Maksu- ja Tolliameti töötajad Pärnu kalatöötlemisettevõttest 879 kg saatedokumentideta värsket ahvenat.
Kalapüügiseadus nõab, et kala päritolu peab olema igal käitlemise etapil tõendatud, dokumentideta värsket kala ei tohi osta, müüa ega transportida. Antud juhtumisse selguse toomiseks on algatatud väärteomenetlus.
Keskkonnainspektsioon


RAJA TAGANT

Troopilised nahkhiired levitavad Ebola viirust

Prantsuse teadlased tegid esimest korda kindlaks, et mõned troopilised nahkhiireliigid on Ebola viiruse looduslik reservuaar.
Mitu epideemiat Kongo vabariigis ja Gabonis alates 2001. aastast on puhkenud korraga inimeste ja primaatide seas. Kuidas haigus inimahvidelt inimestele üle kandub, oli varem teada. Ent seni polnud leitud, kuidas ja kust saavad nakkuse ahvid.
Kahe Prantsusmaa uurimisinstituudi teadlased avaldasid nüüd ajakirjas Nature töö, milles on vaatluse all nakatunud ahvide juurest leitud pisiimetajad. Uurijad leidsid kolme nahkhiireliigi, vasartiiburi (Hypsignasthus monstrosus),ning eestikeelse nimeta Epomops franqueti ja Myonycteris torquata vereseerumis Ebola viiruse antikehi. Mainitud liikide maksadest ja põrnadest avastati ka viiruse genoomi fragmente. Vaatlused näitavad, et suured ahvid on nakatunud vahetu kontakti teel nende lendimetajatega.
Loodetavasti aitab avastus kaitsta inimesi uute Ebola-epideemiate eest.
AlphaGalileo


Täpsed mõõtmised väga kaugelt

Astronoomid jälgisid tähe väga haruldast kattumist Pluto satelliidi Charoniga Lõuna-Ameerika kolmest paigast, sealhulgas Paranalist, kus paikneb Euroopa lõunaobservatooriumi (ESO) ülisuur teleskoop VLT.
See võimaldas suure täpsusega määrata Charoni raadiuse ja tiheduse ning seada olulised piirangud võimaliku atmosfääri olemasolule ja koostisele kaugeima planeedi ümber. Nüüd võib väita, et Charoni raadius on 603,6 km, kusjuures määramisviga ei ületa 5 kilomeetrit. Pluto kaaslase tihedus on aga 1,71 korda suurem kui veel. Huvitaval kombel on Charoni tihedus nüüd teada täpsemalt kui Pluto enda tihedus.
ESO


Väärt paberit saab kartulist

Soome tehnikauuringute keskus VTT on välja töötanud meetodi, kuidas toota heakvaliteedilist ja täielikult taaskasutatavat paberit toortärklisest. Eriliste täite-, side- ja kattematerjalide kasutus vähendab paberi kaalu viiendiku või isegi ligi kolmandiku võrra. Sedamööda alanevad ka veokulud.
Tärklis võib asendada seni tarvitatavaid mineraalseid täiteaineid ja liimi. Isegi osaline mineraalainete asendamine suurendab paberipinna tugevust ja tagab parema trükikvaliteedi. Sellist paberit on lihtsam ja odavam läikivaks muuta. Mineraalainete puudumine või väiksem sisaldus paberimössis säästab ka kalandreid kulumisest.
Uut paberitooret saadakse keemiliselt kartulitärklisest. See võimaldab asendada mitmeid naftast toodetavaid sideaineid. Suurim probleem on esialgu toormaterjali suur tootmiskulu.
VTT


Hiina hädas joogiveega

Hiina riiklik uudiste agentuur Xinhua vahendas hiljuti teate, et 300 miljonit inimest ehk umbes kolmandik riigi maapiirkondade elanikest on sunnitud jooma ebatervislikku vett, mis on saastatud fluori-, arseeni- või muude kahjulike ühenditega, parasiitidega või on kibe ja soolane.
Kaks kolmandikku Hiina linnadest kannatab suuremal või vähemal määral veepuuduse all.

Murettekitavale olukorrale juhtisid maailma tähelepanu ka eelmise aasta lõpu poole juhtunud kaks katastroofi. Pärast keemiatehase plahvatust Jilini linnas sattus Songhua jõkke 100 tonni kantserogeenset benseeni; teisel juhul heideti maagisulatustehasest suures koguses kaadmiumi jõkke, mis varustab joogiveega lõunapoolse Guangdongi provintsi elanikke.
Hiina valitsuse kinnitusel on mõlemal juhul suurreostus kontrolli alla saadud, kuid välismaised eksperdid pole saanud veeproove uurida ning on skeptilised võetud meetmete suhtes.
Nature/Hiina veeressursside ministeerium


Kaaviariga kaubitsemine peatatud

Ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva CITES-i sekretariaat jättis 2006. aastaks kinnitamata kaaviari ja teiste tuurakalast valmistud toodete ekspordikvoodid Kaspia mere, Doonau jõe suudmepiirkonna (Mustal merel) ja Amuuri jõe jaoks. Beluuga (Huso huso) marjast valmistatakse kaaviari. CITES-i andmetel on tema populatsioonid märkimisväärselt kahanenud kõigis mainitud püügipiirkondades ja kohalikud valitsused ei suuda salaküttimisele piiri panna. Otsuse on heaks kiitnud WWF ja mitmed teised keskkonnaorganisatsioonid.
Poelettidelt kaaviar siiski kohe ei kao, sest eelmiste aastate saagist on oluline osa veel turustamata. Samuti on lubatud kalakasvandustest pärinev tuuramari, mis siiski hõlmab vaid väikese osa maailma kaaviaritoodangust.
Nature/BBC


KIIRKOMMENTAAR

Kõige keskkonnasõbralikum ettevõte on Eesti Energia?

Just nii teatas napilt enne aastavahetust ilmunud keskkonnaministeeriumi pressiteade. Nii mõnegi loodusesõbra jaoks pidi sellise tiitli andmine küll kohutava veana tunduma - "kõige keskkonnasõbralikumaks" kuulutati ettevõte, mis tegeleb ilmselt veel aastakümneid põlevkivist energia tootmisega ning on ühtlasi riigi suurim saastaja.

Kes vaevus pressiteatesse süvenema, nägi, et kiideti õige asja eest: konkurss "Keskkonnasõbralike ettevõtete TIPP" pidi välja selgitama firma, kes viimase aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud, et oma koormust keskkonnale vähendada. Areng säästlikuma majandamise poole on kahtlemata tunnustust väärt. Konkursist saab rohkem lugeda aadressil www.envir.ee/ippc/lingid.htm
Kuitahes teenitud oli Eesti Energia võit, oleks tiitli võinud välja hõigata siiski asjakohasemas sõnastuses. Küllap jäi pealiskaudsemal lugemisel mõnelegi teatest kibedus keelele ja energiafirma edenemine uskumatuks.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet