Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Telli loodusajakirju siit:




EESTI UUDISED

Aeg loendada taliparte

Pardid
Foto: Toomas Jriado

Ammuse traditsioonina korraldatakse jaanuaris rahvusvaheline veelindude taliloendus. Seekord toimub loendus 7.-22. jaanuaril, kesksed loenduspevad on aga eeloleval ndalavahetusel, 14.-15. jaanuaril.
Loenduskokkuvttesse tuleb mrkida vaadeldud liigid, lindude arv, sooline kuuluvus ning luikede puhul ka vanus (esimese aasta noorlinnud on hallid) ja vimaluse korral pesakonna suurus. Kindlasti peab kirja saama vimalikult tpne vaatlusaeg ja koht (veekogu, kla, asula jne.), kasutatud optika ning mrkused jolude ja ilma kohta.
Ornitoloogid on vga tnulikud, kui potentsiaalsed vaatlejad teataksid, millistes kohtades vi rannikulikudel tulevikus soovitakse talvituvaid veelinde loendada. Vaatlussektorite kaart ning vaatlusankeet on saadaval ornitoloogiahingu kodulehel www.eoy.ee.
Mulluse loenduse aegu pandi enim kirja aule (27 154), stkaid (8931), sinikael-parte (8441), khmnokk-luikesid (3828) ja jkosklaid (2259).
EO/Loodusajakiri


Leiti "musta" kala

5. jaanuaril toimunud hise reidi kigus avastasid Keskkonnainspektsiooni ja Maksu- ja Tolliameti ttajad Prnu kalattlemisettevttest 879 kg saatedokumentideta vrsket ahvenat.
Kalapgiseadus nab, et kala pritolu peab olema igal kitlemise etapil tendatud, dokumentideta vrsket kala ei tohi osta, ma ega transportida. Antud juhtumisse selguse toomiseks on algatatud vrteomenetlus.
Keskkonnainspektsioon


RAJA TAGANT

Troopilised nahkhiired levitavad Ebola viirust

Prantsuse teadlased tegid esimest korda kindlaks, et mned troopilised nahkhiireliigid on Ebola viiruse looduslik reservuaar.
Mitu epideemiat Kongo vabariigis ja Gabonis alates 2001. aastast on puhkenud korraga inimeste ja primaatide seas. Kuidas haigus inimahvidelt inimestele le kandub, oli varem teada. Ent seni polnud leitud, kuidas ja kust saavad nakkuse ahvid.
Kahe Prantsusmaa uurimisinstituudi teadlased avaldasid nd ajakirjas Nature t, milles on vaatluse all nakatunud ahvide juurest leitud pisiimetajad. Uurijad leidsid kolme nahkhiireliigi, vasartiiburi (Hypsignasthus monstrosus),ning eestikeelse nimeta Epomops franqueti ja Myonycteris torquata vereseerumis Ebola viiruse antikehi. Mainitud liikide maksadest ja prnadest avastati ka viiruse genoomi fragmente. Vaatlused nitavad, et suured ahvid on nakatunud vahetu kontakti teel nende lendimetajatega.
Loodetavasti aitab avastus kaitsta inimesi uute Ebola-epideemiate eest.
AlphaGalileo


Tpsed mtmised vga kaugelt

Astronoomid jlgisid the vga haruldast kattumist Pluto satelliidi Charoniga Luna-Ameerika kolmest paigast, sealhulgas Paranalist, kus paikneb Euroopa lunaobservatooriumi (ESO) lisuur teleskoop VLT.
See vimaldas suure tpsusega mrata Charoni raadiuse ja tiheduse ning seada olulised piirangud vimaliku atmosfri olemasolule ja koostisele kaugeima planeedi mber. Nd vib vita, et Charoni raadius on 603,6 km, kusjuures mramisviga ei leta 5 kilomeetrit. Pluto kaaslase tihedus on aga 1,71 korda suurem kui veel. Huvitaval kombel on Charoni tihedus nd teada tpsemalt kui Pluto enda tihedus.
ESO


Vrt paberit saab kartulist

Soome tehnikauuringute keskus VTT on vlja ttanud meetodi, kuidas toota heakvaliteedilist ja tielikult taaskasutatavat paberit toortrklisest. Eriliste tite-, side- ja kattematerjalide kasutus vhendab paberi kaalu viiendiku vi isegi ligi kolmandiku vrra. Sedamda alanevad ka veokulud.
Trklis vib asendada seni tarvitatavaid mineraalseid titeaineid ja liimi. Isegi osaline mineraalainete asendamine suurendab paberipinna tugevust ja tagab parema trkikvaliteedi. Sellist paberit on lihtsam ja odavam likivaks muuta. Mineraalainete puudumine vi viksem sisaldus paberimssis sstab ka kalandreid kulumisest.
Uut paberitooret saadakse keemiliselt kartulitrklisest. See vimaldab asendada mitmeid naftast toodetavaid sideaineid. Suurim probleem on esialgu toormaterjali suur tootmiskulu.
VTT


Hiina hdas joogiveega

Hiina riiklik uudiste agentuur Xinhua vahendas hiljuti teate, et 300 miljonit inimest ehk umbes kolmandik riigi maapiirkondade elanikest on sunnitud jooma ebatervislikku vett, mis on saastatud fluori-, arseeni- vi muude kahjulike henditega, parasiitidega vi on kibe ja soolane.
Kaks kolmandikku Hiina linnadest kannatab suuremal vi vhemal mral veepuuduse all.

Murettekitavale olukorrale juhtisid maailma thelepanu ka eelmise aasta lpu poole juhtunud kaks katastroofi. Prast keemiatehase plahvatust Jilini linnas sattus Songhua jkke 100 tonni kantserogeenset benseeni; teisel juhul heideti maagisulatustehasest suures koguses kaadmiumi jkke, mis varustab joogiveega lunapoolse Guangdongi provintsi elanikke.
Hiina valitsuse kinnitusel on mlemal juhul suurreostus kontrolli alla saadud, kuid vlismaised eksperdid pole saanud veeproove uurida ning on skeptilised vetud meetmete suhtes.
Nature/Hiina veeressursside ministeerium


Kaaviariga kaubitsemine peatatud

Ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva CITES-i sekretariaat jttis 2006. aastaks kinnitamata kaaviari ja teiste tuurakalast valmistud toodete ekspordikvoodid Kaspia mere, Doonau je suudmepiirkonna (Mustal merel) ja Amuuri je jaoks. Beluuga (Huso huso) marjast valmistatakse kaaviari. CITES-i andmetel on tema populatsioonid mrkimisvrselt kahanenud kigis mainitud pgipiirkondades ja kohalikud valitsused ei suuda salakttimisele piiri panna. Otsuse on heaks kiitnud WWF ja mitmed teised keskkonnaorganisatsioonid.
Poelettidelt kaaviar siiski kohe ei kao, sest eelmiste aastate saagist on oluline osa veel turustamata. Samuti on lubatud kalakasvandustest prinev tuuramari, mis siiski hlmab vaid vikese osa maailma kaaviaritoodangust.
Nature/BBC


KIIRKOMMENTAAR

Kige keskkonnasbralikum ettevte on Eesti Energia?

Just nii teatas napilt enne aastavahetust ilmunud keskkonnaministeeriumi pressiteade. Nii mnegi loodusesbra jaoks pidi sellise tiitli andmine kll kohutava veana tunduma - "kige keskkonnasbralikumaks" kuulutati ettevte, mis tegeleb ilmselt veel aastakmneid plevkivist energia tootmisega ning on htlasi riigi suurim saastaja.

Kes vaevus pressiteatesse svenema, ngi, et kiideti ige asja eest: konkurss "Keskkonnasbralike ettevtete TIPP" pidi vlja selgitama firma, kes viimase aasta jooksul on kige rohkem ra teinud, et oma koormust keskkonnale vhendada. Areng sstlikuma majandamise poole on kahtlemata tunnustust vrt. Konkursist saab rohkem lugeda aadressil www.envir.ee/ippc/lingid.htm
Kuitahes teenitud oli Eesti Energia vit, oleks tiitli vinud vlja higata siiski asjakohasemas snastuses. Kllap ji pealiskaudsemal lugemisel mnelegi teatest kibedus keelele ja energiafirma edenemine uskumatuks.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012