Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
17. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisondi kaanepilt
Horisont alustas 40. aastakiku

Ja tegi seda summa summarum 407. numbri llitamisega.

Uues ajakirjanumbris vtavad sna nii Postimehe 2005. aasta inimeseks kuulutatud Tarmo Soomere kui ka presidendi kultuurirahastult aasta noore teadlase tiitli plvinud Sulev Kks. Mereuurija Tarmo Soomere kirjutab heskoos akadeemik Jri Engelbrechtiga nii pneval teemal nagu mrvarlained. Intervjuus molekulaarbioloog Sulev Kksiga on kne all karm konkurents ndses teaduses, aga ka geenid ja haigused.

Meditsiiniajaloolane Ken Kalling selgitab muu hulgas, kuidas Eesti pidalitveajalugu viks Eesti ajalookirjutust maailma silmis huvitavaks muuta. Astronoomid-abikaasad Arved Sapar ja Lilli Sapar tmbavad huvitava paralleeli ning vidavad, et UV-kiirguse uuringud on kui kosmosekriminalistika. Horisondi toimetaja Rein Veskime artikkel rgib, kuidas Tartu likooli fsika instituut sai rahvusvahelise fsika aasta lpus uue labori. MT Loodusajakiri vastutav vljaandja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets viib lugejad tulevikulinna vaatama, mis vhemasti rootslaste arvates peaks tulema autode asemele.

Olmpiaadirubriigis on juttu lingvistide ja bioloogide tegemistest. Sjatehnika vallas lahkab professor Loide tuumapommi lugu. Teadusajakirjanik Tiit Kndler selgitab Uutes tuultes, mida astronoomid otsivad Antarktikast. Filosoof Indrek Meos arutleb, millises thenduses test me tavaliselt rgime. Nagu ikka, saab lahendada ristsna; uut ringi uute auhindadega alustab Enigma-vistlus. Uus on ka rubriik, kus filmiarhiivi arhivaar Harald Raudi hakkab tutvustama vanu pilte Eesti teaduse ja tehnika ajaloost.

Toimetaja
Krt Jnes-Kapp

Telli loodusajakirjad siit:




KODUMAA UUDISED

Uus taimeliik maailmale Saaremaalt


saaremaa srmkpp
Fotod: Tarmo Pikner

Belgia loodusteaduslikus ajakirjas Les Naturalistes Belges ilmus mdunud aasta lpul teadusele uue taimeliigi, saaremaa srmkpa (Dactylorhiza osiliensis Pikner) kirjeldus. Phjaliku DNA- ja morfoloogilise analsi tulemusena selgus mullu, et maailmas vaid Lne-Saaremaal sadade isenditena kasvav orhidee on testi vrt iseseisva liigi staatust.
Liigi on avastanud ja kirjeldanud harrastus-orhideeuurija Tarmo Pikner Saaremaalt. Uue liigi tpeksemplari silitatakse Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumis. Pikemalt saab uuest liigist lugeda Eesti Looduse veebruarinumbrist.
ajakiri Eesti Loodus


Noore looduskaitsja auhind teist korda mngus

Mullu asutasid Kaja ja Aleksei Lotman ning Eestimaa Looduse Fond (ELF) noore looduskaitsja auhinna, mida antakse koos rahalise stipendiumiga vlja ks kord aastas ja mille siht on toetada elujulise ja aatelise looduskaitse psimist Eestis plvkondade vltel. Esimene auhinnasaaja oli Tartu likoolis ttav Asko Lhmus.
Nd on ELF kuulutanud vlja selleaastase konkursi neile Eesti looduskaitsjatele, kes on nooremad kui 35 aastat passi jrgi vi enesetunde alusel. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldused tuleb ELF-ile saata hiljemalt 26. jaanuariks e-posti teel: elf@elfond.ee.
Tpsem info www.elfond.ee.
ELF/Loodusajakiri


RAJA TAGANT

Thetolm toodi maale

Prast 4,6 miljardi kilomeetri pikkust ja seitse aastat kestnud teekonda maandus kapsel USA kosmoseaparaadilt Stardust (ingl. k. thetolm) phapeval, 15. jaanuaril Utah krbesse. Masin ti kaasa thtedevahelist tolmu ning osakesi komeedilt Comet Wild 2, mille tuumast Stardust mdus vaid 240 km kauguselt. Tolmukbemed, mida teadlaste lootusel kinni pti, vivad olla viksemad kui sajandik punktist, mis kesoleva lause lpetab, kuid kannavad endas vrtuslikku informatsiooni pikesessteemi algusaegade kohta. Jiselt komeedilt prinev aine pole selle tekkest saati muutunud.
Saagiks arvatakse olevat vaid mni tosin imepisikest osakest, mis on tunginud likergesse poorsesse materjali nn. aerogeeli. Kuna selleks on tarvis lbi vaadata 1,6 miljonit geelist mikroskoobi abil tehtavat pilti, saavad otsimises Interneti kaudu kaasa la vabatahtlikud. nnelikul leidjal on igus anda osakesele oma suva jrgi nimi.
BBC


Kliimamuutus phjustab konnade vljasuremist

Ajakirjas Nature avaldatud artikkel phjendab Kesk- ja Luna-Ameerika kirevkonnade (Atelopus) hvingut kliima soojenemise kaudse mjuga. Nimetatud konnaperekonna 110 liigist on veerandsajandi jooksul kadunud ligi kaks kolmandikku, kusjuures peasdlaseks peetakse parasiitseent Batrachochytrium dendrobatidis. Vrske uurimus vidab, et enim kannatanud konnade elupaigus on d soojenenud ja pevad jahenenud, mis loob soodsa kasvulava seenhaiguse levikuks.
Kahepaiksete olukord on murettekitav le maailma 2004. aasta andmetel on umbes kolmandiku liikide arvukus kahanemas. Keskkonnamuutuste vallandatud epideemiatel vib konnade allakigus olla vtmeroll.
Nature/National Geographic


Ka taimed soojendavad kliimat

Kuni viimase ajani arvati, et taimedest tekib metaani vaid hapniku juuresolekuta lagunemisel, niteks soodes. llataval kombel on aga leitud, et seda kasvuhoonegaasi eritavad paljud taimed ka normaalsetes kasvuoludes. Ajakirjas Nature ilmunud ts hindavad uurijad, et taimede panus Maal aasta jooksul tekkivast metaanist vib olla koguni 1030%. Kuna ksiku taime kohta on eralduv gaasikogus vike, on see varasemate mtmiste korral kahe silma vahele jnud.
Metaan pab soojust atmosfri lksu 20 korda thusamalt kui kurikuulus ssihappegaas, seetttu tuleb atmosfriuurijatel kliimamuutusi kirjeldavad mudelid uue leiu valguses mber rehkendada. Ilmselt mjutab see tulevikus ka Kyoto protokolli mratud kasvuhoonegaaside heite kvoote.
National Geographic


Rasked hommikuminutid

Enamik inimesi ei hiilga vast rganuna mttetga ning nd on selle kohta ka teaduslik tendus. Colorado likooli uneuurijate tehtud katses selgus, et korralikku uneaega nautinud inimesed suutsid minut prast rkamist arvutuslesandeid lahendada vaid 65% ulatuses oma parimast tulemusest.
Katset juhtinud Kenneth Wrighti snul viks hommikust ajuvimsuse puudujki vrrelda 0,8-promillise joobe phjustatuga. Juba kahekmneminutine toibumisaeg parandas katsealuste tulemusi mrgatavalt. Niteks hdaabiteenistuste ttajad, kelle uneaega tlesanded vivad ootamatult katkestada, peaksid arvestama, et enne lplikku virgumist on eksimused kerged tulema.
Nature


RAAMAT

Worldwatch Istitute: Hiina ja India hoiavad maailma tasakaalus

State of the World

Linud kolmapeval esitles Washingtonis paiknev Worldwatchi instituut tava-aastaraamatu State of the World 23. annet. Samal peval potsatas 244-lehekljeline uudistrkis ka Uudistaja toimetaja postkasti.
Autorite phisnum on, et just kahe Aasia suurriigi lhituleviku valikud suunavad maailma kasvava koloogilise ja poliitilise ebakindluse ahistusse vi arenguteele, mis rajaneb thusail tehnoloogiail ja paremini majandatud ressurssidel. Instituudi presidendi Christopher Flavini snul on hiinlaste ja hindude ha suurenev energia-, toidu- ja toormetarve selgelt tunnetatav kogu maailmas, aga samas jtab rekordeid purustav tarbimiskasv Ameerika hendriikides ja Euroopas Aasia kavandatud tusule kasinalt ruumi.
Peale Hiina ja India valikute uurib raamat maailma lihaturgu ja mageveessteeme, rgib bioktustest ja nanotehnoloogiast, muretseb elavhbedasaaste ja looduskatastroofide le, ksitleb kaubanduse ja sstva arengu vastuolusid, rohehiskonda Hiinas ning leilmastumist.
Loodusajakiri


MEEDIA

Vi hoopis ilma keskkonnata meil tuleb lbi ajada

See Apelsini igihalja ilma-laulu parafraas sobib ilmestama hetkeseisu riigiraadios. le vga pika aja on ktte judnud periood, kus Eesti Raadio programmis ei ole htegi regulaarset keskkonnasaadet. Ainus ligikaudu seda valdkonda puudutav Hendrik Relve Kuula rndajat kuulub pigem siiski rnnusaadete, olgu peale, et heade rnnusaadete rubriiki.
Mniteist aastat tagasi oli Eesti Raadio eestikeelses programmis lausa kolm keskkonnasaadet ndalas, peale selle venekeelne. lemdunud aastal pensionile saadetud loodusprogrammide grand old mani Toivo Maki viimati Spektri nime all eetrisse judnud raadioajakirju asendas eelmisel hooajal Rohelise Vrava KUKUst emigreerunud raadioversioon. 2005. aasta suvel saatis Vikerraadio pensionile sellegi saate. Mnda aega pole Rohelise Vrava venekeelset versiooni Zeljonje vrata olnud ka Raadio 4-s, aga kuuldavasti on tegemist lihtsalt muutuste ja lbirkimiste perioodiga. Aga nii vi teisiti jaanuaris 2006 ei vri keskkonnateemaatika Eesti Raadio heski programmis eraldi eetriaega.

joonistus
Joonistus: Ott Luuk

Sel taustal on tore tdeda, et taas on keskkonnasaade judnud ER konkurendi KUKU kavasse. 8. jaanuaril pani viimaseil aastail erakordse aktiivsusega hiilanud MT kokratt kima oma raadio-Keskkonnatelgi. Saadet juhib KUKU Rohelise Vrava aegadest tuttav Kadri Valner ja see annab lootust kenaks tulevikuks.
Esimene saade, tsi, oli siinkirjutajale pigem rmus meenutus kunagistest Eesti Raadio limenukatest ige valiku matkasaadetest: ikka hiilgavas vormis Veljo Ranniku pajatamas Eestimaa imedest. Ja pisipikena testi ka keskkonnatemaatikasse Oleg Epneri jrjekordne sravoptimistlik kuulutus selle kohta, et taaraga Eestis enam probleeme pole. Loodetavasti leiab Kadri pehmevitu alguse jrel hoogu ka tsisemate teemade kallale asuda.
Ehk innustab see keskkonnaunest rkama ka Vikerraadio tka pere.
Toomas Jriado


KIIRKOMMENTAAR

Linnugripikripeldusi

Lapsohvrid Trgis on andnud taas kord phjust vtta H5N1-viirus kne alla ka meie ajakirjanduses. Seni sulertlitega vrreldes hoopis tasakaalukamaid lausumisi tarvitanud ametimeestestki pidas ks vajalikuks riigiraadios kuulutada, et selle pahanduse on tarinud Trki rndlinnud.
Loodusajakiri lhtub endiselt teadmisest, mida loeb vlja maailma linnuasju kige hoolsamalt ja autoriteetsemalt jlgiva ning valdava BirdLife Internationali teabevoost. See kinnitab, et ehkki miljonid rndlinnud on lennanud talvitusaladele Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas, pole mitte kusagil ette tulnud ennustatud H5N1-gripi puhanguid. Veidi pikemalt kirjutame sellest peatselt trkist tuleva Eesti Looduse uudiseveergudel.
Eesti ei peaks senise teabe phjal omaks vtma idanaabri poliitikataeva vrvikaima the irinovski hoiakut: kik mehed rivistugu riigipiirile ja andku iga lelendava tiivulise pihta turmtuld.
Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012