UUDISTAJA
17. jaanuar 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Horisont alustas 40. aastakäiku

Ja tegi seda summa summarum 407. numbri üllitamisega.

Uues ajakirjanumbris võtavad sõna nii Postimehe 2005. aasta inimeseks kuulutatud Tarmo Soomere kui ka presidendi kultuurirahastult aasta noore teadlase tiitli pälvinud Sulev Kõks. Mereuurija Tarmo Soomere kirjutab üheskoos akadeemik Jüri Engelbrechtiga nii põneval teemal nagu mõrvarlained. Intervjuus molekulaarbioloog Sulev Kõksiga on kõne all karm konkurents nüüdses teaduses, aga ka geenid ja haigused.

Meditsiiniajaloolane Ken Kalling selgitab muu hulgas, kuidas Eesti pidalitõveajalugu võiks Eesti ajalookirjutust maailma silmis huvitavaks muuta. Astronoomid-abikaasad Arved Sapar ja Lilli Sapar tõmbavad huvitava paralleeli ning väidavad, et UV-kiirguse uuringud on kui kosmosekriminalistika. Horisondi toimetaja Rein Veskimäe artikkel räägib, kuidas Tartu ülikooli füüsika instituut sai rahvusvahelise füüsika aasta lõpus uue labori. MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets viib lugejad tulevikulinna – vaatama, mis vähemasti rootslaste arvates peaks tulema autode asemele.

Olümpiaadirubriigis on juttu lingvistide ja bioloogide tegemistest. Sõjatehnika vallas lahkab professor Loide tuumapommi lugu. Teadusajakirjanik Tiit Kändler selgitab “Uutes tuultes”, mida astronoomid otsivad Antarktikast. Filosoof Indrek Meos arutleb, millises tähenduses tõest me tavaliselt räägime. Nagu ikka, saab lahendada ristsõna; uut ringi uute auhindadega alustab Enigma-võistlus. Uus on ka rubriik, kus filmiarhiivi arhivaar Harald Raudi hakkab tutvustama vanu pilte Eesti teaduse ja tehnika ajaloost.

Toimetaja
Kärt Jänes-Kapp

Telli loodusajakirjad siit:




KODUMAA UUDISED

---

Uus taimeliik maailmale Saaremaalt



Fotod: Tarmo Pikner

Belgia loodusteaduslikus ajakirjas Les Naturalistes Belges ilmus möödunud aasta lõpul teadusele uue taimeliigi, saaremaa sõrmkäpa (Dactylorhiza osiliensis Pikner) kirjeldus. Põhjaliku DNA- ja morfoloogilise analüüsi tulemusena selgus mullu, et maailmas vaid Lääne-Saaremaal sadade isenditena kasvav orhidee on tõesti väärt iseseisva liigi staatust.
Liigi on avastanud ja kirjeldanud harrastus-orhideeuurija Tarmo Pikner Saaremaalt. Uue liigi tüüpeksemplari säilitatakse Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumis. Pikemalt saab uuest liigist lugeda Eesti Looduse veebruarinumbrist.
ajakiri Eesti Loodus


Noore looduskaitsja auhind teist korda mängus

Mullu asutasid Kaja ja Aleksei Lotman ning Eestimaa Looduse Fond (ELF) noore looduskaitsja auhinna, mida antakse koos rahalise stipendiumiga välja üks kord aastas ja mille siht on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis põlvkondade vältel. Esimene auhinnasaaja oli Tartu ülikoolis töötav Asko Lõhmus.
Nüüd on ELF kuulutanud välja selleaastase konkursi neile Eesti looduskaitsjatele, kes „on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel“. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldused tuleb ELF-ile saata hiljemalt 26. jaanuariks e-posti teel: elf@elfond.ee.
Täpsem info www.elfond.ee.
ELF/Loodusajakiri


RAJA TAGANT

---

Tähetolm toodi maale

Pärast 4,6 miljardi kilomeetri pikkust ja seitse aastat kestnud teekonda maandus kapsel USA kosmoseaparaadilt Stardust (ingl. k. ´tähetolm´) pühapäeval, 15. jaanuaril Utah kõrbesse. Masin tõi kaasa tähtedevahelist tolmu ning osakesi komeedilt Comet Wild 2, mille tuumast Stardust möödus vaid 240 km kauguselt. Tolmukübemed, mida teadlaste lootusel kinni püüti, võivad olla väiksemad kui sajandik punktist, mis käesoleva lause lõpetab, kuid kannavad endas väärtuslikku informatsiooni päikesesüsteemi algusaegade kohta. Jäiselt komeedilt pärinev aine pole selle tekkest saati muutunud.
Saagiks arvatakse olevat vaid mõni tosin imepisikest osakest, mis on tunginud ülikergesse poorsesse materjali – nn. aerogeeli. Kuna selleks on tarvis läbi vaadata 1,6 miljonit geelist mikroskoobi abil tehtavat pilti, saavad otsimises Interneti kaudu kaasa lüüa vabatahtlikud. Õnnelikul leidjal on õigus anda osakesele oma suva järgi nimi.
BBC


Kliimamuutus põhjustab konnade väljasuremist

Ajakirjas Nature avaldatud artikkel põhjendab Kesk- ja Lõuna-Ameerika kirevkonnade (Atelopus) hävingut kliima soojenemise kaudse mõjuga. Nimetatud konnaperekonna 110 liigist on veerandsajandi jooksul kadunud ligi kaks kolmandikku, kusjuures peasüüdlaseks peetakse parasiitseent Batrachochytrium dendrobatidis. Värske uurimus väidab, et enim kannatanud konnade elupaigus on ööd soojenenud ja päevad jahenenud, mis loob soodsa kasvulava seenhaiguse levikuks.
Kahepaiksete olukord on murettekitav üle maailma – 2004. aasta andmetel on umbes kolmandiku liikide arvukus kahanemas. Keskkonnamuutuste vallandatud epideemiatel võib konnade allakäigus olla võtmeroll.
Nature/National Geographic


Ka taimed soojendavad kliimat

Kuni viimase ajani arvati, et taimedest tekib metaani vaid hapniku juuresolekuta lagunemisel, näiteks soodes. Üllataval kombel on aga leitud, et seda kasvuhoonegaasi eritavad paljud taimed ka normaalsetes kasvuoludes. Ajakirjas Nature ilmunud töös hindavad uurijad, et taimede panus Maal aasta jooksul tekkivast metaanist võib olla koguni 10–30%. Kuna üksiku taime kohta on eralduv gaasikogus väike, on see varasemate mõõtmiste korral kahe silma vahele jäänud.
Metaan püüab soojust atmosfääri lõksu 20 korda tõhusamalt kui kurikuulus süsihappegaas, seetõttu tuleb atmosfääriuurijatel kliimamuutusi kirjeldavad mudelid uue leiu valguses ümber rehkendada. Ilmselt mõjutab see tulevikus ka Kyoto protokolli määratud kasvuhoonegaaside heite kvoote.
National Geographic


Rasked hommikuminutid

Enamik inimesi ei hiilga vast ärganuna mõttetööga ning nüüd on selle kohta ka teaduslik tõendus. Colorado ülikooli uneuurijate tehtud katses selgus, et korralikku uneaega nautinud inimesed suutsid minut pärast ärkamist arvutusülesandeid lahendada vaid 65% ulatuses oma parimast tulemusest.
Katset juhtinud Kenneth Wrighti sõnul võiks hommikust ajuvõimsuse puudujääki võrrelda 0,8-promillise joobe põhjustatuga. Juba kahekümneminutine toibumisaeg parandas katsealuste tulemusi märgatavalt. Näiteks hädaabiteenistuste töötajad, kelle uneaega tööülesanded võivad ootamatult katkestada, peaksid arvestama, et enne lõplikku virgumist on eksimused kerged tulema.
Nature


RAAMAT

---

Worldwatch Istitute: Hiina ja India hoiavad maailma tasakaalus



Läinud kolmapäeval esitles Washingtonis paiknev Worldwatch’i instituut tava-aastaraamatu State of the World 23. annet. Samal päeval potsatas 244-leheküljeline uudistrükis ka Uudistaja toimetaja postkasti.
Autorite põhisõnum on, et just kahe Aasia suurriigi lähituleviku valikud suunavad maailma kasvava ökoloogilise ja poliitilise ebakindluse ahistusse või arenguteele, mis rajaneb tõhusail tehnoloogiail ja paremini majandatud ressurssidel. Instituudi presidendi Christopher Flavini sõnul on hiinlaste ja hindude üha suurenev energia-, toidu- ja toormetarve selgelt tunnetatav kogu maailmas, aga samas jätab rekordeid purustav tarbimiskasv Ameerika Ühendriikides ja Euroopas Aasia kavandatud tõusule kasinalt ruumi.
Peale Hiina ja India valikute uurib raamat maailma lihaturgu ja mageveesüsteeme, räägib biokütustest ja nanotehnoloogiast, muretseb elavhõbedasaaste ja looduskatastroofide üle, käsitleb kaubanduse ja säästva arengu vastuolusid, roheühiskonda Hiinas ning üleilmastumist.
Loodusajakiri


MEEDIA

---

Või hoopis ilma keskkonnata meil tuleb läbi ajada

See “Apelsini” igihalja ilma-laulu parafraas sobib ilmestama hetkeseisu riigiraadios. Üle väga pika aja on kätte jõudnud periood, kus Eesti Raadio programmis ei ole ühtegi regulaarset keskkonnasaadet. Ainus ligikaudu seda valdkonda puudutav Hendrik Relve “Kuula rändajat” kuulub pigem siiski rännusaadete, olgu peale, et heade rännusaadete rubriiki.
Mõniteist aastat tagasi oli Eesti Raadio eestikeelses programmis lausa kolm keskkonnasaadet nädalas, peale selle venekeelne. Ülemöödunud aastal pensionile saadetud loodusprogrammide grand old man’i Toivo Maki viimati “Spektri” nime all eetrisse jõudnud raadioajakirju asendas eelmisel hooajal “Rohelise Värava” KUKUst emigreerunud raadioversioon. 2005. aasta suvel saatis Vikerraadio pensionile sellegi saate. Mõnda aega pole “Rohelise Värava” venekeelset versiooni “Zeljonõje vrata” olnud ka Raadio 4-s, aga kuuldavasti on tegemist lihtsalt muutuste ja läbirääkimiste perioodiga. Aga nii või teisiti – jaanuaris 2006 ei vääri keskkonnateemaatika Eesti Raadio üheski programmis eraldi eetriaega.


Joonistus: Ott Luuk

Sel taustal on tore tõdeda, et taas on keskkonnasaade jõudnud ER konkurendi KUKU kavasse. 8. jaanuaril pani viimaseil aastail erakordse aktiivsusega hiilanud MTÜ Ökokratt käima oma raadio-“Keskkonnatelgi”. Saadet juhib KUKU “Rohelise Värava” aegadest tuttav Kadri Valner – ja see annab lootust kenaks tulevikuks.
Esimene saade, tõsi, oli siinkirjutajale pigem rõõmus meenutus kunagistest Eesti Raadio ülimenukatest “Õige valiku” matkasaadetest: ikka hiilgavas vormis Veljo Ranniku pajatamas Eestimaa imedest. Ja pisipõikena tõesti ka keskkonnatemaatikasse Oleg Epneri järjekordne säravoptimistlik kuulutus selle kohta, et taaraga Eestis enam probleeme pole. Loodetavasti leiab Kadri pehmevõitu alguse järel hoogu ka tõsisemate teemade kallale asuda.
Ehk innustab see keskkonnaunest ärkama ka Vikerraadio tööka pere.
Toomas Jüriado


KIIRKOMMENTAAR

---

Linnugripikripeldusi

Lapsohvrid Türgis on andnud taas kord põhjust võtta H5N1-viirus kõne alla ka meie ajakirjanduses. Seni sulerüütlitega võrreldes hoopis tasakaalukamaid lausumisi tarvitanud ametimeestestki pidas üks vajalikuks riigiraadios kuulutada, et selle pahanduse on tarinud Türki rändlinnud.
Loodusajakiri lähtub endiselt teadmisest, mida loeb välja maailma linnuasju kõige hoolsamalt ja autoriteetsemalt jälgiva ning valdava BirdLife International’i teabevoost. See kinnitab, et ehkki miljonid rändlinnud on lennanud talvitusaladele Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas, pole mitte kusagil ette tulnud ennustatud H5N1-gripi puhanguid. Veidi pikemalt kirjutame sellest peatselt trükist tuleva Eesti Looduse uudiseveergudel.
Eesti ei peaks senise teabe põhjal omaks võtma idanaabri poliitikataeva värvikaima tähe Žirinovski hoiakut: kõik mehed rivistugu riigipiirile ja andku iga ülelendava tiivulise pihta turmtuld.
Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---