Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Looduse kaanepilt
Eesti Looduses pajud ja sood

Jaanuarinumbri philugu tutvustab aasta puud (psast) - paju. lle Reier annab lhilevaate pajude eri liikidest nii Eestis kui ka maailmas, seksuaalsusest ja hbriididest ning paju kasutamisest pajuvilest niavitsani.
Raimo Pajula teeb teatavaks jahmatama paneva tsiasja Eesti sooderikkuse kohta: igas teatmeteoses levinud vide, et Eesti pindalast katavad 22% sood, on tegelikult tugevasti le hinnatud - elusaid, turvast talletavaid soid on tnapeval vaid 6% Eesti pindalast. Turvas pole taastuv, vaid pika aja jooksul taastumisvimeline maavara. Seetttu tuleb kaevandajad suunata looduslike soode asemel mahajetud, kuid ammendamata turbavljadele ja kuivendusega juba rikutud soodele.
Jaanuarinumbrist saab lugeda veel karpvhiliste kasutamisest jrvede arengu uurimisel, Vna maastikukaitsealast ja Maardu misast, Tartu likooli kuulsate geoloogide eraelust (peaaegu kik olid kas sugulussidemetega vi muud moodi omavahel seotud), sja ilmunud Eesti taimede levikuatlase koostamisloost, harivesilikust ja mudakonnast, laanerhnist, oletatavast Vaidasoo meteoriidikraatrist ning mitmest muust huvipakkuvast.

ajakiri Eesti Loodus


Telli loodusajakirjad siit:




KODUMAA UUDISED

Lasteaiapetajad saavad loodusharidusnu


-
Fotol "Aiatuuliku" eestvedajad (paremalt) Sirje Aher ja Anastassia Belitko-Popovych mittetulundushingust HARED ja Brugt Warnar Hollandi elukestva ppimise sihtasutusest (foto: Toomas Jriado).

Tna avati Tallinna Lehola lasteaias Tallinna lasteaedade keskkonnahariduskeskus, mis pakub petajatele materjale ning konsultatsioone keskkonnahariduse kohta.
Tallinna haridusameti ning koolitus- ja nustamiskeskuse HARED koosts sndinud keskus alustab tegevust Hollandi-Eesti keskkonnaprojekti "Aiatuulik" raames ning jb haridusameti toel tegutsema ka prast projekti lppu.
Keskkonnahariduskeskuses saavad lasteaiapetajad konsulteerida spetsialistiga, laenutada ppematerjale ning ttada raamatute ja Interneti-materjalidega. ks "Aiatuuliku" projekti eesmrk on koostada koolieelsete lasteasutuste ppekavad, mis vimaldavad lastel omandada sstvat arengut toetavat haridust. Keskkonnahariduskeskus toetab lasteaedu selle sihi saavutamisel.
Keskuse juures hakkab tegutsema petajate keskkonnaklubi ning seal korraldatakse keskkonnateemalisi koolitusi ja infopevi. Keskusel on koduleheklg koduleheklg, kuhu koondatakse keskkonnaharidusinfot ja metoodilisi materjale, mida saab vabalt kasutada.
HARED


koloogiakogu ootab ettekandeid

Eesti koloogiakogul (EK) on kavas pidada aprilli lpus X koloogiakonverents, mille esialgseks teemaks on sedapuhku valitud "Loodushoid ja majandushoovad".
Konverentsi kaastid ootab koloogiakogu hiljemalt 15. mrtsiks aadressil toomas.frey@mail.ee. Tavapraselt on konverents kahepevane, tenoliselt 27.-28. aprillil maalikooli ja Tartu likooli aulas. Samamoodi kui varasematel konverentsidel on peale plenaarettekannete kuulamise plaanis ttada sektsioonides.

EK/Loodusajakiri


Punane puudel toob uue aasta

puudel
Foto: Toomas Jriado

Linud ndalast on Tartus Raekoja platsil Kirke Kangro ja Kalle Pruudeni jkuju "Punane puudel". Juba tavapraseks saanud taliskulptuuriga mrgitakse Hiina horoskoobi jrgi 29. jaanuaril algavat punase koera aastat.
Loodusajakiri


RAJA TAGANT

Phjanaabrid siirduvad suurte jududega pisikeste asjade maailma

Soomest on saanud ks maailma juhtivaid riike nanotehnoloogia valdkonnas. Riigi teadusagentuuri Tekes FinNano-programmiga on ainuksi Helsingis liitunud kolmekmne labori kakssada uurijat, lisanduvad teadusinstitutsioonid Oulus, Tamperes, Jyvskyls, Joensuus ja Turus.
Programm on seadnud sihiks suurendada knealuses valdkonnas koostd, tagada kigile avastustele konkreetne kommertsrakendus ning muuta Soome rahvusvaheliselt ligitmbavaks teadus- ja tootmispartnereile.
FinNano raha - umbes 70 miljonit eurot - tuleb osalt riigilt, osalt korporatsioonidelt.
Tekes


Rootsi pdleb naftavabaks

Rootsi jtkusuutliku arengu minister Mona Sahlin kinnitas, et Rootsi tahab saada maailma esimeseks fossiilktustest sltumatuks riigiks. Naftavaba taastuvallikail phineva energiamajanduse ajastu peab kuningriigis saabuma aastal 2020.
Majandushoovad, mis bensiinita autode ja liktteta majade aja kindlustama peavad, on maksusoodustused, energiakasutuse thusus ning vgevad rahasstid taastuvenergiasse ja uuringutesse. Tuleval aastal peaks maksuergutus judma majaomanikeni, kes ktavad eluasemeid taastuvenergiaga.
Knealune idee pole rajatud liivale: rootslaste naftasltuvus on rahvusvahelise mdupuuga hinnates juba praegu tagasihoidlik. Alates aastast 1994 on naftatarve elamu- ja teenindusmajanduses kahanenud 15,2 teravatt-tunni jagu. Tstuses on see samal perioodil jnud endisele tasemele, ehkki tootlikkus on samal ajal kosunud 70 protsenti.
IEMA


Tee-ehitus ohustab jmejalgu

Suurbritannia linnukaitsjad muretsevad ohustatud kurvitsalise jmejala (Burhinus oedicnemus) tuleviku prast. Ligi kolmandik selle omaprase linnu populatsioonist riigis pesitseb kuulsa Stonehenge`i kiviringi lhedal asuval kaitsealal, millest nd plaanitakse tee lbi ehitada. Varem kavatseti liiklusummikuid selles piirkonnas lahendada tunneli rajamisega, kuid selle kaevamine osutus kalliks.
Iroonilisel kombel juti alles eelmisel aastal valitsuse toetusel jmejala kaitse projektiga seatud eesmrkideni.
AlphaGalileo/RSPB


Vasevarud vivad lppeda

Vaske on inimkond kasutanud ligi 7000 aastat ja vajadus selle punaka metalli jrele ei ni kahanevat. Arvutused nitavad, et Phja-Ameerikas on inimese kohta kasutusel umbes 150 kg vaske. Kui lejnud maailm sellele tasemele lheneb, kaevandatakse juba selle sajandi keskpaigaks ra kogu olemasolev vasemaak. Vrtuslikuks teeb vase tema hea elektrijuhtivus. Niteks arvutit, mille abil seda uudist loete, oleks tlikas ja kallis valmistada grammigi vaske kasutamata
Science


Kosmos vajab suurpuhastust

NASA eksperdid hoiatavad, et on lim aeg hakata mtlema, kuidas vabaneda Maa mber tiirlevast kosmosermpsust. Esimese tehiskaaslase lessaatmisest alates 1957. aastal on aina kasvanud nii ttavate satelliitide kui ka oma aja ra elanud tehiskaaslastest ja purunenud rakettide tkkidest koosneva prgi hulk orbiidil: kokku le 13 000 suurema (le 10 cm lbimduga) ja sadu tuhandeid pisemaid inimtekkelisi objekte.
Kuna risu liigub tohutu kiirusega - le 35 000 km/h -, siis kujutab iga viksemgi metallitkk ohtu ttavatele satelliitidele ja teistele kosmoseaparaatidele. 1991-2005 juhtus kolm mrkimisvrsemat kokkuprget.
Praegu pole veel tehnoloogiat prahi kinnipdmiseks, kuid jupingutusi selle loomiseks on hdasti vaja.
National Geographic


KLM

Klmapha mraku WC-indeks, mitte termomeeter

Ootamatu ja harjumatu pakane ti koolilastele klmaphad. Raadio aina meenutas, et kui on -20 kraadi, siis ei pea kooli minema need ja need, kui aga -24, siis ka nood ja nood. Samas on igaks omal nahal tundnud, et termomeetrinit ja nn. niv temperatuur on kaks tiesti ise asja.
Pealkirja WC ei thistagi seekord mitte vesiklosetti, vaid inglise keeles niva temperatuuri jaoks leitud tabavat terminit wind chill, maakeeli on kasutatud terminit "tuule-klma indeks".
Toksige see snapaar niteks Google'i otsingusse, siis nete, kui palju arvutusvalemite, tabelite ja kalkulaatoritega vrgupaiku esile tuleb. Kasulikku infot leiab niteks tervisekaitseinspektsiooni lehekljelt http://www.tervisekaitse.ee Vrkeelsetest tasub mistagi eelistada Euroopa veebe, sest Ameerika omad rehkendavad enamasti Fahrenheiti kraadides.

Kui tuua vaid paar nidet, siis tuulevaikuses juba tavatempoga kies tekkiv vastutuul jahutab -5 kraadi -7 kraadiks, -20 aga -24 kraadiks. Kui tuul puhub kiirusega 10 km/h, on niv temperatuur 10-kraadise klma puhul -15 ja 20-kraadise puhul -27; veel kaks korda kvemas tuules, mis vrdub paraja jooksuhooga, tundub 10-kraadine klm -18-kraadisena ja 20-kraadine -30-na. Nii peaksidki tuulise ilmaga kojujmissoovituse tooma hoopis tagasihoidlikumad termomeetrinidud.
Toomas Jriado


KIIRKOMMENTAAR

Kemplejad liivahunnikul

Linud kolmapeval presidendilossi siseelu paljastamisega krglainetust tekitanud ETV saade "Pealtngija" rkis korra jlle ka Vikese Munamega kaasnevaist probleemidest. Esmalt lasti ht mepoolt valdaval Pajal trvata teisi nlvu kamandavat Katelt, siis jlle Katlal Pada - ja lpuks sattusid mlemad mustad keedunud lausa htaegu kaadrisse. Loo moraal oli, et Eesti rahva hvanguks viksid nad ikka omavahel kokku leppida.


liivahunnikul
Liivahunnikul. Joonistus: Ott Luuk

Kui mni rumalalt loodustundlik inimene ootas saatest ka arutlust selle le, kuidas sai vimalikuks, et ks Eesti looduse smboleid nd suusanlvaarendajate ke lbi tundmatuseni muutunud on, pidi ta pettuma. Kllap on peapealtngija Vahur Kersnagi kooliplves Vikese Muname nlval Emaje algust vaatamas kinud ja sellega seotud legende kuulanud. Mu enda viimane tus veel rvetamata mele sai teoks 1991; hilisemate suviste sinnakantikikude aegu olen Munamest ringiga mda linud: liiga kurb on
Mida seal muud jreldada, kui et kllap arvab veel kasutult metsa all seisvate nlvade - selliseid on tervelt kuus! - kiiret paljakslikamist tagant ergutav Kersna samuti, nagu juba kusagilt lugeda on olnud: phh, eks ta ks liivahunnik ole, mille erosioon niikuinii laiali uhub. Te huvides peaks siiski meenutama, et erosiooni kartvaks liivahunnikuks muutsid looduskaitsealuse me ikka arendajad ja seda pris hiljuti.
Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012