UUDISTAJA
24. jaanuar 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Looduses pajud ja sood

Jaanuarinumbri põhilugu tutvustab aasta puud (põõsast) - paju. Ülle Reier annab lühiülevaate pajude eri liikidest nii Eestis kui ka maailmas, seksuaalsusest ja hübriididest ning paju kasutamisest pajuvilest nõiavitsani.
Raimo Pajula teeb teatavaks jahmatama paneva tõsiasja Eesti sooderikkuse kohta: igas teatmeteoses levinud väide, et Eesti pindalast katavad 22% sood, on tegelikult tugevasti üle hinnatud - elusaid, turvast talletavaid soid on tänapäeval vaid 6% Eesti pindalast. Turvas pole taastuv, vaid pika aja jooksul taastumisvõimeline maavara. Seetõttu tuleb kaevandajad suunata looduslike soode asemel mahajäetud, kuid ammendamata turbaväljadele ja kuivendusega juba rikutud soodele.
Jaanuarinumbrist saab lugeda veel karpvähiliste kasutamisest järvede arengu uurimisel, Vääna maastikukaitsealast ja Maardu mõisast, Tartu ülikooli kuulsate geoloogide eraelust (peaaegu kõik olid kas sugulussidemetega või muud moodi omavahel seotud), äsja ilmunud Eesti taimede levikuatlase koostamisloost, harivesilikust ja mudakonnast, laanerähnist, oletatavast Vaidasoo meteoriidikraatrist ning mitmest muust huvipakkuvast.

ajakiri Eesti Loodus


Telli loodusajakirjad siit:




KODUMAA UUDISED

---

Lasteaiaõpetajad saavad loodusharidusnõu



Fotol "Aiatuuliku" eestvedajad (paremalt) Sirje Aher ja Anastassia Belitško-Popovych mittetulundusühingust HARED ja Brugt Warnar Hollandi elukestva õppimise sihtasutusest (foto: Toomas Jüriado).

Täna avati Tallinna Lehola lasteaias Tallinna lasteaedade keskkonnahariduskeskus, mis pakub õpetajatele materjale ning konsultatsioone keskkonnahariduse kohta.
Tallinna haridusameti ning koolitus- ja nõustamiskeskuse HARED koostöös sündinud keskus alustab tegevust Hollandi-Eesti keskkonnaprojekti "Aiatuulik" raames ning jääb haridusameti toel tegutsema ka pärast projekti lõppu.
Keskkonnahariduskeskuses saavad lasteaiaõpetajad konsulteerida spetsialistiga, laenutada õppematerjale ning töötada raamatute ja Interneti-materjalidega. Üks "Aiatuuliku" projekti eesmärk on koostada koolieelsete lasteasutuste õppekavad, mis võimaldavad lastel omandada säästvat arengut toetavat haridust. Keskkonnahariduskeskus toetab lasteaedu selle sihi saavutamisel.
Keskuse juures hakkab tegutsema õpetajate keskkonnaklubi ning seal korraldatakse keskkonnateemalisi koolitusi ja infopäevi. Keskusel on kodulehekülg kodulehekülg, kuhu koondatakse keskkonnaharidusinfot ja metoodilisi materjale, mida saab vabalt kasutada.
HARED


Ökoloogiakogu ootab ettekandeid

Eesti ökoloogiakogul (EÖK) on kavas pidada aprilli lõpus X ökoloogiakonverents, mille esialgseks teemaks on sedapuhku valitud "Loodushoid ja majandushoovad".
Konverentsi kaastöid ootab ökoloogiakogu hiljemalt 15. märtsiks aadressil toomas.frey@mail.ee. Tavapäraselt on konverents kahepäevane, tõenäoliselt 27.-28. aprillil maaülikooli ja Tartu ülikooli aulas. Samamoodi kui varasematel konverentsidel on peale plenaarettekannete kuulamise plaanis töötada sektsioonides.

EÖK/Loodusajakiri


Punane puudel toob uue aasta


Foto: Toomas Jüriado

Läinud nädalast on Tartus Raekoja platsil Kirke Kangro ja Kalle Pruudeni jääkuju "Punane puudel". Juba tavapäraseks saanud taliskulptuuriga märgitakse Hiina horoskoobi järgi 29. jaanuaril algavat punase koera aastat.
Loodusajakiri


RAJA TAGANT

---

Põhjanaabrid siirduvad suurte jõududega pisikeste asjade maailma

Soomest on saanud üks maailma juhtivaid riike nanotehnoloogia valdkonnas. Riigi teadusagentuuri Tekes FinNano-programmiga on ainuüksi Helsingis liitunud kolmekümne labori kakssada uurijat, lisanduvad teadusinstitutsioonid Oulus, Tamperes, Jyväskyläs, Joensuus ja Turus.
Programm on seadnud sihiks suurendada kõnealuses valdkonnas koostööd, tagada kõigile avastustele konkreetne kommertsrakendus ning muuta Soome rahvusvaheliselt ligitõmbavaks teadus- ja tootmispartnereile.
FinNano raha - umbes 70 miljonit eurot - tuleb osalt riigilt, osalt korporatsioonidelt.
Tekes


Rootsi püüdleb naftavabaks

Rootsi jätkusuutliku arengu minister Mona Sahlin kinnitas, et Rootsi tahab saada maailma esimeseks fossiilkütustest sõltumatuks riigiks. Naftavaba taastuvallikail põhineva energiamajanduse ajastu peab kuningriigis saabuma aastal 2020.
Majandushoovad, mis bensiinita autode ja õlikütteta majade aja kindlustama peavad, on maksusoodustused, energiakasutuse tõhusus ning vägevad rahasüstid taastuvenergiasse ja uuringutesse. Tuleval aastal peaks maksuergutus jõudma majaomanikeni, kes kütavad eluasemeid taastuvenergiaga.
Kõnealune idee pole rajatud liivale: rootslaste naftasõltuvus on rahvusvahelise mõõdupuuga hinnates juba praegu tagasihoidlik. Alates aastast 1994 on naftatarve elamu- ja teenindusmajanduses kahanenud 15,2 teravatt-tunni jagu. Tööstuses on see samal perioodil jäänud endisele tasemele, ehkki tootlikkus on samal ajal kosunud 70 protsenti.
IEMA


Tee-ehitus ohustab jämejalgu

Suurbritannia linnukaitsjad muretsevad ohustatud kurvitsalise jämejala (Burhinus oedicnemus) tuleviku pärast. Ligi kolmandik selle omapärase linnu populatsioonist riigis pesitseb kuulsa Stonehenge`i kiviringi lähedal asuval kaitsealal, millest nüüd plaanitakse tee läbi ehitada. Varem kavatseti liiklusummikuid selles piirkonnas lahendada tunneli rajamisega, kuid selle kaevamine osutus kalliks.
Iroonilisel kombel jõuti alles eelmisel aastal valitsuse toetusel jämejala kaitse projektiga seatud eesmärkideni.
AlphaGalileo/RSPB


Vasevarud võivad lõppeda

Vaske on inimkond kasutanud ligi 7000 aastat ja vajadus selle punaka metalli järele ei näi kahanevat. Arvutused näitavad, et Põhja-Ameerikas on inimese kohta kasutusel umbes 150 kg vaske. Kui ülejäänud maailm sellele tasemele läheneb, kaevandatakse juba selle sajandi keskpaigaks ära kogu olemasolev vasemaak. Väärtuslikuks teeb vase tema hea elektrijuhtivus. Näiteks arvutit, mille abil seda uudist loete, oleks tülikas ja kallis valmistada grammigi vaske kasutamata
Science


Kosmos vajab suurpuhastust

NASA eksperdid hoiatavad, et on ülim aeg hakata mõtlema, kuidas vabaneda Maa ümber tiirlevast kosmoserämpsust. Esimese tehiskaaslase ülessaatmisest alates 1957. aastal on aina kasvanud nii töötavate satelliitide kui ka oma aja ära elanud tehiskaaslastest ja purunenud rakettide tükkidest koosneva prügi hulk orbiidil: kokku üle 13 000 suurema (üle 10 cm läbimõõduga) ja sadu tuhandeid pisemaid inimtekkelisi objekte.
Kuna risu liigub tohutu kiirusega - üle 35 000 km/h -, siis kujutab iga väiksemgi metallitükk ohtu töötavatele satelliitidele ja teistele kosmoseaparaatidele. 1991-2005 juhtus kolm märkimisväärsemat kokkupõrget.
Praegu pole veel tehnoloogiat prahi kinnipüüdmiseks, kuid jõupingutusi selle loomiseks on hädasti vaja.
National Geographic


KÜLM

---

Külmapüha määraku WC-indeks, mitte termomeeter

Ootamatu ja harjumatu pakane tõi koolilastele külmapühad. Raadio aina meenutas, et kui on -20 kraadi, siis ei pea kooli minema need ja need, kui aga -24, siis ka nood ja nood. Samas on igaüks omal nahal tundnud, et termomeetrinäit ja nn. näiv temperatuur on kaks täiesti ise asja.
Pealkirja WC ei tähistagi seekord mitte vesiklosetti, vaid inglise keeles näiva temperatuuri jaoks leitud tabavat terminit wind chill, maakeeli on kasutatud terminit "tuule-külma indeks".
Toksige see sõnapaar näiteks Google'i otsingusse, siis näete, kui palju arvutusvalemite, tabelite ja kalkulaatoritega võrgupaiku esile tuleb. Kasulikku infot leiab näiteks tervisekaitseinspektsiooni leheküljelt http://www.tervisekaitse.ee Võõrkeelsetest tasub mõistagi eelistada Euroopa veebe, sest Ameerika omad rehkendavad enamasti Fahrenheiti kraadides.

Kui tuua vaid paar näidet, siis tuulevaikuses juba tavatempoga käies tekkiv vastutuul jahutab -5 kraadi -7 kraadiks, -20 aga -24 kraadiks. Kui tuul puhub kiirusega 10 km/h, on näiv temperatuur 10-kraadise külma puhul -15 ja 20-kraadise puhul -27; veel kaks korda kõvemas tuules, mis võrdub paraja jooksuhooga, tundub 10-kraadine külm -18-kraadisena ja 20-kraadine -30-na. Nii peaksidki tuulise ilmaga kojujäämissoovituse tooma hoopis tagasihoidlikumad termomeetrinäidud.
Toomas Jüriado


KIIRKOMMENTAAR

---

Kemplejad liivahunnikul

Läinud kolmapäeval presidendilossi siseelu paljastamisega kõrglainetust tekitanud ETV saade "Pealtnägija" rääkis korra jälle ka Väikese Munamäega kaasnevaist probleemidest. Esmalt lasti üht mäepoolt valdaval Pajal tõrvata teisi nõlvu kamandavat Katelt, siis jälle Katlal Pada - ja lõpuks sattusid mõlemad mustad keedunõud lausa ühtaegu kaadrisse. Loo moraal oli, et Eesti rahva hüvanguks võiksid nad ikka omavahel kokku leppida.



Liivahunnikul. Joonistus: Ott Luuk

Kui mõni rumalalt loodustundlik inimene ootas saatest ka arutlust selle üle, kuidas sai võimalikuks, et üks Eesti looduse sümboleid nüüd suusanõlvaarendajate käe läbi tundmatuseni muutunud on, pidi ta pettuma. Küllap on peapealtnägija Vahur Kersnagi koolipõlves Väikese Munamäe nõlval Emajõe algust vaatamas käinud ja sellega seotud legende kuulanud. Mu enda viimane tõus veel rüvetamata mäele sai teoks 1991; hilisemate suviste sinnakantikäikude aegu olen Munamäest ringiga mööda läinud: liiga kurb on …
Mida seal muud järeldada, kui et küllap arvab veel kasutult metsa all seisvate nõlvade - selliseid on tervelt kuus! - kiiret paljakslõikamist tagant ergutav Kersna samuti, nagu juba kusagilt lugeda on olnud: pähh, eks ta üks liivahunnik ole, mille erosioon niikuinii laiali uhub. Tõe huvides peaks siiski meenutama, et erosiooni kartvaks liivahunnikuks muutsid looduskaitsealuse mäe ikka arendajad ja seda päris hiljuti.
Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---