UUDISTAJA
7. veebruar 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Loodusajakirjad koju kätte:






NAFTAREOSTUS

---

Reostustõrje jätkub


Praeguse seisuga on rannalt korjatud ligi 3200 surnud lindu ning umbes 750 lindu on kätte saadud elusalt ja hoole alla võetud. Neist umbkaudu 140 on esialgu varjul Tallinna linnasaunas, kuni Keilas valmistatakse ette ruume linnuhaigla jaoks. Koristatud naftakogus läheneb üheksale kuupmeetrile. Puhastustöid raskendavad külm ja nädalavahetusel sadanud lumi.
Mitmesugustest rahvusvahelistest organisatsioonidest on kohale tulnud spetsialiste, kes aitavad välja töötada lindude pääste metoodikat. Oma esindajad on saatnud WWF Finland, International Fund's for Animal Welfare Emergency Relief Team, Sea Alarm, Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals.
ELF-i naftareostuse päästefondi on praeguseks laekunud umbes 300 000 krooni, mida kasutatakse esmakulude katteks.
Hukatuse ulatust seni ei teata, sest pidevalt jõuab kaldale uusi reostunud linde.
Esialgu on töödel vabatahtlikke piisavalt; need, kes soovivad edaspidi abi osutada, võiksid endast teada anda Eestimaa Looduse Fondi aadressil elf@elfond.ee. Keskkonnaministeerium paneb inimestele südamele, et kui leiate veel mõne reostusallika või surnud ning määrdunud linde, siis teatage sellest kohe keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313.
KM/ELF


LÜHIDALT

---

Looduspildid võistlusele!


Sven Zaceki fotovõistlusel Looduse Aasta Foto 2005 üldarvestuses loomapiltide kategoorias ära märgitud töö.
Taas on võimalus saata oma parimad ülesvõtted võistlusele. Looduse Omnibuss ja Nordea pank on kuulutanud välja Eesti suurima fotovõistluse "Looduse aasta foto 2006". Tingimused on väljas Looduse Omnibussi koduleheküljel www.looduseomnibuss.ee/ Võistlustööd tuleks postitada hiljemalt 27. märtsil 2006.
Looduse Omnibuss


Kotka pilgul, hundi kurgust

Tartu keskkonnahariduse keskus kutsub huvilisi 9. veebruaril kell 18 oma saalis Kompanii 10 peetavale tasuta üritusele, kus tutvustatakse uut raamatut "Linnulennul mööda Emajõge" ja heliplaati "Helipilte Alam-Pedjalt". Esinevad Arne Ader ja Veljo Runnel.
Tartu keskkonnahariduse keskus


Mine riigimetsa

Mida saab teha riigimetsas? Kellele ei sobi omapead uitamine, see leiab vahest mõne huvitava ürituse RMK 2006. aasta metsasõbra kalendrist, mis asub Interneti-aadressil www.rmk.ee. Järgmine matk leiab aset juba reedel, 10. veebruaril Vällamäel.
RMK


Liigikaitse näitus

4.-28. veebruarini saab Tartu ülikooli botaanikaaias näha näitust, mis annab ülevaate Eesti liigikaitse ajaloost ja hetkeseisust. Suurema osa väljapanekust võtavad enda alla aga kaitstavaid liike tutvustavad fototahvlid koos lühiinfoga, autorite seas on tuntud loodusfotograafid Jaanus Järva, Mati Kose ja Ingmar Muusikus. Lähem info: www.teec.ee
Tartu keskkonnahariduse keskus


JUUBILAR

---

Rein Veskimäe 70


6. veebruaril sai 70-aastaseks teadusajakirjanik Rein Veskimäe, kes on olnud ajakirja Horisont reaalteaduste toimetaja 1967. aastast ehk ajakirja algusest peale. Küllap aitab just teadusajakirjandusega, aga ka võistlustantsu ja muude hobidega tegelemine püsida Reinul endiselt uudishimulik ja reibas.
Ühel Eesti kõige kauaaegsemal teadusajakirjanikul on peale ajakirja Horisont sadade numbrite ja mitmete varasemate raamatute ette näidata ka neli suurepärast aimeraamatut sarjast "Universum". Seni viimane, "Universum valguses ja vihmas", ilmus möödunud aasta lõpul. Sellest Eesti klimatoloogide ja atmosfäärifüüsikute ühistööna valminud ülevaatest saab aimu atmosfäärist, päikesekiirgusest, ilmast ja kliimast, näiteks atmosfääri koostisest ja ehitusest, õhuvooludest, elektrist õhus, helkivatest ööpilvedest, osooniaukudest ning optikanähtustest taevas.
Loodusajakiri



RAJA TAGANT

---

Kampaania HI-viiruse vastu annab lootust

Esimest korda on leitud usaldusväärseid tõendeid, et Lõuna-Aafrika riikides möllavale AIDSi-epideemiale on võimalik piiri panna. Nimelt on Zimbabwes õnnestunud ennetusprogrammide abiga vähendada HI-viirusesse nakatunute osakaalu elanikkonnast 2,5%. Nakatumist on aidanud vähendada selgitustöö, mille tulemusena on inimesed muutunud ettevaatlikumaks juhuslike seksuaalvahekordade suhtes ja ka kondoomide kasutamine on mõnevõrra sagenenud.
Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on Aafrikas HI-viirusesse nakatunud juba umbes 25 miljonit inimest ja seega on läbimurret ennetustöös oodatud pikisilmi.
Nature


Rotid nuusutavad stereos

India teadlased leidsid, et rottide võime teha lõhnaallika suund kindlaks nuusutamise teel on võrreldav ruumilise kuulmise põhimõttega. Samamoodi kui kõrvad leiavad heliallika, on ka nina puhul vaja mõlemat sõõret, mis ilmselt annavad ajusse veidi erisuguseid signaale.
Rotid õpetati vett saama kraanist, mis asus samas suunas, kust lasti puuri lõhnaaineid. Janustel rottidel kulus otsustamisele vaid 50 millisekundit ja eri lõhnade puhul otsustasid nad õigesti vähemalt 80% juhtudest. Niipea aga, kui üks sõõre kaeti kinni, ei suutnud rotid enam lõhna suunda eristada. Et roti sõõrmed paiknevad teineteisest vaid paari millimeetri kaugusel, paneb imestama täpsus, millega haisterakud peavad lõhnale reageerima.
Nature


Näriline ennustas ameeriklastele pikka talve

Punxsutawney linnakeses Pennsylvania osariigis "ennustas" Punxsutawney Phil`iks kutsutav metsümiseja veel kuut nädalat talveilma. Linnaametniku abiga õnnestus närilisel näha oma varju, see aga pidavat olema kindel märk kestvast talvest. Sel moel saadud ennustusi on üles kirjutatud 1887. aastast alates ja ennustamispäev meelitab alati kohale rohkesti turiste ning huvilisi. Meteoroloogide sõnul pole ümiseja siiski kuigi usaldatav ennustaja, õigus on tal olnud vaid 39% juhtudest.
National Geographic


ÕLIKOMMENTAAR

---

Üle 3000 merelinnu on juba leitud surnult ja lõppu ei paista tulevat. Paraku näivad sünged ennustused 5000-6000 ohvrist nüüd väga realistlikud. Selles valguses on omajagu veider, kuidas endiselt räägitakse Flawlessi "tekile sattunud" 1,5 tonnist kütteõlist. Näib selge, et nii suure reostuse tekkeks on vaja leket suurusjärgus mitukümmend tonni, seda enam, et kaheksa tonni on juba üles korjatud ja rand pole kaugeltki puhas.


Laevast pole abi, kui me õnnetust tähelegi ei pane. Joonistus: Ott Luuk

Uus õlitõrjelaev on nüüd katsetamisjärku jõudnud. Oleks ümberehitus lõpetatud kuu aega varem … poleks ikka mingisugust kasu olnud. Niisama hästi kui olematu seiresüsteemi tõttu ei leitud õli enne, kui see oli jõudnud randa triivida. Otseselt tõrjetehnikasse investeerida näib olevat mõttetu, kuni me ei suuda operatiivselt reostust avastada. Loodetavasti saab seirevõimekus prioriteediks, sest nõuetekohasest õlitõrjelaevastikust on kasu vaid siis, kui me teame, kuhu neid saata - enne kui on hilja.
Nagu ikka, on katastroofi ümber alanud tõsine poliitiline veesogamine ja tolmukeerutamine. Tahaks loota, et kõigist süüdistustest, toolikõigutamistest ja suurtest sõnadest lõpuks ka midagi kasulikku tuleb. Eeskätt on arutelu väärt õlifondi kava. Loodetavasti ei lasta naftafirmadel endale pähe istuda ja ühel või teisel moel ikkagi pannakse potentsiaalsed reostajad keskkonnariskide eest vastutama. Arvestades, et Läänemerel liigub päevas paarsada naftatankerit, ei saa me jääda lootma, et järgmist õnnetust ei tule. Kindlasti juhtub see jälle, ise küsimus on, kas me suudame siis reostusele kiiresti piiri panna või laseme õndsas teadmatuses jälle õlilaikudel rannale purjetada.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---