Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
7. veebruar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodusajakirjad koju ktte:






NAFTAREOSTUS

Reostustrje jtkub


Praeguse seisuga on rannalt korjatud ligi 3200 surnud lindu ning umbes 750 lindu on ktte saadud elusalt ja hoole alla vetud. Neist umbkaudu 140 on esialgu varjul Tallinna linnasaunas, kuni Keilas valmistatakse ette ruume linnuhaigla jaoks. Koristatud naftakogus lheneb heksale kuupmeetrile. Puhastustid raskendavad klm ja ndalavahetusel sadanud lumi.
Mitmesugustest rahvusvahelistest organisatsioonidest on kohale tulnud spetsialiste, kes aitavad vlja ttada lindude pste metoodikat. Oma esindajad on saatnud WWF Finland, International Fund's for Animal Welfare Emergency Relief Team, Sea Alarm, Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals.
ELF-i naftareostuse pstefondi on praeguseks laekunud umbes 300 000 krooni, mida kasutatakse esmakulude katteks.
Hukatuse ulatust seni ei teata, sest pidevalt juab kaldale uusi reostunud linde.
Esialgu on tdel vabatahtlikke piisavalt; need, kes soovivad edaspidi abi osutada, viksid endast teada anda Eestimaa Looduse Fondi aadressil elf@elfond.ee. Keskkonnaministeerium paneb inimestele sdamele, et kui leiate veel mne reostusallika vi surnud ning mrdunud linde, siis teatage sellest kohe keskkonnainspektsiooni lhinumbrile 1313.
KM/ELF


LHIDALT

Looduspildid vistlusele!

jlind
Sven Zaceki fotovistlusel Looduse Aasta Foto 2005 ldarvestuses loomapiltide kategoorias ra mrgitud t.
Taas on vimalus saata oma parimad lesvtted vistlusele. Looduse Omnibuss ja Nordea pank on kuulutanud vlja Eesti suurima fotovistluse "Looduse aasta foto 2006". Tingimused on vljas Looduse Omnibussi kodulehekljel www.looduseomnibuss.ee/ Vistlustd tuleks postitada hiljemalt 27. mrtsil 2006.
Looduse Omnibuss


Kotka pilgul, hundi kurgust

Tartu keskkonnahariduse keskus kutsub huvilisi 9. veebruaril kell 18 oma saalis Kompanii 10 peetavale tasuta ritusele, kus tutvustatakse uut raamatut "Linnulennul mda Emajge" ja heliplaati "Helipilte Alam-Pedjalt". Esinevad Arne Ader ja Veljo Runnel.
Tartu keskkonnahariduse keskus


Mine riigimetsa

Mida saab teha riigimetsas? Kellele ei sobi omapead uitamine, see leiab vahest mne huvitava rituse RMK 2006. aasta metsasbra kalendrist, mis asub Interneti-aadressil www.rmk.ee. Jrgmine matk leiab aset juba reedel, 10. veebruaril Vllamel.
RMK


Liigikaitse nitus

4.-28. veebruarini saab Tartu likooli botaanikaaias nha nitust, mis annab levaate Eesti liigikaitse ajaloost ja hetkeseisust. Suurema osa vljapanekust vtavad enda alla aga kaitstavaid liike tutvustavad fototahvlid koos lhiinfoga, autorite seas on tuntud loodusfotograafid Jaanus Jrva, Mati Kose ja Ingmar Muusikus. Lhem info: www.teec.ee
Tartu keskkonnahariduse keskus


JUUBILAR

Rein Veskime 70

-
6. veebruaril sai 70-aastaseks teadusajakirjanik Rein Veskime, kes on olnud ajakirja Horisont reaalteaduste toimetaja 1967. aastast ehk ajakirja algusest peale. Kllap aitab just teadusajakirjandusega, aga ka vistlustantsu ja muude hobidega tegelemine psida Reinul endiselt uudishimulik ja reibas.
hel Eesti kige kauaaegsemal teadusajakirjanikul on peale ajakirja Horisont sadade numbrite ja mitmete varasemate raamatute ette nidata ka neli suureprast aimeraamatut sarjast "Universum". Seni viimane, "Universum valguses ja vihmas", ilmus mdunud aasta lpul. Sellest Eesti klimatoloogide ja atmosfrifsikute histna valminud levaatest saab aimu atmosfrist, pikesekiirgusest, ilmast ja kliimast, niteks atmosfri koostisest ja ehitusest, huvooludest, elektrist hus, helkivatest pilvedest, osooniaukudest ning optikanhtustest taevas.
Loodusajakiri

raamatu kaas

RAJA TAGANT

Kampaania HI-viiruse vastu annab lootust

Esimest korda on leitud usaldusvrseid tendeid, et Luna-Aafrika riikides mllavale AIDSi-epideemiale on vimalik piiri panna. Nimelt on Zimbabwes nnestunud ennetusprogrammide abiga vhendada HI-viirusesse nakatunute osakaalu elanikkonnast 2,5%. Nakatumist on aidanud vhendada selgitust, mille tulemusena on inimesed muutunud ettevaatlikumaks juhuslike seksuaalvahekordade suhtes ja ka kondoomide kasutamine on mnevrra sagenenud.
Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on Aafrikas HI-viirusesse nakatunud juba umbes 25 miljonit inimest ja seega on lbimurret ennetusts oodatud pikisilmi.
Nature


Rotid nuusutavad stereos

India teadlased leidsid, et rottide vime teha lhnaallika suund kindlaks nuusutamise teel on vrreldav ruumilise kuulmise phimttega. Samamoodi kui krvad leiavad heliallika, on ka nina puhul vaja mlemat sret, mis ilmselt annavad ajusse veidi erisuguseid signaale.
Rotid petati vett saama kraanist, mis asus samas suunas, kust lasti puuri lhnaaineid. Janustel rottidel kulus otsustamisele vaid 50 millisekundit ja eri lhnade puhul otsustasid nad igesti vhemalt 80% juhtudest. Niipea aga, kui ks sre kaeti kinni, ei suutnud rotid enam lhna suunda eristada. Et roti srmed paiknevad teineteisest vaid paari millimeetri kaugusel, paneb imestama tpsus, millega haisterakud peavad lhnale reageerima.
Nature


Nriline ennustas ameeriklastele pikka talve

Punxsutawney linnakeses Pennsylvania osariigis "ennustas" Punxsutawney Phil`iks kutsutav metsmiseja veel kuut ndalat talveilma. Linnaametniku abiga nnestus nrilisel nha oma varju, see aga pidavat olema kindel mrk kestvast talvest. Sel moel saadud ennustusi on les kirjutatud 1887. aastast alates ja ennustamispev meelitab alati kohale rohkesti turiste ning huvilisi. Meteoroloogide snul pole miseja siiski kuigi usaldatav ennustaja, igus on tal olnud vaid 39% juhtudest.
National Geographic


LIKOMMENTAAR

le 3000 merelinnu on juba leitud surnult ja lppu ei paista tulevat. Paraku nivad snged ennustused 5000-6000 ohvrist nd vga realistlikud. Selles valguses on omajagu veider, kuidas endiselt rgitakse Flawlessi "tekile sattunud" 1,5 tonnist kttelist. Nib selge, et nii suure reostuse tekkeks on vaja leket suurusjrgus mitukmmend tonni, seda enam, et kaheksa tonni on juba les korjatud ja rand pole kaugeltki puhas.

joonistus
Laevast pole abi, kui me nnetust thelegi ei pane. Joonistus: Ott Luuk

Uus litrjelaev on nd katsetamisjrku judnud. Oleks mberehitus lpetatud kuu aega varem poleks ikka mingisugust kasu olnud. Niisama hsti kui olematu seiressteemi tttu ei leitud li enne, kui see oli judnud randa triivida. Otseselt trjetehnikasse investeerida nib olevat mttetu, kuni me ei suuda operatiivselt reostust avastada. Loodetavasti saab seirevimekus prioriteediks, sest nuetekohasest litrjelaevastikust on kasu vaid siis, kui me teame, kuhu neid saata - enne kui on hilja.
Nagu ikka, on katastroofi mber alanud tsine poliitiline veesogamine ja tolmukeerutamine. Tahaks loota, et kigist sdistustest, toolikigutamistest ja suurtest snadest lpuks ka midagi kasulikku tuleb. Eesktt on arutelu vrt lifondi kava. Loodetavasti ei lasta naftafirmadel endale phe istuda ja hel vi teisel moel ikkagi pannakse potentsiaalsed reostajad keskkonnariskide eest vastutama. Arvestades, et Lnemerel liigub pevas paarsada naftatankerit, ei saa me jda lootma, et jrgmist nnetust ei tule. Kindlasti juhtub see jlle, ise ksimus on, kas me suudame siis reostusele kiiresti piiri panna vi laseme ndsas teadmatuses jlle lilaikudel rannale purjetada.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012