UUDISTAJA
14. veebruar 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Veebruari Eesti Loodus: lendorav, saaremaa sõrmkäpp ja valged pohlad


Kaaneloos tutvustab Uudo Timm üht meie metsade haruldasemat närilist, kellest 15 aastat tagasi sai ühtlasi Eestimaa looduse fondi vapiloom. Tema käekäik Eestis sõltub eeskätt inimese tegevusest: metsaraied ohustavad elupaigaks sobivaid vanu metsi ning kaitsealused elupaigad kipuvad jääma isoleerituks. Sugulusristumist väldib loomade laiem liikumine, ent raielanke ja puudeta alasid nad väldivad - seega tuleb lendorava kodupiirkondade vahele jätta metsaseid ühenduskoridore.
Tarmo Pikner kirjutab oma leitud ja kirjeldatud saaremaa sõrmkäpast, mille liigimäärang avaldati mullu detsembris Belgia loodusteaduslikus ajakirjas. Senistel andmetel kasvab see maailma jaoks uus liik vaid Lääne-Saaremaa niitudel.
Veebruari Eesti Loodusest saab lugeda ka biokeemilistest põhjustest, miks vahel taimepigmentide puudumise tõttu marjad või õied valgeks jäävad; Tallinna piires avanevatest allikatest, Rabivere maastikukaitsealast Lõuna-Harjumaal, intervjuud vee-elustiku uurija Nikolai Laanetuga, kontroll(piiri)joone kaardistamisest Petserimaal 1949. aastal ning artikleid mitmetel teistelgi teemadel.
Ajakiri Eesti Loodus


Loodusajakirjad koju kätte:




SIIT JA SEALT

---

Aeg otsida kevade märke

Foto: Ott Luuk

Nagu juba mitmel eelmisel aastal, kutsub loodusharidusprojekt "Tere, Kevad!" lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima. "Tere, Kevad!" eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed fikseerivad nende ilmumise kuupäeva (lindude laul ja taimede õitsema hakkamine näiteks) ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva vormi kaudu andmebaasi. Kevade edenemist Eesti eri piirkondades saab jälgida projekti veebiküljelt tabelite ja kaartide kujul.
Osalema on oodatud kõigi koolide 1. - 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevus algab 27. veebruaril.
Õpetajad saavad gruppe projektis osalemiseks registreerida veebilehel tere.kevad.edu.ee viida 'Registreerumine' kaudu, seda tuleks teha hiljemalt 24. veebruariks.
Eelmisel aastal avastasid üheskoos kevadet umbes 4000 õpilast 160-st koolist. "Tere, Kevad!" 2006 saab teoks Tiigrihüppe sihtasutuse ning keskkonnainvesteeringute keskuse toel.
Lisateavet ja kevade edenemist saab vaadata veebiaadressilt tere.kevad.edu.ee
Viktor Muuli, "Tere, Kevad!" projektijuht


Ole sõbrapäeval sõbraks oma südamele

Maailma südame föderatsioon (WHF - World Heart Federation) algatab täna, sõbrapäeval, ülemaailmse naiste südame tervise kampaania Go Red for Women, mis kestab aasta lõpuni.
Südamehaigustesse sureb maailmas igal aastal rohkem naisi kui kõigi vähitüüpide, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tõttu kokku. Just seepärast käivitas Ameerika südame assotsiatsioon (AHA - American Heart Association) 2004. aastal algatuse Go Red for Women. Kampaania nime võiks tõlkida kui soovitust käia punases või muutuda punaseks. Just see julge värv arvati sobivaimaks, et pöörata tähelepanu naiste terviseriskidele. WHF ülemaailmse aktsiooni üritusi korraldatakse 26 riigis.
Lähemat infot leiab huviline võrgupaigast goredforwomen.org.
AHA


Ameerika toidu- ja ravimiamet salgab elavhõbedaohtu

USA looduskaitsjad alustasid protestiaktsiooni riigi toidu- ja ravimiameti FDA vastu, mis ei tahtvat täita oma põhiülesannet: kaitsta toidu ohutust. Tõsine süüdistus rajaneb faktil, et FDA ei nõua meretoidu varustamist märgistega, mis hoiataksid saadusest tuleneva elavhõbedaohu eest.
Aluse sellisele nõudele annab nn. California seadus, mille kohaselt peavad sellised sildid rippuma meresaadusi müüvates poodides. Sisuline põhjus on aga muidugi USA teiselt riigiasutuselt, keskkonnakaitseagentuurilt U.S.EPA pärinev ehmatav info, et iga kuuenda raseda ameeriklanna veres on veel sündimata beebile ohtlikus koguses elavhõbedat. Paraku on just söödavad mereannid üks põhilisi allikaid, kust elavhõbe inimorganismi satub.
Ameerika looduskaitsjate kinnitusel on seetõttu lausa küüniline FDA asumine kalatööstuse poolele, mis samuti püüab vältida hoiatussiltide riputamist mereannipoodidesse.
Care2/Loodusajakiri



Vali muusika suurendab ecstasy mõju

Joonistus: Ott Luuk

Ajakirja BMC Neuroscience veebruarinumbris on avaldatud Itaalia teadlaste uurimus, mille kohaselt pikendab ööklubides mängitav vali muusika ecstasy toimet kuni viis päeva.
Vähemalt juhtus nii katsealuste rottidega, kellele süstiti teatav kogus 3,4-metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ehk ecstasy't ja mängiti neile nn. valget müra, teatud sagedusel heli, mis on iseloomulik mitmetele elektronmuusika tüüpidele. Heli valjus oli 95 detsibelli - just see helitugevus on Itaalia ööklubimuusika lubatud ülempiir. Madala MDMA doosi puhul tekkis ajuaktiivsuse langus vaid helimõjutusega loomadel. Suure MDMA doosi puhul kadus "mõnuaine" toime helistimulatsioonita loomadel päeva jooksul pärast manustamist; "ööklubirottide" aju oli seevastu loid kuni viis ööpäeva.
AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

---

Eesti keskkonna krimikroonika

Keskkonnainspektsioon on teinud eelmisest aastast järgnevad kokkuvõtted: registreeriti 5312 keskkonnaalast õigusrikkumist, 3005 süüdlast trahviti kokku 4 716 350 krooni ulatuses. Keskkonnale tekitatud kahju hinnatakse olevat 18 319 669 krooni. Kiire arvutus näitab, et trahvisumma on keskmiselt veidi üle 1500 krooni kurikaela kohta, mis ei tundu just ülearu suur.

Õigusrikkumiste hulga poolest moodustasid esikolmiku kalapüük, metsandus ja jäätmemajandus, nii juba aastaid. Niigi ohtralt kuritarvitatud ressursside jätkuval varastamisel ja raiskamisel ei saa olla õigustust. Välismaalastele tutvustatakse Eestit sageli kui rikka looduspärandiga maad. Kurb, et me ei ole siiani suutnud neid väärtusi selgitada oma riigi kodanikele. Kui suure trahvikviitungi peaksid järgmised põlvkonnad meile esitama oma elukeskkonna lagastamise eest?
Positiivse noodina tuleb märkida, et vähemalt probleemi sümptomite ravil on saavutatud edu - nii rikkumiste üldarv kui kahjusumma on võrreldes eelmise aastaga märgatavalt vähenenud, eriti metsaraietes. Paraku ei ole eelmiste aastate ebaseaduslikele raielankidele peale võsa veel suurt midagi jõudnud kasvada… Aeg näitab, kas selleks ajaks, kui neile parajad paberipuud sirgunud on, oleme targemaks saanud.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---