Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. veebruar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Veebruari Eesti Loodus: lendorav, saaremaa srmkpp ja valged pohlad

kaanepilt
Kaaneloos tutvustab Uudo Timm ht meie metsade haruldasemat nrilist, kellest 15 aastat tagasi sai htlasi Eestimaa looduse fondi vapiloom. Tema kekik Eestis sltub eesktt inimese tegevusest: metsaraied ohustavad elupaigaks sobivaid vanu metsi ning kaitsealused elupaigad kipuvad jma isoleerituks. Sugulusristumist vldib loomade laiem liikumine, ent raielanke ja puudeta alasid nad vldivad - seega tuleb lendorava kodupiirkondade vahele jtta metsaseid henduskoridore.
Tarmo Pikner kirjutab oma leitud ja kirjeldatud saaremaa srmkpast, mille liigimrang avaldati mullu detsembris Belgia loodusteaduslikus ajakirjas. Senistel andmetel kasvab see maailma jaoks uus liik vaid Lne-Saaremaa niitudel.
Veebruari Eesti Loodusest saab lugeda ka biokeemilistest phjustest, miks vahel taimepigmentide puudumise tttu marjad vi ied valgeks jvad; Tallinna piires avanevatest allikatest, Rabivere maastikukaitsealast Luna-Harjumaal, intervjuud vee-elustiku uurija Nikolai Laanetuga, kontroll(piiri)joone kaardistamisest Petserimaal 1949. aastal ning artikleid mitmetel teistelgi teemadel.
Ajakiri Eesti Loodus


Loodusajakirjad koju ktte:




SIIT JA SEALT


Aeg otsida kevade mrke

kevadine pilt Foto: Ott Luuk

Nagu juba mitmel eelmisel aastal, kutsub loodusharidusprojekt "Tere, Kevad!" lapsi koos petajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima. "Tere, Kevad!" eesmrgiks on lhendada lapsi loodusele ning petada neid ja ka nende vanemaid mrkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise kigus pivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed fikseerivad nende ilmumise kuupeva (lindude laul ja taimede itsema hakkamine niteks) ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva vormi kaudu andmebaasi. Kevade edenemist Eesti eri piirkondades saab jlgida projekti veebikljelt tabelite ja kaartide kujul.
Osalema on oodatud kigi koolide 1. - 9. klasside pilased ning lasteaedade vanemate rhmade lapsed koos petajatega. Projekti tegevus algab 27. veebruaril.
petajad saavad gruppe projektis osalemiseks registreerida veebilehel tere.kevad.edu.ee viida 'Registreerumine' kaudu, seda tuleks teha hiljemalt 24. veebruariks.
Eelmisel aastal avastasid heskoos kevadet umbes 4000 pilast 160-st koolist. "Tere, Kevad!" 2006 saab teoks Tiigrihppe sihtasutuse ning keskkonnainvesteeringute keskuse toel.
Lisateavet ja kevade edenemist saab vaadata veebiaadressilt tere.kevad.edu.ee
Viktor Muuli, "Tere, Kevad!" projektijuht


Ole sbrapeval sbraks oma sdamele

Maailma sdame fderatsioon (WHF - World Heart Federation) algatab tna, sbrapeval, lemaailmse naiste sdame tervise kampaania Go Red for Women, mis kestab aasta lpuni.
Sdamehaigustesse sureb maailmas igal aastal rohkem naisi kui kigi vhitpide, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tttu kokku. Just seeprast kivitas Ameerika sdame assotsiatsioon (AHA - American Heart Association) 2004. aastal algatuse Go Red for Women. Kampaania nime viks tlkida kui soovitust kia punases vi muutuda punaseks. Just see julge vrv arvati sobivaimaks, et prata thelepanu naiste terviseriskidele. WHF lemaailmse aktsiooni ritusi korraldatakse 26 riigis.
Lhemat infot leiab huviline vrgupaigast goredforwomen.org.
AHA


Ameerika toidu- ja ravimiamet salgab elavhbedaohtu

USA looduskaitsjad alustasid protestiaktsiooni riigi toidu- ja ravimiameti FDA vastu, mis ei tahtvat tita oma philesannet: kaitsta toidu ohutust. Tsine sdistus rajaneb faktil, et FDA ei nua meretoidu varustamist mrgistega, mis hoiataksid saadusest tuleneva elavhbedaohu eest.
Aluse sellisele nudele annab nn. California seadus, mille kohaselt peavad sellised sildid rippuma meresaadusi mvates poodides. Sisuline phjus on aga muidugi USA teiselt riigiasutuselt, keskkonnakaitseagentuurilt U.S.EPA prinev ehmatav info, et iga kuuenda raseda ameeriklanna veres on veel sndimata beebile ohtlikus koguses elavhbedat. Paraku on just sdavad mereannid ks philisi allikaid, kust elavhbe inimorganismi satub.
Ameerika looduskaitsjate kinnitusel on seetttu lausa kniline FDA asumine kalatstuse poolele, mis samuti pab vltida hoiatussiltide riputamist mereannipoodidesse.
Care2/Loodusajakiri



Vali muusika suurendab ecstasy mju

klubirotid Joonistus: Ott Luuk

Ajakirja BMC Neuroscience veebruarinumbris on avaldatud Itaalia teadlaste uurimus, mille kohaselt pikendab klubides mngitav vali muusika ecstasy toimet kuni viis peva.
Vhemalt juhtus nii katsealuste rottidega, kellele sstiti teatav kogus 3,4-metleendioksmetamfetamiini (MDMA) ehk ecstasy't ja mngiti neile nn. valget mra, teatud sagedusel heli, mis on iseloomulik mitmetele elektronmuusika tpidele. Heli valjus oli 95 detsibelli - just see helitugevus on Itaalia klubimuusika lubatud lempiir. Madala MDMA doosi puhul tekkis ajuaktiivsuse langus vaid helimjutusega loomadel. Suure MDMA doosi puhul kadus "mnuaine" toime helistimulatsioonita loomadel peva jooksul prast manustamist; "klubirottide" aju oli seevastu loid kuni viis peva.
AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Eesti keskkonna krimikroonika

Keskkonnainspektsioon on teinud eelmisest aastast jrgnevad kokkuvtted: registreeriti 5312 keskkonnaalast igusrikkumist, 3005 sdlast trahviti kokku 4 716 350 krooni ulatuses. Keskkonnale tekitatud kahju hinnatakse olevat 18 319 669 krooni. Kiire arvutus nitab, et trahvisumma on keskmiselt veidi le 1500 krooni kurikaela kohta, mis ei tundu just learu suur.

igusrikkumiste hulga poolest moodustasid esikolmiku kalapk, metsandus ja jtmemajandus, nii juba aastaid. Niigi ohtralt kuritarvitatud ressursside jtkuval varastamisel ja raiskamisel ei saa olla igustust. Vlismaalastele tutvustatakse Eestit sageli kui rikka loodusprandiga maad. Kurb, et me ei ole siiani suutnud neid vrtusi selgitada oma riigi kodanikele. Kui suure trahvikviitungi peaksid jrgmised plvkonnad meile esitama oma elukeskkonna lagastamise eest?
Positiivse noodina tuleb mrkida, et vhemalt probleemi smptomite ravil on saavutatud edu - nii rikkumiste ldarv kui kahjusumma on vrreldes eelmise aastaga mrgatavalt vhenenud, eriti metsaraietes. Paraku ei ole eelmiste aastate ebaseaduslikele raielankidele peale vsa veel suurt midagi judnud kasvada Aeg nitab, kas selleks ajaks, kui neile parajad paberipuud sirgunud on, oleme targemaks saanud.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012