Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. veebruar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Lugemis- ja vaatamisrmu Loodusest

kaanepilt
Vrskelt ilmunud ajakirjas kirjutab Madli Zobel Robert Oetjenist - Ameerikas sndinud ja kasvanud mehest, kes ihu ja hingega veab Paluphja looduskooli algatust. Ingmar Muusikus ja Juhani Pttsepp jtkasid jalgsirnnakut lbi Eesti. 14. jaanuaril Tapa raudteejaamast alanud retkel kogetu muljeid tasub lugeda juba Looduse veergudelt.
Veebruarinumber ei pse mda lireostusest, veel on juttu loodushoidlikust pesupesemisest, olevustest kaeluskotkast raisamatjani ning paljust muustki.
Nagu viimasel ajal loodusajakirjadel tavaks, pakub Loodus lugemist ja silmarmu loodusfotost huvitatutele. Jaanus Jrva kis pildistamas otimaal, Sven Zacek petab, kuidas kodumaist talve lbi kaamerasilma uudistada ja kesklaotuselt leiate rohkem arhitektuurifotograafina tuntud Arne Maasiku vsangemuse.
Loodust sirvinud Ott Luuk


Loodusajakirjad koju ktte:




KODUMAALT


Geoloogilised retked Eestis

22. veebruaril kell 16 esitletakse Tallinna tehnikalikooli (TT) energeetikamajas 15-minutilist ppefilmi ja 32-lehekljelist raamatukest "Eesti kivistisi". Tartus tutvustati neid llitisi eelmisel kolmapeval.
Tegemist on esimese jrjega eesti ja soome keeles ilmuvast sarjast "Geoloogilised retked Eestis", millega soovitakse tutvustada Eesti geoloogilisi vaatamisvrsusi laiemale huviliste ringile. Vljaanded valmivad Interreg IIIA projekti "Geoturismi arendamine Eestis ja Soomes: ppides tundma Maa minevikku" raames. Projekti juhtpartner on MT Geoguide Baltoscandia, partnerid TT geoloogia instituut ja Turu likool, kaasfinantseerijad keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti siseministeerium, mitmed Soome omavalitsused ja eraiguslikud organisatsioonid. Videofilm ja raamatuke valmisid projektipartnerite koosts Tartu likooli (T) geoloogia instituudi ja T loodusmuuseumiga.
T


Lumememmed kliimamuutuste vastu

lumememm Joonistus: Ott Luuk

Eesti Roheline Liikumine korraldab vastlapeval, 28. veebruaril 2006 hletu protestikampaania "Lumememmed kliimamuutuste vastu", mille siht on teadvustada kliimamuutusi. ritus on rahvusvaheline. Kampaania algatus prineb keskkonnaorganisatsioonide vrgustikult Friends of the Earth Europe (Maa sbrad).
Kliimamuutused toovad Eestis kaasa talvede soojenemise, nii on ohtu sattunud ka meie igiomane tava teha lumememmesid. Kampaanias saavad kaasa la kik soovijad: tulge oma sprade, t- vi koolikaaslastega vastlapeval loodusesse, mnda linnaparki vi rahvarohkesse paika ning ehitage kaks-kolm lumememme. Tpsemad juhised leiate veebilehelt www.roheline.ee. Osalemisest palun teada anda Kadri Koppelile (kadrikoppel@hotmail.com, 5225181).
Kampaania, mis juhib thelepanu kliimamuutustele, on juba traditsiooniline ritus. Mullu korraldati see niteks Soomes ja Venemaal, sel aastal hinevad teiste riikidega ka Ungari ja Eesti. Kampaania on ajastatud Kyoto protokolli justumise kuupevaks - 16. veebruariks. Tnavu mdus Kyoto rahvusvahelise kliimamuutuste vltimise protokolli justumisest aasta. Kliimamuutusi phjustab eesktt fossiilsete ktuste pletamine ja ha suurenev energiatarbimine.
Maie Kiisel, ERL


LAIAST MAAILMAST


20 aastat hiljem: Valgevene seened on ikka veel radioaktiivsed

seenepilt Foto: Ott Luuk

Kaks aastakmmet prast Ternobli tuumaelektrijaama katastroofi tulevad Lne-Venemaa ja Valgevene metsadest Moskva turgudele radioaktiivsed saadused: 2005. aastal konfiskeeriti 830 kg seeni ja marju. Tsi, kogused on vhenenud: 2004. aastal oli neid 986 kg, 2003. aastal tonni, aastal 2002 kolme tonni ja 2001 poolteise tonni ringis. Philiselt on need toidukaubad olnud prit Ternobli plahvatusest mjustatud piirkondadest. Veel paar aastat tagasi tuli ette juhtumeid, mil poodidest vis leida isegi radioaktiivset liha. Nd on sellised leiud jnud nneks haruldaseks.
REDFiles


Head uudised amuuri leopardile

Venemaa Kaug-Ida torujuhtme ehituse jrelevalveagentuuri palgatud 14-liikmeline ekspertiisikomisjon leidis, et on lubamatu rajada toru terminali Amuuri lahte Perevoznajasse Vladivostoki lhedal.
Agentuur toetas komisjoniliikmete mrava enamuse arvamust ning Transneftil ei j muud le, kui otsida sadamale uus asukoht. Ekspertide t tuli reageeringuna suurele rahvusvahelisele protestikampaaniale. Looduskaitsjate kinnitusel oleks naftatoru ja sadama ehitus seadnud veel suuremasse ohtu niigi katastroofilises seisus amuuri leopardi, keda mned asjatundjad peavad lausa maailma enim ohustatud kiskjaks. Samuti saanuksid kahjustada piirkonna unikaalsed metsad ja Edela-Primorje vrtuslikud kossteemid.
ALTA/Tigris Foundation


Norralased vravad lhinokkhanede pesitsusedu

hani Foto: Internet

Hollandi koloogiaprofessori Marcel Klaasseni kinnitusel on kiiresti vaja rahvusvahelist kaitsekampaaniat sstmaks lhinokkhanesid Norra talupidajate survest.
Jutt on kahes asurkonnas - Islandil ja Grnimaal ning Teravmgedel - elava liigi Teravmgede-populatsioonist, mis talvitub Taanis, Belgias ja Hollandis ning teeb kevadrndel toitumispeatuse Vesterleni saartel Phja-Norras. Tnu kaitsemeetmetele on lhinokkhanede koguarv viimase paarikmne aastaga peaaegu kahekordistunud: 1980. aastate 23 000-30 000lt 45 000ni. Samal ajal on hanede looduslikud toitumispaigad suures osas kadunud ning ha enam tiivulisi vtab kosutust talunike maadel. Hanekahjustuste vltimiseks on vesterlenlastel tavaks linde peletada. Klaasseni uurimused nitavad, et selline teguviis tingib lindude, eriti kogenematute noorlindude kehva kehalise seisundi, see omakorda kahandab pesitsusedukust ja suurendab suvist suremust.
BES


Krnkonnad sirutavad jalgu

Austraaliasse 70 aasta eest sisse toodud aaga (Bufo marinus) on muutunud ha svenevaks nuhtluseks. Looduskaitsjate meelehrmiks levib ta ha kiiremini. Hiljuti leidsid teadlased, et aagad on sna otseses mttes endale veerandi vrra pikemad jalad kasvatanud ja liiguvad kuni viis korda kiiremini, kui algselt sisse toodud loomad. Vrdlus muuseumieksemplaridega kinnitas hmmastava kiirusega - vaid 60 aastaga toimunud evolutsiooni.
Aaga, kes kahjurmardikate asemel gib valimatult kohaliku fauna isendeid, on praeguseks vimeline ga lbi "kihutama" kuni 1,8 km.
Nature


Taskutelefon juhatab slalomisti

Taliolmpiaga hel ajal samuti Torinos aset leidval innovatsiooninitusel Experimenta esitletakse teiste leiutiste seas ka kolmanda plvkonna mobiiltelefoniarendusi ja -rakendusi, mis teevad elu mnusamaks nii suusarajal liikujail kui ka neil, kes raja krval.
Muu hulgas kontrollib ssteem suusataja tervislikku seisundit, mrab tema asukoha ning annab vajaduse korral need andmed edasi kaaslastele; htlasi juhatab ktte mbruskonna pnevamad paigad ja kitvamad ritused. Samuti saab uudistenljas suusataja tellida huvipakkuvaid sidussnumeid. Sidepidamisvimaluste paranemine omaste ja lhedastega on lausa enesestmistetav.
Cordis


KIIRKOMMENTAAR

Gripihirmust

Kevad on kohe ukse ees ja nagu ikka, toob ta kaasa rndlinnud ja klmetushaiguste laine. Aga kas sel aastal tuleb hariliku kha-nohu asemel linnugripp? Teadlased on mures, et H5N1 viirus vib ennast Euroopas metsikute lindude hulgas psivalt sisse seada ja alles eile kohtusid Brsselis Euroopa Liidu pllumajandusministrid, et arutada vimalikke reaktsioone sellele ohule. Paljud uurimisrhmad on kiiruga asunud seda viirust pingsalt uurima ja uusi tulemusi saadakse lausa iga ndal.
Kik see koos inimeste ldise teadmatusega on loomulikult vesi meedia veskile. Nagu ikka, kiputakse kehvakestki uudist katastroofiks dramatiseerima. Iga luik ja part, kes oma elutee mingil phjusel lpetanud on, ratab naeruvrsuseni thelepanu. Tundub, nagu oleksime juba he jalaga hauas: linnud on ju siiapoole teel, kik tbised ja H5N1 vaid ksikute mutatsioonide kaugusel inimeselt inimesele levivast vormist. Loomulikult pole vimatu, et 1918. aasta epideemia kordub, aga arutult hirmu klvates selle vastu kll ei saa.
Kihlveos paneksin raha kll pigem selle peale, et kevadel nuuskame ja khime nagu eelmistelgi aastatel, aga linnugripp jb esialgu pigem kanakasvatajate mureks.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012