Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. veebruar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Lugemis- ja vaatamisrõõmu Loodusest

kaanepilt
Värskelt ilmunud ajakirjas kirjutab Madli Zobel Robert Oetjenist - Ameerikas sündinud ja kasvanud mehest, kes ihu ja hingega veab Palupõhja looduskooli algatust. Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp jätkasid jalgsirännakut läbi Eesti. 14. jaanuaril Tapa raudteejaamast alanud retkel kogetu muljeid tasub lugeda juba Looduse veergudelt.
Veebruarinumber ei pääse mööda õlireostusest, veel on juttu loodushoidlikust pesupesemisest, olevustest kaeluskotkast raisamatjani ning paljust muustki.
Nagu viimasel ajal loodusajakirjadel tavaks, pakub Loodus lugemist ja silmarõõmu loodusfotost huvitatutele. Jaanus Järva käis pildistamas Šotimaal, Sven Zacek õpetab, kuidas kodumaist talve läbi kaamerasilma uudistada ja kesklaotuselt leiate rohkem arhitektuurifotograafina tuntud Arne Maasiku võsanägemuse.
Loodust sirvinud Ott Luuk


Loodusajakirjad koju kätte:




KODUMAALT


Geoloogilised retked Eestis

22. veebruaril kell 16 esitletakse Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) energeetikamajas 15-minutilist õppefilmi ja 32-leheküljelist raamatukest "Eesti kivistisi". Tartus tutvustati neid üllitisi eelmisel kolmapäeval.
Tegemist on esimese järjega eesti ja soome keeles ilmuvast sarjast "Geoloogilised retked Eestis", millega soovitakse tutvustada Eesti geoloogilisi vaatamisväärsusi laiemale huviliste ringile. Väljaanded valmivad Interreg IIIA projekti "Geoturismi arendamine Eestis ja Soomes: õppides tundma Maa minevikku" raames. Projekti juhtpartner on MTÜ Geoguide Baltoscandia, partnerid TTÜ geoloogia instituut ja Turu ülikool, kaasfinantseerijad keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti siseministeerium, mitmed Soome omavalitsused ja eraõiguslikud organisatsioonid. Videofilm ja raamatuke valmisid projektipartnerite koostöös Tartu ülikooli (TÜ) geoloogia instituudi ja TÜ loodusmuuseumiga.



Lumememmed kliimamuutuste vastu

lumememm Joonistus: Ott Luuk

Eesti Roheline Liikumine korraldab vastlapäeval, 28. veebruaril 2006 hääletu protestikampaania "Lumememmed kliimamuutuste vastu", mille siht on teadvustada kliimamuutusi. Üritus on rahvusvaheline. Kampaania algatus pärineb keskkonnaorganisatsioonide võrgustikult Friends of the Earth Europe (Maa sõbrad).
Kliimamuutused toovad Eestis kaasa talvede soojenemise, nii on ohtu sattunud ka meie igiomane tava teha lumememmesid. Kampaanias saavad kaasa lüüa kõik soovijad: tulge oma sõprade, töö- või koolikaaslastega vastlapäeval loodusesse, mõnda linnaparki või rahvarohkesse paika ning ehitage kaks-kolm lumememme. Täpsemad juhised leiate veebilehelt www.roheline.ee. Osalemisest palun teada anda Kadri Koppelile (kadrikoppel@hotmail.com, 5225181).
Kampaania, mis juhib tähelepanu kliimamuutustele, on juba traditsiooniline üritus. Mullu korraldati see näiteks Soomes ja Venemaal, sel aastal ühinevad teiste riikidega ka Ungari ja Eesti. Kampaania on ajastatud Kyoto protokolli jõustumise kuupäevaks - 16. veebruariks. Tänavu möödus Kyoto rahvusvahelise kliimamuutuste vältimise protokolli jõustumisest aasta. Kliimamuutusi põhjustab eeskätt fossiilsete kütuste põletamine ja üha suurenev energiatarbimine.
Maie Kiisel, ERL


LAIAST MAAILMAST


20 aastat hiljem: Valgevene seened on ikka veel radioaktiivsed

seenepilt Foto: Ott Luuk

Kaks aastakümmet pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofi tulevad Lääne-Venemaa ja Valgevene metsadest Moskva turgudele radioaktiivsed saadused: 2005. aastal konfiskeeriti 830 kg seeni ja marju. Tõsi, kogused on vähenenud: 2004. aastal oli neid 986 kg, 2003. aastal tonni, aastal 2002 kolme tonni ja 2001 poolteise tonni ringis. Põhiliselt on need toidukaubad olnud pärit Tšernobõli plahvatusest mõjustatud piirkondadest. Veel paar aastat tagasi tuli ette juhtumeid, mil poodidest võis leida isegi radioaktiivset liha. Nüüd on sellised leiud jäänud õnneks haruldaseks.
REDFiles


Head uudised amuuri leopardile

Venemaa Kaug-Ida torujuhtme ehituse järelevalveagentuuri palgatud 14-liikmeline ekspertiisikomisjon leidis, et on lubamatu rajada toru terminali Amuuri lahte Perevoznajasse Vladivostoki lähedal.
Agentuur toetas komisjoniliikmete määrava enamuse arvamust ning Transneftil ei jää muud üle, kui otsida sadamale uus asukoht. Ekspertide töö tuli reageeringuna suurele rahvusvahelisele protestikampaaniale. Looduskaitsjate kinnitusel oleks naftatoru ja sadama ehitus seadnud veel suuremasse ohtu niigi katastroofilises seisus amuuri leopardi, keda mõned asjatundjad peavad lausa maailma enim ohustatud kiskjaks. Samuti saanuksid kahjustada piirkonna unikaalsed metsad ja Edela-Primorje väärtuslikud ökosüsteemid.
ALTA/Tigris Foundation


Norralased vääravad lühinokkhanede pesitsusedu

hani Foto: Internet

Hollandi ökoloogiaprofessori Marcel Klaasseni kinnitusel on kiiresti vaja rahvusvahelist kaitsekampaaniat säästmaks lühinokkhanesid Norra talupidajate survest.
Jutt on kahes asurkonnas - Islandil ja Gröönimaal ning Teravmägedel - elava liigi Teravmägede-populatsioonist, mis talvitub Taanis, Belgias ja Hollandis ning teeb kevadrändel toitumispeatuse Vesteråleni saartel Põhja-Norras. Tänu kaitsemeetmetele on lühinokkhanede koguarv viimase paarikümne aastaga peaaegu kahekordistunud: 1980. aastate 23 000-30 000lt 45 000ni. Samal ajal on hanede looduslikud toitumispaigad suures osas kadunud ning üha enam tiivulisi võtab kosutust talunike maadel. Hanekahjustuste vältimiseks on vesterålenlastel tavaks linde peletada. Klaasseni uurimused näitavad, et selline teguviis tingib lindude, eriti kogenematute noorlindude kehva kehalise seisundi, see omakorda kahandab pesitsusedukust ja suurendab suvist suremust.
BES


Kärnkonnad sirutavad jalgu

Austraaliasse 70 aasta eest sisse toodud aaga (Bufo marinus) on muutunud üha süvenevaks nuhtluseks. Looduskaitsjate meelehärmiks levib ta üha kiiremini. Hiljuti leidsid teadlased, et aagad on sõna otseses mõttes endale veerandi võrra pikemad jalad kasvatanud ja liiguvad kuni viis korda kiiremini, kui algselt sisse toodud loomad. Võrdlus muuseumieksemplaridega kinnitas hämmastava kiirusega - vaid 60 aastaga toimunud evolutsiooni.
Aaga, kes kahjurmardikate asemel õgib valimatult kohaliku fauna isendeid, on praeguseks võimeline ööga läbi "kihutama" kuni 1,8 km.
Nature


Taskutelefon juhatab slalomisti

Taliolümpiaga ühel ajal samuti Torinos aset leidval innovatsiooninäitusel Experimenta esitletakse teiste leiutiste seas ka kolmanda põlvkonna mobiiltelefoniarendusi ja -rakendusi, mis teevad elu mõnusamaks nii suusarajal liikujail kui ka neil, kes raja kõrval.
Muu hulgas kontrollib süsteem suusataja tervislikku seisundit, määrab tema asukoha ning annab vajaduse korral need andmed edasi kaaslastele; ühtlasi juhatab kätte ümbruskonna põnevamad paigad ja köitvamad üritused. Samuti saab uudistenäljas suusataja tellida huvipakkuvaid sidussõnumeid. Sidepidamisvõimaluste paranemine omaste ja lähedastega on lausa enesestmõistetav.
Cordis


KIIRKOMMENTAAR

Gripihirmust

Kevad on kohe ukse ees ja nagu ikka, toob ta kaasa rändlinnud ja külmetushaiguste laine. Aga kas sel aastal tuleb hariliku köha-nohu asemel linnugripp? Teadlased on mures, et H5N1 viirus võib ennast Euroopas metsikute lindude hulgas püsivalt sisse seada ja alles eile kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandusministrid, et arutada võimalikke reaktsioone sellele ohule. Paljud uurimisrühmad on kiiruga asunud seda viirust pingsalt uurima ja uusi tulemusi saadakse lausa iga nädal.
Kõik see koos inimeste üldise teadmatusega on loomulikult vesi meedia veskile. Nagu ikka, kiputakse kehvakestki uudist katastroofiks dramatiseerima. Iga luik ja part, kes oma elutee mingil põhjusel lõpetanud on, äratab naeruväärsuseni tähelepanu. Tundub, nagu oleksime juba ühe jalaga hauas: linnud on ju siiapoole teel, kõik tõbised ja H5N1 vaid üksikute mutatsioonide kaugusel inimeselt inimesele levivast vormist. Loomulikult pole võimatu, et 1918. aasta epideemia kordub, aga arutult hirmu külvates selle vastu küll ei saa.
Kihlveos paneksin raha küll pigem selle peale, et kevadel nuuskame ja köhime nagu eelmistelgi aastatel, aga linnugripp jääb esialgu pigem kanakasvatajate mureks.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012