Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. veebruar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





kaanepilt
Loodusajakirjad koju ktte:




KODUMAA UUDISED


Aeg melda prandumisest

Tnavune teoreetilise bioloogia kevadkool Prandumise teooria" toimub 19.-21. mail.
Seekord on korraldajad kevadkooli tuumaks planeerinud dispuudid ehk elavad kahekned": rhku pannakse eelkige pikematele teemaksitlustele ja varutakse aega diskussioonideks. Kitsama temaatikaga lhemate snavttude arvu tuleb aja vitmiseks veidi kokku tmmata.
Tavapraselt oodatakse kaastid kogumiku Schola Biotheoretica 32 tarbeks. Kaast pikkus vib olla kuni neli A4 leheklge ja need tuleb saata aadressil tb.kool@elus.ee hiljemalt 15. mrtsiks.
Kevadkooli vrgupaik polnud 27. veebruaril veel taaskivitunud.
Loodusajakiri


Sjalaevad Kdema lahte

Kaitseliit korraldab 2006. aastal traditsioonilise vidupha paraadi koos maakaitsepeva ritustega Saaremaal. Tnavu saab teoks Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad. Sjalaevade paraadmanvrid leiavad aset palju poleemikat phjustanud uues svasadamas Kdema lahes.
Mereparaadi staabilema vanemleitnant Toomas Peegi snul on Kdema laht ks vheseid, kui mitte ainus paik Eestis, kus mereparaadi saab korraldada. Mujal saaksid takistuseks kas halb jlgitavus, tihe laevaliiklus vi piisavalt sgava faarvaatri puudumine.
Meie Maa/Kaitseliit


Loomevistlus kutsub vrtustama maakodu

Eesti pllumajandusmuuseum korraldab loomevistluse "Maakodu 2006". Osalema oodatakse noori (kuni 25-aastasi), esitada vib mis tahes ˛anris teemakohaseid teoseid: joonistusi, fotosid, kirjutisi, arvutigraafikat jne.
Vistluse peamine siht on petada noori hindama oma elupaika ja kodu.

Td tuleks saata vi tuua 31. maiks 2006 mrgusnaga "Loomingukonkurss" aadressile Eesti Pllumajandusmuuseum, Pargi 4, lenurme, Trvandi sjsk, 61701 Tartumaa vi e-postiga epm@epm.ee (teemareale mrgusna "Loomingukonkurss"). Kindlasti tuleb lisada autori andmed (nimi, elukoht, vanus, ppeasutus) ning t pealkiri. Vaata ka www.epm.ee.

Taieseid hindab seitsmeliikmeline ˛rii. Arvestatakse loomingulisust, head ideed ja lahendust ning vaimukust, aga silmas peetakse ka osalejate erinevat vanust. Vistlustde nitus avatakse ja parimaid autasustatakse 1. juunil 2006 lenurme misa- ja talupevade raames. Nitus peaks sgisel hakkama ringlema Eesti koolides ja kultuurikeskustes ning plaanis on koostada ka loometde kataloog.
EPM


Aasta pluss ja miinus

Eesti keskkonnahenduste koda (EKO) valis vlja linud aasta kige positiivsema ja negatiivsema keskkonnateo. KARUTEENEKS hinnati valitsuse suutmatus mere kaitse ja reostusseire vallas, nimetusega ROHELINE TEGU prjati Eesti Naishenduste marlaud: kodanikualgatuse korras keskkonnaministrile ja ldsusele meldud prdumiste eest seoses uute plevkivikaevanduste avamisega Pandivere piirkonnas.
EKO


Lumememmed aktsioonis

Eelmises Uudistajas tutvustatud lumememmekampaania on saanud hoo sisse hoolimata sellest, et ilm ei ilmutanud globaalse soojenemise mrke ja pallide veeretamiseks polnud lihtne leida sulalund. Seni valminud lumest kliimaaktiviste saab nha Eesti rohelise liikumise kodulehel: www.roheline.ee Loodusajakiri


LAIAST MAAILMAST


Kiskjad svad maailma roheliseks

Muidu looduskaitsjaile ikka meelehrmi teinud hdroelektrijaamad on lpuks osutanud teadusele tsise teene. Kahe aastakmne eest veehoidlaga le ujutatud Caroni orust on Venezuelas saanud ideaalne vlilabor otsimaks vastust koloogide ammusele ksimusele Miks on maailm roheline?"

Duke'i likooli professori John Terborgh juhitud trhm leidis sealsetel isoleeritud saarekesteks muutunud maalappidel - osa neist kiskjavabad, osa aga mitte - kinnitust 1960. aastal esitatud hpoteesile, et maailma hoiavad rohelisena kiskjad, kuna nad suudavad kontrollida rohusjate arvukust. Konkureeriv teooria vidab, et taimed suudavad end lpliku rasmise eest ise kaitsta - fsikaliste ja keemiliste trjeviisidega. Brittide arvates vib seda teooriat pidada hingusele linuks.
Terborgh'i teine kindel jreldus on see, et elujuline kiskjapopulatsioon on liigilise mitmekesisuse silimise vltimatu eeltingimus.
British Ecological Society


Traksid peale!" Hiina moodi

Linud ndalal tehti Pekingis kokkuvtteid Guangzhou provintsis ette vetud suurest projektist, mille siht oli veenda Hiina autositjaid kasutama turvavd.
Hiinas liiklusnnetustes hukkunute osakaal kogu maailma autonnetusohvrite seas on praegu umbes 15 protsenti. Aga iga aastaga on selle riigi teedel avariides surma saanuid kmnendiku jagu rohkem. llatav see pole, sest 1990. aastate algusega vrreldes on mootorsidukite toodang suurenenud kolm korda.

Rahvusvaheliselt on hsti teada, et turvav abil saab ohvrite arvu lihtsasti ja thusalt vhendada; mne uurimuse kohaselt vivat nnda surma vltida koguni kuni 70 protsendil juhtudest. Hiinlased paraku pole sellest statistikast seni hoolinud, ehkki turvav kasutust nuavad ka sealsed liikluseeskirjad. Nd siis ptaksegi olukorda tunduvalt parandada, kasutades nii piitsa kui ka prnikut.
Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO ennustab, et kui hiinlaste hoiakud ei muutu, sureb juba aastal 2020 rohkem hiinlasi liikluses kui AIDS-i vi malaariasse. Statistika jrgi on liikluses saadud vigastused praegu maailmas inimeste surmaphjustajate kurvas edetabelis" heksandal kohal.
AlphaGalileo


Sakslane aasta ilmaruumis

Sakslasest Thomas Reiterist, Euroopa kosmoseagentuuri ESA astronaudist, saab peagi esimene Euroopa Liidust prit osaleja pikaajalisel kosmosemissioonil rahvusvahelise kosmosejaama pardal.
Reiter peaks jaama lennutatama maikuus startiva Shuttle'i pardal. Tema kaaslased, vene kosmonaudist jaama komandr Pavel Vinogradov ja NASA astronaudist pardainsener Jeffrey Williams, kavatsetakse jaama saata 1. aprillil vlja lendava Sojuziga. Rohkete tde seas, milles Reiter osaleb, on ka vljumine avakosmosesse. Meeskond jb kosmosejaama kuueks-seitsmeks kuuks.
Reiter on kinud ka Vene kosmosejaamas Mir, kus ta veetis 179 peva. Prast kuuajalist viibimist rahvusvahelise jaama pardal saab temast htlasi kige kauem kosmoses olnud lneeurooplane. Senine rekord kuulub prantslasele Jean-Pierre Haigner'le: kahe missiooniga kokku 209 peva, neist 189 Mir'i pardal1999. aastal. Lennu lppedes on Reiter htaegu ks vheseid inimesi, kes elanud maailmaruumis kokku le aasta.
ESA


Olmpia pahupoolelt

Paraku ei psenud meie jaoks kullasras lppenud Torino olmpiamngud ilma dopingusdistuste ja -kahtlusteta. 12 murdmaasuusatajat jeti raja krvale vere ebanormaalselt krge hemoglobiinitaseme tttu, kuid enamik neist pses testide jrel sdistustest. Keelatud ainete kasutamisega ji vahele mitu sportlast, niteks hbemedali loovutama pidanud Venemaa laskesuusataja Olga Pyleva ja ks liige Brasiilia neljase bobikelgu meeskonnast. le-eelmisel ndalavahetusel leidis Itaalia politsei kahtlasi arstimeid, sstlaid ja verelekandeks meldud varustust Austria suusakoondise ruumidest.

Ehkki vahele on jdud mitmete keelatud vahendite tarvitusega, on vast valusaim probleem ikkagi vere hemoglobiinitaseme kunstlik krgendamine. Tavaliselt on meestel 14-17 grammi hemoglobiini detsiliitri vere kohta, naistel 12-15g/dL. Rahvusvaheline suusafderatsioon (FIS) on vere hemoglobiini sisalduse lubatud lemmraks seadnud meestel 17 ja naistel 16g/dL. Paljud sportlased ja treenerid kurdavad, et sellega tehakse liiga neile, kellel loodus on andnud "paksema" vere.

Krget hemoglobiininitu on vimalik saavutada krgmgedes treenides: hapnikupuudusele reageeriv keha hakkab ise tootma rohkem ertropoetiini ehk EPO-t - punaste vereliblede kpsemist stimuleerivat hormooni. Sama tulemuse saab ka kergema vaevaga, kui manustada snteetilist EPO-t vi kanda endale le hemoglobiiniga rikastatud verd.

Krge hemoglobiinitase vimaldab lihaseid thusamalt hapnikuga varustada, parandades seega kiirust, judu ja vastupidavust. Teisest kljest kujutab veredoping endast otsest ohtu sportlase tervisele, kuna suurendab mrkimisvrselt tromboosiohtu.
Nature/www.torino2006.org


KIIRKOMMENTAAR

Mte mere tagant

jtee letamine Joonistus: Ott Luuk

Kui paaril viimasel ndalal mnd hiidlast olen knelemas kuulnud - olgu siis vahetult vi raadios-teleris -, on ta ikka juba esimestes lausetes naeratusega kuulutanud: Aga meil on nd jtee!".

Mandriinimese kah-mul-asi-mte on selle heameele peale ilmselt sna loomulik. Peab olema ise saarel elanud, et mista suure sillaehitaja Pakase toodud rmu. Arvan koguni, et vib-olla ei pruugigi saareelanikul kindlat mandrile tuleku tahet olla; juba see teadmine, et sa vhemalt mingi aja ei sltu siduplaanidest, loob helgema meeleolu. Aja ja raha kokkuhoid on muidugi samuti thtis, aga pigem siiski teisejrguline.

Neli ndalat tagasi sattusin Hiiumaalt Tallinna lendama ihuksi lennukis. Pris uhke tunne olla kahe piloodi ning ainult sulle naeratava ja pdlikus eesti keeles ohutusnudeid selgitava stjuardessi teenindada. Sel laupeval sitsin Rohuklast Heltermaale he kaasreisija tabavat vrdlust korrates taksolaevaga": kopsaka St. Ola autotekil oli vaid meie buss. Ja reisijatesalongis ainult selle bussi kmmekond reisijat. Aga vasakut ktt, pris lhedal pakpoordi taga, vuras mlemas suunas lausa katkematu autokett - minu meelest hoopis tihedam, kui raadiost kuuldud ohutusreeglid lubavad
Need kogemused ja need pildid aitavad mul, lbi ja lhki mandriinimesel, paremini mista seda jaanuarikuist seatempu, kui riettevte vist sellesama St. Olaga risti le tulevase jtee sitis ning pakase ja Hiiumaa teemeistrite tvaeva mitmeks ndalaks ra rikkus. Aitavad mista, aga muidugi mitte heaks kiita. Suureprane, et nii klmal kui ka hiidlastel jtkus ikka veel judu ja tahtmist naabrimeeste pahandus heastada.
Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012