Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. veebruar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





kaanepilt
Loodusajakirjad koju kätte:




KODUMAA UUDISED


Aeg mõelda pärandumisest

Tänavune teoreetilise bioloogia kevadkool „Pärandumise teooria" toimub 19.-21. mail.
Seekord on korraldajad kevadkooli tuumaks planeerinud dispuudid ehk „elavad kahekõned": rõhku pannakse eelkõige pikematele teemakäsitlustele ja varutakse aega diskussioonideks. Kitsama temaatikaga lühemate sõnavõttude arvu tuleb aja võitmiseks veidi kokku tõmmata.
Tavapäraselt oodatakse kaastöid kogumiku Schola Biotheoretica 32 tarbeks. Kaastöö pikkus võib olla kuni neli A4 lehekülge ja need tuleb saata aadressil tb.kool@elus.ee hiljemalt 15. märtsiks.
Kevadkooli võrgupaik polnud 27. veebruaril veel taaskäivitunud.
Loodusajakiri


Sõjalaevad Küdema lahte

Kaitseliit korraldab 2006. aastal traditsioonilise võidupüha paraadi koos maakaitsepäeva üritustega Saaremaal. Tänavu saab teoks Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad. Sõjalaevade paraadmanöövrid leiavad aset palju poleemikat põhjustanud uues süvasadamas Küdema lahes.
Mereparaadi staabiülema vanemleitnant Toomas Peegi sõnul on Küdema laht üks väheseid, kui mitte ainus paik Eestis, kus mereparaadi saab korraldada. Mujal saaksid takistuseks kas halb jälgitavus, tihe laevaliiklus või piisavalt sügava faarvaatri puudumine.
Meie Maa/Kaitseliit


Loomevõistlus kutsub väärtustama maakodu

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab loomevõistluse "Maakodu 2006". Osalema oodatakse noori (kuni 25-aastasi), esitada võib mis tahes ˛anris teemakohaseid teoseid: joonistusi, fotosid, kirjutisi, arvutigraafikat jne.
Võistluse peamine siht on õpetada noori hindama oma elupaika ja kodu.

Tööd tuleks saata või tuua 31. maiks 2006 märgusõnaga "Loomingukonkurss" aadressile Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme, Tõrvandi sjsk, 61701 Tartumaa või e-postiga epm@epm.ee (teemareale märgusõna "Loomingukonkurss"). Kindlasti tuleb lisada autori andmed (nimi, elukoht, vanus, õppeasutus) ning töö pealkiri. Vaata ka www.epm.ee.

Taieseid hindab seitsmeliikmeline ˛ürii. Arvestatakse loomingulisust, head ideed ja lahendust ning vaimukust, aga silmas peetakse ka osalejate erinevat vanust. Võistlustööde näitus avatakse ja parimaid autasustatakse 1. juunil 2006 Ülenurme mõisa- ja talupäevade raames. Näitus peaks sügisel hakkama ringlema Eesti koolides ja kultuurikeskustes ning plaanis on koostada ka loometööde kataloog.
EPM


Aasta pluss ja miinus

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis välja läinud aasta kõige positiivsema ja negatiivsema keskkonnateo. KARUTEENEKS hinnati valitsuse suutmatus mere kaitse ja reostusseire vallas, nimetusega ROHELINE TEGU pärjati Eesti Naisühenduste Ümarlaud: kodanikualgatuse korras keskkonnaministrile ja üldsusele mõeldud pöördumiste eest seoses uute põlevkivikaevanduste avamisega Pandivere piirkonnas.
EKO


Lumememmed aktsioonis

Eelmises Uudistajas tutvustatud lumememmekampaania on saanud hoo sisse hoolimata sellest, et ilm ei ilmutanud globaalse soojenemise märke ja pallide veeretamiseks polnud lihtne leida sulalund. Seni valminud lumest kliimaaktiviste saab näha Eesti rohelise liikumise kodulehel: www.roheline.ee Loodusajakiri


LAIAST MAAILMAST


Kiskjad söövad maailma roheliseks

Muidu looduskaitsjaile ikka meelehärmi teinud hüdroelektrijaamad on lõpuks osutanud teadusele tõsise teene. Kahe aastakümne eest veehoidlaga üle ujutatud Caroni orust on Venezuelas saanud ideaalne välilabor otsimaks vastust ökoloogide ammusele küsimusele „Miks on maailm roheline?"

Duke'i ülikooli professori John Terborgh juhitud töörühm leidis sealsetel isoleeritud saarekesteks muutunud maalappidel - osa neist kiskjavabad, osa aga mitte - kinnitust 1960. aastal esitatud hüpoteesile, et maailma hoiavad rohelisena kiskjad, kuna nad suudavad kontrollida rohusööjate arvukust. Konkureeriv teooria väidab, et taimed suudavad end lõpliku ärasöömise eest ise kaitsta - füüsikaliste ja keemiliste tõrjeviisidega. Brittide arvates võib seda teooriat pidada hingusele läinuks.
Terborgh'i teine kindel järeldus on see, et elujõuline kiskjapopulatsioon on liigilise mitmekesisuse säilimise vältimatu eeltingimus.
British Ecological Society


„Traksid peale!" Hiina moodi

Läinud nädalal tehti Pekingis kokkuvõtteid Guangzhou provintsis ette võetud suurest projektist, mille siht oli veenda Hiina autosõitjaid kasutama turvavööd.
Hiinas liiklusõnnetustes hukkunute osakaal kogu maailma autoõnnetusohvrite seas on praegu umbes 15 protsenti. Aga iga aastaga on selle riigi teedel avariides surma saanuid kümnendiku jagu rohkem. Üllatav see pole, sest 1990. aastate algusega võrreldes on mootorsõidukite toodang suurenenud kolm korda.

Rahvusvaheliselt on hästi teada, et turvavöö abil saab ohvrite arvu lihtsasti ja tõhusalt vähendada; mõne uurimuse kohaselt võivat nõnda surma vältida koguni kuni 70 protsendil juhtudest. Hiinlased paraku pole sellest statistikast seni hoolinud, ehkki turvavöö kasutust nõuavad ka sealsed liikluseeskirjad. Nüüd siis püütaksegi olukorda tunduvalt parandada, kasutades nii piitsa kui ka präänikut.
Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO ennustab, et kui hiinlaste hoiakud ei muutu, sureb juba aastal 2020 rohkem hiinlasi liikluses kui AIDS-i või malaariasse. Statistika järgi on liikluses saadud vigastused praegu maailmas inimeste surmapõhjustajate kurvas „edetabelis" üheksandal kohal.
AlphaGalileo


Sakslane aasta ilmaruumis

Sakslasest Thomas Reiterist, Euroopa kosmoseagentuuri ESA astronaudist, saab peagi esimene Euroopa Liidust pärit osaleja pikaajalisel kosmosemissioonil rahvusvahelise kosmosejaama pardal.
Reiter peaks jaama lennutatama maikuus startiva Shuttle'i pardal. Tema kaaslased, vene kosmonaudist jaama komandör Pavel Vinogradov ja NASA astronaudist pardainsener Jeffrey Williams, kavatsetakse jaama saata 1. aprillil välja lendava Sojuziga. Rohkete tööde seas, milles Reiter osaleb, on ka väljumine avakosmosesse. Meeskond jääb kosmosejaama kuueks-seitsmeks kuuks.
Reiter on käinud ka Vene kosmosejaamas Mir, kus ta veetis 179 päeva. Pärast kuuajalist viibimist rahvusvahelise jaama pardal saab temast ühtlasi kõige kauem kosmoses olnud lääneeurooplane. Senine rekord kuulub prantslasele Jean-Pierre Haigner'le: kahe missiooniga kokku 209 päeva, neist 189 Mir'i pardal1999. aastal. Lennu lõppedes on Reiter ühtaegu üks väheseid inimesi, kes elanud maailmaruumis kokku üle aasta.
ESA


Olümpia pahupoolelt

Paraku ei pääsenud meie jaoks kullasäras lõppenud Torino olümpiamängud ilma dopingusüüdistuste ja -kahtlusteta. 12 murdmaasuusatajat jäeti raja kõrvale vere ebanormaalselt kõrge hemoglobiinitaseme tõttu, kuid enamik neist pääses testide järel süüdistustest. Keelatud ainete kasutamisega jäi vahele mitu sportlast, näiteks hõbemedali loovutama pidanud Venemaa laskesuusataja Olga Pyleva ja üks liige Brasiilia neljase bobikelgu meeskonnast. Üle-eelmisel nädalavahetusel leidis Itaalia politsei kahtlasi arstimeid, süstlaid ja vereülekandeks mõeldud varustust Austria suusakoondise ruumidest.

Ehkki vahele on jäädud mitmete keelatud vahendite tarvitusega, on vast valusaim probleem ikkagi vere hemoglobiinitaseme kunstlik kõrgendamine. Tavaliselt on meestel 14-17 grammi hemoglobiini detsiliitri vere kohta, naistel 12-15g/dL. Rahvusvaheline suusaföderatsioon (FIS) on vere hemoglobiini sisalduse lubatud ülemmääraks seadnud meestel 17 ja naistel 16g/dL. Paljud sportlased ja treenerid kurdavad, et sellega tehakse liiga neile, kellel loodus on andnud "paksema" vere.

Kõrget hemoglobiininäitu on võimalik saavutada kõrgmägedes treenides: hapnikupuudusele reageeriv keha hakkab ise tootma rohkem erütropoetiini ehk EPO-t - punaste vereliblede küpsemist stimuleerivat hormooni. Sama tulemuse saab ka kergema vaevaga, kui manustada sünteetilist EPO-t või kanda endale üle hemoglobiiniga rikastatud verd.

Kõrge hemoglobiinitase võimaldab lihaseid tõhusamalt hapnikuga varustada, parandades seega kiirust, jõudu ja vastupidavust. Teisest küljest kujutab veredoping endast otsest ohtu sportlase tervisele, kuna suurendab märkimisväärselt tromboosiohtu.
Nature/www.torino2006.org


KIIRKOMMENTAAR

Mõte mere tagant

jäätee ületamine Joonistus: Ott Luuk

Kui paaril viimasel nädalal mõnd hiidlast olen kõnelemas kuulnud - olgu siis vahetult või raadios-teleris -, on ta ikka juba esimestes lausetes naeratusega kuulutanud: „Aga meil on nüüd jäätee!".

Mandriinimese kah-mul-asi-mõte on selle heameele peale ilmselt üsna loomulik. Peab olema ise saarel elanud, et mõista suure sillaehitaja Pakase toodud rõõmu. Arvan koguni, et võib-olla ei pruugigi saareelanikul kindlat mandrile tuleku tahet olla; juba see teadmine, et sa vähemalt mingi aja ei sõltu sõiduplaanidest, loob helgema meeleolu. Aja ja raha kokkuhoid on muidugi samuti tähtis, aga pigem siiski teisejärguline.

Neli nädalat tagasi sattusin Hiiumaalt Tallinna lendama ihuüksi lennukis. Päris uhke tunne olla kahe piloodi ning ainult sulle naeratava ja püüdlikus eesti keeles ohutusnõudeid selgitava stjuardessi teenindada. Sel laupäeval sõitsin Rohukülast Heltermaale ühe kaasreisija tabavat võrdlust korrates „taksolaevaga": kopsaka St. Ola autotekil oli vaid meie buss. Ja reisijatesalongis ainult selle bussi kümmekond reisijat. Aga vasakut kätt, päris lähedal pakpoordi taga, vuras mõlemas suunas lausa katkematu autokett - minu meelest hoopis tihedam, kui raadiost kuuldud ohutusreeglid lubavad …
Need kogemused ja need pildid aitavad mul, läbi ja lõhki mandriinimesel, paremini mõista seda jaanuarikuist seatempu, kui äriettevõte vist sellesama St. Olaga risti üle tulevase jäätee sõitis ning pakase ja Hiiumaa teemeistrite töövaeva mitmeks nädalaks ära rikkus. Aitavad mõista, aga muidugi mitte heaks kiita. Suurepärane, et nii külmal kui ka hiidlastel jätkus ikka veel jõudu ja tahtmist naabrimeeste pahandus heastada.
Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet