Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
7. mrts 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





kaanepilt
Loodusajakirjad koju ktte:




KODUMAA UUDISED


Tallinna-Tartu maantee neljal real?

siin- ja sealpool maanteed Joonistus: Ott Luuk

Mni aeg tagasi algas vrdlemisi juline allkirjade kogumise kampaania neljarealise Tallinna-Tartu maantee toetuseks. Veebiklje www.maantee186.net kaudu toimiva algatuse taga on Sotsiaaldemokraatlik Erakond. On rhutatud liiklejate turvalisust, aga paraku ei ole sugugi meldud alternatiivsetele vimalustele, niteks vhendada liikluskoormust, arendades kiiret raudteeliini. Vaevalt et keskkonnatundlikud inimesed kampaaniat suuresti toetavad, kuid tuleb tunnistada, et aktiivset dialoogi suurte liiklussoonte tuleviku kohta on hdasti vaja.
Eesti Roheline Liikumine avaldas tna oma seisukoha: kampaaniat peetakse kohatuks ja soovitatakse populistliku hnguga kiirteeprojekti asemel keskenduda histranspordi eelisarendamisele. ( ERL pressiteade)
www.maantee186.net / Loodusajakiri


Olmpiaadidest osavtjatel kiired pevad

Igaks, kes on olnud mingil kombel seotud koolinoorte olmpiaadikarusselliga, teab, et talve lpp ja varakevad on meie nutikamatele pilastele kiire aeg. Sel ajal, kui enamik inimesi maadleb algava kevadvsimusega, peetakse olmpiaadide vabariiklikud voorud. Eelmisel ndalavahetusel toimus noorte fsikute mduvtmine ( tulemused ), jrgmisel reedel-laupeval on vistlustules keemikud ja samal ndalavahetusel ka majanduse tundjad. Riburada pidi jrgnevad teiste ainete olmpiaadid.

Jb le ainult imestada, kuidas suudavad kikjal osaleda need (sugugi mitte vhesed) pilased, kes on judnud lppvooru mitmel alal ning lvad htlasi kaasa rahvusvaheliste olmpiaadide ettevalmistusrhmades. Vtke endale veidi aega ja vaadake ringi Tartu likooli teaduskooli kodulehe olmpiaadide sektsioonis www.ttkool.ut.ee/olympiaadid . Osa ainete puhul leiate vrgukljelt ka lesanded ja nende lahendused. Proovige, kuidas teil olmpiaadil lheks!
Teaduskool/Loodusajakiri


Eesti riik plaanib maailma looduskaitsjatega hineda

6. mrtsil oli Tallinnas visiidil Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) Euroopa broo direktor Tamas Marghescu. Ta kohtus mitmete siinsete looduskaitsetegelastega ning pidas lbirkimisi meie keskkonnaministri Villu Reiljaniga. Jutt keskendus Eesti astumisele IUCNi liikmeks. Lpptulemusena langetati phimtteline otsus, et Eesti asub taotlema IUCNi liikme staatust. Esimene samm sellel teel on meie keskkonnaministeeriumi liitumine IUCNi arvuka liikmeskonnaga.

Hrra Marghescu pidas hiljem tunniajalise loengu oma organisatsiooni kohta ja vastas pressikonverentsil ksimustele. Infotunnis osalenud ministeeriumi kantsler Annika Velthut tegi teatavaks, et kui kik ametkondlikud protseduurid sujuvad, saab keskkonnaministeeriumist IUCNi liige juba tnavu sgisel. Eesti riigi astumise selle maineka keskkonnaorganisatsiooni liikmeks peab kinnitama parlament ja need protseduurid vtavad aega. Tamas Marghescu rhutas, et kik vanad Euroopa Liidu riigid on ammused IUCNi liikmed, uutest leiame sealt seltskonnast seni vaid Tšehhi Vabariigi. "Eesti phimtteline liitumissoov on tsine avaldus maakera loodushoiuga tegelevale ldsusele ja nitab, et siin liigutakse igel rajal," kinnitas Marghescu.

Pressikonverentsist vttis osa ka Eesti maalikooli professor Kalev Sepp, kes tdes, et liitumine IUCNi ssteemiga avardab tunduvalt meie eriteadlaste koostvimalusi teiste maade kolleegidega ja kindlasti aitab see liikmelisus taotleda raha leeuroopalistest fondidest. IUCN ise uurimisprojekte ei finantseeri.
Loodusajakiri


Gripiinfot

le-eelmises Uudistajas sai muretsetud linnugripi kohta leviva moonutatud teabe prast. Loodetavasti teeb asjad selgemaks eile, 6. mrtsil avanenud linnugripi infoportaal www.linnugripp.ee. Teabevrav on loodud pllumajandus- ja sotsiaalministeeriumi koostna. Lugemist on igal juhul rohkesti: elementaarsetest ksimustest nakkusohu kohta kuni linnukasvatajaid puudutavate detailideni. Sndmuste arenedes peaks sisu uuenema.
Pllumajandusministeerium


THELEPANEK


Pikesekoerad Suuremisas

pikesekoer Foto: Toomas Jriado

1. mrtsi kenas klmas talvehommikus said Hiiumaal Suuremisas kella kaheksaks tle vi kooli ruttajad vaadata imelist loodusnhtust: kahel pool pikest krgusid taevasse vertikaalsed vikerkaarevrvilised sambad. Eriti mstiliseks muutis vaatepildi samas krguv Phalepa kiriku siluett.
Prisin nhtuse kohta meie tuntuimalt ilmatutvustajalt Ain Kalliselt ja sain vastuseks, et olime vaadelnud nn. valepikest - vi otsetlkena inglise keelest "pikesekoeri" (sun dogs). Ain Kallis kirjutas nhtusest hiljuti vrgulehel ilm.ee .
Toomas Jriado


RAJA TAGANT


Mobiiltelefonita on kurb maailm

telefon Foto: Ott Luuk

Hertfordshire'i likoolis tehtud tehnoloogiaksitlusel selgus, et neidusid kurvastaks kige rohkem elu ilma mobiiltelefonita, noormehi - Internetita.
Ksitlus oli osa ettevtmistest, millega Hertfordshire'is thistati neljakmne aasta mdumist arvutiteaduste petamise algusest selles krgkoolis. Valida tuli viie tehnoloogiasaavutuse vahel: Internet, e-post, mobiiltelefon, MP3-mngija ja arvutimngukonsool. Ksiti, millest oleks kige rohkem kahju neljakmneks pevaks loobuda ja milline heidetaks kige kergemal kel krvale.
Vastanuid oli le 300. Ttarlastest kinnitas 58 protsenti, et nad ei saaks elada mobiiltelefonita, mis on neile "eluthtis suhtlusvahend sprade ja perekonnaga", 49 protsendil noormeestest oleks aga samamoodi vimatu lbi saada Internetita, mis toob neile rohkesti teavet.
Ligi kahel kolmandikul vastanuist polnud seevastu mingeid sooje tundeid mngukonsooli suhtes, kuna enamikul seda pole vi isegi kavatsust teda hankida. MP3-mngijat pidas vga thtsaks vaid kolm protsenti noortest.
AlphaGalileo


Pubist veebi: kui palju on liiga palju

Leedsi likoolis on vetud nuks tudengite liigset napsilembust trjuda interaktiivse vrgupaiga abil. Projekt nimega e-UNICAL phineb varasematest uuringutest selgunud tsiasjal, et lipilased pruugivad rohkem alkoholi kui teised samaealised noored.
300 vabatahtlikku sisestavad arvutisse andmed oma alkoholitarbimise kohta ja saavad vastu levaate, kui palju nad joovad, millist kahju see toob ja kui agarad joojad on nende eakaaslased. Vrdlust omavanustega peetakse heks vtmeksimuseks, kuna enamasti tikutavat le hindama pigem teiste kui enda joomahoogu. Tagasiside annab osalejale hinnangu alkoholi mju kohta tema tervisele, pingutele ja - mis tudengeile sageli ehk kige olulisem - rahakotile.
Kahe aastaga loodetakse vhendada Leedsi lipilaste tarbitavat alkoholikogust kmnendiku vrra. Kui projekt nnestub, vetakse ta kasutusele teistes hendkuningriigi ja miks mitte ka muude Euroopa riikide krgkoolides.
AlphaGalileo


MEEDIA


Vajalikke teadmisi nelja jalaga putukaist ja mblikmehest

Ehkki raadio oli lapseplves minu vaata et peamine kasvataja, mistan minagi, et rohkete uute vimaluste lisandudes on ringhlingu roll maailmapildi kujundajana suuresti kahanenud. Ometi arvan, et ta ei tohiks arusaamisi maailmast ka lausa pahupidi prata.

Veel mniteist aastat tagasi suurepraseid loodusesarju pakkunud lastesaated Eesti Raadios (meenutagem niteks legendaarset seeriat "Siililegi selge") on viimasel ajal olnud vaeslapse rollis. Vahepeal piirdusid nad vaid ammu salvestatud muinasjuttude ettemnguga. Nd on lisandunud hsti toredad Eva Koffi "Mina lood", mida vga smpaatselt esitab Linnateatri nitleja Klli Teetamm ja kus vahel tuleb ette ka vahvaid loodus- vi keskkonnaksitlusi.

Juba mnda aega on riigiraadio kavas olnud saade "Lapsesuu", mis ilmselt on samuti meldud lastesaatena, aga mille sihtrhmast mina siiani pole suutnud aru saada. Saatejuht esitab seal mingil teemal lasteaia- vi algkoolilastele ksimusi ja need vastavad pdlikult, tuginedes oma teadmistele ja fantaasiale. Paraku ei tee saatejuht vhimatki katset ilmselgetele vigadele thelepanu juhtida vi juttu suunavate ksimustega vhegi mistlikku rpasse juhatada. Mni ndal tagasi avaldas ks teadusemees looduseuurijate seltsi arvutilistis selget hmmingut knealuse sarja saate le, milles rgiti planeetidest: miks peab vikese kuulaja le valama sellise hulga vrteabega (nitena: Kuu on ikka kaugel kll - oma tuhat meetrit tuleb ra!).

Mina sattusin laupeval kuulama "Lapsesuu" saadet putukatest. Jnglased kinnitasid esmalt, et putukal on neli vi kaheksa jalga ja kaks ktt ka. Edasi tekkis mulje, et ega saatejuhtki vga hsti ei tea, kes need putukad ieti on. sna tkk aega kneldi mblikest, kes teatavasti pole putukad, ja eriti phjalikult mblikmehest

Edasised prlid enam eriti ei llatanudki. Anti teada, et mesilased vtavad meest jalgadega kinni ja tassivad seda kaasa. Herilastelt ei veta mett seeprast, et nad on suured ja tigedad - "kurjaks ja pahaks sndinud". Ka sipelgad on pahad: kuhjavad kokku suuri prahihunnikuid.

Saate lpuks ksis saatejuht, mis putukas keegi lastest tahaks olla. "Koiliblikas," vastas ks, "siis saaks riideid sa." Mina ei teadnud jrjekordselt, kas naerda vi hoopis nutta

Raadio keskkonnaignorantsuse krval tasub kindlasti kiita Eesti Televisiooni, kus laupeval tuli juba tavaprastele keskkonnasaadetele "Osoon" ja "Tasakaal" lisaks pilastele meldud vistlusmng "Rohekas". Esimeses saates osalesid kohe juhtima asunud ja lpuni edu hoidnud Haljala ning talle sdilt vastu hakanud Rngu ja Jrva-Jaani keskkool. Kllap lisab mngule populaarsust saatejuht Vahur Kersna. Tuntud headuses esines igas mttes entsklopedist Hardo Aasme. Kui esimesele "Rohekale" midagi ette heita, siis seda, et saade sai ruttu otsa. Liiga suur osa napist saateajast kulus loomekonkurssidele ja niisama jutule - vistlema ei jutud ieti hakatagi. Kuna ˛riil tuleb hinnata vaid konkursse, siis pole ilmselt arukas koostada seda pelgalt looduseinimestest. ˇrii ebapdevusele juhtis otsesnu thelepanu isegi Kersna. Ega ksimuste valikki erilist looduse- vi keskkonnaasjade tundmist vlja selgitanud. Eks jrgmiste laupevade jrel - saade on eetris tippajal kell 20 - saab juba ldistusi teha.
Toomas Jriado


KIIRKOMMENTAAR

Uus, aga mttetu elu

roheline punkt
Olen oma teises kodulinnas Tallinnas elupaiga vastas trollibussi oodates juba mitu ndalat lugenud suurthelist hatust ootepaviljoni seinal: See plakat on toodetud Rohelise Punkti kogumiskohtadest prit kasutatud pakenditest / www.rohelinepunkt.ee / Anna pakendile uus elu!"

Ikka ja jlle meenuvad seda teksti lugedes kunagised keskkonnakoolitused, mille kigus jagati igale ajakirjanikule terve puhmas klantspaberil looduskaitsevoldikuid. Kik need said usinasti kaasa taritud, aga lugenud olen ma neist hiljem - mis seal pattu salata - ehk mnda ksikut. Suur osa neist koormab siiani asjatult mu riiuleid. Lihtsalt pole olnud aega neid sortida, pigem otsin vajalikku teavet Internetist. Tegelikult sai mnigi kord juba neil koolitustel pillatud irooniline mrkus: Kll tuleb ikka looduskaitse huvides palju metsa maha vtta!"

Rohelise Punkti hiidreklaam on loodetavasti ikka testi korduvkasutusmaterjalile trkitud. Aga ega sellistki paberit saa toota ega sellele trkkida kuludeta. Kas saadav info ikka on seda raiskamist vrt? Mida ma sellest lausest ldse teada saan? Kas selline uus elu vrib taara kogumise vaeva?
Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012