UUDISTAJA
7. märts 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Loodusajakirjad koju kätte:




KODUMAA UUDISED

---

Tallinna-Tartu maantee neljal real?

Joonistus: Ott Luuk

Mõni aeg tagasi algas võrdlemisi jõuline allkirjade kogumise kampaania neljarealise Tallinna-Tartu maantee toetuseks. Veebikülje www.maantee186.net kaudu toimiva algatuse taga on Sotsiaaldemokraatlik Erakond. On rõhutatud liiklejate turvalisust, aga paraku ei ole sugugi mõeldud alternatiivsetele võimalustele, näiteks vähendada liikluskoormust, arendades kiiret raudteeliini. Vaevalt et keskkonnatundlikud inimesed kampaaniat suuresti toetavad, kuid tuleb tunnistada, et aktiivset dialoogi suurte liiklussoonte tuleviku kohta on hädasti vaja.
Eesti Roheline Liikumine avaldas täna oma seisukoha: kampaaniat peetakse kohatuks ja soovitatakse populistliku hõnguga kiirteeprojekti asemel keskenduda ühistranspordi eelisarendamisele. ( ERL pressiteade)
www.maantee186.net / Loodusajakiri


Olümpiaadidest osavõtjatel kiired päevad

Igaüks, kes on olnud mingil kombel seotud koolinoorte olümpiaadikarusselliga, teab, et talve lõpp ja varakevad on meie nutikamatele õpilastele kiire aeg. Sel ajal, kui enamik inimesi maadleb algava kevadväsimusega, peetakse olümpiaadide vabariiklikud voorud. Eelmisel nädalavahetusel toimus noorte füüsikute mõõduvõtmine ( tulemused ), järgmisel reedel-laupäeval on võistlustules keemikud ja samal nädalavahetusel ka majanduse tundjad. Riburada pidi järgnevad teiste ainete olümpiaadid.

Jääb üle ainult imestada, kuidas suudavad kõikjal osaleda need (sugugi mitte vähesed) õpilased, kes on jõudnud lõppvooru mitmel alal ning löövad ühtlasi kaasa rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistusrühmades. Võtke endale veidi aega ja vaadake ringi Tartu ülikooli teaduskooli kodulehe olümpiaadide sektsioonis www.ttkool.ut.ee/olympiaadid . Osa ainete puhul leiate võrguküljelt ka ülesanded ja nende lahendused. Proovige, kuidas teil olümpiaadil läheks!
Teaduskool/Loodusajakiri


Eesti riik plaanib maailma looduskaitsjatega ühineda

6. märtsil oli Tallinnas visiidil Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) Euroopa büroo direktor Tamas Marghescu. Ta kohtus mitmete siinsete looduskaitsetegelastega ning pidas läbirääkimisi meie keskkonnaministri Villu Reiljaniga. Jutt keskendus Eesti astumisele IUCNi liikmeks. Lõpptulemusena langetati põhimõtteline otsus, et Eesti asub taotlema IUCNi liikme staatust. Esimene samm sellel teel on meie keskkonnaministeeriumi liitumine IUCNi arvuka liikmeskonnaga.

Härra Marghescu pidas hiljem tunniajalise loengu oma organisatsiooni kohta ja vastas pressikonverentsil küsimustele. Infotunnis osalenud ministeeriumi kantsler Annika Velthut tegi teatavaks, et kui kõik ametkondlikud protseduurid sujuvad, saab keskkonnaministeeriumist IUCNi liige juba tänavu sügisel. Eesti riigi astumise selle maineka keskkonnaorganisatsiooni liikmeks peab kinnitama parlament ja need protseduurid võtavad aega. Tamas Marghescu rõhutas, et kõik vanad Euroopa Liidu riigid on ammused IUCNi liikmed, uutest leiame sealt seltskonnast seni vaid Tšehhi Vabariigi. "Eesti põhimõtteline liitumissoov on tõsine avaldus maakera loodushoiuga tegelevale üldsusele ja näitab, et siin liigutakse õigel rajal," kinnitas Marghescu.

Pressikonverentsist võttis osa ka Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp, kes tõdes, et liitumine IUCNi süsteemiga avardab tunduvalt meie eriteadlaste koostöövõimalusi teiste maade kolleegidega ja kindlasti aitab see liikmelisus taotleda raha üleeuroopalistest fondidest. IUCN ise uurimisprojekte ei finantseeri.
Loodusajakiri


Gripiinfot

Üle-eelmises Uudistajas sai muretsetud linnugripi kohta leviva moonutatud teabe pärast. Loodetavasti teeb asjad selgemaks eile, 6. märtsil avanenud linnugripi infoportaal www.linnugripp.ee. Teabevärav on loodud põllumajandus- ja sotsiaalministeeriumi koostööna. Lugemist on igal juhul rohkesti: elementaarsetest küsimustest nakkusohu kohta kuni linnukasvatajaid puudutavate detailideni. Sündmuste arenedes peaks sisu uuenema.
Põllumajandusministeerium


TÄHELEPANEK

---

Päikesekoerad Suuremõisas

Foto: Toomas Jüriado

1. märtsi kenas külmas talvehommikus said Hiiumaal Suuremõisas kella kaheksaks tööle või kooli ruttajad vaadata imelist loodusnähtust: kahel pool päikest kõrgusid taevasse vertikaalsed vikerkaarevärvilised sambad. Eriti müstiliseks muutis vaatepildi samas kõrguv Pühalepa kiriku siluett.
Pärisin nähtuse kohta meie tuntuimalt ilmatutvustajalt Ain Kalliselt ja sain vastuseks, et olime vaadelnud nn. valepäikest - või otsetõlkena inglise keelest "päikesekoeri" (sun dogs). Ain Kallis kirjutas nähtusest hiljuti võrgulehel ilm.ee .
Toomas Jüriado


RAJA TAGANT

---

Mobiiltelefonita on kurb maailm

Foto: Ott Luuk

Hertfordshire'i ülikoolis tehtud tehnoloogiaküsitlusel selgus, et neidusid kurvastaks kõige rohkem elu ilma mobiiltelefonita, noormehi - Internetita.
Küsitlus oli osa ettevõtmistest, millega Hertfordshire'is tähistati neljakümne aasta möödumist arvutiteaduste õpetamise algusest selles kõrgkoolis. Valida tuli viie tehnoloogiasaavutuse vahel: Internet, e-post, mobiiltelefon, MP3-mängija ja arvutimängukonsool. Küsiti, millest oleks kõige rohkem kahju neljakümneks päevaks loobuda ja milline heidetaks kõige kergemal käel kõrvale.
Vastanuid oli üle 300. Tütarlastest kinnitas 58 protsenti, et nad ei saaks elada mobiiltelefonita, mis on neile "elutähtis suhtlusvahend sõprade ja perekonnaga", 49 protsendil noormeestest oleks aga samamoodi võimatu läbi saada Internetita, mis toob neile rohkesti teavet.
Ligi kahel kolmandikul vastanuist polnud seevastu mingeid sooje tundeid mängukonsooli suhtes, kuna enamikul seda pole või isegi kavatsust teda hankida. MP3-mängijat pidas väga tähtsaks vaid kolm protsenti noortest.
AlphaGalileo


Pubist veebi: kui palju on liiga palju

Leedsi ülikoolis on võetud nõuks tudengite liigset napsilembust tõrjuda interaktiivse võrgupaiga abil. Projekt nimega e-UNICAL põhineb varasematest uuringutest selgunud tõsiasjal, et üliõpilased pruugivad rohkem alkoholi kui teised samaealised noored.
300 vabatahtlikku sisestavad arvutisse andmed oma alkoholitarbimise kohta ja saavad vastu ülevaate, kui palju nad joovad, millist kahju see toob ja kui agarad joojad on nende eakaaslased. Võrdlust omavanustega peetakse üheks võtmeküsimuseks, kuna enamasti tikutavat üle hindama pigem teiste kui enda joomahoogu. Tagasiside annab osalejale hinnangu alkoholi mõju kohta tema tervisele, õpingutele ja - mis tudengeile sageli ehk kõige olulisem - rahakotile.
Kahe aastaga loodetakse vähendada Leedsi üliõpilaste tarbitavat alkoholikogust kümnendiku võrra. Kui projekt õnnestub, võetakse ta kasutusele teistes Ühendkuningriigi ja miks mitte ka muude Euroopa riikide kõrgkoolides.
AlphaGalileo


MEEDIA

---

Vajalikke teadmisi nelja jalaga putukaist ja Ämblikmehest

Ehkki raadio oli lapsepõlves minu vaata et peamine kasvataja, mõistan minagi, et rohkete uute võimaluste lisandudes on ringhäälingu roll maailmapildi kujundajana suuresti kahanenud. Ometi arvan, et ta ei tohiks arusaamisi maailmast ka lausa pahupidi pöörata.

Veel mõniteist aastat tagasi suurepäraseid loodusesarju pakkunud lastesaated Eesti Raadios (meenutagem näiteks legendaarset seeriat "Siililegi selge") on viimasel ajal olnud vaeslapse rollis. Vahepeal piirdusid nad vaid ammu salvestatud muinasjuttude ettemänguga. Nüüd on lisandunud hästi toredad Eva Koffi "Mina lood", mida väga sümpaatselt esitab Linnateatri näitleja Külli Teetamm ja kus vahel tuleb ette ka vahvaid loodus- või keskkonnakäsitlusi.

Juba mõnda aega on riigiraadio kavas olnud saade "Lapsesuu", mis ilmselt on samuti mõeldud lastesaatena, aga mille sihtrühmast mina siiani pole suutnud aru saada. Saatejuht esitab seal mingil teemal lasteaia- või algkoolilastele küsimusi ja need vastavad püüdlikult, tuginedes oma teadmistele ja fantaasiale. Paraku ei tee saatejuht vähimatki katset ilmselgetele vigadele tähelepanu juhtida või juttu suunavate küsimustega vähegi mõistlikku rööpasse juhatada. Mõni nädal tagasi avaldas üks teadusemees looduseuurijate seltsi arvutilistis selget hämmingut kõnealuse sarja saate üle, milles räägiti planeetidest: miks peab väikese kuulaja üle valama sellise hulga väärteabega (näitena: Kuu on ikka kaugel küll - oma tuhat meetrit tuleb ära!).

Mina sattusin laupäeval kuulama "Lapsesuu" saadet putukatest. Jõnglased kinnitasid esmalt, et putukal on neli või kaheksa jalga ja kaks kätt ka. Edasi tekkis mulje, et ega saatejuhtki väga hästi ei tea, kes need putukad õieti on. Üsna tükk aega kõneldi ämblikest, kes teatavasti pole putukad, ja eriti põhjalikult Ämblikmehest …

Edasised pärlid enam eriti ei üllatanudki. Anti teada, et mesilased võtavad meest jalgadega kinni ja tassivad seda kaasa. Herilastelt ei võeta mett seepärast, et nad on suured ja tigedad - "kurjaks ja pahaks sündinud". Ka sipelgad on pahad: kuhjavad kokku suuri prahihunnikuid.

Saate lõpuks küsis saatejuht, mis putukas keegi lastest tahaks olla. "Koiliblikas," vastas üks, "siis saaks riideid süüa." Mina ei teadnud järjekordselt, kas naerda või hoopis nutta …

Raadio keskkonnaignorantsuse kõrval tasub kindlasti kiita Eesti Televisiooni, kus laupäeval tuli juba tavapärastele keskkonnasaadetele "Osoon" ja "Tasakaal" lisaks õpilastele mõeldud võistlusmäng "Rohekas". Esimeses saates osalesid kohe juhtima asunud ja lõpuni edu hoidnud Haljala ning talle südilt vastu hakanud Rõngu ja Järva-Jaani keskkool. Küllap lisab mängule populaarsust saatejuht Vahur Kersna. Tuntud headuses esines igas mõttes entsüklopedist Hardo Aasmäe. Kui esimesele "Rohekale" midagi ette heita, siis seda, et saade sai ruttu otsa. Liiga suur osa napist saateajast kulus loomekonkurssidele ja niisama jutule - võistlema ei jõutud õieti hakatagi. Kuna ˛üriil tuleb hinnata vaid konkursse, siis pole ilmselt arukas koostada seda pelgalt looduseinimestest. ˇürii ebapädevusele juhtis otsesõnu tähelepanu isegi Kersna. Ega küsimuste valikki erilist looduse- või keskkonnaasjade tundmist välja selgitanud. Eks järgmiste laupäevade järel - saade on eetris tippajal kell 20 - saab juba üldistusi teha.
Toomas Jüriado


KIIRKOMMENTAAR

---

Uus, aga mõttetu elu


Olen oma teises kodulinnas Tallinnas elupaiga vastas trollibussi oodates juba mitu nädalat lugenud suurtähelist hüüatust ootepaviljoni seinal: „See plakat on toodetud Rohelise Punkti kogumiskohtadest pärit kasutatud pakenditest / www.rohelinepunkt.ee / Anna pakendile uus elu!"

Ikka ja jälle meenuvad seda teksti lugedes kunagised keskkonnakoolitused, mille käigus jagati igale ajakirjanikule terve puhmas klantspaberil looduskaitsevoldikuid. Kõik need said usinasti kaasa taritud, aga lugenud olen ma neist hiljem - mis seal pattu salata - ehk mõnda üksikut. Suur osa neist koormab siiani asjatult mu riiuleid. Lihtsalt pole olnud aega neid sortida, pigem otsin vajalikku teavet Internetist. Tegelikult sai mõnigi kord juba neil koolitustel pillatud irooniline märkus: „Küll tuleb ikka looduskaitse huvides palju metsa maha võtta!"

Rohelise Punkti hiidreklaam on loodetavasti ikka tõesti korduvkasutusmaterjalile trükitud. Aga ega sellistki paberit saa toota ega sellele trükkida kuludeta. Kas saadav info ikka on seda raiskamist väärt? Mida ma sellest lausest üldse teada saan? Kas selline uus elu väärib taara kogumise vaeva?
Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---