Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. mrts 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont ainult Eesti teadusest

mrtsi horisondi kaanepilt
Mrtsi Horisont on tavalisest hulga mahukam ja eriline: see thistab Eesti teadusfondi 15. snnipeva . Ajakirja kaante vahele on koondatud lood, mis knelevad teadusfondi toel tehtud uuringutest. Teemadering on mitmekesine, alates loomapidamisest ja lpetades ktuseelementidega. Ikka selleks, et teada anda, mida teevad Eesti teadlased, et paraneks lehmade piimaand vi et loodavad ktuseelemendid meie maailma puhtamaks ja sstlikumaks muudaksid.

Saab lugeda, kui hsti kalad lhnu tunnevad vi kuidas putukad inimese heaks taimi kaitsevad. Akadeemik Raimund Ubar vaeb tehisssteemide veakindlust, professor Toivo Maimets juhuslikkust rakkude elus. Marju Lauristin selgitab, kuidas oleneb inimese sotsiaalne enesemrang tengelpungast ning kultuurilisest ja sotsiaalsest kapitalist. Horisont algab lithtsa teemaga: professor Jri Allik mtiskleb selle le, kuidas teadlase td mta. Humanitaaria poolt sekundeerivad arheoloog ja kunstiajaloolane - Heiki Valk arutleb, kuidas ristiusu phamud ja looduslikud phapaigad meie maastikule sbralikult ra mahuvad, Kersti Markus testab Karja kiriku nitele tuginedes, kui palju suudab ks hoone kaude ajaloost pajatada.
Veel sisaldab uus Horisont seitse intervjuud noorteadlastega: filosoof Roomet Jakapi, matemaatik Tarmo Uustalu, politoloog Piret Ehini, bakterioloog Veljo Kisandi, pediaater Jana Kivastiku, veterinaar Triin Hallapi ja keemik Ivo Leitoga.
Horisont


Loodusajakirjad koju ktte:




KODUMAA UUDISED


Loodusajakiri esitleb aastaraamatut ja jagab aastaauhindu

Eeloleval neljapeval esitleb MT Loodusajakiri kirjanike maja musta laega saalis oma kolmandat aastaraamatut "Lehed ja thed 2006".
Seekordne raamat vaeb koostaja Indrek Rohtmetsa kinnitusel misteid "oma" ja "vras", vaatleb konflikte prismaiste ja tulnukliikide vahel, uurib rassiviha ltteid, mtiskleb eesti rahva, kultuuri ja Eesti riigi snni le, kneleb vhist ja vrastest geenidest ning prab pilgu ka Universumi sgavusse: mis seal on oma, mis vras. "Lehed ja thed" on meldud laiale lugejaskonnale, ppuritele ja petajatele - kigile, kel jtkub rksust ja huvi mtiskleda ndismaailma ja -hiskonna toimimise le.
Traditsiooniliselt on aastaraamatu esitlus hendatud MT Loodusjakiri aastaauhindade vljaandmisega.
Loodusajakiri


Talveakadeemia rhub taastuvenergiale

13. mrtsil esitasid lipilaste teaduskonverentsil "Talveakadeemia 2006" osalenud tudengid ja spetsialistid avaliku kirja haridus- ja teadus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, keskkonna-, pllumajandus- ja rahandusministrile ning peaministrile. Prdumises on ksitud, miks riik pole seni koostanud taastuva energeetika teaduslikku uurimisprogrammi.
Seekordse konverentsi teema oli Energiasst tulevikku". Tstatati hulk ksimusi, eelkige olid kne all riigi vajakajmised, mis takistavad fossiilsete energiaallikate asendamist Eestis. Prdumist saab lugeda aadressil www.talveakadeemia.ee.
Talveakadeemia


Fotovistluse thtaeg lheneb

"Looduse aasta foto 2006" vistlustde esitamiseks on aega jnud veidi alla kahe ndala. Nd ongi paras aeg oma sahtlinukad vi kvaketta urked lbi vaadata, paremad looduspildid vlja valida ja ette valmistada. Kaotada pole midagi, auhinnafond on aga kuuldavasti 150 000 krooni, peale selle vimalus teistega mtu vtta ja suureprane ettekne oma fotokogu kriitilise pilguga le vaadata. Seega - 27. mrtsiks pildid posti! Reeglid ja kontaktandmed leiate Looduse Omnibussi kodulehekljelt.
Loodusajakiri


MTE


Teadus nagu soovikontsert

akadeemik Raukas Anto Raukas

Kui akadeemik Anto Raukas riigiraadios oma osalusel valminud ja ajakirjas Science ilmunud artiklit tutvustas, mainis ta muu hulgas, et liustikul ja liustikul tuleb nende sulamisest kneldes ikka vahet teha. Euroopa pisikesed liustikud sulavat muidugi, aga Grnimaa omad aina kasvavat. Tahes-tahtmata tuli meelde ks mu mitu aastat tagasi raadiole Vaba Euroopa tehtud intervjuu kliimamuutustest. Kui seda he teise, tookord teaduste akadeemia he instituudi direktorina ttanud tuntud teadusmehe juurde salvestama lksin, ksis ta sissejuhatuseks. A'a kumba pidi te tahate: kas et kliima soojeneb vi et hoopis jahtub?"
Toomas Jriado


RAJA TAGANT


Soome ebaprlikarbid ohus

Ruonanjoki Viljakkalas on Luna-Soome ainuke elujuline ebaprlikarbijgi (htlasi Natura 2000 ala). Seal elab 26 000 karpi. Populatsiooni hvitajat ootaks trahv 15 miljoni euro vrtuses. Nd aga kavatsetakse je vesikonda rajada prgila koos ttlemisrajatistega. Tuntakse muret, et jrgmised 30 aastat ttav prgimgi on suur risk vrtuslikele karpidele. Protesteerimaks prgifirma ja kohaliku omavalitsuse hoolimatu suhtumise vastu on hendus Pro Viljakkala koostanud palvekirja Soome keskkonnaministrile. Asja saab lhemalt uurida aadressil www.viljakkalanpuolesta.net/ruonanjoki. htlasi saab anda toetuseks oma allkirja.
Pro Viljakkala


komrgid ei taha linnumunadest kaduda

lunn
Foto: www.ivnvechtplassen.org

Norras on kakskmmend aastat uuritud linnumunades sisalduvaid keskkonnamrke. Nd tegi Norra saastekontrolli amet teatavaks uuringute tulemused. Paraku pole need kuigi rmustavad.
Norra polaarinstituudi, veterinaarkooli, riikliku veterinaarinstituudi ja Tromsų muuseumi hists otsiti keskkonnamrke Phja-Norra ja Teravmgede eri piirkonnist korjatud hbe-, j- ja kaljukajaka ning lunni (fotol) munadest.
Selgus, et broomorgaaniliste leegiaeglustite sisaldus on hakanud suurenema alates 1983. aastast ja levinud saasteallikaist vga kaugel asuvaile aladele. Suurenenud on isegi nende bromohaloonide hulk looduses, mille kasutus on viimaste kmnendite jooksul keelustatud.
Tsi kll, saasteallikaist kaugelt prit munades on elavhbedasaaste tunduvalt viksem kui allikate lhedal. Aga kahjuks pole see kusagil kuigivrd vhenenud, ehkki kontroll knealuse ohtliku elemendi hendite kasutuse le on rangemaks muutunud. Tulemused illustreerivad selgelt keskkonnamrkide psivust looduses.
Norges forskningsrd


Slearvutiga jalgpalliturniirile

jalpallielamus
Teline elamus. Joonistus: Ott Luuk

Tundub, et vhegi Internetist hoolival jalgpallisbral tasub juunis ja juulis Saksamaal aset leidvatele jalgpalli maailmameistrivistlustele kindlasti kaasa vtta oma klahvidega sber. Nimelt lubab Fraunhofer-Gesellschaft Servingo-nimelise portaali toel pakkuda neile igaklgset infoabi.
Rhutatakse, et tegemist on personaalportaaliga. Servingo'le tuleb teada anda oma erihuvid ning arvuti tuletab teile kik vajaliku igel ajal meelde, koostades pevaplaani ja pannes ette liikumisskeemid. Portaali hooleks saab jtta ka niteks hotellitoa reserveerimise vi pevauudiste vahendamise.
Huvitavaim, siiski mitte kigile kttesaadav osa kaheksa miljonit eurot maksnud projektist on jalgpallimatide kolmedimensiooniline rekonstruktsioon, mis lubab mngusituatsioone tagantjrele seirata eri vaatepunktidest, niteks vljaku kohalt hust vi vrava tagant, kohtuniku vi koguni vravavahi pilgu lbi.
Fraunhofer Gesellschaft/AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Meenutades Einarit

Einar Tammur
Einar Tammur Kirna matkarajal 2003. aasta maikuus. Foto: Toomas Jriado

4. mrtsil sai kaks aastat Alam-Pedja looduskaitseala asutaja ja hoidja, Eesti kotkaste hea haldja Einar Tammuri lekohtuselt varasest minekust taevastele kotkaradadele. Tegin Einariga raadioajakirjanikuna kmneid ja kmneid intervjuusid. Kui jutuks tuli, mis on Alam-Pedjal kige keerulisem, tavatses Einar ikka vastata: "Hoida peldikud korras ja hundid elus."
Hunt on Alam-Pedja vapiloom. Kaitseala logo kaks vsavillemit on joonistatud nii, et suurem knib le kaitseala piiride. Huntide jahialad ongi suuremad kui kaitseala piirid. Kui kaitseala piirides teeb hunt livajalikku td, hoides ohjes sraliste arvukust, siis teisel pool seda joont on nad tikkunud ka paha peale. Vhemalt inimestele on nii tundunud. Ksimus ongi selles, mis on thtsam: kas see, et kaitsealal psiks tasakaal, vi see, et inimesed saaksid lasta oma lambail ja - paraku-paraku - ka koertel vabalt ringi joosta, ilma et kriimsilmad neid krabama tikuksid. Einar pidas esimest thtsamaks ja tegi kik endast sltuva, et soekari elujus psiks.

Kaks peva enne Einari igavikku mineku aastapeva raporteeris Tartu Postimees reipalt: "Jahimeestel nnestus tunaeile lppenud hundijahihooajal hvitada umbes pool Alam-Pedja soekarjast." Ma mistan kaitseala mbritsevate maade inimeste pahameelt hukka saanud koerte prast. Samas pole ma kunagi mistnud Eesti inimeste arvamust, et "minu koer on maailma kige thtsam loom", nii et vib teha mida iganes ja uidata kus tahes. Aga eks see ole petuse ja kasvatuse ksimus. Kll ajab mul judinad le selja jooksma samast artiklist prit tsitaat helt Eesti nimekamalt ulukitundjalt:
"Vimalik, et kaalume jahiloa pikendamist," tles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Mnnil. "Luba kuue hundi peale oli antud siiski mttega lasta ra kogu kari."
Tahan nii loota, et ajakirjanik on osundades eksinud
Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012