Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. märts 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont ainult Eesti teadusest

märtsi horisondi kaanepilt
Märtsi Horisont on tavalisest hulga mahukam ja eriline: see tähistab Eesti teadusfondi 15. sünnipäeva . Ajakirja kaante vahele on koondatud lood, mis kõnelevad teadusfondi toel tehtud uuringutest. Teemadering on mitmekesine, alates loomapidamisest ja lõpetades kütuseelementidega. Ikka selleks, et teada anda, mida teevad Eesti teadlased, et paraneks lehmade piimaand või et loodavad kütuseelemendid meie maailma puhtamaks ja säästlikumaks muudaksid.

Saab lugeda, kui hästi kalad lõhnu tunnevad või kuidas putukad inimese heaks taimi kaitsevad. Akadeemik Raimund Ubar vaeb tehissüsteemide veakindlust, professor Toivo Maimets juhuslikkust rakkude elus. Marju Lauristin selgitab, kuidas oleneb inimese sotsiaalne enesemäärang tengelpungast ning kultuurilisest ja sotsiaalsest kapitalist. Horisont algab ülitähtsa teemaga: professor Jüri Allik mõtiskleb selle üle, kuidas teadlase tööd mõõta. Humanitaaria poolt sekundeerivad arheoloog ja kunstiajaloolane - Heiki Valk arutleb, kuidas ristiusu pühamud ja looduslikud pühapaigad meie maastikule sõbralikult ära mahuvad, Kersti Markus tõestab Karja kiriku näitele tuginedes, kui palju suudab üks hoone kaude ajaloost pajatada.
Veel sisaldab uus Horisont seitse intervjuud noorteadlastega: filosoof Roomet Jakapi, matemaatik Tarmo Uustalu, politoloog Piret Ehini, bakterioloog Veljo Kisandi, pediaater Jana Kivastiku, veterinaar Triin Hallapi ja keemik Ivo Leitoga.
Horisont


Loodusajakirjad koju kätte:




KODUMAA UUDISED


Loodusajakiri esitleb aastaraamatut ja jagab aastaauhindu

Eeloleval neljapäeval esitleb MTÜ Loodusajakiri kirjanike maja musta laega saalis oma kolmandat aastaraamatut "Lehed ja tähed 2006".
Seekordne raamat vaeb koostaja Indrek Rohtmetsa kinnitusel mõisteid "oma" ja "võõras", vaatleb konflikte pärismaiste ja tulnukliikide vahel, uurib rassiviha lätteid, mõtiskleb eesti rahva, kultuuri ja Eesti riigi sünni üle, kõneleb vähist ja võõrastest geenidest ning pöörab pilgu ka Universumi sügavusse: mis seal on oma, mis võõras. "Lehed ja tähed" on mõeldud laiale lugejaskonnale, õppuritele ja õpetajatele - kõigile, kel jätkub ärksust ja huvi mõtiskleda nüüdismaailma ja -ühiskonna toimimise üle.
Traditsiooniliselt on aastaraamatu esitlus ühendatud MTÜ Loodusjakiri aastaauhindade väljaandmisega.
Loodusajakiri


Talveakadeemia rõhub taastuvenergiale

13. märtsil esitasid üliõpilaste teaduskonverentsil "Talveakadeemia 2006" osalenud tudengid ja spetsialistid avaliku kirja haridus- ja teadus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, keskkonna-, põllumajandus- ja rahandusministrile ning peaministrile. Pöördumises on küsitud, miks riik pole seni koostanud taastuva energeetika teaduslikku uurimisprogrammi.
Seekordse konverentsi teema oli „Energiasüst tulevikku". Tõstatati hulk küsimusi, eelkõige olid kõne all riigi vajakajäämised, mis takistavad fossiilsete energiaallikate asendamist Eestis. Pöördumist saab lugeda aadressil www.talveakadeemia.ee.
Talveakadeemia


Fotovõistluse tähtaeg läheneb

"Looduse aasta foto 2006" võistlustööde esitamiseks on aega jäänud veidi alla kahe nädala. Nüüd ongi paras aeg oma sahtlinukad või kõvaketta urked läbi vaadata, paremad looduspildid välja valida ja ette valmistada. Kaotada pole midagi, auhinnafond on aga kuuldavasti 150 000 krooni, peale selle võimalus teistega mõõtu võtta ja suurepärane ettekääne oma fotokogu kriitilise pilguga üle vaadata. Seega - 27. märtsiks pildid posti! Reeglid ja kontaktandmed leiate Looduse Omnibussi koduleheküljelt.
Loodusajakiri


MÕTE


Teadus nagu soovikontsert

akadeemik Raukas Anto Raukas

Kui akadeemik Anto Raukas riigiraadios oma osalusel valminud ja ajakirjas Science ilmunud artiklit tutvustas, mainis ta muu hulgas, et liustikul ja liustikul tuleb nende sulamisest kõneldes ikka vahet teha. Euroopa pisikesed liustikud sulavat muidugi, aga Gröönimaa omad aina kasvavat. Tahes-tahtmata tuli meelde üks mu mitu aastat tagasi raadiole Vaba Euroopa tehtud intervjuu kliimamuutustest. Kui seda ühe teise, tookord teaduste akadeemia ühe instituudi direktorina töötanud tuntud teadusmehe juurde salvestama läksin, küsis ta sissejuhatuseks. „A'a kumba pidi te tahate: kas et kliima soojeneb või et hoopis jahtub?"
Toomas Jüriado


RAJA TAGANT


Soome ebapärlikarbid ohus

Ruonanjoki Viljakkalas on Lõuna-Soome ainuke elujõuline ebapärlikarbijõgi (ühtlasi Natura 2000 ala). Seal elab 26 000 karpi. Populatsiooni hävitajat ootaks trahv 15 miljoni euro väärtuses. Nüüd aga kavatsetakse jõe vesikonda rajada prügila koos töötlemisrajatistega. Tuntakse muret, et järgmised 30 aastat töötav prügimägi on suur risk väärtuslikele karpidele. Protesteerimaks prügifirma ja kohaliku omavalitsuse hoolimatu suhtumise vastu on ühendus Pro Viljakkala koostanud palvekirja Soome keskkonnaministrile. Asja saab lähemalt uurida aadressil www.viljakkalanpuolesta.net/ruonanjoki. Ühtlasi saab anda toetuseks oma allkirja.
Pro Viljakkala


Ökomürgid ei taha linnumunadest kaduda

lunn
Foto: www.ivnvechtplassen.org

Norras on kakskümmend aastat uuritud linnumunades sisalduvaid keskkonnamürke. Nüüd tegi Norra saastekontrolli amet teatavaks uuringute tulemused. Paraku pole need kuigi rõõmustavad.
Norra polaarinstituudi, veterinaarkooli, riikliku veterinaarinstituudi ja Tromsų muuseumi ühistöös otsiti keskkonnamürke Põhja-Norra ja Teravmägede eri piirkonnist korjatud hõbe-, jää- ja kaljukajaka ning lunni (fotol) munadest.
Selgus, et broomorgaaniliste leegiaeglustite sisaldus on hakanud suurenema alates 1983. aastast ja levinud saasteallikaist väga kaugel asuvaile aladele. Suurenenud on isegi nende bromohaloonide hulk looduses, mille kasutus on viimaste kümnendite jooksul keelustatud.
Tõsi küll, saasteallikaist kaugelt pärit munades on elavhõbedasaaste tunduvalt väiksem kui allikate lähedal. Aga kahjuks pole see kusagil kuigivõrd vähenenud, ehkki kontroll kõnealuse ohtliku elemendi ühendite kasutuse üle on rangemaks muutunud. Tulemused illustreerivad selgelt keskkonnamürkide püsivust looduses.
Norges forskningsråd


Sülearvutiga jalgpalliturniirile

jalpallielamus
Tõeline elamus. Joonistus: Ott Luuk

Tundub, et vähegi Internetist hoolival jalgpallisõbral tasub juunis ja juulis Saksamaal aset leidvatele jalgpalli maailmameistrivõistlustele kindlasti kaasa võtta oma klahvidega sõber. Nimelt lubab Fraunhofer-Gesellschaft Servingo-nimelise portaali toel pakkuda neile igakülgset infoabi.
Rõhutatakse, et tegemist on personaalportaaliga. Servingo'le tuleb teada anda oma erihuvid ning arvuti tuletab teile kõik vajaliku õigel ajal meelde, koostades päevaplaani ja pannes ette liikumisskeemid. Portaali hooleks saab jätta ka näiteks hotellitoa reserveerimise või päevauudiste vahendamise.
Huvitavaim, siiski mitte kõigile kättesaadav osa kaheksa miljonit eurot maksnud projektist on jalgpallimatšide kolmedimensiooniline rekonstruktsioon, mis lubab mängusituatsioone tagantjärele seirata eri vaatepunktidest, näiteks väljaku kohalt õhust või värava tagant, kohtuniku või koguni väravavahi pilgu läbi.
Fraunhofer Gesellschaft/AlphaGalileo


KIIRKOMMENTAAR

Meenutades Einarit

Einar Tammur
Einar Tammur Kirna matkarajal 2003. aasta maikuus. Foto: Toomas Jüriado

4. märtsil sai kaks aastat Alam-Pedja looduskaitseala asutaja ja hoidja, Eesti kotkaste hea haldja Einar Tammuri ülekohtuselt varasest minekust taevastele kotkaradadele. Tegin Einariga raadioajakirjanikuna kümneid ja kümneid intervjuusid. Kui jutuks tuli, mis on Alam-Pedjal kõige keerulisem, tavatses Einar ikka vastata: "Hoida peldikud korras ja hundid elus."
Hunt on Alam-Pedja vapiloom. Kaitseala logo kaks võsavillemit on joonistatud nii, et suurem küünib üle kaitseala piiride. Huntide jahialad ongi suuremad kui kaitseala piirid. Kui kaitseala piirides teeb hunt ülivajalikku tööd, hoides ohjes sõraliste arvukust, siis teisel pool seda joont on nad tikkunud ka paha peale. Vähemalt inimestele on nii tundunud. Küsimus ongi selles, mis on tähtsam: kas see, et kaitsealal püsiks tasakaal, või see, et inimesed saaksid lasta oma lambail ja - paraku-paraku - ka koertel vabalt ringi joosta, ilma et kriimsilmad neid krabama tikuksid. Einar pidas esimest tähtsamaks ja tegi kõik endast sõltuva, et soekari elujõus püsiks.

Kaks päeva enne Einari igavikku mineku aastapäeva raporteeris Tartu Postimees reipalt: "Jahimeestel õnnestus tunaeile lõppenud hundijahihooajal hävitada umbes pool Alam-Pedja soekarjast." Ma mõistan kaitseala ümbritsevate maade inimeste pahameelt hukka saanud koerte pärast. Samas pole ma kunagi mõistnud Eesti inimeste arvamust, et "minu koer on maailma kõige tähtsam loom", nii et võib teha mida iganes ja uidata kus tahes. Aga eks see ole õpetuse ja kasvatuse küsimus. Küll ajab mul judinad üle selja jooksma samast artiklist pärit tsitaat ühelt Eesti nimekamalt ulukitundjalt:
"Võimalik, et kaalume jahiloa pikendamist," ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. "Luba kuue hundi peale oli antud siiski mõttega lasta ära kogu kari."
Tahan nii loota, et ajakirjanik on osundades eksinud …
Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012