Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. mrts 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



mrtsi Eesti Looduse kaanepilt
Eesti Looduse mrtsinumbri
peakangelane on metsis - meie metsade suursugune lind, kes on ohus tema elupaikade hvitamise tttu. Ene Viht annab levaate selle rglooduse saadiku elukigust, hetkeolukorrast ja tulevikust.
Tnu Ploompuu veenab lugejaid pajude mramise lihtsuses, kusjuures paremaid tulemusi annab pajude uurimine nii kevadel itsevana kui ka suvel lehtedega. Mrtsinumbris alustab ta aga "kiisudega" talvepajudest. lle Reier jagab juhiseid, kuidas pajude mitmekesisusest herbariseerimise abil paremat levaadet saada.
Oive Tinn ja Tnu Meidla aitavad geoloogiahuvilisel lugejal luua teadusliku vrtusega kivististekogu. Evelin Verš ja Ivar Puura tutvustavad noort kiirelt arenevat teadusharu, mille huvifookuses on elu teke.
Piret Kiristaja viib lugeja Vrumaale Misso valda, kus peale maalilise jrve kaitstakse ka vana loodusmetsa. Ants-Johannes Martin ja Anne Martin tulevad lugeja ette ideega muuta elektriliinide alused ja metsasihid elurikkaks: sna vikese vaeva ja kuluga saaks muuta need sageli vsastunud alad paljudele putukaliikidele sobivaks elupaigaks.
Sven Zacek petab avastama kodumbruse igapevasena tunduvas maastikus uusi vaateid. hega neist on kll juhtunud eksitus: lk. 43 ei avane laltvaade mitte kuusikule, vaid mnnikule.
Poster on Kaido Haagenilt, intervjuu Sirje Aheriga, essee Hannes Palangult. Jaanus Aua tutvustab peatselt kodumaile saabuvat kiivitajat. Lugeja ksimusele linnugripi kohta vastab rahustavalt ornitoloog Andres Kuresoo ja metsnugise kohta Nikolai Laanetu.
Eesti Loodus


Loodusajakirjad koju ktte:




KODUMAA UUDISED


Loodusajakirjade aastapreemiad jagatud

Linud neljapeval esitles MT Loodusajakiri oma kolmandat aastaraamatut "Lehed ja thed" ning andis pidulikult le jrjekordsed kaheksa aastaauhinda, seekord kunstnik Maie Helmi graafilised lehed "Muneja".
auhinnasaajad
Preemiasaajad Juhani Pttsepp (vasakul), Asko Lhmus (lal) ja Mari Jssi. Fotod: Toomas Jriado

Ajakirja Eesti Loodus aasta autoriks valiti Mari Jssi Tallinna valglinnastumist ksitlenud loo eest, Eesti Metsa parimateks tunnistati Asko Lhmuse kirjutised, Loodus aga avaldas tnu Aare Baumerile nutikate, loodust vaatlema kutsuvate lhiartiklite eest, mis on ajakirjas ilmunud juba pikemat aega. Horisont tstis esile lausa tervet Tartu likooli fsika instituuti: tnu selle teadlastele nnestus ajakirja veergudel vrikalt thistada rahvusvahelist fsika-aastat. Fsika-aasta kajastamise eest sai autasu ka Rein Veskime.
Loodusajakirja toimetuste rahvast valiti preemia vriliseks Juhani Pttsepp ajakirjast Loodus uudse artikliseeria "Sammud oma Eestis" eest. Sama artiklisari ajendas esile tstma ka tuntud loodusepildistajat Ingmar Muusikust. Auhinna 2005. aasta thelepanuvrseima teo eest looduse ja teaduse populariseerimisel sai Tiit Kndler vrguvljaande teadus.ee kivitamise eest.
Loodusajakiri


Veepev Tartus

Emajgi
Tartlaste lemmikveekogu, talv 2005. Foto: Toomas Jriado

Peipsi koost keskus, Tartu keskkonnahariduse keskus ja Tartu lodjakoda kutsuvad tartlasi 22. mrtsil thistama rahvusvahelist veepeva. Veepeva ritusi teemal "Sillad ja veed" on nii lastele kui ka tiskasvanutele.
Keskpevast alates nidatakse keskkonnahariduse keskuses lastele vee-filme ja teaduskeskuse AHHAA vee-eksperimente. Piki Emaje kaldaid jalutatakse botaanikaaeda, et saada levaade vee thtsusest loomade ja taimede elus.
Samal ajal rgitakse tiskasvanutele keskkonnahariduse keskuse saalis Tartu sildade ajaloost ja tulevikuplaneeringuist, Peipsi veetee arenduskavast ning Peipsi jrve keskkonnaprojektidest. Seminaride jrel kiakse aktsiaseltsi Tartu Vesi veepuhastusjaamas.
Pev lpeb lodjakojas, kus saab nha hiljuti valminud vikest lotja ning fotograaf Arne Adra pilte Peipsi jrvest ja Emajest.
Veepeva thistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil RO Peaassamblee kuulutas 22. mrtsi lemaailmseks veepevaks. Veepeva eesmrk on juhtida inimesi vhemalt hel peval aastas mtlema rohkem vee mistlikule ja sstlikule tarbimisele ning majandamisele. Selle aasta veepeva alateema on "Vesi ja kultuur", tpsemat infot saab vrgupaigast www.worldwaterday.org.
Peipsi koost keskus


Teadusfoto vistluse viduhtu

teadusfoto GP
Teadusfoto vistluse Grand Prix. Hlgepoegadelt vereproovide vtmine ajujl. Foto: Ivar Jssi

Eesti esimesel teadusfoto vistlusel osalejaid autasustatakse 23. mrtsil kell 16.00 keemilise ja bioloogilise fsika instituudi saalis Tallinnas Mustamel Akadeemia tee 23.
Lpuhtul esinevad teadlased fsikakatsetega. Tnu Tepandi loeb lugusid vistlusele saadetud piltide kohta ja Tiit Kndleri vastset Teadusaabitsat. Imetleda saab slaidiprogrammi ja kiki vistlustid. Sisseps on vaba.
MT Teadusteave korraldatud teadusfoto vistlusele saadetud 231 t seas oli pilte nii koolipilastelt kui tunnustatud teadlastelt, kokku 42 autorilt. Veebruari lpul vaagis fotosid ˛rii TT geoloogia instituudi direktori Alvar Soesoo juhatusel. Hindajate hulka kuulus tuntud teadlasi, fotograafe, kunstnikke, teadusajakirjanikke ja firmade esindajaid.
Valiti vlja 40 td, mis lhevad nitusena mda Eestit ringlema. Anti vlja Grand Prix ja kuus eripreemiat.
Vistlus sai teoks haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna tehnikalikooli, Eesti geenikeskuse, KTK Overalli, Regio, Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi, ilm.ee ning ajakirjade Cheese ja Horisont toel.
Info: Tiit Kndler 56 483 481; Tiit Hunt 50 67 488, www.teadus.ee
teadus.ee


RAJA TAGANT


Satelliidid hoiavad epideemiaohul silma peal

Maa orbiidile saadetud uurimisjaamade kogutud andmestik kasvab eksponentsiaalselt. Nd peetakse vimalikuks nha nende abil ette epideemiate puhkemist soodustavaid olukordi.
Selleks analsitakse haigusohtlike piirkondade maastikke iseloomustavaid parameetreid: sademeid, taimestikku, veekogusid, reljeefi, tolmutorme, temperatuuri. Sel moel saab selgeks, kus on olud haigustekitajate hulgiarenguks sedavrd soodsad, et kohalikke elanikke ohustab epideemia.
Nii on leitud, et ebola-epideemiaid vib selgelt seostada kuiva ja puaga; kuivad olud soodustavad ka meningiidi levikut. Satelliidiandurid vimaldavad jlgida isegi malaariasskede arvukuse massilist tusu ja anda niiviisi teada malaariapuhangu ohust.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA Epidemio projekt on olnud niivrd edukas, et sellele saab rajada jtku-uuringuid.
ESA


Bakterid hiilivad kaitsebarjrist mda

Lne-Inglise likooli teadlased avastasid, kuidas taimekahjurist bakterite genoom muutus selliselt, et taime looduslik kaitsevime osutus kasutuks.
Uuringu all oli ubadel teatavat roostehaigust phjustav Pseudomonas syringae, millest taim vib jagu saada sel moel, et kahjustuskohta mbritsevad rakud surevad ja bakter ei saa edasi levida. On aga theldatud, et see strateegia ei tta kaugeltki alati.
Nd tehti laboris knealuse bakteri genoomi analsides kindlaks, et patogeen on vimeline eemaldama selle geeni, mis kodeerib taime hoiatavat valku. Paljunevas bakteris seda geeni enam pole; see "puudus" ei mjuta aga bakteri enda elujudu.
Teadlaste kinnitusel on see esimene kord, kus selline mehhanism nnestus testada taimepatogeensel bakteril; kll on see varem tuntud loomi nakatavatel mikroobidel.
AlphaGalileo


Inglased kavandavad kivisepuhastust

Nottinghami likooli teadlased uurivad briti inseneri- ja fsikateaduste uurimisnukogu EPSRC toetusel vimalusi eemaldada enne soojusjaamas pletamist kivisest ebasoovitav mineraalosa.
Sel teel tahetakse vhendada ilmselt veel pikaks ajaks philiseks energiaallikaks jva se ssihappegaasi- ja teiste kahjulike pletusjkide heidet. Siiani parim viis muuta sepletust puhtamaks - se eelnev gaasistamine - on vga kallis.
Brittide arvates on leostamisega vimalik vhendada kahjulike lisandite hulka kmnelt protsendilt ainult viie sajandikprotsendini. Sellist stt vib nimetada lausa lipuhtaks. Philine kemikaal, millega mineraalosa ptakse leostada, on fluorvesinikhape, mida saab regeneerida ja taas kasutada.
Sama laadi uuringuid tehti ka 70.-80. aastail, kuid siis peeti sellist puhastusviisi liiga kalliks. Nd on olukord suuresti muutunud, ehkki loomulikult tuleb tehnilise vimalikkuse krval uurida ka protseduuri majanduslikku tasuvust.
EPSRC


Konjak pigem kohviga

Liverpooli likooli meedikud tegid kindlaks, mil moel leevendab kohv alkoholi phjustatud pankreatiiti.
Teravaid valusid phjustavat khunrmepletikku pankreatiiti gestab sageli alkohol, mis paneb ensmid seedima khunret ennast. Juba varem on theldatud, et kohv vib sellist alkoholipankreatiiti leevendada. Nd selgitati, et hdade phjustaja on pankreases tekkiv kaltsiumiliig, mille krvaldamisega kahjustatud organ toime ei tule ja mis hakkab lhkuma khunrme rakke. Meedikud leidsid, et kohvis sisalduv kofeiin suudab vhemalt osaliselt sulgeda kanalid, mille kaudu kaltsium rakuvedelikku kuhjub.
Lisatakse siiski, et kofeiini mju on vike ja et ka kohvi lemrane pruukimine on seotud oma ohtudega.
AlphaGalileo


Kuidas kuningas kuu peale kippus

Rootsi maineka materjaliteadlase Niklas Jrvstrti idee rajada Kuule inimkoloonia on juba aastakmneid vana, palju vanem kui president Bushi ambitsioonikad Kuu-baasi loomise kavad. Nd tundub, et sellel plaanil on suuri šansse saada tegelikkuseks.
Peale kunagisi Apollo orbiidilennukite maandumisi ongi meie looduslik kaaslane sna omaette jetud; ainus Kuu mber tiirlev kosmoselaev on praegu Rootsis tehtud SMART-1. Aga nd on Jrvstrti ja SMART-i keskuse eestvttel loodud rahvusvaheline konsortsium, et kavandada ja viia ellu konkreetsemaid projekte. Konsortsiumil on 50 partnerit, teiste seas Jaapani kompanii Shimizu ja Ameerika Orbitech ning Prantsumaa ja hendkuninriigi krgkoole.
Kuukoloonia on meldud selles mttes iseseisvana, et kik tegevuseks vajaliku toodab ta ise. Kll ollakse Maaga tihedas smbioosis: Kuul on mndagi asja lihtsam toota ja uurida kui maal. Jrvstrti phiidee on vltida valitsuste ja rahvaste, teadlaste ja seaduseloojate hists emakese Maa edasist leekspluateerimist fossiilktuste nappuse, kliima soojenemise ohu, kultuurikokkuprgete ja rahvaarvu plahvatusliku kasvu tingimustes.
Vetenskapsrdet


KIIRKOMMENTAAR

Huntide olukorrast

Loe ka Toomas Jriado kommentaari eelmises Uudistajas. - Toim.

Hundi arvukus on praegu Eestis suhteliselt vike, mille peamisteks phjusteks vib pidada vga intensiivset kttimist mdunud kmnel aastal: asurkond pole sellest veel siiani tielikult toibunud. Peale selle pole praegu sissernnet naaberriikidest, mis varem on mnginud tenoliselt kllalt olulist rolli. Siiski on viimasel kolmel aastal huntide arvukus pidevalt suurenenud ja seda suuresti kttimispiirangute tttu.

Kui veel neli aastat tagasi vis hunti lasta aasta ringi ilma mingisuguste piiranguteta, siis viimastel aastatel on kttimisaega vhendatud vaid kolmele talvekuule. Kehtestatud on arvlimiidid, mis on jaotatud piirkonniti tagamaks laiema levikuala ja htlasema asustustiheduse. Tnu aktiivsele seirele vib levaadet hundiasurkonnas toimuvatest muutustest pidada heaks, teada on hundipesakondade paiknemine, nende vanus, suurus jne. Sellist teavet pole meil kunagi varem olnud.

Paraku on hunt olnud lbi aegade oma kiskjale omase kitumise tttu inimesega konfliktis, olles jahimehe konkurent ning murdes talunike pudulojuseid ja koeri. Sellise liigi kaitse ei ole vimalik vaid rangete keeldudega, vajalik on ka maaelanike positiivne suhtumine hundi olemasolusse. Vaenu hundi vastu ktab les metsloomale mitteomane kitumine, niteks uekoerte murdmine. Ajakirjandus vimendab neid juhtumeid ning levitab le kogu Eesti. Viha alla satuvad ka need hundid, kes pole htegi koera ega lammast puutunud.

Viimastel aastatel oleme pdnud kttimislimiidi kehtestada eesktt konfliktsetes piirkondades, pdes nnda ennetada vi vhendada negatiivset suhtumist hundisse. Mdunud aastal oli Alam-Pedja mbruse hundikari ainus Eestis, kes murdis hulgaliselt koeri, enamik ohvreid polnud mitte hulkurid, vaid ketikoerad. Seetttu saigi enim kttimislube vljastatud nimetatud hundikarja territooriumile jnud jahipiirkondade tarbeks. Kuna koeri murdes tegutsesid hundid karjas, visid halvad harjumused olla kigil liikmetel, mistttu oli plaan kttida kogu pesakond minu arvates igustatud.

Alam-Pedja ja selle mbrus on huntidele vga sobilik eluala. Praegusel hundi arvukuse tusu ajal ei jks ala siin territoriaalse karja rakttimise prast thjaks, vaid selle vtaksid kohe kasutusele naaberpesakonna isendid vi siis uute sobivate elualade otsingul liikuvad noored hundid. Loodetavasti okupeeriksid ala isendid, kes on halbadest kommetest priid.

Meil on hea kogemus lemdunud aastast Laekverest, kus hulgaliselt koeri murdvad hundid hoidsid kohalikke elanikke hirmu all ning htlasi andsid ajakirjandusele pidevalt ainet uudiste jaoks. Thus kttimine lemdunud talvel andis oodatud tulemuse: koerte murdmisjuhte oli mdunud aastal vaid mni ksik (aasta varem ligi 50), kuigi ala oli ikkagi asustatud hundipesakonnaga.

Kokkuvtteks tahaksin elda, et mida vhem on hundi ja inimese vahelisi konflikte, seda suurem on vastuvetav huntide arv Eestis. Tugeva hundiasurkonna silitamise nimel tuleb paraku ohvreid tuua. Liigne jikus thendaks siinkohal sellest eesmrgist krvalekaldumist.
Peep Mnnil,
metsakaitse- ja metsauuenduskeskus



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012