UUDISTAJA
21. märts 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Looduse märtsinumbri
peakangelane on metsis - meie metsade suursugune lind, kes on ohus tema elupaikade hävitamise tõttu. Ene Viht annab ülevaate selle ürglooduse saadiku elukäigust, hetkeolukorrast ja tulevikust.
Tõnu Ploompuu veenab lugejaid pajude määramise lihtsuses, kusjuures paremaid tulemusi annab pajude uurimine nii kevadel õitsevana kui ka suvel lehtedega. Märtsinumbris alustab ta aga "kiisudega" talvepajudest. Ülle Reier jagab juhiseid, kuidas pajude mitmekesisusest herbariseerimise abil paremat ülevaadet saada.
Oive Tinn ja Tõnu Meidla aitavad geoloogiahuvilisel lugejal luua teadusliku väärtusega kivististekogu. Evelin Verš ja Ivar Puura tutvustavad noort kiirelt arenevat teadusharu, mille huvifookuses on elu teke.
Piret Kiristaja viib lugeja Võrumaale Misso valda, kus peale maalilise järve kaitstakse ka vana loodusmetsa. Ants-Johannes Martin ja Anne Martin tulevad lugeja ette ideega muuta elektriliinide alused ja metsasihid elurikkaks: üsna väikese vaeva ja kuluga saaks muuta need sageli võsastunud alad paljudele putukaliikidele sobivaks elupaigaks.
Sven Zacek õpetab avastama koduümbruse igapäevasena tunduvas maastikus uusi vaateid. Ühega neist on küll juhtunud eksitus: lk. 43 ei avane ülaltvaade mitte kuusikule, vaid männikule.
Poster on Kaido Haagenilt, intervjuu Sirje Aheriga, essee Hannes Palangult. Jaanus Aua tutvustab peatselt kodumaile saabuvat kiivitajat. Lugeja küsimusele linnugripi kohta vastab rahustavalt ornitoloog Andres Kuresoo ja metsnugise kohta Nikolai Laanetu.
Eesti Loodus


Loodusajakirjad koju kätte:




KODUMAA UUDISED

---

Loodusajakirjade aastapreemiad jagatud

Läinud neljapäeval esitles MTÜ Loodusajakiri oma kolmandat aastaraamatut "Lehed ja tähed" ning andis pidulikult üle järjekordsed kaheksa aastaauhinda, seekord kunstnik Maie Helmi graafilised lehed "Muneja".

Preemiasaajad Juhani Püttsepp (vasakul), Asko Lõhmus (ülal) ja Mari Jüssi. Fotod: Toomas Jüriado

Ajakirja Eesti Loodus aasta autoriks valiti Mari Jüssi Tallinna valglinnastumist käsitlenud loo eest, Eesti Metsa parimateks tunnistati Asko Lõhmuse kirjutised, Loodus aga avaldas tänu Aare Baumerile nutikate, loodust vaatlema kutsuvate lühiartiklite eest, mis on ajakirjas ilmunud juba pikemat aega. Horisont tõstis esile lausa tervet Tartu ülikooli füüsika instituuti: tänu selle teadlastele õnnestus ajakirja veergudel väärikalt tähistada rahvusvahelist füüsika-aastat. Füüsika-aasta kajastamise eest sai autasu ka Rein Veskimäe.
Loodusajakirja toimetuste rahvast valiti preemia vääriliseks Juhani Püttsepp ajakirjast Loodus uudse artikliseeria "Sammud oma Eestis" eest. Sama artiklisari ajendas esile tõstma ka tuntud loodusepildistajat Ingmar Muusikust. Auhinna 2005. aasta tähelepanuväärseima teo eest looduse ja teaduse populariseerimisel sai Tiit Kändler võrguväljaande teadus.ee käivitamise eest.
Loodusajakiri


Veepäev Tartus


Tartlaste lemmikveekogu, talv 2005. Foto: Toomas Jüriado

Peipsi koostöö keskus, Tartu keskkonnahariduse keskus ja Tartu lodjakoda kutsuvad tartlasi 22. märtsil tähistama rahvusvahelist veepäeva. Veepäeva üritusi teemal "Sillad ja veed" on nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Keskpäevast alates näidatakse keskkonnahariduse keskuses lastele vee-filme ja teaduskeskuse AHHAA vee-eksperimente. Piki Emajõe kaldaid jalutatakse botaanikaaeda, et saada ülevaade vee tähtsusest loomade ja taimede elus.
Samal ajal räägitakse täiskasvanutele keskkonnahariduse keskuse saalis Tartu sildade ajaloost ja tulevikuplaneeringuist, Peipsi veetee arenduskavast ning Peipsi järve keskkonnaprojektidest. Seminaride järel käiakse aktsiaseltsi Tartu Vesi veepuhastusjaamas.
Päev lõpeb lodjakojas, kus saab näha hiljuti valminud väikest lotja ning fotograaf Arne Adra pilte Peipsi järvest ja Emajõest.
Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärk on juhtida inimesi vähemalt ühel päeval aastas mõtlema rohkem vee mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ning majandamisele. Selle aasta veepäeva alateema on "Vesi ja kultuur", täpsemat infot saab võrgupaigast www.worldwaterday.org.
Peipsi koostöö keskus


Teadusfoto võistluse võiduõhtu


Teadusfoto võistluse Grand Prix. Hülgepoegadelt vereproovide võtmine ajujääl. Foto: Ivar Jüssi

Eesti esimesel teadusfoto võistlusel osalejaid autasustatakse 23. märtsil kell 16.00 keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi saalis Tallinnas Mustamäel Akadeemia tee 23.
Lõpuõhtul esinevad teadlased füüsikakatsetega. Tõnu Tepandi loeb lugusid võistlusele saadetud piltide kohta ja Tiit Kändleri vastset Teadusaabitsat. Imetleda saab slaidiprogrammi ja kõiki võistlustöid. Sissepääs on vaba.
MTÜ Teadusteave korraldatud teadusfoto võistlusele saadetud 231 töö seas oli pilte nii kooliõpilastelt kui tunnustatud teadlastelt, kokku 42 autorilt. Veebruari lõpul vaagis fotosid ˛ürii TTÜ geoloogia instituudi direktori Alvar Soesoo juhatusel. Hindajate hulka kuulus tuntud teadlasi, fotograafe, kunstnikke, teadusajakirjanikke ja firmade esindajaid.
Valiti välja 40 tööd, mis lähevad näitusena mööda Eestit ringlema. Anti välja Grand Prix ja kuus eripreemiat.
Võistlus sai teoks haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti geenikeskuse, KTK Overalli, Regio, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi, ilm.ee ning ajakirjade Cheese ja Horisont toel.
Info: Tiit Kändler 56 483 481; Tiit Hunt 50 67 488, www.teadus.ee
teadus.ee


RAJA TAGANT

---

Satelliidid hoiavad epideemiaohul silma peal

Maa orbiidile saadetud uurimisjaamade kogutud andmestik kasvab eksponentsiaalselt. Nüüd peetakse võimalikuks näha nende abil ette epideemiate puhkemist soodustavaid olukordi.
Selleks analüüsitakse haigusohtlike piirkondade maastikke iseloomustavaid parameetreid: sademeid, taimestikku, veekogusid, reljeefi, tolmutorme, temperatuuri. Sel moel saab selgeks, kus on olud haigustekitajate hulgiarenguks sedavõrd soodsad, et kohalikke elanikke ohustab epideemia.
Nii on leitud, et ebola-epideemiaid võib selgelt seostada kuiva ja põuaga; kuivad olud soodustavad ka meningiidi levikut. Satelliidiandurid võimaldavad jälgida isegi malaariasääskede arvukuse massilist tõusu ja anda niiviisi teada malaariapuhangu ohust.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA Epidemio projekt on olnud niivõrd edukas, et sellele saab rajada jätku-uuringuid.
ESA


Bakterid hiilivad kaitsebarjäärist mööda

Lääne-Inglise ülikooli teadlased avastasid, kuidas taimekahjurist bakterite genoom muutus selliselt, et taime looduslik kaitsevõime osutus kasutuks.
Uuringu all oli ubadel teatavat roostehaigust põhjustav Pseudomonas syringae, millest taim võib jagu saada sel moel, et kahjustuskohta ümbritsevad rakud surevad ja bakter ei saa edasi levida. On aga täheldatud, et see strateegia ei tööta kaugeltki alati.
Nüüd tehti laboris kõnealuse bakteri genoomi analüüsides kindlaks, et patogeen on võimeline eemaldama selle geeni, mis kodeerib taime hoiatavat valku. Paljunevas bakteris seda geeni enam pole; see "puudus" ei mõjuta aga bakteri enda elujõudu.
Teadlaste kinnitusel on see esimene kord, kus selline mehhanism õnnestus tõestada taimepatogeensel bakteril; küll on see varem tuntud loomi nakatavatel mikroobidel.
AlphaGalileo


Inglased kavandavad kivisöepuhastust

Nottinghami ülikooli teadlased uurivad briti inseneri- ja füüsikateaduste uurimisnõukogu EPSRC toetusel võimalusi eemaldada enne soojusjaamas põletamist kivisöest ebasoovitav mineraalosa.
Sel teel tahetakse vähendada ilmselt veel pikaks ajaks põhiliseks energiaallikaks jääva söe süsihappegaasi- ja teiste kahjulike põletusjääkide heidet. Siiani parim viis muuta söepõletust puhtamaks - söe eelnev gaasistamine - on väga kallis.
Brittide arvates on leostamisega võimalik vähendada kahjulike lisandite hulka kümnelt protsendilt ainult viie sajandikprotsendini. Sellist sütt võib nimetada lausa ülipuhtaks. Põhiline kemikaal, millega mineraalosa püütakse leostada, on fluorvesinikhape, mida saab regeneerida ja taas kasutada.
Sama laadi uuringuid tehti ka 70.-80. aastail, kuid siis peeti sellist puhastusviisi liiga kalliks. Nüüd on olukord suuresti muutunud, ehkki loomulikult tuleb tehnilise võimalikkuse kõrval uurida ka protseduuri majanduslikku tasuvust.
EPSRC


Konjak pigem kohviga

Liverpooli ülikooli meedikud tegid kindlaks, mil moel leevendab kohv alkoholi põhjustatud pankreatiiti.
Teravaid valusid põhjustavat kõhunäärmepõletikku pankreatiiti ägestab sageli alkohol, mis paneb ensüümid seedima kõhunääret ennast. Juba varem on täheldatud, et kohv võib sellist alkoholipankreatiiti leevendada. Nüüd selgitati, et hädade põhjustaja on pankreases tekkiv kaltsiumiliig, mille kõrvaldamisega kahjustatud organ toime ei tule ja mis hakkab lõhkuma kõhunäärme rakke. Meedikud leidsid, et kohvis sisalduv kofeiin suudab vähemalt osaliselt sulgeda kanalid, mille kaudu kaltsium rakuvedelikku kuhjub.
Lisatakse siiski, et kofeiini mõju on väike ja et ka kohvi ülemäärane pruukimine on seotud oma ohtudega.
AlphaGalileo


Kuidas kuningas kuu peale kippus

Rootsi maineka materjaliteadlase Niklas Järvstråti idee rajada Kuule inimkoloonia on juba aastakümneid vana, palju vanem kui president Bushi ambitsioonikad Kuu-baasi loomise kavad. Nüüd tundub, et sellel plaanil on suuri šansse saada tegelikkuseks.
Peale kunagisi Apollo orbiidilennukite maandumisi ongi meie looduslik kaaslane üsna omaette jäetud; ainus Kuu ümber tiirlev kosmoselaev on praegu Rootsis tehtud SMART-1. Aga nüüd on Järvstråti ja SMART-i keskuse eestvõttel loodud rahvusvaheline konsortsium, et kavandada ja viia ellu konkreetsemaid projekte. Konsortsiumil on 50 partnerit, teiste seas Jaapani kompanii Shimizu ja Ameerika Orbitech ning Prantsumaa ja Ühendkuninriigi kõrgkoole.
Kuukoloonia on mõeldud selles mõttes iseseisvana, et kõik tegevuseks vajaliku toodab ta ise. Küll ollakse Maaga tihedas sümbioosis: Kuul on mõndagi asja lihtsam toota ja uurida kui maal. Järvstråti põhiidee on vältida valitsuste ja rahvaste, teadlaste ja seaduseloojate ühistöös emakese Maa edasist üleekspluateerimist fossiilkütuste nappuse, kliima soojenemise ohu, kultuurikokkupõrgete ja rahvaarvu plahvatusliku kasvu tingimustes.
Vetenskapsrådet


KIIRKOMMENTAAR

---

Huntide olukorrast

Loe ka Toomas Jüriado kommentaari eelmises Uudistajas. - Toim.

Hundi arvukus on praegu Eestis suhteliselt väike, mille peamisteks põhjusteks võib pidada väga intensiivset küttimist möödunud kümnel aastal: asurkond pole sellest veel siiani täielikult toibunud. Peale selle pole praegu sisserännet naaberriikidest, mis varem on mänginud tõenäoliselt küllalt olulist rolli. Siiski on viimasel kolmel aastal huntide arvukus pidevalt suurenenud ja seda suuresti küttimispiirangute tõttu.

Kui veel neli aastat tagasi võis hunti lasta aasta ringi ilma mingisuguste piiranguteta, siis viimastel aastatel on küttimisaega vähendatud vaid kolmele talvekuule. Kehtestatud on arvlimiidid, mis on jaotatud piirkonniti tagamaks laiema levikuala ja ühtlasema asustustiheduse. Tänu aktiivsele seirele võib ülevaadet hundiasurkonnas toimuvatest muutustest pidada heaks, teada on hundipesakondade paiknemine, nende vanus, suurus jne. Sellist teavet pole meil kunagi varem olnud.

Paraku on hunt olnud läbi aegade oma kiskjale omase käitumise tõttu inimesega konfliktis, olles jahimehe konkurent ning murdes talunike pudulojuseid ja koeri. Sellise liigi kaitse ei ole võimalik vaid rangete keeldudega, vajalik on ka maaelanike positiivne suhtumine hundi olemasolusse. Vaenu hundi vastu kütab üles metsloomale mitteomane käitumine, näiteks õuekoerte murdmine. Ajakirjandus võimendab neid juhtumeid ning levitab üle kogu Eesti. Viha alla satuvad ka need hundid, kes pole ühtegi koera ega lammast puutunud.

Viimastel aastatel oleme püüdnud küttimislimiidi kehtestada eeskätt konfliktsetes piirkondades, püüdes nõnda ennetada või vähendada negatiivset suhtumist hundisse. Möödunud aastal oli Alam-Pedja ümbruse hundikari ainus Eestis, kes murdis hulgaliselt koeri, enamik ohvreid polnud mitte hulkurid, vaid ketikoerad. Seetõttu saigi enim küttimislube väljastatud nimetatud hundikarja territooriumile jäänud jahipiirkondade tarbeks. Kuna koeri murdes tegutsesid hundid karjas, võisid halvad harjumused olla kõigil liikmetel, mistõttu oli plaan küttida kogu pesakond minu arvates õigustatud.

Alam-Pedja ja selle ümbrus on huntidele väga sobilik eluala. Praegusel hundi arvukuse tõusu ajal ei jääks ala siin territoriaalse karja äraküttimise pärast tühjaks, vaid selle võtaksid kohe kasutusele naaberpesakonna isendid või siis uute sobivate elualade otsingul liikuvad noored hundid. Loodetavasti okupeeriksid ala isendid, kes on halbadest kommetest priid.

Meil on hea kogemus ülemöödunud aastast Laekverest, kus hulgaliselt koeri murdvad hundid hoidsid kohalikke elanikke hirmu all ning ühtlasi andsid ajakirjandusele pidevalt ainet uudiste jaoks. Tõhus küttimine ülemöödunud talvel andis oodatud tulemuse: koerte murdmisjuhte oli möödunud aastal vaid mõni üksik (aasta varem ligi 50), kuigi ala oli ikkagi asustatud hundipesakonnaga.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et mida vähem on hundi ja inimese vahelisi konflikte, seda suurem on vastuvõetav huntide arv Eestis. Tugeva hundiasurkonna säilitamise nimel tuleb paraku ohvreid tuua. Liigne jäikus tähendaks siinkohal sellest eesmärgist kõrvalekaldumist.
Peep Männil,
metsakaitse- ja metsauuenduskeskus


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---