Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
4. aprill 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad


Loodusajakirjad koju ktte:




EESTI UUDISED


Aasta lind lendab taas margile

hnilasemark

5. aprillil tuleb kibele postimaksevahend selle aasta linnu hnilasega.
Tavaprases suures ruutformaadis margi on kujundanud Vladimir Taiger. Eesti Post annab vlja ka tavaprase esimese peva mbriku ja maksimumkaardi.
Nd on aasta lindudega marke juba kuus. Esimesed kaks, 2001. aasta kiivitajaga ja 2002. aasta pld- ja koduvarblasega postiminiatuuri on joonistanud kunstnikud Signe Viilik ja Janno Poopuu, jrgmised kolm - haraka, valge-toonekure ja kanakulliga - on aga teinud Vladimir Taiger, kelle kunstnikutdest on iga pev meie kes Eesti paberrahad.
Neljapeval avatakse Eesti postimuuseumis Tartus nitus "Aasta lind - hnilane".
Loodusajakiri




Metsatsturid aitavad pesakastiehitajaid

Linud ndalal judsid kmnetesse Eesti koolidesse lauad pesakastide ehitamiseks. Eesti metsatstuse liidu (EMTL) pesakastiprojekt on juba traditsiooniks kujunenud ritus, kus sel kevadel lb kaasa 88 kooli viiest Eesti piirkonnast.
Tpetuse tundides meisterdatakse kokku le 4000 pesakasti; selleks kuluv lauamaterjal on prit EMTL kuuluvatelt ettevtetelt.
Pesakastiprojekt on osa EMTL programmist "Tee metsa", mille kaudu pakutakse pilastele metsaga seotud teadmisi ja tarkusi ning juhitakse thelepanu metsade tasakaalustatud kasutusele.
EMTL




Raamatuga parditiigi rde

kaanepilt

Maalehe kirjastus on oma vikeste loodusraamatute sarjas llitanud Lnemaa looduskaitsja Tarvo Valkeri "Vikese veelinnuraamatu".
Pehmete kilekaantega kenasti taskusse mahtuvas raamatus on pildid ja lhikirjeldused Eesti 36 tuntumast veelinnust. Kuuldavasti ti Valkeri esimene analoogne vihikuke "Vike talilinnuraamat" mnegi lapse tiivulisi vaatlema. Kllap on nd algajale loodusesbrale toeks linnuveekogu res ka see uus vljaanne.
Uudistaja


TASUB MINNA


Tartus pseb jlle toomkiriku tornidesse

toomkirik
Foto: Toomas Jriado

5. aprillist on huvilistele taas tee valla Tartu toomkiriku tornide vaateplatvormidele Toomel.
2005. aasta juunis avatud tornid olid mdunud aastal populaarsed nii tartlaste kui ka turistide seas. Kokku kis seal ligi 26 000 inimest. Peale kauni vaate saab torni tusja tutvuda lhemalt Vana-Liivimaa he silmapaistvaima gooti stiilis tellisehitisega.
Just kevad on parim aeg torni minna, kuna suvel varjavad vaadet tislehes krged puud.
Tornid on aprillis lahti kolmapevast phapevani kell 11-17; maist alates saab tornidesse kigil ndalapevadel.
Tartu likool/Uudistaja




Laupeval on LiLiLa

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) selle aasta LiLiLa ehk linnalinnulaupevak on 8. aprillil Tartu likooli botaanikaaias.
Viis tundi kestev programm algab kevadise ringkiguga botaanikaaias, samal ajal saab meisterdada pesakaste ja mngida munaveeretamismngu. Kell 15 pitakse linnuhli ja visteldakse nende tundmises.
Jututeemadena on kavas naftareostus ja linnud, aasta lind hnilane ning must-toonekurgede Tooni ja Jaagu rnnakud.
Kaasa tasub vtta teekruus.
TKKHK


RAJA TAGANT


Stora Enso paturegister pikenes

Rootsi-Soome metsafirma Stora Enso, mis on tuntud oma eeskujuliku keskkonnapoliitika poolest, pole sugugi alati suutnud paberil jdvustatud phimtteid praktikas jrgida.
Viimase patuna toob Rootsi looduskaitseselts vlja versjkleni mgimetsa raie Hrjedalenis. Lageraie 700m merepinnast krgemal on kompanii 2005. aastal avaldatud seisukohtade jrgi lubamatu.
TRN




Brittidel on nd bioetanooli tanklad

joonistus
Hoop pubikultuurile? Siiski mitte... Joonistus: Ott Luuk


hendkuningriigi kaubanduskeskuste kett Morrisons avas mrtsis esimesed saareriigi autoktuse E85 tanklad. 85 protsenti ktusesegust on bioetanool.
Autosid, mis seda ktust kasutavad, toodavad Ford ja SAAB. SAAB-i Briti haru juhi Jonathan Nashi arvates vib just bioktus tunduvalt vhendada autotranspordist tulenevat ssihappegaasiheidet.
Jaanuaris hakati Wissingtoni rajama hendkuningriigi esimest bioetanooli tehast. See suudab Norfolki, Cambridgeshire ja Suffolki talupidajate suhkrupeedist aastas toota 70 miljonit liitrit bioktust. Niiviisi vib ettevtte he positiivse kljena rhutada ka uute tkohtade teket maapiirkonnis.
IEMA




Nljased robotid krbsejahil

Elusolendeid jahtivad kiskjarobotid tunduvad esmapilgul kuuluvat kahtlasevitu B-kategooria filmide tegelaskonda, kuid tulevikus vivad just sellisel moel energiat hankivad masinad inimesi abistama hakata. Bristoli robootikalabori (Bristol Robotics Laboratory - BRL) trhm on vtnud sdameasjaks muuta robotid sltumatuks patareidest, pikeseelementidest ja pistikupesadest. Masinad, mis inimese abita "toitu" hankida suudavad, viksid niteks koguda infot keskkonda lekkivate saasteainete kohta, vajamata mingit hooldust.
BRL-s ehitatud Ecoboti-nimeline robot suudab mikroobide abil seedida niteks krbseid ja neist ammutada piisavalt energiat, et roomata kmmekond sentimeetrit tunnis valguse suunas, samal ajal edastades raadio teel infot temperatuuri kohta. Probleemiks on senini seedimisprotsessi tagasihoidlik elektrisaagis, mis roboti tegemistele piiri seab. Samuti peavad teadlased nljast robotit esialgu ise toitma. Vimalikku lahendust nhakse feromoonpeibutises, mis putukad seedimiskambrikestesse meelitaks.
National Geographic/BRL




Prillikandjate elu paraneb

Kohmakate bi- ja trifokaalsete prillide kasutajatel on ilmselt lhemal ajal lootust selgemale silmangemisele. Ligi 90% le 45-aastastest hakkab varem vi hiljem vaevama presboopia: silmalts kaotab oma paindlikkuse ja ei suuda enam vaheldumisi "teravustada" kaugele ja lhedale. Siiani on selle vaevuse all kannatajatele abiks erilised prilliklaasid, millel kaugele ja ligidale vaatamiseks on erineva tugevusega vljad.
Paraku kipub lbi selliste prillide piilumine olema ebamugav ja vib ka pea ringi kima panna. Arizona likooli teadlased valmistasid vastukaaluks vedelkristallidel phineva ltse, mille optilist tugevust elektrivoolu abil le kogu pinna muuta saab. Nii ei pea lhedale vaatamiseks enam allapoole kritama - piisab vaid nupuvajutusest, mida edaspidi loodetakse automatiseerida.
Katsejnesteks olnud vabatahtlikele leiutis igal juhul meeldis ja juba on asjast huvitatud ka suurfirma, kes loodab krgteholoogilised prillid turule paisata paari-kolme aasta jooksul.
Nature




Limbomeistrid sipelgad

Zrichi likooli teadlased kinnitavad, et sipelgad on vimelised kigult hindama teele jvate horisontaalsete tkete krgust ja nende alt siis kiirust vhendamata lbi pugema.
Teatavale krbesipelgate liigile, kellega Šveitsi teadlased katseid tegid, on eluliselt thtis lbida vahemaid vimalikult kiiresti ja lhimat teed mda, et mitte jda silma ohtlikele rvtoidulistele. Sestap on parem mitte ringi minna, vaid takistusest kas le ronida vi selle alt lbi pugeda.
Sipelgaid meelitati "takistusribal" jooksma meloni- ja tuunikalalhnaliste palakestega. Suure kiirusega videosalvestiste anals andis ettekujutuse, kuidas loomakesed takistuste krgust visuaalselt vi nhtamatute takistuste korral oma tundlakeste abil hindavad ning siis oma keha vajalikul mral madaldavad.
AlphaGalileo




Lhedest saavad taimetoitlased

Lhedelegi on vaja toidukaarti oomega-3-rasvhappeid. Kalakasvandusi aina lisandub, lheliste toitmiseks vajalikke looduslike kalade ttlusjke tikub aga kalavarude kahanemise tttu jma ha vhemaks.
Kanada Briti Columbia likooli teadlased on nd leidnud, et seni vltimatult kasvanduselhede mensse kuulunud kalali sobib sna kenasti asendama rapsili: katsed nitasid, et kui kalade sta kuuluvatest rasvadest on kolmveerand taimse pritoluga, ei avalda see nende tervisele mingit negatiivset mju. Pigem vastupidi: tavaliselt kasutatavas anšooviselis leidub enamasti ikka ka merevees kuhjunud saasteaineid, niteks polklorobifenle ja dioksiine. Taimeli on neist lisandeist prii.
SEB


KOMMENTAAR

Oodates Middendorffi

kutse esitlusele. fragment

Kirglikust rndurist filmi- ja telemehe Riho Vstriku pikaajalise visa t vilja kajastati linud ndalal meedias kahetsusvrselt vhe. Kui Eesti levinuima ajakirja Ndal viimane number poleks vastsest dokumentaalfilmist "Middendorffi jlgedes" kirjutanud kahel fotodega lehekljel, vinukski fakt linateose esitlusest 27. mrtsil KUMUs jda enamikul looduse-, filmi- ja loodusfilmihuvilistel kahe silma vahele.

Tegemist on vaieldamatu sndmusega Eesti dokumentalistikas. 80 minuti jooksul elustatakse meie kuulsa kaasmaalase, baltisaksa maadeuurija Alexander Theodor von Middendorffi enam kui poolteist sajandit tagasi ette vetud rnkraske retk siiani eksootilisele Taimrile. Elustatakse mistagi lbi tnapeva prisma, nidates, mis on poolsaarel nende pikkade aastate jooksul muutunud, kuidas kib sealse looduse ja kohalike elanike ksi nd, 160 aastat hiljem. Vstriku krval tegi re˛issritd Liina Triškina; kaamera oli sagedamini endale paljude suurepraste loodusfilmide lesvtjana nime teinud Arvo Vilu kes.

Loodetavasti vib filmist - eelkige teadusloolaste ja kinoasjatundjate hinnangust sellele - mnest ajakirjast peagi lhemalt lugeda. Veel enam ootan aga filmi judmist suurele ekraanile. Seesama Ndal annab lootust, et vhemalt tallinlaste jaoks saab see kinos Sprus peagi vimalikuks.

Paraku tuleb kigi nende ootuste-lootuste taustal tahes-tahtmata meelde paljude teiste dokumentaalfilmide, sealhulgas loodusest ning looduse ja inimeste suhetest knelevate linateoste kurb saatus. Kinno lastakse neid haruharva; vaid mni ksik satub teleriekraanile ringlema - ja need kipuvad siis sageli lausa ttavalt korduma. Palju tavalisem on, et prast esilinastust ja kiitvat meediakajastust on film vaatajaile niisama hsti kui kadunud. Mingil mral leevendab olukorda ndne DVD-ajastu. Kllap juab huvilisema vaatajani peagi ka Middendorffi-filmi digitaalketas. Ometi ei asenda see elamust, mida annab filmi jlgimine suurelt ekraanilt.

Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012