Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
4. aprill 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad


Loodusajakirjad koju kätte:




EESTI UUDISED


Aasta lind lendab taas margile

hänilasemark

5. aprillil tuleb käibele postimaksevahend selle aasta linnu hänilasega.
Tavapärases suures ruutformaadis margi on kujundanud Vladimir Taiger. Eesti Post annab välja ka tavapärase esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi.
Nüüd on aasta lindudega marke juba kuus. Esimesed kaks, 2001. aasta kiivitajaga ja 2002. aasta põld- ja koduvarblasega postiminiatuuri on joonistanud kunstnikud Signe Viilik ja Janno Poopuu, järgmised kolm - haraka, valge-toonekure ja kanakulliga - on aga teinud Vladimir Taiger, kelle kunstnikutöödest on iga päev meie käes Eesti paberrahad.
Neljapäeval avatakse Eesti postimuuseumis Tartus näitus "Aasta lind - hänilane".
Loodusajakiri




Metsatöösturid aitavad pesakastiehitajaid

Läinud nädalal jõudsid kümnetesse Eesti koolidesse lauad pesakastide ehitamiseks. Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) pesakastiprojekt on juba traditsiooniks kujunenud üritus, kus sel kevadel lööb kaasa 88 kooli viiest Eesti piirkonnast.
Tööõpetuse tundides meisterdatakse kokku üle 4000 pesakasti; selleks kuluv lauamaterjal on pärit EMTL kuuluvatelt ettevõtetelt.
Pesakastiprojekt on osa EMTL programmist "Tee metsa", mille kaudu pakutakse õpilastele metsaga seotud teadmisi ja tarkusi ning juhitakse tähelepanu metsade tasakaalustatud kasutusele.
EMTL




Raamatuga parditiigi äärde

kaanepilt

Maalehe kirjastus on oma väikeste loodusraamatute sarjas üllitanud Läänemaa looduskaitsja Tarvo Valkeri "Väikese veelinnuraamatu".
Pehmete kilekaantega kenasti taskusse mahtuvas raamatus on pildid ja lühikirjeldused Eesti 36 tuntumast veelinnust. Kuuldavasti tõi Valkeri esimene analoogne vihikuke "Väike talilinnuraamat" mõnegi lapse tiivulisi vaatlema. Küllap on nüüd algajale loodusesõbrale toeks linnuveekogu ääres ka see uus väljaanne.
Uudistaja


TASUB MINNA


Tartus pääseb jälle toomkiriku tornidesse

toomkirik
Foto: Toomas Jüriado

5. aprillist on huvilistele taas tee valla Tartu toomkiriku tornide vaateplatvormidele Toomel.
2005. aasta juunis avatud tornid olid möödunud aastal populaarsed nii tartlaste kui ka turistide seas. Kokku käis seal ligi 26 000 inimest. Peale kauni vaate saab torni tõusja tutvuda lähemalt Vana-Liivimaa ühe silmapaistvaima gooti stiilis tellisehitisega.
Just kevad on parim aeg torni minna, kuna suvel varjavad vaadet täislehes kõrged puud.
Tornid on aprillis lahti kolmapäevast pühapäevani kell 11-17; maist alates saab tornidesse kõigil nädalapäevadel.
Tartu Ülikool/Uudistaja




Laupäeval on LiLiLa

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) selle aasta LiLiLa ehk linnalinnulaupäevak on 8. aprillil Tartu ülikooli botaanikaaias.
Viis tundi kestev programm algab kevadise ringkäiguga botaanikaaias, samal ajal saab meisterdada pesakaste ja mängida munaveeretamismängu. Kell 15 õpitakse linnuhääli ja võisteldakse nende tundmises.
Jututeemadena on kavas naftareostus ja linnud, aasta lind hänilane ning must-toonekurgede Tooni ja Jaagu rännakud.
Kaasa tasub võtta teekruus.
TKKHK


RAJA TAGANT


Stora Enso paturegister pikenes

Rootsi-Soome metsafirma Stora Enso, mis on tuntud oma eeskujuliku keskkonnapoliitika poolest, pole sugugi alati suutnud paberil jäädvustatud põhimõtteid praktikas järgida.
Viimase patuna toob Rootsi looduskaitseselts välja Översjököleni mägimetsa raie Härjedalenis. Lageraie 700m merepinnast kõrgemal on kompanii 2005. aastal avaldatud seisukohtade järgi lubamatu.
TRN




Brittidel on nüüd bioetanooli tanklad

joonistus
Hoop pubikultuurile? Siiski mitte... Joonistus: Ott Luuk


Ühendkuningriigi kaubanduskeskuste kett Morrisons avas märtsis esimesed saareriigi autokütuse E85 tanklad. 85 protsenti kütusesegust on bioetanool.
Autosid, mis seda kütust kasutavad, toodavad Ford ja SAAB. SAAB-i Briti haru juhi Jonathan Nashi arvates võib just biokütus tunduvalt vähendada autotranspordist tulenevat süsihappegaasiheidet.
Jaanuaris hakati Wissingtoni rajama Ühendkuningriigi esimest bioetanooli tehast. See suudab Norfolki, Cambridgeshire ja Suffolki talupidajate suhkrupeedist aastas toota 70 miljonit liitrit biokütust. Niiviisi võib ettevõtte ühe positiivse küljena rõhutada ka uute töökohtade teket maapiirkonnis.
IEMA




Näljased robotid kärbsejahil

Elusolendeid jahtivad kiskjarobotid tunduvad esmapilgul kuuluvat kahtlasevõitu B-kategooria filmide tegelaskonda, kuid tulevikus võivad just sellisel moel energiat hankivad masinad inimesi abistama hakata. Bristoli robootikalabori (Bristol Robotics Laboratory - BRL) töörühm on võtnud südameasjaks muuta robotid sõltumatuks patareidest, päikeseelementidest ja pistikupesadest. Masinad, mis inimese abita "toitu" hankida suudavad, võiksid näiteks koguda infot keskkonda lekkivate saasteainete kohta, vajamata mingit hooldust.
BRL-s ehitatud Ecoboti-nimeline robot suudab mikroobide abil seedida näiteks kärbseid ja neist ammutada piisavalt energiat, et roomata kümmekond sentimeetrit tunnis valguse suunas, samal ajal edastades raadio teel infot temperatuuri kohta. Probleemiks on senini seedimisprotsessi tagasihoidlik elektrisaagis, mis roboti tegemistele piiri seab. Samuti peavad teadlased näljast robotit esialgu ise toitma. Võimalikku lahendust nähakse feromoonpeibutises, mis putukad seedimiskambrikestesse meelitaks.
National Geographic/BRL




Prillikandjate elu paraneb

Kohmakate bi- ja trifokaalsete prillide kasutajatel on ilmselt lähemal ajal lootust selgemale silmanägemisele. Ligi 90% üle 45-aastastest hakkab varem või hiljem vaevama presbüoopia: silmalääts kaotab oma paindlikkuse ja ei suuda enam vaheldumisi "teravustada" kaugele ja lähedale. Siiani on selle vaevuse all kannatajatele abiks erilised prilliklaasid, millel kaugele ja ligidale vaatamiseks on erineva tugevusega väljad.
Paraku kipub läbi selliste prillide piilumine olema ebamugav ja võib ka pea ringi käima panna. Arizona ülikooli teadlased valmistasid vastukaaluks vedelkristallidel põhineva läätse, mille optilist tugevust elektrivoolu abil üle kogu pinna muuta saab. Nii ei pea lähedale vaatamiseks enam allapoole kõõritama - piisab vaid nupuvajutusest, mida edaspidi loodetakse automatiseerida.
Katsejänesteks olnud vabatahtlikele leiutis igal juhul meeldis ja juba on asjast huvitatud ka suurfirma, kes loodab kõrgteholoogilised prillid turule paisata paari-kolme aasta jooksul.
Nature




Limbomeistrid sipelgad

Zürichi ülikooli teadlased kinnitavad, et sipelgad on võimelised käigult hindama teele jäävate horisontaalsete tõkete kõrgust ja nende alt siis kiirust vähendamata läbi pugema.
Teatavale kõrbesipelgate liigile, kellega Šveitsi teadlased katseid tegid, on eluliselt tähtis läbida vahemaid võimalikult kiiresti ja lühimat teed mööda, et mitte jääda silma ohtlikele röövtoidulistele. Sestap on parem mitte ringi minna, vaid takistusest kas üle ronida või selle alt läbi pugeda.
Sipelgaid meelitati "takistusribal" jooksma meloni- ja tuunikalalõhnaliste palakestega. Suure kiirusega videosalvestiste analüüs andis ettekujutuse, kuidas loomakesed takistuste kõrgust visuaalselt või nähtamatute takistuste korral oma tundlakeste abil hindavad ning siis oma keha vajalikul määral madaldavad.
AlphaGalileo




Lõhedest saavad taimetoitlased

Lõhedelegi on vaja toidukaarti oomega-3-rasvhappeid. Kalakasvandusi aina lisandub, lõheliste toitmiseks vajalikke looduslike kalade töötlusjääke tikub aga kalavarude kahanemise tõttu jääma üha vähemaks.
Kanada Briti Columbia ülikooli teadlased on nüüd leidnud, et seni vältimatult kasvanduselõhede menüüsse kuulunud kalaõli sobib üsna kenasti asendama rapsiõli: katsed näitasid, et kui kalade sööta kuuluvatest rasvadest on kolmveerand taimse päritoluga, ei avalda see nende tervisele mingit negatiivset mõju. Pigem vastupidi: tavaliselt kasutatavas anšooviseõlis leidub enamasti ikka ka merevees kuhjunud saasteaineid, näiteks polüklorobifenüüle ja dioksiine. Taimeõli on neist lisandeist prii.
SEB


KOMMENTAAR

Oodates Middendorffi

kutse esitlusele. fragment

Kirglikust rändurist filmi- ja telemehe Riho Västriku pikaajalise visa töö vilja kajastati läinud nädalal meedias kahetsusväärselt vähe. Kui Eesti levinuima ajakirja Nädal viimane number poleks vastsest dokumentaalfilmist "Middendorffi jälgedes" kirjutanud kahel fotodega leheküljel, võinukski fakt linateose esitlusest 27. märtsil KUMUs jääda enamikul looduse-, filmi- ja loodusfilmihuvilistel kahe silma vahele.

Tegemist on vaieldamatu sündmusega Eesti dokumentalistikas. 80 minuti jooksul elustatakse meie kuulsa kaasmaalase, baltisaksa maadeuurija Alexander Theodor von Middendorffi enam kui poolteist sajandit tagasi ette võetud ränkraske retk siiani eksootilisele Taimõrile. Elustatakse mõistagi läbi tänapäeva prisma, näidates, mis on poolsaarel nende pikkade aastate jooksul muutunud, kuidas käib sealse looduse ja kohalike elanike käsi nüüd, 160 aastat hiljem. Västriku kõrval tegi re˛issööritööd Liina Triškina; kaamera oli sagedamini endale paljude suurepäraste loodusfilmide ülesvõtjana nime teinud Arvo Vilu käes.

Loodetavasti võib filmist - eelkõige teadusloolaste ja kinoasjatundjate hinnangust sellele - mõnest ajakirjast peagi lähemalt lugeda. Veel enam ootan aga filmi jõudmist suurele ekraanile. Seesama Nädal annab lootust, et vähemalt tallinlaste jaoks saab see kinos Sõprus peagi võimalikuks.

Paraku tuleb kõigi nende ootuste-lootuste taustal tahes-tahtmata meelde paljude teiste dokumentaalfilmide, sealhulgas loodusest ning looduse ja inimeste suhetest kõnelevate linateoste kurb saatus. Kinno lastakse neid haruharva; vaid mõni üksik satub teleriekraanile ringlema - ja need kipuvad siis sageli lausa tüütavalt korduma. Palju tavalisem on, et pärast esilinastust ja kiitvat meediakajastust on film vaatajaile niisama hästi kui kadunud. Mingil määral leevendab olukorda nüüdne DVD-ajastu. Küllap jõuab huvilisema vaatajani peagi ka Middendorffi-filmi digitaalketas. Ometi ei asenda see elamust, mida annab filmi jälgimine suurelt ekraanilt.

Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet