UUDISTAJA
11. aprill 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Loodusajakirjad koju kätte:




EESTI UUDISED

---

Hänilane postimuuseumis


Foto: Toomas Jüriado

6. aprillil, päev pärast ilusa aastalinnumargi ilmumist, avas Eesti postimuuseumi juhataja Aive Küng (fotol) muuseumis kena hänilase-stendi.
Aasta linnu projektist rääkis avamisel projektijuht Monika Laurits. Sisukas stend on Tartus vaadata 28. maini. Aive Küngi kinnitusel jõuab see hiljem ka Hiiumaale, kus väsimatu Elmo Viigipuu eestvõttel tegutseb Eesti innukaim kogujate ühing, mis suudab igal aastal ka mõne näituse korraldada. Neis raames tutvustataksegi hiidlastele aasta lindu.
Uudistaja

---

Eesti õpilased teenisid loodusteaduste olümpiaadil hõbemedalid

Läinud nädalal peeti Brüsselis Euroopa Liidu kooliõpilaste loodusteaduste olümpiaad EUSO 2006. Osavõtjad võistlesid kahes eksperimentaalvoorus, kus pidid näitama oma teadmisi bioloogias, keemias ning füüsikas.
Kokku võttis võistlusest osa 23 võistkonda 12 riigist. Eesti oli võistlusel esindatud kahe kolmeliikmelise võistkonnaga, kes mõlemad võitsid hõbemedali. Kuldmedali võitsid Saksamaa, Läti ja Hollandi esindused.
Eestit esindasid Marit Puusepp Tallinna reaalkoolist, Rudolf Bichele ja Andres Ainelo Hugo Treffneri gümnaasiumist, Mart Sein Miina Härma gümnaasiumist, Anastassia Anissimova Narva humanitaargümnaasiumist (kõik 10. klassist) ning Maarja Soomann Tapa gümnaasiumi 11. klassist.
Tartu ülikool

---

LiLiLa avas retkesarja varblaste ja võilillede juurde


Pesakastimeistrid. Foto: Toomas Jüriado

Musikaalse lühendiga LiLiLa tähistab Tartu keskkonnahariduse keskus oma linnalinnulaupäevakut, mis seekord leidis Tartu ülikooli botaanikaaias aset imekena kevadilmaga 7. aprillil. Keskkonnahariduskeskusel aitasid päeva korraldada mitu Tartus tegutsevat keskkonnaorganisatsiooni, keskkonnainvesteeringute keskus, erametsaliit, A. Le Coq ja teised.
Samal ajal kui üks mitmekümnepealine seltskond siirdus Mai-Liis Alaru ja Val Rajasaare juhendusel keskpäeval aeda kevadisi idusid ja linde üle vaatama ning kuulama, algas palmihoone nurga taga äge kopsimine. Hulk mudilasi naelutas emade-isade abiga kokku kümneid ja kümneid pesakaste. Mängiti munaveeretamise mängu ja võisteldi linnulaulutundmises; kuulati vestlusi lindude õlikatkust, satelliitmärgisega must-toonekurgedest ja aasta linnust hänilasest.
Juba kolmandat korda aset leidnud LiLiLa on sel aastal ühtlasi avaüritus tervele loodusharidussarjale, millel nimeks „Võilillest varblaseni". Igas vanuses huvilistele mõeldud retkede, väljasõitude, loengute, seminaride, filmivaatamiste ja töötubadega õpetatakse avastama, märkama ja hoidma keskkonda. Plaanide kohaselt korraldatakse igal kuul üks sarja kuuluv üritus.
Uudistaja

---

Esimesed pildid Internetis

Looduse Omnibussi kodulehe galeriis saab nüüd vaadata mõningaid võistlusele Looduse Aasta Foto 2006 laekunud töid. Valik on tehtud tehnilistest võimalustest lähtuvalt: mida oli võimalik kiiresti üles panna ning mis pole seotud ˛ürii tööga. Kõiki võistluspilte saab Internetis vaadata alates reedest, 14. aprillist www.looduseomnibuss.ee, www.ilm.ee ja www.looduskalender.ee.
Looduse Omnibuss

---

Maaülikool alustab akvaariumiteaduse kursust

19. aprillil algav Eestis uudne akvaariumiteaduse kursus pajatab sellest, kuidas hoida dekoratiivkalu ilusate ja tervetena.
Loenguid hakkab pidama Eesti maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna doktorant Priit Päkk. Tema hoole all on Singapurist, Taist ja Saksamaalt toodud kalu, keda proovitakse paljundada basseinis ja akvaariumis. Päkk on koostanud "Akvaariumiteaduse käsiraamatu", mille ilmumist toetas osaliselt ka PHARE. Samateemaline teos ilmus eesti autoritelt viimati 43 aastat tagasi.
Täpsem info: Priit Päkk, tel. 5818 3959, priit.pakk@emu.ee.
EMÜ


TASUB MINNA

---

Seminar otsib lahendusi Natura 2000 probleemidele

Tartu keskkonnahariduse keskus ootab maaomanikke, omavalitsuste ja looduskaitse töötajad, keskkonnaorganisatsioonide liikmeid ja teisi huvilisi tasuta koolitusseminarile "Natura 2000 lahendused Eestis" 19. aprillil kell 10.45-17.15. Lektoriteks on Kaja Peterson Säästva Eesti instituudist ja jurist Andres Kruus, kes selgitavad Natura võrgustiku olemust ning sellega seotud (õigus)probleeme praktiliste näidete varal (sealhulgas Ropka-Ihaste luha juhtum - vt ka Uudistaja kommentaari). KIK-i toel toimuva ürituse kohta saab rohkem teada võrguküljelt www.teec.ee/.
TKKHK

---

Pühadel loodusesse linde vaatlema!

Eesti ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osa võtma traditsioonilisest kevadisest linnuvaatlusest. Osalemiseks pole vaja muud, kui aadressilt http://www.eoy.ee/arhiiv/2006/vaatlus.htm laadida endale ankeet ning sinna kirja panna linnuliigid, keda kohtate või kuulete vahemikus laupäeva päikesetõusust kuni pühapäeva päikeseloojanguni (15.-16. aprill) - olgu siis jalutuskäigul pargis või spetsiaalsel linnuretkel. Samalt võrgulehelt leiab soovitused, mida veel üles tähendada ja kontaktandmed tulemuste saatmiseks.
EOÜ


RAJA TAGANT

---

Planeedi metsadega kurvad lood

Maa-poliitika instituudi (EPI - Earth Policy Institute) värskes aprilliraportis www.earthpolicy.org/Indicators/Forest/2006.htm on vaatluse all planeedi metsade kahanemine.
Umbes 30% maismaa pinnast ehk ligi neli miljardit hektarit on kaetud metsaga. Alates põllumajanduse algusest ehk umbes üheteist tuhande aastaga on metsad kahanenud 40%. Kolmveerand neist kadudest on aset leidnud kahe viimase sajandi jooksul, mil suuresti kasvas nõudlus puidu ja põllumajandusmaa järele.
ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO andmeil on viimase viie aastaga kadunud 37 miljonit hektarit metsi.
EPI

---

Teistmoodi linnuvaatlus

Oxfordi ülikooli uurija Graham Taylor esitles aprilli alguses seadet, mis võimaldab ruumiliselt jälgida linnu liigutusi lennu ajal.
Linnu kõhule ja seljale on kinnitatud mitu kaamerat, mis kokku kaaluvad alla 50 grammi. Need on suunatud tiibadele, peale ja sabale. Sel moel loodetakse olulisel määral täpsustada linnu lennu dünaamilisi mudeleid ja miks mitte saada ka ideid, kuidas konstrueerida paremaid lennumasinaid.
Sellised mõõtmised on mõistagi võimalikud vaid küllalt kogukate lindude puhul. Taylori "katsejänes" on stepikotkas (Aquila nipalensis).
AlphaGalileo

---

Põhjas lähed paksuks

Kanada Simon Fraseri ülikooli teadlane Williams väidab aastatepikkuse rändlindude jälgimise põhjal, et mida kaugemale põhja poole linnud koduteel on jõudnud, seda kiiremini võtavad nad kaalus juurde.
Järeldus on tehtud kevadrändel olnud alaska rüdide (Calidris mauri) raadiotelemeetrilise seire ning vereanalüüsist järeldatud rasvumiskiiruse andmete võrdluse alusel. Mida varem jõuavad rüdid pesitsusalade lähistele, seda jõudsamalt nad kosuvad. Williams ei oska esialgu öelda, kas tegemist on mingite füsioloogiliste või lihtsalt käitumuslike muutustega. Küll arvab ta, et tema järeldus võimaldab paremini kavandada kaitsemeetmeid lindude rändeteedel asuvatel tavapärastel toitumispaikadel.
AlphaGalileo

---

Õlekõrs põiehaigetele

Põhja-Carolina töörühm eesotsas Anthony Atala`ga teatas, et neil on õnnestunud edukalt asendada mitme patsiendi haige põis kunstlikult kasvatatud organiga. Selleks võeti tükike haige enda põiest ning pandi kasvama kollageenist valmistatud põiekujulistele "tellingutele". Umbes kahe kuuga oli uus elund valmis ning istutati keeruka operatsiooniga patsiendi oma asemele. Kõlab ulmeliselt? Siiski pole Atala ülearu kiirustanud: enne töö tutvustamist jälgiti mitu aastat hoolega seitsme patsiendi taastumist. Efekt olevat sarnane traditsioonilise meetodiga, mille puhul põis rekonstrueeritakse patsiendi maost või peensoolest välja lõigatud kudedest, samas pole karta teiste organite kahjustamisest tulenevaid ohtlikke komplikatsioone.
Õnnestumist peetakse oluliseks teetähiseks organite kasvatamise alal. Ilmselt saab Atala laborist kuulda veelgi, sest 16 aastat kestnud uurimistöö tulemusena olevat töös ka südame ja pankrease kehaväline kasvatamine.
New Scientist

---

Tugevaim liim bakterilt


Kõvasti kinni. Joonistus: Ott Luuk

Caulobacter crescentus on sabataolise jätkega bakter, kes koloniseerib edukalt mitmesuguseid veega kokku puutuvaid pindu laevakeredest meditsiinis kasutatavate kateetriteni. Kord juba kinnitunud rakke on äärmiselt tülikas eemaldada - survepesuga neid instrumentidelt naljalt maha ei saa. Kui sitket kleepainet Caulobacter kinnitumiseks tegelikult kasutab, selgitati välja katses, kus painduva pipeti otsas kasvatatud üksikuid bakterirakke üritati teise pipeti abil sealt lahti rebida.
Peene mõõtmistöö tulemusena väidavad uurijad, et Caulobacter`i polüsahhariidse "liimi" vastupanu ületamiseks tuleb keskmiselt rakendada jõudu 70 njuutonit ruutmillimeetri kohta. Kaubandusvõrgus saadaolevad "superliimid" annavad alla juba kolm korda väiksema pingutuse juures, samuti pole elusloodusest seni midagi võrdväärset leitud.
Nature

---

Vetikas annab pimedaile nägemise?

Detroidis baseeruv uurimisrühm pakub välja järjekordse strateegia pimedaks jäänud silmade taas tööle rakendamiseks. Uus lootuskiir hakkab paistma neile, kellel mõne haiguse tõttu on võrkkestas valgustundlikud kolvikesed ja kepikesed surnud, kuid signaale vastuvõtvad ja töötlevad neuronid alles.
Teadlastel õnnestus nimelt pimedate hiirte võrkkesta närvirakud muuta valgustundlikuks. Selleks viidi neisse neuronitesse rohevetika geen, mis kodeerib valku kanalrodopsiin-2 (ChR2). Vetikarakus töötabki see valk valgussensorina. Huvitav on aga see, et ChR2 mitte ainult ei reageeri närvirakkudes valgusele keemilise muutusega vaid suudab algatada ka elektriimpulsi, mis ajju edasi kandub.
Loomulikult pole esialgu selge, kuidas katseloomade aju neid impulsse interpreteerida võiks, kuna nägemistaju areng on seotud kogemusega. Raskustest hoolimata loodavad uurijad sellele lähemal ajal valgust heita.
Science News


KIIRKOMMENTAAR

---

Aerud pihku, linnud teisale

Läinud nädala uudistevoost lipsas arvutisse teade, et ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) „eraldas Tartu linnale pool miljonit krooni Anne kanali hüdrogeoloogilise uuringu koostamiseks ja sõudekanali rajamise ettevalmistamiseks". ETV24 uudised teadsid veel lisada, et „ehitusprojektide koostamisega tahetakse algust teha 2008. aastal ja ehitustegevusega 2009. aastal".

Tartu looduskaitsjaile polnud uudis ehk ootamatu, aga kindlasti mitte ka meeldiv. Nagin nende ja linnavalitsuse vahel Natura 2000 eelvalikualade hulka kuuluva tulevase Ropka-Ihaste maastikukaitseala üle on vana asi. Linn tahab Ihaste-poole kaitsealast sõudespordikanali pärast välja puksida. Seal aga pesitseb kogu maailmas ohustatud tiivuline rohunepp ja just seepärast ei taha linnukaitsjad kärpest midagi kuulda. Nemad, rumalad, ju ei mõista, et Tartu linnavalitsusel on olemas kogu maailma linnukaitses epohhi loov uuendus.

Sellest kirjutas mullu 5. detsembril Tartu Postimees: „Siin on tulnud idee, et võiks alustada ühte programmi, mis võimaldaks rohunepi ümberkolimist teisele poole jõge," rääkis Tartu linnapea Laine Jänes. Tema sõnul oleks linnavalitsus nõus seda programmi rahastama. (Mari-Liis Hüvato, „Haruldased linnu jäävad uue sõudekanali plaanidele jalgu"). Jagataks looduskaitseski Nobeli auhindu, oleks sarmikas linnadirigent kindlasti neist ühte väärt, sest maailma linnukaitsjaid juba aastakümneid häirinud mured oleksid hoobilt murtud: ohustatud liigid tuleb lihtsalt kaenlasse võtta ja teise kohta toimetada.

Millegipärast pole kohalikud linnukaitsjad ideest sugugi vaimustatud. Nagu kommentaari alguses osundatud uudisest ilmneb, pole nende skepsis siiski nähtavasti kuigi määrav. Innovatsioon looduskaitses murrab endale teed.


Uued olud. Joonistus: Ott Luuk

Vanameelne ehk innovatsioonivaenulik isik unustab paraku sellegi, kes on sõudeliidu president. Ja hakkab ehk rumalalt rehkendama mõistlikkuskvoote. Näiteks kui palju siis ikkagi maksab Tartu umbes kahekümne sõudja treenimisvõimaluste parandamine ning kui palju oleks vaja kahele Tartus tegutsevale Eesti jalgpalli meistriliiga meeskonnale normaalsete võistlustingimuste ja tulevastele pallijatele arenguruumi loomiseks. Kohusetruu ametnik mõtleb teisiti. Nii teavad tublid linnamajandus- ja keskkonnaametnikud ikka sealsamas Tartu Postimehes arvata juba ka seda, et ehk ongi Ropka-Ihaste linnuparadiis üks paha ja ohtlik asi, mis hakkab äkki veel linnugrippigi levitama...

Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---