Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
11. aprill 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad


Loodusajakirjad koju ktte:




EESTI UUDISED


Hnilane postimuuseumis

hnilasenitus
Foto: Toomas Jriado

6. aprillil, pev prast ilusa aastalinnumargi ilmumist, avas Eesti postimuuseumi juhataja Aive Kng (fotol) muuseumis kena hnilase-stendi.
Aasta linnu projektist rkis avamisel projektijuht Monika Laurits. Sisukas stend on Tartus vaadata 28. maini. Aive Kngi kinnitusel juab see hiljem ka Hiiumaale, kus vsimatu Elmo Viigipuu eestvttel tegutseb Eesti innukaim kogujate hing, mis suudab igal aastal ka mne nituse korraldada. Neis raames tutvustataksegi hiidlastele aasta lindu.
Uudistaja




Eesti pilased teenisid loodusteaduste olmpiaadil hbemedalid

Linud ndalal peeti Brsselis Euroopa Liidu koolipilaste loodusteaduste olmpiaad EUSO 2006. Osavtjad vistlesid kahes eksperimentaalvoorus, kus pidid nitama oma teadmisi bioloogias, keemias ning fsikas.
Kokku vttis vistlusest osa 23 vistkonda 12 riigist. Eesti oli vistlusel esindatud kahe kolmeliikmelise vistkonnaga, kes mlemad vitsid hbemedali. Kuldmedali vitsid Saksamaa, Lti ja Hollandi esindused.
Eestit esindasid Marit Puusepp Tallinna reaalkoolist, Rudolf Bichele ja Andres Ainelo Hugo Treffneri gmnaasiumist, Mart Sein Miina Hrma gmnaasiumist, Anastassia Anissimova Narva humanitaargmnaasiumist (kik 10. klassist) ning Maarja Soomann Tapa gmnaasiumi 11. klassist.
Tartu likool




LiLiLa avas retkesarja varblaste ja vilillede juurde

lilila pilt
Pesakastimeistrid. Foto: Toomas Jriado

Musikaalse lhendiga LiLiLa thistab Tartu keskkonnahariduse keskus oma linnalinnulaupevakut, mis seekord leidis Tartu likooli botaanikaaias aset imekena kevadilmaga 7. aprillil. Keskkonnahariduskeskusel aitasid peva korraldada mitu Tartus tegutsevat keskkonnaorganisatsiooni, keskkonnainvesteeringute keskus, erametsaliit, A. Le Coq ja teised.
Samal ajal kui ks mitmekmnepealine seltskond siirdus Mai-Liis Alaru ja Val Rajasaare juhendusel keskpeval aeda kevadisi idusid ja linde le vaatama ning kuulama, algas palmihoone nurga taga ge kopsimine. Hulk mudilasi naelutas emade-isade abiga kokku kmneid ja kmneid pesakaste. Mngiti munaveeretamise mngu ja visteldi linnulaulutundmises; kuulati vestlusi lindude likatkust, satelliitmrgisega must-toonekurgedest ja aasta linnust hnilasest.
Juba kolmandat korda aset leidnud LiLiLa on sel aastal htlasi avaritus tervele loodusharidussarjale, millel nimeks Vilillest varblaseni". Igas vanuses huvilistele meldud retkede, vljasitude, loengute, seminaride, filmivaatamiste ja ttubadega petatakse avastama, mrkama ja hoidma keskkonda. Plaanide kohaselt korraldatakse igal kuul ks sarja kuuluv ritus.
Uudistaja




Esimesed pildid Internetis

Looduse Omnibussi kodulehe galeriis saab nd vaadata mningaid vistlusele Looduse Aasta Foto 2006 laekunud tid. Valik on tehtud tehnilistest vimalustest lhtuvalt: mida oli vimalik kiiresti les panna ning mis pole seotud ˛rii tga. Kiki vistluspilte saab Internetis vaadata alates reedest, 14. aprillist www.looduseomnibuss.ee, www.ilm.ee ja www.looduskalender.ee.
Looduse Omnibuss




Maalikool alustab akvaariumiteaduse kursust

19. aprillil algav Eestis uudne akvaariumiteaduse kursus pajatab sellest, kuidas hoida dekoratiivkalu ilusate ja tervetena.
Loenguid hakkab pidama Eesti maalikooli (EM) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna doktorant Priit Pkk. Tema hoole all on Singapurist, Taist ja Saksamaalt toodud kalu, keda proovitakse paljundada basseinis ja akvaariumis. Pkk on koostanud "Akvaariumiteaduse ksiraamatu", mille ilmumist toetas osaliselt ka PHARE. Samateemaline teos ilmus eesti autoritelt viimati 43 aastat tagasi.
Tpsem info: Priit Pkk, tel. 5818 3959, priit.pakk@emu.ee.
EM


TASUB MINNA


Seminar otsib lahendusi Natura 2000 probleemidele

Tartu keskkonnahariduse keskus ootab maaomanikke, omavalitsuste ja looduskaitse ttajad, keskkonnaorganisatsioonide liikmeid ja teisi huvilisi tasuta koolitusseminarile "Natura 2000 lahendused Eestis" 19. aprillil kell 10.45-17.15. Lektoriteks on Kaja Peterson Sstva Eesti instituudist ja jurist Andres Kruus, kes selgitavad Natura vrgustiku olemust ning sellega seotud (igus)probleeme praktiliste nidete varal (sealhulgas Ropka-Ihaste luha juhtum - vt ka Uudistaja kommentaari). KIK-i toel toimuva rituse kohta saab rohkem teada vrgukljelt www.teec.ee/.
TKKHK




Phadel loodusesse linde vaatlema!

Eesti ornitoloogiahing kutsub kiki huvilisi osa vtma traditsioonilisest kevadisest linnuvaatlusest. Osalemiseks pole vaja muud, kui aadressilt http://www.eoy.ee/arhiiv/2006/vaatlus.htm laadida endale ankeet ning sinna kirja panna linnuliigid, keda kohtate vi kuulete vahemikus laupeva pikesetusust kuni phapeva pikeseloojanguni (15.-16. aprill) - olgu siis jalutuskigul pargis vi spetsiaalsel linnuretkel. Samalt vrgulehelt leiab soovitused, mida veel les thendada ja kontaktandmed tulemuste saatmiseks.
EO


RAJA TAGANT


Planeedi metsadega kurvad lood

Maa-poliitika instituudi (EPI - Earth Policy Institute) vrskes aprilliraportis www.earthpolicy.org/Indicators/Forest/2006.htm on vaatluse all planeedi metsade kahanemine.
Umbes 30% maismaa pinnast ehk ligi neli miljardit hektarit on kaetud metsaga. Alates pllumajanduse algusest ehk umbes heteist tuhande aastaga on metsad kahanenud 40%. Kolmveerand neist kadudest on aset leidnud kahe viimase sajandi jooksul, mil suuresti kasvas nudlus puidu ja pllumajandusmaa jrele.
RO toitlus- ja pllumajandusorganisatsiooni FAO andmeil on viimase viie aastaga kadunud 37 miljonit hektarit metsi.
EPI




Teistmoodi linnuvaatlus

Oxfordi likooli uurija Graham Taylor esitles aprilli alguses seadet, mis vimaldab ruumiliselt jlgida linnu liigutusi lennu ajal.
Linnu khule ja seljale on kinnitatud mitu kaamerat, mis kokku kaaluvad alla 50 grammi. Need on suunatud tiibadele, peale ja sabale. Sel moel loodetakse olulisel mral tpsustada linnu lennu dnaamilisi mudeleid ja miks mitte saada ka ideid, kuidas konstrueerida paremaid lennumasinaid.
Sellised mtmised on mistagi vimalikud vaid kllalt kogukate lindude puhul. Taylori "katsejnes" on stepikotkas (Aquila nipalensis).
AlphaGalileo




Phjas lhed paksuks

Kanada Simon Fraseri likooli teadlane Williams vidab aastatepikkuse rndlindude jlgimise phjal, et mida kaugemale phja poole linnud koduteel on judnud, seda kiiremini vtavad nad kaalus juurde.
Jreldus on tehtud kevadrndel olnud alaska rdide (Calidris mauri) raadiotelemeetrilise seire ning vereanalsist jreldatud rasvumiskiiruse andmete vrdluse alusel. Mida varem juavad rdid pesitsusalade lhistele, seda judsamalt nad kosuvad. Williams ei oska esialgu elda, kas tegemist on mingite fsioloogiliste vi lihtsalt kitumuslike muutustega. Kll arvab ta, et tema jreldus vimaldab paremini kavandada kaitsemeetmeid lindude rndeteedel asuvatel tavaprastel toitumispaikadel.
AlphaGalileo




lekrs piehaigetele

Phja-Carolina trhm eesotsas Anthony Atala`ga teatas, et neil on nnestunud edukalt asendada mitme patsiendi haige pis kunstlikult kasvatatud organiga. Selleks veti tkike haige enda piest ning pandi kasvama kollageenist valmistatud piekujulistele "tellingutele". Umbes kahe kuuga oli uus elund valmis ning istutati keeruka operatsiooniga patsiendi oma asemele. Klab ulmeliselt? Siiski pole Atala learu kiirustanud: enne t tutvustamist jlgiti mitu aastat hoolega seitsme patsiendi taastumist. Efekt olevat sarnane traditsioonilise meetodiga, mille puhul pis rekonstrueeritakse patsiendi maost vi peensoolest vlja ligatud kudedest, samas pole karta teiste organite kahjustamisest tulenevaid ohtlikke komplikatsioone.
nnestumist peetakse oluliseks teethiseks organite kasvatamise alal. Ilmselt saab Atala laborist kuulda veelgi, sest 16 aastat kestnud uurimist tulemusena olevat ts ka sdame ja pankrease kehavline kasvatamine.
New Scientist




Tugevaim liim bakterilt

----
Kvasti kinni. Joonistus: Ott Luuk

Caulobacter crescentus on sabataolise jtkega bakter, kes koloniseerib edukalt mitmesuguseid veega kokku puutuvaid pindu laevakeredest meditsiinis kasutatavate kateetriteni. Kord juba kinnitunud rakke on rmiselt tlikas eemaldada - survepesuga neid instrumentidelt naljalt maha ei saa. Kui sitket kleepainet Caulobacter kinnitumiseks tegelikult kasutab, selgitati vlja katses, kus painduva pipeti otsas kasvatatud ksikuid bakterirakke ritati teise pipeti abil sealt lahti rebida.
Peene mtmist tulemusena vidavad uurijad, et Caulobacter`i polsahhariidse "liimi" vastupanu letamiseks tuleb keskmiselt rakendada judu 70 njuutonit ruutmillimeetri kohta. Kaubandusvrgus saadaolevad "superliimid" annavad alla juba kolm korda viksema pingutuse juures, samuti pole elusloodusest seni midagi vrdvrset leitud.
Nature




Vetikas annab pimedaile ngemise?

Detroidis baseeruv uurimisrhm pakub vlja jrjekordse strateegia pimedaks jnud silmade taas tle rakendamiseks. Uus lootuskiir hakkab paistma neile, kellel mne haiguse tttu on vrkkestas valgustundlikud kolvikesed ja kepikesed surnud, kuid signaale vastuvtvad ja ttlevad neuronid alles.
Teadlastel nnestus nimelt pimedate hiirte vrkkesta nrvirakud muuta valgustundlikuks. Selleks viidi neisse neuronitesse rohevetika geen, mis kodeerib valku kanalrodopsiin-2 (ChR2). Vetikarakus ttabki see valk valgussensorina. Huvitav on aga see, et ChR2 mitte ainult ei reageeri nrvirakkudes valgusele keemilise muutusega vaid suudab algatada ka elektriimpulsi, mis ajju edasi kandub.
Loomulikult pole esialgu selge, kuidas katseloomade aju neid impulsse interpreteerida viks, kuna ngemistaju areng on seotud kogemusega. Raskustest hoolimata loodavad uurijad sellele lhemal ajal valgust heita.
Science News


KIIRKOMMENTAAR

Aerud pihku, linnud teisale

Linud ndala uudistevoost lipsas arvutisse teade, et ettevtluse arendamise sihtasutus (EAS) eraldas Tartu linnale pool miljonit krooni Anne kanali hdrogeoloogilise uuringu koostamiseks ja sudekanali rajamise ettevalmistamiseks". ETV24 uudised teadsid veel lisada, et ehitusprojektide koostamisega tahetakse algust teha 2008. aastal ja ehitustegevusega 2009. aastal".

Tartu looduskaitsjaile polnud uudis ehk ootamatu, aga kindlasti mitte ka meeldiv. Nagin nende ja linnavalitsuse vahel Natura 2000 eelvalikualade hulka kuuluva tulevase Ropka-Ihaste maastikukaitseala le on vana asi. Linn tahab Ihaste-poole kaitsealast sudespordikanali prast vlja puksida. Seal aga pesitseb kogu maailmas ohustatud tiivuline rohunepp ja just seeprast ei taha linnukaitsjad krpest midagi kuulda. Nemad, rumalad, ju ei mista, et Tartu linnavalitsusel on olemas kogu maailma linnukaitses epohhi loov uuendus.

Sellest kirjutas mullu 5. detsembril Tartu Postimees: Siin on tulnud idee, et viks alustada hte programmi, mis vimaldaks rohunepi mberkolimist teisele poole jge," rkis Tartu linnapea Laine Jnes. Tema snul oleks linnavalitsus nus seda programmi rahastama. (Mari-Liis Hvato, Haruldased linnu jvad uue sudekanali plaanidele jalgu"). Jagataks looduskaitseski Nobeli auhindu, oleks sarmikas linnadirigent kindlasti neist hte vrt, sest maailma linnukaitsjaid juba aastakmneid hirinud mured oleksid hoobilt murtud: ohustatud liigid tuleb lihtsalt kaenlasse vtta ja teise kohta toimetada.

Millegiprast pole kohalikud linnukaitsjad ideest sugugi vaimustatud. Nagu kommentaari alguses osundatud uudisest ilmneb, pole nende skepsis siiski nhtavasti kuigi mrav. Innovatsioon looduskaitses murrab endale teed.

----
Uued olud. Joonistus: Ott Luuk

Vanameelne ehk innovatsioonivaenulik isik unustab paraku sellegi, kes on sudeliidu president. Ja hakkab ehk rumalalt rehkendama mistlikkuskvoote. Niteks kui palju siis ikkagi maksab Tartu umbes kahekmne sudja treenimisvimaluste parandamine ning kui palju oleks vaja kahele Tartus tegutsevale Eesti jalgpalli meistriliiga meeskonnale normaalsete vistlustingimuste ja tulevastele pallijatele arenguruumi loomiseks. Kohusetruu ametnik mtleb teisiti. Nii teavad tublid linnamajandus- ja keskkonnaametnikud ikka sealsamas Tartu Postimehes arvata juba ka seda, et ehk ongi Ropka-Ihaste linnuparadiis ks paha ja ohtlik asi, mis hakkab kki veel linnugrippigi levitama...

Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012