Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
2. mai 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad







Rohelised ratta selga

12-14. mail saab teoks XVII Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?". Eelregistreerimine kestab 5. maini! Esialgne marsruut, ldinfo, reeglid ja kontaktandmed on kttesaadavad ajakirja Loodus kodulehekljel.





NB! Vormistades enne 15.05.2006 MT Loodusajakirja kolmest vi neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED


Esimese Eesti teaduse populariseerimise auhinna said fsikud

28. aprillil kuulutati vlja Eesti teaduse populariseerimise auhinna 2006 vitjad. Konkursi korraldasid Eesti teaduste akadeemia, sihtasutus Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium esmakordselt.
Esimese preemia plvis Eesti fsika selts teadusbussi Suur Vanker" ja ETV hommikuprogrammis "Terevisioon" eetrisse linud fsikaminutite eest.
Teise preemia mras ˛rii trkiste kategoorias Rein Veskimele ja toimetajate kollektiivile "Universumi" raamatute sarja eest ning lo Valgule ja autorite kollektiivile ksiraamatust, teksti- ja heliantoloogiast koosneva kogumiku Regivrsist netinaljadeni" eest.
Meedia kategoorias said teise preemia Tiit Kndler teadusportaali www.teadus.ee ja muu tegevuse eest teaduse populariseerimisel ning Priit Ennet ja toimetajate kollektiiv Eesti Raadio saatesarja "Labor" ja teadusuudiste eest.
Teadust populariseerivatest tegevustest plvis teise preemia Jaak Jaaniste eestvedamisel ttav Tartu thetorni astronoomiaring.
ˇrii mrkis ra teaduskeskuse AHHAA, Haridusmeedia O saatesarja Phklipurejad", Asko Lhmuse mitmeklgse t teaduse populariseerimisel ning MT Loodusajakiri aastaraamatu Lehed ja thed".

Konkursil kandideerinuid (kokku 26 ksikisikut ja kollektiivi) hinnanud ˛riisse kuulusid akadeemik Georg Liidja, akadeemik Ene Ergma, haridus- ja teadusministeeriumi nunik Sirje Kivi, Tartu likooli teaduskooli direktriss Viire Sepp, Eesti noorte teadlaste akadeemia esindaja Dmitri Teperik, sihtasutuse Archimedes juhatuse liige lle Must ning Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits.
Konkursi esimese aasta auhinnafond oli 80 000 krooni. Esimese preemia plvinud Eesti fsika selts saab 40 000 krooni ning esitatakse sobivas kategoorias kandidaadina Euroopa Liidu Descartes'i kommunikatsioonipreemia saamiseks. Descartes'i preemiat antakse vlja alates 2004. aastast tunnustamaks neid, kes on teinud teaduse Euroopa avalikkusele huvitavaks ja mistetavaks. Teise preemia plvinute auhinnaraha on 8000 krooni.

SA Archimedes




Aasta amuuri leopardi kaitseks

29. aprillil avas Tallinna loomaaed suvehooaja ja htlasi amuuri leopardi kaitset toetavate rituste seeria.
Leopardi phjapoolseima levikuga alamliik amuuri leopard (Panthera pardus orientalis) on ks maailma ohustatumaid kaslasi. Nende levila vhenes 20. sajandi jooksul dramaatiliselt: kui sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lunaosa tavaline asukas, siis ajapikku moodustus kolm eraldi asurkonda, millest on jrele jnud vaid ks. Umbes poolsada isendit elab Venemaa, Hiina ja Phja-Korea kitsal kokkupuutealal.
Amuuri leopardi saatus on vetud rahvusvahelise thelepanu alla ja loomaaedadel on selles programmis eriti thtis osa. Loomaaedades sndinud amuuri leoparde kavatsetakse juba lhitulevikus taasasustada loodusesse, et kindlustada alamliigi psimajmist. Ka Tallinna loomaaed, kes lne kolleegide jrel hakkas endises Nukogude Liidus esimesena amuuri leoparde tehisoludes paljundama, tahab anda oma panuse.
29. aprillil avati loomaaias uus amuuri leopardide ekspositsioon. 5,7 miljonit krooni maksnud rajatis jrgib Rotterdami loomaaia kingitud eskiisprojekti. Ehitamisel kasutati muu hulgas koosts Eesti Lotoga korraldatud loodusloto abil kogutud raha.
Iga inimene saab toetada amuuri leopardi pstmist ostes temaatilise T-srgi, mille hinnast lheb kmmekond protsenti kauni harulduse kaitseks looduses. Srke makse loomaaias ja AS FIFAA poodides aasta lpuni.

Tallinna loomaaed




Tartu likool veti Utrechti vrgustiku liikmeks

-
Foto: Toomas Jriado

22. aprillil hletasid Utrechti likoolide koostvrgustiku esindajad Suurbritannias Scarborough's oma aastakoosolekul ksmeelselt Tartu likooli liikmeks vtmise poolt. Tartu likool kuulub ndsest 30 tipptasemel Euroopa likooli hendavasse Utrechti vrgustikku (UN) esimese Eesti ppeasutusena.
Vrgustik tegutseb eelkige krghariduse rahvusvahelistamise suunas, arendades aktiivset koostd lipilaste ja ppejudude vahetuse ja ppekavade htlustamise vallas. UN-il on lipilasvahetuse programm USA Kesk-Lne osariikide 13 likooli hendava MAUI-konsortsiumiga ning seitsme Austraalia likooli konsortsiumiga (Australia Europe Network - AEN). hendus korraldab ka kaht suvelikooli - alates 2003. aastast inimiguste alal Bolognas ning 2004. aastast keskkonnateaduse alal Ljubljanas.
Vrgustiku koduleheklg: www.utrecht-network.org.

Tartu likool




Maalikool saab uue peamaja

Maikuu esimesel tpeval algas Eesti maalikooli uue administratiiv-ppehoone (Tartu, Kreutzwaldi 1a) ehitus. Maalikool soovib koondada kogu oma tegevuse htsesse linnakusse Thtvere piirkonnas.
Juba detsembriks valmivasse peamajja kolivad rektoraat, likooli broo, ppekorraldus- ja arendusosakond. Tudengeid peaks eriti rmustama raamatukogu kolimine uude majja: hiselamud asuvad ju le tee. Uues hoones leiavad koha ka likooli arhiiv ja toidukoht.
Ehituse peatvtja on aktsiaselts Eviko. Lepingu kogumaksumus on 84,5 miljonit krooni, sellele lisanduvad veel mbli, multimeediavahendite, konverentsiseadmete ja muu soetamiskulud.

Eesti maalikool




Snnipevakoosolek ja -konverents

-
Foto: Toomas Jriado

1. mail 85-aastaseks saanud Eesti ornitoloogiahing thistas oma snnipeva 29. aprillil ldkoosoleku ja konverentsiga Tartu likooli raamatukogus.
ldkoosolek valis hingule uue nukogu, kuhu kuuluvad (jrjestatuna vastavalt kogutud hlte hulgale) Urmas Sellis, Leho Luiguje, Toomas Kukk, Riho Mnnik, Olev Ltsepp, Peep Lassmann (fotol), Gunnar Sein, Toomas Tammaru, Heikki Luhamets, Henn Prnamets ja Hannes Pehlak.
Konverents kandis pealkirja "Levijad ja hvijad Eesti linnustikus" - arutleti meie avifauna muutuste ja selle phjuste le. "Levijate" nidetena kneldi probleemliikidest kormoranist ja valgepsk-laglest ning merikotkast ja tamme-kirjurhnist; "hvijaid" esindasid selle aasta suur meediastaar must-toonekurg, metsis, tutkas ja niidurdi.
Raamatukogus avati ka Mati Kose linnufotode nitus.

Loodusajakiri




Kes tunneb paremini aasta linde?

Tnavuse aasta linnu projekti juht Monika Laurits on vlja melnud 5.-6. klassi pilastele meldud temaatilise viktoriini.
Iga kuu esimesel ndalal septembrist detsembrini saavad vistkonnad kuus ksimust ning kuu lpuks tuleb vastused ra saata. Iga kuu lpus pannakse iged vastused ja edetabel les EO kodulehele. Detsember on tulemuste kokkulugemise ning vitjate vljakuulutamise aeg.

Vitnud klass saab auhinnaks selle aasta linnu pildi ning linnumraja. Kigile vistlusel osalejatele kingitakse EO kleebis.
Registreeruda tuleks hiljemalt mai lpuks e-posti aadressil monca@zbi.ee , posti teel (pk. 227, Tartu 50002, mrgusna "aasta lind") vi telefonil 5626 1004. Registreerumisel palutakse mrkida, kas ksimuste-vastuste saamist/saatmist soovitakse elektron- vi tavaposti teel.

EO




Parim pilasfirma tegeleb taaskasutamisega

Kolmapeval, 26. aprillil selgitati Tartu likooli Narva kolled˛is vlja vabriikliku pilasfirmade vistluse parimad. Junior Achievement` arengufondi poolt korraldatavast vistlusest saab lhemalt lugeda vrgupaigast www.ja.ee.
Finaalis osalenud 13 firmast osutus parimaks Tallinna 21. kooli pilasfirma Volli (vt. ka ), mis teeb ri thjaks saanud mahlapakkidest valmistatud rahakottidega. Tegijate arvates peaks nende toode kigile meenutama, et keskkonnasstlikkus on meie endi ktes.
Volli lheb Eestit esindama ka Euroopa pilasfirmade vistlusele, mis toimub veitsis, Interlakenis 3. - 6. augustil.

JA/Volli


RAJA TAGANT


Phjanaabrite kadestamisvrne innovatsioonihoog

Soome tehnoloogia ja innovatsiooni fond TEKES tegi kokkuvtteid 2002.-2005. aasta TULI-programmist, mille eesmrk oli evitada leiutised risse. Kokku hinnati programmi kigus 2000 riideed ja nende baasil algatati 112 uut ettevtet. Tiendavalt kommertsialiseeriti 70 projekti litsentseerimise kaudu.
TEKES investeeris TULI-sse 9,2 miljonit eurot. See omaprane nide ri- ja avaliku sektori koostst, milles lid kaasa tehnoloogiakeskused, likoolide leidurid ja riiklik tehnoloogiaagentuur, on plvinud niteks USA, Saksamaa ja Prantsusmaa innovatsiooniinvestorite ning mitmete rahvusvaheliste uurimisinstituutide suurt huvi.

TEKES/Uudistaja




Teadus tpsustab ajalooraamatut

Senisest tpsem radiossinikul phinev dateerimismeetod vib muuta aastaarve Egeuse piirkonna seni kirja pandud kultuuriloos.
Ajakirja Science aprillilpunumbris avaldatud artiklis on kokkuvte Suurbritannia teadlaste uurimusest, mida rahastas looduskeskkonna uurimisnukogu NERC. Senisest hoopis suurema radiossisniku andmekogumi phjal tpsustatakse 300-aastast perioodi Egeuse hilis-pronksiajas 1700-1400 e.Kr.
127 Santorinilt, Kreetalt, Rhodoselt ja Trgist kogutud nidise anals lubab oletada, et Egeuse kultuur on vanem, kui vrdluste phjal seni arvatud.
Keeruka statistilise analsi ja paralleelanalsidega sltumatutes laborites on veariski oluliselt vhendatud. Nii saab videtavasti 3600 aastat tagasi mattunud tammepuust tooli jnuste phjal mrata tooli vanuse 27-aastase tpsusega 95-protsendilise usalduspiiri juures.
-
Oliivipuu. Foto: Toomas Jriado

Brittide tulemustega langeb vga hsti hte Taani-Saksa uurimisrhma omaette uurimus, milles mrati Santorini vulkaanilisest pinnasest leitud oliivipuu jnuste vanust. Neist nhtub, et "Egeuse Pompei", Santorini Akrotiri linn, mattus purskel sadakond aastat varem kui seni arvatud.

NERC/AlphaGalileo




Diislitossule silm teravamalt peale

Diiselmootori heitgaaside tahkete osakeste sisalduse le on seni otsustatud sna primitiivsel moel: tossu tumeduse phjal. Niiviisi talitab Euroopas rohkem kui 100 000 kontrolljaama. Paraku jvad sel moel mramata kige pisemad osakesed, mida samas peetakse kige ohtlikumateks.
Nd on Soome firma Dekati Oy vlja ttanud phimtteliselt uue, sensoriga mteriista, et selgeks saaks seegi osakeste hulk, mis suudab lbi tungida kige ndisaegsemate mootorite filtritest. Pealegi on sensortehnoloogial phinev seade senistest tublisti odavam.
Nime AutoTest saanud aparaatide tootmine algab juba kesoleval aastal; turu nudlust hinnatakse 80 000 kuni 200 000 seadmele. Soomlased on veendunud, et nende leiutis leiab seoses nanotehnoloogia judsa arenguga peatselt kasutust ka tstushgieenis.

TEKES




Poluretaan on mesilastele meelt mda

Hispaanias Cordobas tegutsev firma Termos La Campera S.L.L. leidis meetodi, kuidas suurendada mesilindude meeandi: tarud tuleb teha poluretaanist. See isoleermaterjal aitab tarus hoida psivat temperatuuri ja nii ei pea mesilased suvel tiibadega vehkides oma "elamut" jahutama. Sstetud energia arvel saavad elanikud toota rohkem mett ja edukamalt sigida.
Esimesena said leiutist proovida Andaluusia Andujari linna mesinikud ning nende rahulolu oli tielik: 50-protsendilise meehulga tusuga kaasnesid ka suuremad mesilasslemid.
Poluretaantarusid valatakse duralumiiniumist vormides. Uudsete mesilasmajade lisaeelised vrreldes traditsiooniliste puutarudega on nende tugevus ja le nelja korra viksem kaal.

Andalucia Investiga


KOMMENTAAR

Vastuseks Toomas Jriado kommentaarile 25. aprilli Uudistajas

// Loe eelmises Uudistajas ilmunud kommentaari siit: -- Vastus, mida vis lugeda ka Loodusaja arvutilistist, ilmub siin levaatlikkuse huvides lhendatult. Kogu tekst siin: -- Toim.//

Eestimaa Looduse Fond on seisukohal, et Toomas Jriado vited, nagu soovinuks ELF ja ERL prgilaprojekti "phjalaskmisega" endale "promo" tekitada, on alusetud. ELF ja ERL osalesid prgila rajamise aruteludes kuni planeeringu kehtestamiseni, ent otsustasid seda mitte vaidlustada. ELFi ja ERLi juristid andsid asjas kll tasuta igusabi kohalikele elanikele, kes prgilaprojekti kohtus vaidlustasid, ent nii algatus kui sisuline panus prgila planeeringu vaidlustamiseks tuli kohalikelt elanikelt. /../ Asjaolu, et Kagu-Eesti regionaalprgila puhul oli tegemist rhusi konventsiooni kivitusprojektiga Eestis, on eriti kurioosne. Sellise iseloomuga projekti puhul mjus kohalike elanike iguste rikkumine kniliselt, sest kui juba nidisprojektis ei suudeta avalikkuse kaasamise nudeid tita, mis siis veel teistest projektidest rkida? /.../ ELF leiab jtkuvalt, et avalikkuse kaasamise nuete jrgimine on keskkonnakaitse toimimisel heks oluliseks tagatiseks ning igusaktidest lhtuv ja vimalikult lbi kaalutud asukoha valik oleks vlistanud paljuski ka hilisemad vimalikud probleemid. On kahju ja eetiliselt vga kummaline, kui neid seisukohti mratletakse "promona". Jri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
Krt Vaarmari, Eestimaa Looduse Fondi jurist

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012