UUDISTAJA
2. mai 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Rohelised ratta selga

12-14. mail saab teoks XVII Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?". Eelregistreerimine kestab 5. maini! Esialgne marsruut, üldinfo, reeglid ja kontaktandmed on kättesaadavad ajakirja Loodus koduleheküljel.

---

NB! Vormistades enne 15.05.2006 MTÜ Loodusajakirja kolmest või neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED

---

Esimese Eesti teaduse populariseerimise auhinna said füüsikud

28. aprillil kuulutati välja Eesti teaduse populariseerimise auhinna 2006 võitjad. Konkursi korraldasid Eesti teaduste akadeemia, sihtasutus Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium esmakordselt.
Esimese preemia pälvis Eesti füüsika selts teadusbussi „Suur Vanker" ja ETV hommikuprogrammis "Terevisioon" eetrisse läinud füüsikaminutite eest.
Teise preemia määras ˛ürii trükiste kategoorias Rein Veskimäele ja toimetajate kollektiivile "Universumi" raamatute sarja eest ning Ülo Valgule ja autorite kollektiivile käsiraamatust, teksti- ja heliantoloogiast koosneva kogumiku „Regivärsist netinaljadeni" eest.
Meedia kategoorias said teise preemia Tiit Kändler teadusportaali www.teadus.ee ja muu tegevuse eest teaduse populariseerimisel ning Priit Ennet ja toimetajate kollektiiv Eesti Raadio saatesarja "Labor" ja teadusuudiste eest.
Teadust populariseerivatest tegevustest pälvis teise preemia Jaak Jaaniste eestvedamisel töötav Tartu tähetorni astronoomiaring.
ˇürii märkis ära teaduskeskuse AHHAA, Haridusmeedia OÜ saatesarja „Pähklipurejad", Asko Lõhmuse mitmekülgse töö teaduse populariseerimisel ning MTÜ Loodusajakiri aastaraamatu „Lehed ja tähed".

Konkursil kandideerinuid (kokku 26 üksikisikut ja kollektiivi) hinnanud ˛üriisse kuulusid akadeemik Georg Liidja, akadeemik Ene Ergma, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sirje Kivi, Tartu ülikooli teaduskooli direktriss Viire Sepp, Eesti noorte teadlaste akadeemia esindaja Dmitri Teperik, sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Ülle Must ning Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits.
Konkursi esimese aasta auhinnafond oli 80 000 krooni. Esimese preemia pälvinud Eesti füüsika selts saab 40 000 krooni ning esitatakse sobivas kategoorias kandidaadina Euroopa Liidu Descartes'i kommunikatsioonipreemia saamiseks. Descartes'i preemiat antakse välja alates 2004. aastast tunnustamaks neid, kes on teinud teaduse Euroopa avalikkusele huvitavaks ja mõistetavaks. Teise preemia pälvinute auhinnaraha on 8000 krooni.

SA Archimedes

---

Aasta amuuri leopardi kaitseks

29. aprillil avas Tallinna loomaaed suvehooaja ja ühtlasi amuuri leopardi kaitset toetavate ürituste seeria.
Leopardi põhjapoolseima levikuga alamliik amuuri leopard (Panthera pardus orientalis) on üks maailma ohustatumaid kaslasi. Nende levila vähenes 20. sajandi jooksul dramaatiliselt: kui sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lõunaosa tavaline asukas, siis ajapikku moodustus kolm eraldi asurkonda, millest on järele jäänud vaid üks. Umbes poolsada isendit elab Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea kitsal kokkupuutealal.
Amuuri leopardi saatus on võetud rahvusvahelise tähelepanu alla ja loomaaedadel on selles programmis eriti tähtis osa. Loomaaedades sündinud amuuri leoparde kavatsetakse juba lähitulevikus taasasustada loodusesse, et kindlustada alamliigi püsimajäämist. Ka Tallinna loomaaed, kes lääne kolleegide järel hakkas endises Nõukogude Liidus esimesena amuuri leoparde tehisoludes paljundama, tahab anda oma panuse.
29. aprillil avati loomaaias uus amuuri leopardide ekspositsioon. 5,7 miljonit krooni maksnud rajatis järgib Rotterdami loomaaia kingitud eskiisprojekti. Ehitamisel kasutati muu hulgas koostöös Eesti Lotoga korraldatud loodusloto abil kogutud raha.
Iga inimene saab toetada amuuri leopardi päästmist ostes temaatilise T-särgi, mille hinnast läheb kümmekond protsenti kauni harulduse kaitseks looduses. Särke müüakse loomaaias ja AS FIFAA poodides aasta lõpuni.

Tallinna loomaaed

---

Tartu ülikool võeti Utrechti võrgustiku liikmeks


Foto: Toomas Jüriado

22. aprillil hääletasid Utrechti ülikoolide koostöövõrgustiku esindajad Suurbritannias Scarborough's oma aastakoosolekul üksmeelselt Tartu ülikooli liikmeks võtmise poolt. Tartu ülikool kuulub nüüdsest 30 tipptasemel Euroopa ülikooli ühendavasse Utrechti võrgustikku (UN) esimese Eesti õppeasutusena.
Võrgustik tegutseb eelkõige kõrghariduse rahvusvahelistamise suunas, arendades aktiivset koostööd üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse ja õppekavade ühtlustamise vallas. UN-il on üliõpilasvahetuse programm USA Kesk-Lääne osariikide 13 ülikooli ühendava MAUI-konsortsiumiga ning seitsme Austraalia ülikooli konsortsiumiga (Australia Europe Network - AEN). Ühendus korraldab ka kaht suveülikooli - alates 2003. aastast inimõiguste alal Bolognas ning 2004. aastast keskkonnateaduse alal Ljubljanas.
Võrgustiku kodulehekülg: www.utrecht-network.org.

Tartu ülikool

---

Maaülikool saab uue peamaja

Maikuu esimesel tööpäeval algas Eesti maaülikooli uue administratiiv-õppehoone (Tartu, Kreutzwaldi 1a) ehitus. Maaülikool soovib koondada kogu oma tegevuse ühtsesse linnakusse Tähtvere piirkonnas.
Juba detsembriks valmivasse peamajja kolivad rektoraat, ülikooli büroo, õppekorraldus- ja arendusosakond. Tudengeid peaks eriti rõõmustama raamatukogu kolimine uude majja: ühiselamud asuvad ju üle tee. Uues hoones leiavad koha ka ülikooli arhiiv ja toidukoht.
Ehituse peatöövõtja on aktsiaselts Eviko. Lepingu kogumaksumus on 84,5 miljonit krooni, sellele lisanduvad veel mööbli, multimeediavahendite, konverentsiseadmete ja muu soetamiskulud.

Eesti maaülikool

---

Sünnipäevakoosolek ja -konverents


Foto: Toomas Jüriado

1. mail 85-aastaseks saanud Eesti ornitoloogiaühing tähistas oma sünnipäeva 29. aprillil üldkoosoleku ja konverentsiga Tartu ülikooli raamatukogus.
Üldkoosolek valis ühingule uue nõukogu, kuhu kuuluvad (järjestatuna vastavalt kogutud häälte hulgale) Urmas Sellis, Leho Luigujõe, Toomas Kukk, Riho Männik, Olev Lüütsepp, Peep Lassmann (fotol), Gunnar Sein, Toomas Tammaru, Heikki Luhamets, Henn Pärnamets ja Hannes Pehlak.
Konverents kandis pealkirja "Levijad ja hävijad Eesti linnustikus" - arutleti meie avifauna muutuste ja selle põhjuste üle. "Levijate" näidetena kõneldi probleemliikidest kormoranist ja valgepõsk-laglest ning merikotkast ja tamme-kirjurähnist; "hävijaid" esindasid selle aasta suur meediastaar must-toonekurg, metsis, tutkas ja niidurüdi.
Raamatukogus avati ka Mati Kose linnufotode näitus.

Loodusajakiri

---

Kes tunneb paremini aasta linde?

Tänavuse aasta linnu projekti juht Monika Laurits on välja mõelnud 5.-6. klassi õpilastele mõeldud temaatilise viktoriini.
Iga kuu esimesel nädalal septembrist detsembrini saavad võistkonnad kuus küsimust ning kuu lõpuks tuleb vastused ära saata. Iga kuu lõpus pannakse õiged vastused ja edetabel üles EOÜ kodulehele. Detsember on tulemuste kokkulugemise ning võitjate väljakuulutamise aeg.

Võitnud klass saab auhinnaks selle aasta linnu pildi ning linnumääraja. Kõigile võistlusel osalejatele kingitakse EOÜ kleebis.
Registreeruda tuleks hiljemalt mai lõpuks e-posti aadressil monca@zbi.ee , posti teel (pk. 227, Tartu 50002, märgusõna "aasta lind") või telefonil 5626 1004. Registreerumisel palutakse märkida, kas küsimuste-vastuste saamist/saatmist soovitakse elektron- või tavaposti teel.

EOÜ

---

Parim õpilasfirma tegeleb taaskasutamisega

Kolmapäeval, 26. aprillil selgitati Tartu ülikooli Narva kolled˛is välja vabriikliku õpilasfirmade võistluse parimad. Junior Achievement` arengufondi poolt korraldatavast võistlusest saab lähemalt lugeda võrgupaigast www.ja.ee.
Finaalis osalenud 13 firmast osutus parimaks Tallinna 21. kooli õpilasfirma Volli (vt. ka ), mis teeb äri tühjaks saanud mahlapakkidest valmistatud rahakottidega. Tegijate arvates peaks nende toode kõigile meenutama, et keskkonnasäästlikkus on meie endi kätes.
Volli läheb Eestit esindama ka Euroopa õpilasfirmade võistlusele, mis toimub Šveitsis, Interlakenis 3. - 6. augustil.

JA/Volli


RAJA TAGANT

---

Põhjanaabrite kadestamisväärne innovatsioonihoog

Soome tehnoloogia ja innovatsiooni fond TEKES tegi kokkuvõtteid 2002.-2005. aasta TULI-programmist, mille eesmärk oli evitada leiutised ärisse. Kokku hinnati programmi käigus 2000 äriideed ja nende baasil algatati 112 uut ettevõtet. Täiendavalt kommertsialiseeriti 70 projekti litsentseerimise kaudu.
TEKES investeeris TULI-sse 9,2 miljonit eurot. See omapärane näide äri- ja avaliku sektori koostööst, milles lõid kaasa tehnoloogiakeskused, ülikoolide leidurid ja riiklik tehnoloogiaagentuur, on pälvinud näiteks USA, Saksamaa ja Prantsusmaa innovatsiooniinvestorite ning mitmete rahvusvaheliste uurimisinstituutide suurt huvi.

TEKES/Uudistaja

---

Teadus täpsustab ajalooraamatut

Senisest täpsem radiosüsinikul põhinev dateerimismeetod võib muuta aastaarve Egeuse piirkonna seni kirja pandud kultuuriloos.
Ajakirja Science aprillilõpunumbris avaldatud artiklis on kokkuvõte Suurbritannia teadlaste uurimusest, mida rahastas looduskeskkonna uurimisnõukogu NERC. Senisest hoopis suurema radiosüsisniku andmekogumi põhjal täpsustatakse 300-aastast perioodi Egeuse hilis-pronksiajas 1700-1400 e.Kr.
127 Santorinilt, Kreetalt, Rhodoselt ja Türgist kogutud näidise analüüs lubab oletada, et Egeuse kultuur on vanem, kui võrdluste põhjal seni arvatud.
Keeruka statistilise analüüsi ja paralleelanalüüsidega sõltumatutes laborites on veariski oluliselt vähendatud. Nii saab väidetavasti 3600 aastat tagasi mattunud tammepuust tooli jäänuste põhjal määrata tooli vanuse 27-aastase täpsusega 95-protsendilise usalduspiiri juures.

Oliivipuu. Foto: Toomas Jüriado

Brittide tulemustega langeb väga hästi ühte Taani-Saksa uurimisrühma omaette uurimus, milles määrati Santorini vulkaanilisest pinnasest leitud oliivipuu jäänuste vanust. Neist nähtub, et "Egeuse Pompei", Santorini Akrotiri linn, mattus purskel sadakond aastat varem kui seni arvatud.

NERC/AlphaGalileo

---

Diislitossule silm teravamalt peale

Diiselmootori heitgaaside tahkete osakeste sisalduse üle on seni otsustatud üsna primitiivsel moel: tossu tumeduse põhjal. Niiviisi talitab Euroopas rohkem kui 100 000 kontrolljaama. Paraku jäävad sel moel määramata kõige pisemad osakesed, mida samas peetakse kõige ohtlikumateks.
Nüüd on Soome firma Dekati Oy välja töötanud põhimõtteliselt uue, sensoriga mõõteriista, et selgeks saaks seegi osakeste hulk, mis suudab läbi tungida kõige nüüdisaegsemate mootorite filtritest. Pealegi on sensortehnoloogial põhinev seade senistest tublisti odavam.
Nime AutoTest saanud aparaatide tootmine algab juba käesoleval aastal; turu nõudlust hinnatakse 80 000 kuni 200 000 seadmele. Soomlased on veendunud, et nende leiutis leiab seoses nanotehnoloogia jõudsa arenguga peatselt kasutust ka tööstushügieenis.

TEKES

---

Polüuretaan on mesilastele meelt mööda

Hispaanias Cordobas tegutsev firma Termos La Campera S.L.L. leidis meetodi, kuidas suurendada mesilindude meeandi: tarud tuleb teha polüuretaanist. See isoleermaterjal aitab tarus hoida püsivat temperatuuri ja nii ei pea mesilased suvel tiibadega vehkides oma "elamut" jahutama. Säästetud energia arvel saavad elanikud toota rohkem mett ja edukamalt sigida.
Esimesena said leiutist proovida Andaluusia Andujari linna mesinikud ning nende rahulolu oli täielik: 50-protsendilise meehulga tõusuga kaasnesid ka suuremad mesilassülemid.
Polüuretaantarusid valatakse duralumiiniumist vormides. Uudsete mesilasmajade lisaeelised võrreldes traditsiooniliste puutarudega on nende tugevus ja üle nelja korra väiksem kaal.

Andalucia Investiga


KOMMENTAAR

---

Vastuseks Toomas Jüriado kommentaarile 25. aprilli Uudistajas

// Loe eelmises Uudistajas ilmunud kommentaari siit: -- Vastus, mida võis lugeda ka Loodusaja arvutilistist, ilmub siin ülevaatlikkuse huvides lühendatult. Kogu tekst siin: -- Toim.//

Eestimaa Looduse Fond on seisukohal, et Toomas Jüriado väited, nagu soovinuks ELF ja ERL prügilaprojekti "põhjalaskmisega" endale "promo" tekitada, on alusetud. ELF ja ERL osalesid prügila rajamise aruteludes kuni planeeringu kehtestamiseni, ent otsustasid seda mitte vaidlustada. ELFi ja ERLi juristid andsid asjas küll tasuta õigusabi kohalikele elanikele, kes prügilaprojekti kohtus vaidlustasid, ent nii algatus kui sisuline panus prügila planeeringu vaidlustamiseks tuli kohalikelt elanikelt. /../ Asjaolu, et Kagu-Eesti regionaalprügila puhul oli tegemist Århusi konventsiooni käivitusprojektiga Eestis, on eriti kurioosne. Sellise iseloomuga projekti puhul mõjus kohalike elanike õiguste rikkumine küüniliselt, sest kui juba näidisprojektis ei suudeta avalikkuse kaasamise nõudeid täita, mis siis veel teistest projektidest rääkida? /.../ ELF leiab jätkuvalt, et avalikkuse kaasamise nõuete järgimine on keskkonnakaitse toimimisel üheks oluliseks tagatiseks ning õigusaktidest lähtuv ja võimalikult läbi kaalutud asukoha valik oleks välistanud paljuski ka hilisemad võimalikud probleemid. On kahju ja eetiliselt väga kummaline, kui neid seisukohti määratletakse "promona". Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
Kärt Vaarmari, Eestimaa Looduse Fondi jurist

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---