Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
9. mai 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad





Rattaretk juba sel ndalavahetusel!

Kogunemine 12. mai Sonda Vallamaja juures kl 9-12.
Start kl 12... Infolehele minekuks kliki bannerile!








NB! Vormistades enne 15.05.2006 MT Loodusajakirja kolmest vi neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED


Jtkusuutlik bussireis

-
Foto: Toomas Jriado

Mai esimesel ndalal toimetas Tartus ekspertkomisjon vaimuka akronmnimega rahvusvahelisest projektist BUSTRIP. Ingliskeelne sna bustrip thendab teadagi bussireisi, projekti nimena on lhend tuletatud aga hoopis fraasi Baltic Urban Sustainable Transport Implementation & Planning (Balti linnade jtkusuutliku transpordi rakendus ja planeerimine) esithtedest.
Keskkonnahoidlikke busse, jalgsikiku ja rattasitu pidasid hindajad Tartu tulevase sstva transpordi "kolmeks vaalaks". ks komisjoni liikmetest, Turu linnavalitsuse BUSTRIP-i koordinaator Mikko Laaksonen (fotol) oli Tartu vimaluste suhtes seda kombinatsiooni edukalt kasutada sna optimistlik, ehkki ti esile ka hulga lahendamist vajavaid probleeme.
Suuresti Euroopa Liidu INTERREG IIIB programmi rahastatavas BUSTRIP-is lb kaasa tosin linna, Eestist ka Prnu. Projekt algas mullu juulis ja kestab tuleva aasta lpuni.
Vaata ka kiirkommentaari.

Uudistaja




Bioktusega nigel seis

Riigikontroll avaldas 8. mail pressiteate, mille kohaselt pole riik bioktuste kasutuse puhul suutnud "omaenda seatud latti letada".
Pressiteate kinnitusel nitab riigikontrolli audit, et "Eesti pole ligilhedaseltki suutnud saavutada endale seatud ambitsioonikat eesmrki, mille jrgi pidi bioktuste (biodiisliktus, bioetanool) osakaal moodustama kogu mdavast ktusest transpordi vallas 2005. aasta lpuks 2 protsenti. Mullu ei mnud bioktust kski tanklakett. Pole ka selge, kas ning kuidas tidetakse 2010. aastaks seatud eesmrk saavutada bioktuste 5,75-protsendine osakaal sidukiktustes."
Audiitorkontrolli tisteksti saab lugeda pdf-formaadis aadressilt www.riigikontroll.ee.

Riigikontroll




Plakatid ja esseed rgivad keskkonnahoiust

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) korhmade liikumise korraldatud plakatite ja esseede konkursile "Kas ma elan keskkonnasbralikult?" saadeti 23 esseed ja le 40 plakati kogu Eestist.
Esseevistluse kolm paremat olid ˛rii hinnangul Triinu Kotov Vrska gmnaasiumist, Anett Kreitsmann Esku-Kamari koolist ja Kerttu Joosu Tartu Kivilinna gmnaasiumist. Plakativistlusel jagasid nooremas vanuseastmes esikohta Viljandi lasteaia Krll kaks joonistajate rhma ning phikooliealiste hulgas Birgit Kena Vrska gmnaasiumist ja Laura-Liis Nanits Tartu loodusmaja kunstiringist. Just phikooli vanuseastmes laekus enim plakateid. Gmnaasiumiealiste tdest meeldis ˛riile kige rohkem Tartu Kivilinna gmnaasiumi pilase Liis Tamme plakat.

TKKHK




Ettevaatust - puugid!

-
Soojad kevadilmad ei rata ainult liblikaid ja lilli vaid ka mned vhem meeldivad olendid. Aprillist oktoobrini vltab Eestis puugihooaeg. Vikesed vereimejad muutuvad aktiivseks, kui pevane temperatuur on vhemalt +7 kraadi, seega on praegu lim aeg meelde tuletada puugihammustusega seotud ohte.
Erinevalt rahvaprimusest tuntud samanimelisest olendist prispuuk peremehele rikkusi kokku ei tassi, kll aga vib ta kanda entsefaliidi- vi borrelioosinakkust. Entsefaliidiviirus piirdub sageli gripitaoliste haigusnhtudega, mis umbes ndalaga le lhevad, kuid umbes kolmandikul nakatunutest tekitab ajukelmepletiku ning halvemal juhul viib psivate neuropshholoogiliste kahjustusteni. 1-2% juhtudest lpeb surmaga. Spetsiifiline ravi puudub, kuid haigestumist on vimalik vltida vaktsineerimisega. Vhegi roheluses viibivatel inimestel tasub kaitsesstimist kindlasti kaaluda. Enne marja- ja seenehooaega juab ka tnavu kaks esimest ssti ra teha. Vaktsineerimise kohta tuleks ksida perearstilt.
Puukborrelioosi e. Lyme`i tve tekitab spiroheet (keeritsbakter) Borrelia burgdorferi. Nakatumisest annab enamasti ndala kuni kuu jooksul mrku hammustuskoha mber leviv punane nahalve. Borrelia`id saab antibiootikumidega trjuda, kui arsti poole prdutakse piisavalt ruttu. Mitteravimise korral vib nakkus levida liigestesse, sdamesse ja nrvissteemi. Haigusetekitaja Euroopa tvede vastu vaktsiini pole, kuid sageli aitab haigestumist vltida puugi kiire eemaldamine: erinevalt entsefaliidiviirusest vtab spiroheetide inimesele lekandumine reeglina paar peva aega.

Puugi vib saada nii metsast kui oma aiamurust. Vastupidiselt levinud arvamusele ei hppa puugid krgetelt okstelt ohvri selga, vaid haagivad end mduva looma vi inimese klge peamiselt rohust. Looduses viibides on kasulik kanda heledat riietust, mille peal ronivad pahalased kergesti silma hakkavad. Pksisred viks toppida sokkidesse. See ei ne kll kuigi moekas vlja, kuid teeb puugil ihuni pugemise palju raskemaks. Prast metsaskiku tuleks ennast igal juhul hoolega le vaadata ja puugid ettevaatlikult eemaldada. Puuki ei tohi tagakehast pigistada, krvetada ega li vi muu taolisega mrida, ta tuleb vimalikult pea lhedalt haarates vlja tmmata.

Uudistaja/Tervisekaitseinspektsioon


KUHU MINNA


Linnulauluhommikud Tallinnas

Looduse Omnibussi vsimatu eestvedaja Jaan Riis on hakkama saanud jrjekordse suure ettevtmisega ja suutnud kigiks selle ndala tpevahommikuteks leida tallinlastele linnulaulupetajad.
Eile varahommikul kidi Val Rajasaare juhendusel Siselinna kalmistul, tna Kaja Petersoniga vanalinna mbritsevates parkides. Kolmel jrgmisel peval juhatab huvilisi linnulauluilma Anneli Laasik, kokku saadakse 6.30: 10. mail Kadrioru kohviku ees, 11. mail Rocca al Mare Prisma ees ja 12. mail Nmme turu vravas.
Raha osalejatelt ei veta.

Uudistaja/Looduse Omnibuss


RAJA TAGANT


Linnuelu lbi linnusilma

Kui niteks meie phjanaabrid on enamasti kirglikud omaette tegutsevad linnuvaatlejad, kivad britid sealse linnukaitsehingu RSPB hisretkedel. RSPB-l on hulk huvilistele avatud ja vga hsti korraldatud juurdepsuga kaitsealasid.
Paraku pris igale alale inimest siiski lubada ei saa ja siis otsitakse teistsuguseid vimalusi, et tiivulisi huvilistele nhtavamaks teha. Niteks Northumberlandi rannikust eemal asuv Coqueti saar pakub vga suurt huvi, aga kuna seal pesitseb neli tiiruliiki, teiste seas haruldane roosatiir, lunne ja muid merelinde, pole vimalik inimesi saarele viia. Siiani vis parimal juhul minna vaid saare lhistele paadisitudele. Nd pandi aga mitme rahastaja abiga les videokaamerad ja Amble'i turismiinfopunktis vib saare suleliste tegutsemist nautida suurelt ekraanilt, otsekui oleks see nhtud lbi mne linnu silmade.

Birds




Vene teadlased hoiatavad immunostimulantide eest

Venemaa teaduste akadeemia ajuinstituudi neuroimmunoloogid judsid vaktsineeritud lapsi uurides jreldusele, et organismi immuunsust tugevdavate medikamentide kontrollimatu kasutus mis tahes vaevuste korral vib lpuks phjustada olukorra, kus loomulik immuunssteem ei suuda tsise vajaduse korral organismi kaitsta.
Enamgi - uurijate arvates vivad mned tsised haigused, nagu artropaatia vi kilpnrme vrtalitlused, olla tingitud immunostimulantide ettevaatamatust tarvitusest. lemra aktiveeritud immuunssteem hakkab vrvalkude asemel rndama oma rakke. Samal phjusel rhutatakse, et enne vaktsineerimisi ja muid seda laadi raviprotseduure on rmiselt oluline hinnata immuunssteemi seisundit.
Loomulikult ei thenda soovitus vltida arstitheta medikamente, et hoiduda tuleks loomulikest immuunssteemi tugevdusviisidest. Vastupidi, mdukas fsiline tegevus, pike, hk, vesi ja harmooniline pshhoemotsionaalne taust tulevad igahele alati kasuks.

InformNauka/AlphaGalileo




Hobused vis tappa rgmees, mitte klm

Pleistotseeni lpuperioodi umbes 10 000 aastat tagasi iseloomustab suure hulga Phja-Ameerika looma- ja taimeliikide kadumine. Seni on peetud selle phjuseks kliima jahenemist, nd judis Ameerika-Briti histrhm jreldusele, et ei saa vlistada ka rginimese olulist rolli selles kurvas sndmuses.
Senise arvamuse jrgi suri Alaska metshobune vlja enne inimese saabumist Uude Maailma. Nd kinnitavad mitme teadusasutuse uurijad, et fossiilijnuste dateeringud on sedavrd ebatpsed ja fossiilileiud nii napid, et pole mingit alust vlistada hobuse hukku hoopis lekttimise tttu.

PNAS/AlphaGalileo




Sakslased pavad maapuest soojust ammutada

Kui kneldakse geotermaalenergia kasutamisest, meenub esmalt mistagi Island. Suur seismiline aktiivsus ei taga enamikule saareriigi kodanikest mitte ainult tasuta kodusooja, vaid ka imeodava elektri. Nd ritavad maasooja kasutusele vtta ka sakslased.
Muidugi tuleb neil selle nimel hoopis rohkem vaeva nha kui vulkaanisaare elanikel. Potsdami maapueuuringute keskuse GFZ Potsdam Gross Schnebecki in situ geotermaallaboris alustati teise, nelja ja poole kilomeetri sgavuse puuraugu rajamist, millega moodustub suletud veevtussteem. 4300 meetri sgavuse augu kaudu juab maasoe vesi geotermaaljaama, seal jahtunud vesi suunatakse sgavikku tagasi. Et ta sooja veega ei seguneks, ongi teine puurauk 200 meetrit sgavam.
Liitvabariigi keskkonnaministeerium toetab keskkonnahoidlikku energiaprojekti le kmne miljoni euroga; Brandenburgi liidumaa annab miljoni. Osaleda on lubanud ka energiagigant Vattenfall Europe. Rhutatakse, et erinevalt pikese- ja tuuleenergiast on geotermaalenergia kttesaadav 24 tundi pevas ja 365 peva aastas.

GFZ Potsdam




Kdrik rndab maa alt

Salukdrik (Alliaria petiolata) on USA idapoolsetes ja kesklne osariikides invasiivne vrliik, mis kohalikele metsataimedele lausa ohtlikuks kipub muutuma. koloogid on nd laborikatsete ja vlitde kigus leidnud, et sel kaheaastasel ristielisel on konkurentide vastu salarelv: taim eritab keemilist hendit, mis rikub mkoriisaseente paljunemist ja seostumist taimejuurtega. Enamik metsataimi on sltuvad smbioosist seentega, ning jvad ilma mkoriisata kiduraks. See annab kdrikule tugeva eelise konkurentsis ja ilmselt svendab veelgi kohalike taimede kaitsjate peavalu.

Science


KIIRKOMMENTAAR

Jala les, jala voodi - nnda jukus majja toodi

-
Foto: Toomas Jriado

BUSTRIP-i pressikonverentsile Tartu raekojas (vt. snumit "Jtkusuutlik bussireis"), millest teavitav pressiteade peab vajalikuks rhutada "NB! Ajakirjanikud on pressikonverentsile oodatud!", tuleb peale Uudistaja veel Tartu Postimees, samuti hes isikus, rohkem mitte kedagi. Smptomaatiline mrk seegi. Vastajad, kaks smpaatset Soome poissi, kes nimetavad end kll "kriitilisteks spradeks", on mnusad ja lahked: "aga"-sid ju on, aga kik eeldused sstevtranspordiks on teil Tartus olemas. Vaja vaid bussiliiklust paremini kavandada ja bussid rangetele keskkonnanuetele allutada, jalgrattateed ja -parklad korda teha, Tallinna poole turvalised rongid veerema lkata - ja ongi nn majas. Linn ju kompaktne ja roheline, inimestele ta meeldib - kll nad teda hoiavad!

Lahkun raekojast mda Rtli tnavat: jalakijad naudivad jalakimist, idll missugune. Aga siis on vaja pigata likooli ette. Jalgrattahoidlas peahoone ees on vaid mni pedaalmasin, see-eest on tnavaserv kiiskavaid neljarattalisi tuubil tis (fotol). Katsugu mni turismibuss vahelt lbi trgida, et klalistele linna au ja uhkust - peahoonet muidugi, mitte kalleid autosid! - nidata, ega ikka ei mahu kll.

-
Joonistus: Ott Luuk

Kui paar tundi hiljem tlt Annelinna-koju vantsin - mda klalisekspertidele nii meeldinud Turusilda, mis jala ja rattal kulgemise tervelt pool kilomeetrit lhemaks teeb -, vaatan ehitusplatse, kuhu kerkib aina uusi (auto)tmbekeskusi. Ja mtlen igasse klge valglinnastuvast Tartust ja Toomel rekonstrueeritavast elumajast, millest vaevalt et jalgratturite hiselamu saab. Pigem autoomanike pesa, kes nuavad garaa˛e, parklaid ja laiemaid juurdesiduteid. Mitte ei usu, et nad unistaksid autovaba keskusega kodulinnast nagu Horvaatia pealinn Zagreb. Sedagi ei usu ma, et saaksin veel oma raugaplves Annelinnast pensioniametisse vi Thtvere pevakeskusesse tuhiseda ktuselemendiga liinibussis vi Strasbourg'i moodi eurotrammis.

Just Strasbourg'i mrgib soomlasest BUSTRIP-i ekspert Mikko nende linnade seas, mis on jukad tnu sellele, et neil on jtkusuutlik linnatransport. Meil smboliseerib jukust endiselt aina suurem, kallim ja kiirem siduautoarmaada.

Toomas Jriado

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012