UUDISTAJA
9. mai 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Rattaretk juba sel nädalavahetusel!

Kogunemine 12. mai Sonda Vallamaja juures kl 9-12.
Start kl 12... Infolehele minekuks kliki bannerile!

---

NB! Vormistades enne 15.05.2006 MTÜ Loodusajakirja kolmest või neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED

---

Jätkusuutlik bussireis


Foto: Toomas Jüriado

Mai esimesel nädalal toimetas Tartus ekspertkomisjon vaimuka akronüümnimega rahvusvahelisest projektist BUSTRIP. Ingliskeelne sõna bustrip tähendab teadagi bussireisi, projekti nimena on lühend tuletatud aga hoopis fraasi Baltic Urban Sustainable Transport Implementation & Planning (Balti linnade jätkusuutliku transpordi rakendus ja planeerimine) esitähtedest.
Keskkonnahoidlikke busse, jalgsikäiku ja rattasõitu pidasid hindajad Tartu tulevase säästva transpordi "kolmeks vaalaks". Üks komisjoni liikmetest, Turu linnavalitsuse BUSTRIP-i koordinaator Mikko Laaksonen (fotol) oli Tartu võimaluste suhtes seda kombinatsiooni edukalt kasutada üsna optimistlik, ehkki tõi esile ka hulga lahendamist vajavaid probleeme.
Suuresti Euroopa Liidu INTERREG IIIB programmi rahastatavas BUSTRIP-is lööb kaasa tosin linna, Eestist ka Pärnu. Projekt algas mullu juulis ja kestab tuleva aasta lõpuni.
Vaata ka kiirkommentaari.

Uudistaja

---

Biokütusega nigel seis

Riigikontroll avaldas 8. mail pressiteate, mille kohaselt pole riik biokütuste kasutuse puhul suutnud "omaenda seatud latti ületada".
Pressiteate kinnitusel näitab riigikontrolli audit, et "Eesti pole ligilähedaseltki suutnud saavutada endale seatud ambitsioonikat eesmärki, mille järgi pidi biokütuste (biodiislikütus, bioetanool) osakaal moodustama kogu müüdavast kütusest transpordi vallas 2005. aasta lõpuks 2 protsenti. Mullu ei müünud biokütust ükski tanklakett. Pole ka selge, kas ning kuidas täidetakse 2010. aastaks seatud eesmärk saavutada biokütuste 5,75-protsendine osakaal sõidukikütustes."
Audiitorkontrolli täisteksti saab lugeda pdf-formaadis aadressilt www.riigikontroll.ee.

Riigikontroll

---

Plakatid ja esseed räägivad keskkonnahoiust

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) ökorühmade liikumise korraldatud plakatite ja esseede konkursile "Kas ma elan keskkonnasõbralikult?" saadeti 23 esseed ja üle 40 plakati kogu Eestist.
Esseevõistluse kolm paremat olid ˛ürii hinnangul Triinu Kotov Värska gümnaasiumist, Anett Kreitsmann Esku-Kamari koolist ja Kerttu Joosu Tartu Kivilinna gümnaasiumist. Plakativõistlusel jagasid nooremas vanuseastmes esikohta Viljandi lasteaia Krõll kaks joonistajate rühma ning põhikooliealiste hulgas Birgit Kena Värska gümnaasiumist ja Laura-Liis Nanits Tartu loodusmaja kunstiringist. Just põhikooli vanuseastmes laekus enim plakateid. Gümnaasiumiealiste töödest meeldis ˛üriile kõige rohkem Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpilase Liis Tamme plakat.

TKKHK

---

Ettevaatust - puugid!


Soojad kevadilmad ei ärata ainult liblikaid ja lilli vaid ka mõned vähem meeldivad olendid. Aprillist oktoobrini vältab Eestis puugihooaeg. Väikesed vereimejad muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane temperatuur on vähemalt +7 kraadi, seega on praegu ülim aeg meelde tuletada puugihammustusega seotud ohte.
Erinevalt rahvapärimusest tuntud samanimelisest olendist pärispuuk peremehele rikkusi kokku ei tassi, küll aga võib ta kanda entsefaliidi- või borrelioosinakkust. Entsefaliidiviirus piirdub sageli gripitaoliste haigusnähtudega, mis umbes nädalaga üle lähevad, kuid umbes kolmandikul nakatunutest tekitab ajukelmepõletiku ning halvemal juhul viib püsivate neuropsühholoogiliste kahjustusteni. 1-2% juhtudest lõpeb surmaga. Spetsiifiline ravi puudub, kuid haigestumist on võimalik vältida vaktsineerimisega. Vähegi roheluses viibivatel inimestel tasub kaitsesüstimist kindlasti kaaluda. Enne marja- ja seenehooaega jõuab ka tänavu kaks esimest süsti ära teha. Vaktsineerimise kohta tuleks küsida perearstilt.
Puukborrelioosi e. Lyme`i tõve tekitab spiroheet (keeritsbakter) Borrelia burgdorferi. Nakatumisest annab enamasti nädala kuni kuu jooksul märku hammustuskoha ümber leviv punane nahalööve. Borrelia`id saab antibiootikumidega tõrjuda, kui arsti poole pöördutakse piisavalt ruttu. Mitteravimise korral võib nakkus levida liigestesse, südamesse ja närvisüsteemi. Haigusetekitaja Euroopa tüvede vastu vaktsiini pole, kuid sageli aitab haigestumist vältida puugi kiire eemaldamine: erinevalt entsefaliidiviirusest võtab spiroheetide inimesele ülekandumine reeglina paar ööpäeva aega.

Puugi võib saada nii metsast kui oma aiamurust. Vastupidiselt levinud arvamusele ei hüppa puugid kõrgetelt okstelt ohvri selga, vaid haagivad end mööduva looma või inimese külge peamiselt rohust. Looduses viibides on kasulik kanda heledat riietust, mille peal ronivad pahalased kergesti silma hakkavad. Püksisääred võiks toppida sokkidesse. See ei näe küll kuigi moekas välja, kuid teeb puugil ihuni pugemise palju raskemaks. Pärast metsaskäiku tuleks ennast igal juhul hoolega üle vaadata ja puugid ettevaatlikult eemaldada. Puuki ei tohi tagakehast pigistada, kõrvetada ega õli või muu taolisega määrida, ta tuleb võimalikult pea lähedalt haarates välja tõmmata.

Uudistaja/Tervisekaitseinspektsioon


KUHU MINNA

---

Linnulauluhommikud Tallinnas

Looduse Omnibussi väsimatu eestvedaja Jaan Riis on hakkama saanud järjekordse suure ettevõtmisega ja suutnud kõigiks selle nädala tööpäevahommikuteks leida tallinlastele linnulauluõpetajad.
Eile varahommikul käidi Val Rajasaare juhendusel Siselinna kalmistul, täna Kaja Petersoniga vanalinna ümbritsevates parkides. Kolmel järgmisel päeval juhatab huvilisi linnulauluilma Anneli Laasik, kokku saadakse 6.30: 10. mail Kadrioru kohviku ees, 11. mail Rocca al Mare Prisma ees ja 12. mail Nõmme turu väravas.
Raha osalejatelt ei võeta.

Uudistaja/Looduse Omnibuss


RAJA TAGANT

---

Linnuelu läbi linnusilma

Kui näiteks meie põhjanaabrid on enamasti kirglikud omaette tegutsevad linnuvaatlejad, käivad britid sealse linnukaitseühingu RSPB ühisretkedel. RSPB-l on hulk huvilistele avatud ja väga hästi korraldatud juurdepääsuga kaitsealasid.
Paraku päris igale alale inimest siiski lubada ei saa ja siis otsitakse teistsuguseid võimalusi, et tiivulisi huvilistele nähtavamaks teha. Näiteks Northumberlandi rannikust eemal asuv Coqueti saar pakub väga suurt huvi, aga kuna seal pesitseb neli tiiruliiki, teiste seas haruldane roosatiir, lunne ja muid merelinde, pole võimalik inimesi saarele viia. Siiani võis parimal juhul minna vaid saare lähistele paadisõitudele. Nüüd pandi aga mitme rahastaja abiga üles videokaamerad ja Amble'i turismiinfopunktis võib saare suleliste tegutsemist nautida suurelt ekraanilt, otsekui oleks see nähtud läbi mõne linnu silmade.

Birds

---

Vene teadlased hoiatavad immunostimulantide eest

Venemaa teaduste akadeemia ajuinstituudi neuroimmunoloogid jõudsid vaktsineeritud lapsi uurides järeldusele, et organismi immuunsust tugevdavate medikamentide kontrollimatu kasutus mis tahes vaevuste korral võib lõpuks põhjustada olukorra, kus loomulik immuunsüsteem ei suuda tõsise vajaduse korral organismi kaitsta.
Enamgi - uurijate arvates võivad mõned tõsised haigused, nagu artropaatia või kilpnäärme väärtalitlused, olla tingitud immunostimulantide ettevaatamatust tarvitusest. Ülemäära aktiveeritud immuunsüsteem hakkab võõrvalkude asemel ründama oma rakke. Samal põhjusel rõhutatakse, et enne vaktsineerimisi ja muid seda laadi raviprotseduure on äärmiselt oluline hinnata immuunsüsteemi seisundit.
Loomulikult ei tähenda soovitus vältida arstitäheta medikamente, et hoiduda tuleks loomulikest immuunsüsteemi tugevdusviisidest. Vastupidi, mõõdukas füüsiline tegevus, päike, õhk, vesi ja harmooniline psühhoemotsionaalne taust tulevad igaühele alati kasuks.

InformNauka/AlphaGalileo

---

Hobused võis tappa ürgmees, mitte külm

Pleistotseeni lõpuperioodi umbes 10 000 aastat tagasi iseloomustab suure hulga Põhja-Ameerika looma- ja taimeliikide kadumine. Seni on peetud selle põhjuseks kliima jahenemist, nüüd jõudis Ameerika-Briti ühistöörühm järeldusele, et ei saa välistada ka ürginimese olulist rolli selles kurvas sündmuses.
Senise arvamuse järgi suri Alaska metshobune välja enne inimese saabumist Uude Maailma. Nüüd kinnitavad mitme teadusasutuse uurijad, et fossiilijäänuste dateeringud on sedavõrd ebatäpsed ja fossiilileiud nii napid, et pole mingit alust välistada hobuse hukku hoopis üleküttimise tõttu.

PNAS/AlphaGalileo

---

Sakslased püüavad maapõuest soojust ammutada

Kui kõneldakse geotermaalenergia kasutamisest, meenub esmalt mõistagi Island. Suur seismiline aktiivsus ei taga enamikule saareriigi kodanikest mitte ainult tasuta kodusooja, vaid ka imeodava elektri. Nüüd üritavad maasooja kasutusele võtta ka sakslased.
Muidugi tuleb neil selle nimel hoopis rohkem vaeva näha kui vulkaanisaare elanikel. Potsdami maapõueuuringute keskuse GFZ Potsdam Gross Schönebecki in situ geotermaallaboris alustati teise, nelja ja poole kilomeetri sügavuse puuraugu rajamist, millega moodustub suletud veevõtusüsteem. 4300 meetri sügavuse augu kaudu jõuab maasoe vesi geotermaaljaama, seal jahtunud vesi suunatakse sügavikku tagasi. Et ta sooja veega ei seguneks, ongi teine puurauk 200 meetrit sügavam.
Liitvabariigi keskkonnaministeerium toetab keskkonnahoidlikku energiaprojekti üle kümne miljoni euroga; Brandenburgi liidumaa annab miljoni. Osaleda on lubanud ka energiagigant Vattenfall Europe. Rõhutatakse, et erinevalt päikese- ja tuuleenergiast on geotermaalenergia kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas.

GFZ Potsdam

---

Kõdrik ründab maa alt

Salukõdrik (Alliaria petiolata) on USA idapoolsetes ja kesklääne osariikides invasiivne võõrliik, mis kohalikele metsataimedele lausa ohtlikuks kipub muutuma. Ökoloogid on nüüd laborikatsete ja välitööde käigus leidnud, et sel kaheaastasel ristõielisel on konkurentide vastu salarelv: taim eritab keemilist ühendit, mis rikub mükoriisaseente paljunemist ja seostumist taimejuurtega. Enamik metsataimi on sõltuvad sümbioosist seentega, ning jäävad ilma mükoriisata kiduraks. See annab kõdrikule tugeva eelise konkurentsis ja ilmselt süvendab veelgi kohalike taimede kaitsjate peavalu.

Science


KIIRKOMMENTAAR

---

Jala üles, jala voodi - nõnda jõukus majja toodi


Foto: Toomas Jüriado

BUSTRIP-i pressikonverentsile Tartu raekojas (vt. sõnumit "Jätkusuutlik bussireis"), millest teavitav pressiteade peab vajalikuks rõhutada "NB! Ajakirjanikud on pressikonverentsile oodatud!", tuleb peale Uudistaja veel Tartu Postimees, samuti ühes isikus, rohkem mitte kedagi. Sümptomaatiline märk seegi. Vastajad, kaks sümpaatset Soome poissi, kes nimetavad end küll "kriitilisteks sõpradeks", on mõnusad ja lahked: "aga"-sid ju on, aga kõik eeldused säästevtranspordiks on teil Tartus olemas. Vaja vaid bussiliiklust paremini kavandada ja bussid rangetele keskkonnanõuetele allutada, jalgrattateed ja -parklad korda teha, Tallinna poole turvalised rongid veerema lükata - ja ongi õnn majas. Linn ju kompaktne ja roheline, inimestele ta meeldib - küll nad teda hoiavad!

Lahkun raekojast mööda Rüütli tänavat: jalakäijad naudivad jalakäimist, idüll missugune. Aga siis on vaja põigata ülikooli ette. Jalgrattahoidlas peahoone ees on vaid mõni pedaalmasin, see-eest on tänavaserv kiiskavaid neljarattalisi tuubil täis (fotol). Katsugu mõni turismibuss vahelt läbi trügida, et külalistele linna au ja uhkust - peahoonet muidugi, mitte kalleid autosid! - näidata, ega ikka ei mahu küll.


Joonistus: Ott Luuk

Kui paar tundi hiljem töölt Annelinna-koju vantsin - mööda külalisekspertidele nii meeldinud Turusilda, mis jala ja rattal kulgemise tervelt pool kilomeetrit lühemaks teeb -, vaatan ehitusplatse, kuhu kerkib aina uusi (auto)tõmbekeskusi. Ja mõtlen igasse külge valglinnastuvast Tartust ja Toomel rekonstrueeritavast elumajast, millest vaevalt et jalgratturite ühiselamu saab. Pigem autoomanike pesa, kes nõuavad garaa˛e, parklaid ja laiemaid juurdesõiduteid. Mitte ei usu, et nad unistaksid autovaba keskusega kodulinnast nagu Horvaatia pealinn Zagreb. Sedagi ei usu ma, et saaksin veel oma raugapõlves Annelinnast pensioniametisse või Tähtvere päevakeskusesse tuhiseda kütuselemendiga liinibussis või Strasbourg'i moodi eurotrammis.

Just Strasbourg'i märgib soomlasest BUSTRIP-i ekspert Mikko nende linnade seas, mis on jõukad tänu sellele, et neil on jätkusuutlik linnatransport. Meil sümboliseerib jõukust endiselt aina suurem, kallim ja kiirem sõiduautoarmaada.

Toomas Jüriado

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---