Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. mai 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad


Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Võilille kõrvale kasvas sinilill



24. aprillil lisandus väikeste "kleepsumarkide" ritta 30-sendiline pisitaies sinilillega. 2004. aasta septembris tuli samasuguses kujunduses üldse esimese Eesti iseliimuva postimaksevahendina käibele sama nimiväärtusega võililleminiatuur. Mõlemad tillukesed lillemargid on kujundanud Eesti markide põhiautor Lembit Lõhmus. Kui sinilillega margile pole midagi ette heita, siis sellega kaasnenud maksikaardi puhul (pildil) arvas nii mõnigi margisõber, et meister hakkab väsima.



Ülehomme, 1. juunil ilmuva ja kindlasti paljudele lihtsurelikele meeldiva ÜRO lastefondi UNICEF 60. aastapäeva märkiva margiga pole aga juba ette rahul tõsimeelsemad linnu-uurijad. Nimelt on kunstnik Maarja Kotkas sellele joonistanud sinikaela-ema ja -isa koos ühe pojaga; ent linnutargad ütlevad, et esiteks peaks poegi olema rohkem ja teiseks isalind poegadega ei tegele … Margi nimiväärtus on 4.40; sellele lisandub üks kroon lisamaksu, mis mõistagi läheb UNICEF-ile.

Uudistaja




Eesti vanalaevad ja loodus saavad maailmale tuttavaks


Lodi. Foto: Toomas Jüriado

Eesti vanalaevaentusiastid on koostöös loodusmatku korraldava osaühinguga Kumari Reisid algatanud Eesti loodus- ja vanalaevareiside projekti. Läinud nädalal käis projekti võimalusi uurimas paarkümmend ajakirjanikku mitmest Euroopa riigist.
Mitu vana või vanade veesõidukite eeskujul ehitatud uut alust - ühepuulootsik haabjas, Võrtsjärve kalepurjekas, rannarootsi jaala, kahemastiline kaljas Iris või Tartus hiljuti vette lastud ajalooline hansalodi (fotol) - on kas või homme valmis loodust säästval moel viima huvilisi põnevatesse loodus- ja kultuuriloolistesse paikadesse.
Nii mõndagi seda laadi paika ja mainitud laevu said turismi- ja laevaajakirjadele kaastööd tegevad ajakirjanikud oma viiepäevasel retkel üle vaadata ja järele proovida.

Uudistaja




Linnuvaatlejad püstitasid rekordi

23. mail sündis uus Eesti rekord 24 tunni linnuvaatluses: südaööst südaööni vaadeldi kokku 192 linnuliiki. Meeskonda kuulusid Margus Ellermaa, Mati Kose, Margus Ots ja Ranno Puumets.
Margus Otsa kinnitusel klappis ilmaga kõik suurepäraselt, eriti kui arvestada, et see oli sel päeval väga muutlik. Paar suhteliselt tavalist liiki jäi seekord siiski kirja panemata, see-eest kohati aga ka haruldusi, näiteks Piklas oli kaks väikehuiku, Kabli linnujaamas aga emane kaelustäks.
Senini oli Eesti parim 24 tunni linnuvaatluse tulemus - 190 liiki - 1998. aasta maist soomlaste käes. See oli kuni 2004. aastani ühtlasi Euroopa rekord. 2004. aastal saadi Hispaanias tulemuseks 200, 2005. aga 202 ja 2006. aastal 204 liiki.

Loodusajakiri


TASUB MINNA


Tartu keskkonnainfopunkt saab kaheseks


TKHK. Foto: Toomas Jüriado

2. juunil 2004 avati Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKHK) loodus- ja keskkonnainfopunkt.
Infopunkt tegutseb Tartu kesklinnas aadressil Kompanii 10 (fotol). Teavet saab loodus- ja keskkonnakaitse, matkamise ja loodusturismi (sh. RMK puhkemajanduse info), jäätmete ja taaskasutuse, vee ja õhu, linnalooduse ja teistel teemadel. Kohapeal saab tutvuda mitmelaadsete teabematerjalide ja kaartidega. Küsimusi on võimalik esitada ka telefoni 736 6120 ja e-posti info@teec.ee teel.
Enamasti pöördutakse infopunkti poole praktiliste küsimustega: kuhu viia eri liiki prügi, millised on teatud toodete taaskasutusvõimalused, kust saab taotleda kalastuskaarte. Populaarsed on matkamisega seotud teemad.

TKHK


RAJA TAGANT


Tiivuliste rändurite kadumise müsteerium

Brittide kuninglik linnukaitseühing RSPB avaldas 26. mail oma koduleheküljel ajakirjas Biological Conservation ilmuva artikli kokkuvõtte, millest nähtub, et Euroopast kaugele Aafrikasse rändavate lindude arvukus on ärevust tekitavalt vähenenud.
RSPB ja linnukaitseorganisatsioonide katusorganisatsiooni BirdLife International üleeuroopaline uuring käsitles 121 kaugränduriliiki ja neist tervelt 65 arvukus on alates 1970. aastast vähenenud, osa liike on aga lausa kadunud.
Uuring kõrvutas ränduritega juhtunut paigalindude olukorraga ja tegi kindlaks, et viimaste tiib on käinud hoopis paremini. On ilmne, et kusagil rändeteel on midagi suuresti viltu, aga ühest põhjust pole siiani osatud ära arvata. Võimalike variantidena tuuakse välja kliima soojenemine, mis paigalindudele on ilmselt pigem soodus, võib samas aga ohtlikult vaesestada hiliste saabujate toidukaarti; varasemast intensiivsem põllupidamine ja põuad Saharast lõunasse jäävatel aladel; kõrbestumine ning liigrohke mürgikasutus kahjuritõrjes.

RSPB




Ookeanipõhjast leiti kuum suitsetaja

Atlandi ookeani lõunaosast, Aafrika ja Lõuna-Ameerika laamade piirialalt leiti eriti kuum "must tossutaja" (ingl. k. black smoker - nii nimetatakse vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades merepõhjas leiduvaid avausi, millest purskab välja tulist mineraalidega üleküllastunud vett.) 407-kraadine kuumus ületab seni tuntud kuumimat merealust "allikat" parajasti 5 pügala võrra. Põrgukuumusele lisandub ülikõrge rõhk, sest värske rekordiomanik asub 2990m meetri sügavuses. Sellistes tingimustes on merevesi nn superkriitilise vedeliku olekus - tal on korraga nii gaasilise aine kui tavalistele vedelike omadusi.
Robotsondi abil võtsid teadlased tossutajast ka proove. Esialgsed analüüsid näitavad, et mineraalide sisalduse poolest erineb kogutud vedelik märgatavalt varem tuntud tossutajatest. See mõjutab kahtlemata ka ümbruskonna elustikku. Merealused kuumaveeallikad on üldiselt tuntud väga omapäraste mikro-ökosüsteemide poolest. Toiduahel saab neis tavaliselt alguse mitte fotosünteesijatest vaid kuumalembestest bakteritest, kes toodavad energiat vulkaanilise päritoluga mineraalidest.

Nature




Marihuaana paturegister lühenes

Los Angeleses läbi viidud uuring lükkas ümber mõned narkovastaste argumendid: nimelt jõuti järeldusele, et kanepisuitsetamine erinevalt tubakatoodete tarbimisest ei suurenda kopsuvähi riski. Isegi suuremad kuritarvitajad, kes elu jooksul arvestuslikult tõmbasid üle 22 000 pläru, ei haigestunud vähki suurema tõenäosusega kui mittesuitsetajad. Tulemus kõlab küllatki vastuoluliselt, kuna kanepisuitsus on kantserogeenseid ühendeid leitud rohkem kui tavalise filtersigareti tossus. Ilmselt on põhjuseks see, et tavasuitsetajad süütavad sigarette tunduvalt enam. Kui päevas kulub näiteks kaks pakki suitsu, käib kopsudest 20 aasta jooksul läbi veidi vähem kui 300 000 sigareti suits.
Loomulikult ei tähenda see, et kanep ohutu oleks: süüdistused kesknärvisüsteemi kahjustamise, immuunsuse ja vaimse võimekuse nõrgendamise, südame koormamise ja sotsiaalsete probleemide tekitamise osas on endiselt jõus.

Science/NIDA




Kaaniravi taas au sisse

Saksamaal Esseni ülikoolis leiti, et tänaseks pigem alternatiivmeditsiini valda arvatud võttest - kaanide panemisest - on abi pöidlaliigese artriidi all kannatajatele. Liigesevalu pöidlas häirib miljonite inimeste igapäevast elu, kuid head ravi selle vastu pole. Tavaliselt kirjutab arst välja valuvaigistavad tabletid või võided, mille mõju on aga lühiajaline ja mitte eriti tugev.
Kaaniteraapiat on varemgi üsna edukalt liigesehädade vastu rakendada püütud. Kaan eritab oma tekitatud haava vere hüübimist takistavat hirudiini, aga ka mitmeid põletikuvastase toimega ühendeid. Kliinilises katses leiti, et vereimejate "hoole" all olnud patsientidel paranes käe liikuvus ja enesetunne kahe kuu jooksul üle kümne korra enam kui valuvastase võidega ravitud kontrollgrupil.

Science


KIIRKOMMENTAAR





Viisk läks Tartust Viljandi, kaasas põis ja õlekõrs. Tänu edusammudele Võrtsjärve vete ohjeldamises olevat kolmik terve nahaga Folgile jõudnud. Joonistus: Ott Luuk
Emajõgi kuivaks, linnukaitseala kahuripolügooniks

Läinud nädalal läks terve hulga riigi- ja munitsipaalasutuste ning parteide poole teele pikk kiri ahastamapanevast olukorrast Võrtsjärvel, mis, risu, tikub ära kuivama. Et nüüd pole muud nõu, kui ehitada Emajõe suudmesse pais ette. Muidu jäävad kalad kuivale ja inimesed nälga.
Esimese hooga mõtlen naljaga pooleks, et paras meile, tartlastele, kui Emajõgi paisu taga kuivaks jääb: pole me jõega midagi mõistlikku niikuinii teha osanud. Elab seal pajude vahel omaette elu ega lase meil oma uhkete autodega nii sõita, nagu tahaksime. Jõge seltsielu ja puhkuse tarvis ära kasutada pole meile suutnud oma eeskujuga õpetada ei sõbrad Uppsalast, kus Fyrise servad igasugu mõnusa äraoleku kohti täis, ega ka turulased oma peaaegu niisama agaralt kasutatud Aurajokiga.
Siis tuleb meelde, et Emajõest elab ka Alam-Pedja ja sealsed kalade suurepärased kudesoodid. Ja et jõe Peipsi-poolses otsas on Suursoo, mis on samuti koduks kõiksugustele haruldustele. Ning hirm tuleb peale: äkki teevadki paisu valmis. Eestis paistab ju aina enam olevat kombeks, et looduse üle lastakse otsustada pigem nendel, kel asjast aimugi pole - muidu tuleb mõttetult kaua mõtelda ja arutleda.
Näe, merevägi teeb võidupühapaugud keset linnukaitseala ja tobud looduskaitsjad näevad selles ohtu. See-eest kaitseväelased ja -liitlased teavad hästi, et Eestimaa linnud on täis patriotismi ega lase ennast kodumaakaitsjate väikesest vallatusest heidutada. Ja igasugune ettevaatus on rumal mis rumal.

Toomas Jüriado

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet