Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. mai 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadised loodusajakirjad


Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Vilille krvale kasvas sinilill



24. aprillil lisandus vikeste "kleepsumarkide" ritta 30-sendiline pisitaies sinilillega. 2004. aasta septembris tuli samasuguses kujunduses ldse esimese Eesti iseliimuva postimaksevahendina kibele sama nimivrtusega vililleminiatuur. Mlemad tillukesed lillemargid on kujundanud Eesti markide phiautor Lembit Lhmus. Kui sinilillega margile pole midagi ette heita, siis sellega kaasnenud maksikaardi puhul (pildil) arvas nii mnigi margisber, et meister hakkab vsima.



lehomme, 1. juunil ilmuva ja kindlasti paljudele lihtsurelikele meeldiva RO lastefondi UNICEF 60. aastapeva mrkiva margiga pole aga juba ette rahul tsimeelsemad linnu-uurijad. Nimelt on kunstnik Maarja Kotkas sellele joonistanud sinikaela-ema ja -isa koos he pojaga; ent linnutargad tlevad, et esiteks peaks poegi olema rohkem ja teiseks isalind poegadega ei tegele Margi nimivrtus on 4.40; sellele lisandub ks kroon lisamaksu, mis mistagi lheb UNICEF-ile.

Uudistaja




Eesti vanalaevad ja loodus saavad maailmale tuttavaks


Lodi. Foto: Toomas Jriado

Eesti vanalaevaentusiastid on koosts loodusmatku korraldava osahinguga Kumari Reisid algatanud Eesti loodus- ja vanalaevareiside projekti. Linud ndalal kis projekti vimalusi uurimas paarkmmend ajakirjanikku mitmest Euroopa riigist.
Mitu vana vi vanade veesidukite eeskujul ehitatud uut alust - hepuulootsik haabjas, Vrtsjrve kalepurjekas, rannarootsi jaala, kahemastiline kaljas Iris vi Tartus hiljuti vette lastud ajalooline hansalodi (fotol) - on kas vi homme valmis loodust sstval moel viima huvilisi pnevatesse loodus- ja kultuuriloolistesse paikadesse.
Nii mndagi seda laadi paika ja mainitud laevu said turismi- ja laevaajakirjadele kaastd tegevad ajakirjanikud oma viiepevasel retkel le vaadata ja jrele proovida.

Uudistaja




Linnuvaatlejad pstitasid rekordi

23. mail sndis uus Eesti rekord 24 tunni linnuvaatluses: sdast sdani vaadeldi kokku 192 linnuliiki. Meeskonda kuulusid Margus Ellermaa, Mati Kose, Margus Ots ja Ranno Puumets.
Margus Otsa kinnitusel klappis ilmaga kik suurepraselt, eriti kui arvestada, et see oli sel peval vga muutlik. Paar suhteliselt tavalist liiki ji seekord siiski kirja panemata, see-eest kohati aga ka haruldusi, niteks Piklas oli kaks vikehuiku, Kabli linnujaamas aga emane kaelustks.
Senini oli Eesti parim 24 tunni linnuvaatluse tulemus - 190 liiki - 1998. aasta maist soomlaste kes. See oli kuni 2004. aastani htlasi Euroopa rekord. 2004. aastal saadi Hispaanias tulemuseks 200, 2005. aga 202 ja 2006. aastal 204 liiki.

Loodusajakiri


TASUB MINNA


Tartu keskkonnainfopunkt saab kaheseks


TKHK. Foto: Toomas Jriado

2. juunil 2004 avati Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKHK) loodus- ja keskkonnainfopunkt.
Infopunkt tegutseb Tartu kesklinnas aadressil Kompanii 10 (fotol). Teavet saab loodus- ja keskkonnakaitse, matkamise ja loodusturismi (sh. RMK puhkemajanduse info), jtmete ja taaskasutuse, vee ja hu, linnalooduse ja teistel teemadel. Kohapeal saab tutvuda mitmelaadsete teabematerjalide ja kaartidega. Ksimusi on vimalik esitada ka telefoni 736 6120 ja e-posti info@teec.ee teel.
Enamasti prdutakse infopunkti poole praktiliste ksimustega: kuhu viia eri liiki prgi, millised on teatud toodete taaskasutusvimalused, kust saab taotleda kalastuskaarte. Populaarsed on matkamisega seotud teemad.

TKHK


RAJA TAGANT


Tiivuliste rndurite kadumise msteerium

Brittide kuninglik linnukaitsehing RSPB avaldas 26. mail oma kodulehekljel ajakirjas Biological Conservation ilmuva artikli kokkuvtte, millest nhtub, et Euroopast kaugele Aafrikasse rndavate lindude arvukus on revust tekitavalt vhenenud.
RSPB ja linnukaitseorganisatsioonide katusorganisatsiooni BirdLife International leeuroopaline uuring ksitles 121 kaugrnduriliiki ja neist tervelt 65 arvukus on alates 1970. aastast vhenenud, osa liike on aga lausa kadunud.
Uuring krvutas rnduritega juhtunut paigalindude olukorraga ja tegi kindlaks, et viimaste tiib on kinud hoopis paremini. On ilmne, et kusagil rndeteel on midagi suuresti viltu, aga hest phjust pole siiani osatud ra arvata. Vimalike variantidena tuuakse vlja kliima soojenemine, mis paigalindudele on ilmselt pigem soodus, vib samas aga ohtlikult vaesestada hiliste saabujate toidukaarti; varasemast intensiivsem pllupidamine ja puad Saharast lunasse jvatel aladel; krbestumine ning liigrohke mrgikasutus kahjuritrjes.

RSPB




Ookeaniphjast leiti kuum suitsetaja

Atlandi ookeani lunaosast, Aafrika ja Luna-Ameerika laamade piirialalt leiti eriti kuum "must tossutaja" (ingl. k. black smoker - nii nimetatakse vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades merephjas leiduvaid avausi, millest purskab vlja tulist mineraalidega lekllastunud vett.) 407-kraadine kuumus letab seni tuntud kuumimat merealust "allikat" parajasti 5 pgala vrra. Prgukuumusele lisandub likrge rhk, sest vrske rekordiomanik asub 2990m meetri sgavuses. Sellistes tingimustes on merevesi nn superkriitilise vedeliku olekus - tal on korraga nii gaasilise aine kui tavalistele vedelike omadusi.
Robotsondi abil vtsid teadlased tossutajast ka proove. Esialgsed analsid nitavad, et mineraalide sisalduse poolest erineb kogutud vedelik mrgatavalt varem tuntud tossutajatest. See mjutab kahtlemata ka mbruskonna elustikku. Merealused kuumaveeallikad on ldiselt tuntud vga omapraste mikro-kossteemide poolest. Toiduahel saab neis tavaliselt alguse mitte fotosnteesijatest vaid kuumalembestest bakteritest, kes toodavad energiat vulkaanilise pritoluga mineraalidest.

Nature




Marihuaana paturegister lhenes

Los Angeleses lbi viidud uuring lkkas mber mned narkovastaste argumendid: nimelt juti jreldusele, et kanepisuitsetamine erinevalt tubakatoodete tarbimisest ei suurenda kopsuvhi riski. Isegi suuremad kuritarvitajad, kes elu jooksul arvestuslikult tmbasid le 22 000 plru, ei haigestunud vhki suurema tenosusega kui mittesuitsetajad. Tulemus klab kllatki vastuoluliselt, kuna kanepisuitsus on kantserogeenseid hendeid leitud rohkem kui tavalise filtersigareti tossus. Ilmselt on phjuseks see, et tavasuitsetajad stavad sigarette tunduvalt enam. Kui pevas kulub niteks kaks pakki suitsu, kib kopsudest 20 aasta jooksul lbi veidi vhem kui 300 000 sigareti suits.
Loomulikult ei thenda see, et kanep ohutu oleks: sdistused kesknrvissteemi kahjustamise, immuunsuse ja vaimse vimekuse nrgendamise, sdame koormamise ja sotsiaalsete probleemide tekitamise osas on endiselt jus.

Science/NIDA




Kaaniravi taas au sisse

Saksamaal Esseni likoolis leiti, et tnaseks pigem alternatiivmeditsiini valda arvatud vttest - kaanide panemisest - on abi pidlaliigese artriidi all kannatajatele. Liigesevalu pidlas hirib miljonite inimeste igapevast elu, kuid head ravi selle vastu pole. Tavaliselt kirjutab arst vlja valuvaigistavad tabletid vi vided, mille mju on aga lhiajaline ja mitte eriti tugev.
Kaaniteraapiat on varemgi sna edukalt liigesehdade vastu rakendada ptud. Kaan eritab oma tekitatud haava vere hbimist takistavat hirudiini, aga ka mitmeid pletikuvastase toimega hendeid. Kliinilises katses leiti, et vereimejate "hoole" all olnud patsientidel paranes ke liikuvus ja enesetunne kahe kuu jooksul le kmne korra enam kui valuvastase videga ravitud kontrollgrupil.

Science


KIIRKOMMENTAAR





Viisk lks Tartust Viljandi, kaasas pis ja lekrs. Tnu edusammudele Vrtsjrve vete ohjeldamises olevat kolmik terve nahaga Folgile judnud. Joonistus: Ott Luuk
Emajgi kuivaks, linnukaitseala kahuripolgooniks

Linud ndalal lks terve hulga riigi- ja munitsipaalasutuste ning parteide poole teele pikk kiri ahastamapanevast olukorrast Vrtsjrvel, mis, risu, tikub ra kuivama. Et nd pole muud nu, kui ehitada Emaje suudmesse pais ette. Muidu jvad kalad kuivale ja inimesed nlga.
Esimese hooga mtlen naljaga pooleks, et paras meile, tartlastele, kui Emajgi paisu taga kuivaks jb: pole me jega midagi mistlikku niikuinii teha osanud. Elab seal pajude vahel omaette elu ega lase meil oma uhkete autodega nii sita, nagu tahaksime. Jge seltsielu ja puhkuse tarvis ra kasutada pole meile suutnud oma eeskujuga petada ei sbrad Uppsalast, kus Fyrise servad igasugu mnusa raoleku kohti tis, ega ka turulased oma peaaegu niisama agaralt kasutatud Aurajokiga.
Siis tuleb meelde, et Emajest elab ka Alam-Pedja ja sealsed kalade suureprased kudesoodid. Ja et je Peipsi-poolses otsas on Suursoo, mis on samuti koduks kiksugustele haruldustele. Ning hirm tuleb peale: kki teevadki paisu valmis. Eestis paistab ju aina enam olevat kombeks, et looduse le lastakse otsustada pigem nendel, kel asjast aimugi pole - muidu tuleb mttetult kaua mtelda ja arutleda.
Ne, merevgi teeb viduphapaugud keset linnukaitseala ja tobud looduskaitsjad nevad selles ohtu. See-eest kaitsevelased ja -liitlased teavad hsti, et Eestimaa linnud on tis patriotismi ega lase ennast kodumaakaitsjate vikesest vallatusest heidutada. Ja igasugune ettevaatus on rumal mis rumal.

Toomas Jriado

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012