UUDISTAJA
6. juuni 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Looduse fotovõistlus 2006

Ajakiri Eesti Loodus ja MTÜ Loodusajakiri kuulutavad välja fotovõistluse. Osaleda saab digitaalkujul looma-, taime- või seenepiltidega. Eraldi hinnatakse töid noorte- (kuni 16-a.) ja üldarvestuses.
Võistluse tingimustest ja auhindadest loe Eesti Looduse kodulehelt!

Loodusajakiri

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Eesti Energia sondeerib pinda koostootmise tarvis

Esmaspäevases pressisõnumis teatas Eesti Energia, et hakkab uurima võimalusi mitmesse riigi piirkonda koostootmisjaamade rajamiseks, kus kütusest saadaks korraga nii soojust kui elektrit. Käesoleva aasta sügise lõpuks valmiv uuring hindab olemasolevate katlamajade seisukorda, nende ümberehitamise võimalikkust ning kohalikke taastuva kütuse allikaid. Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juhi Raimo Pirksaare sõnul on tegemist järjekordse sammuga pikaajalisest plaanist firma elektritootmise portfelli mitmekesistamiseks ja ühtlasi taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks.

Eesti Energia

---

Inspektorid turvasid latikate soojätkamist

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa töötajad pidasid ligi kaks nädalat valvet Lämmijärvel ja Värska lahel, et ennetada seal kudevate latikate röövpüüdjate ohvriks langemist. Hoolimata kohalike kalurite organiseeritud "vastuluurest" saadi kätte hulganisti keeluajal väljapandud püügivahendeid ning peletati ilmselt tagasi nii mõnigi potentsiaalne röövpüüdja.
Eeskirjade kohaselt on latika ja koha püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keelatud 15. juunini. Latika kudemine on praeguseks lõppenud ning inspektorid jätkavad kontrolli tavapärasemal viisil.

KKI


TASUB MINNA

---

Maaelu tulevikust

8. ja 9. juunil on Tallinnas rahvusraamatukogus rahvusvaheline maaelu tuleviku konverents "Maaelupoliitika rakendamine uutes liikmesriikides - konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus".
Kõne all on näiteks sellisted teemad nagu "Miks on vaja maaelupoliitikat ning milline on CAPi areng tulevikus, pärast 2013. aastat", "Talude multifunktsionaalne roll - kuidas maaelupoliitika saaks toetada väiketalude arengut", "Biomassi kasvatamine - vajadused ja võimalused uutes liikmesriikides", "Looduslik mitmekesisus - luksus või reaalne vajadus", "Natura 2000 rakendamine maaelupoliitikas" jpm.

ETKL


LUGEMIST

---

Keskkonnahariduse kontseptsioon

25. mail keskkonnaministeeriumis keskkonna- ning haridus- ja teadusministrile pidulikult üle antud keskkonnahariduse kontseptsioon on avalikkusele kättesaadav võrgupaigas www.envir.ee/89176.

Uudistaja


RAJA TAGANT

---

Klaaslinnas kõneldi elurikkusest

Brüsselis asuva Euroopa Komisjoni Charlemagne'i maja hiiglaslikust klaasmesitarust oli osa kärgi eelmisel nädalal loodusehoidjate hõivatud. Kuuel aastal on Euroopa Komisjon korraldanud nn. rohelist nädalat (Green Week); seekord tuldi kokku rääkima bioloogilisest mitmekesisusest.
Kõnelejate hulgas oli tipppoliitikuid - nimekaimana endine Tšehhi president Vaclav Havel -, suurte majandus- ja keskkonnaorganisatsioonide juhte, ministreid, teadlasi, ajakirjanikke, suhtekorraldajaid jpt. Muidugi võttis sõna ka Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas. Eestlastest leiame esinejate nimistust maaülikooli botaaniku Tiiu Kulli. Nelja päeva jooksul peeti kakskümmend kaks ettekandesessiooni; enamik aega töötati rööbiti neljas saalis, millest suurimas 450, teistes 120 istekohta.


Charlemagne'i maja rohenädalaehtes. Fotod: Toomas Jüriado

Vestibüülides tutvustasid näitusel oma tööd ligi kaheksakümmend suurt keskkonna- ja majandusorganisatsiooni; seminaride kõrval peeti muidki üritusi. Pidulikem oli mõistagi Euroopa keskkonnaauhindade üleandmine St. Micheli teatris. Mõjukamaid, Euroopa äri keskkonnaauhindu jagati neljas kategoorias; kokku kandideeris neile 139 kompaniid 23 riigist. Brüsselisse olid kutsutud - nagu tavaks ka muusika- või filmiauhinnagaladel - igas kategoorias kolm nominenti. Kuna kahes kategoorias ei suutnud ˛ürii parimaid eristada, anti lõpuks välja kuus auhinda, vanarauast taotud skulptuuri. Ühe neist said soomlased: YIT Rakennus Oy pälvis auhinna rahvusvahelise koostöö kategoorias tegevuse eest Peterburi heitveekäitlusjaama ehitamisel. Samas kategoorias tunnistati laureaadiks ka Hollandi firma iD-L. Fortumil, teisel nomineeritud Soome ettevõttel, tuli protsessiauhinna kategoorias siiski alla vanduda Saksa autohiiglasele Volkswagenile. Veel said auhinna Itaalia Sotral tööstusjuhtimise alal ning brittide Windsave ja Hispaania DTS OABE SL tootekonkursil.



Soome Rakennus Oy-le antud keskkonnaauhind

Autasustati ka mulluse säästvat linnatransporti propageerinud liikumisnädala (European Mobility Week) parimaid. 21 riigist kandideeris kokku 64 linna. Kolme nominendi, Ungari Budapesti, Horvaatia Koprivnica ja Taani Kopenhaageni hulgast hindas ˛ürii kõige enam taanlaste katset vabastada pealinna keskosa autodest.
Kaks auhinda anti ka lastele. 11-16-aastased võitlesid keskkonnavideo vallas. ˇüriile meeldis 230 kandidaadist kõige enam Kreeka Thessaloniki õpilaste töö. Pisemad, kuni 10-aastased joonistasid kokku lausa üle 7000 pildi. Põhjanaabrite äriauhinna kõrval tuli meie lõunanaabreile laste auhind; selle pälvis 7-aastane Rezekne piiga Anastasija Caplinska.

Uudistaja

---

Munamõrvari surm

Mai lõpul teatas Times mehe surmast, keda briti kuninglik linnukaitseühing RSPB pidas oma vaenlaseks number 1. Seejuures hukkus 63-aastane Colin Watson n.-ö. teenistuskohustuste täitmisel. Ta üritas nimelt ronida tosina meetri kõrguse lehise otsa, kuid libastus ja kukkus.
Perekonna arvates oli mehel plaanis puu otsas vaid pilte teha, aga linnukaitsjad on pigem seda meelt, et Watson kavatses taas munadest tühjendada mõne haruldase tiivulise pesa. Endine elektrijaamatöötaja oli nimelt üks Suurbritannia kõige enam karistatud linnumunakogujaid, kelle "suurtegude" hulka kuulus ka näiteks katse maha saagida kalakotka pesaga puu. 1985. aastal konfiskeeris RSPB Watsoni 2200-eksemparilise kogu, kus oli rohkesti kaitsealuste liikide mune. Paraku olidki tema erilise huvi objektiks röövlinnud ja haruldasemad vareslased.
Lõuna-Yorkshire politsei konstateeris, et Watsoni hukkumine oli õnnetusjuhtum, mille puhul mingeid kahtlasi asjaolusid ei ole.

Times Online

---

Belgia rajab ülisäästliku polaarjaama



Kunstniku nägemus tulevasest uurimisjaamast. Allikas: IPF

Rahvusvaheline polaarfond (International Polar Foundation - IPF) avalikustas lõplikud kavandid Belgia tulevase Antarktika uurimisjaama jaoks. Printsess Elisabethi järgi ristitud jaam tuleb eriline selle poolest, et kasutab vaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseelemendid ja tuulegeneraatorid) ning tekkivad jäätmed käideldakse kohapeal. Nii ei riku jaam sugugi Antarktika puutumatut loodust.
Jaam ehitatakse sisemaale 71. lõunalaiusele, lähemateks naabriteks on Vene ja Jaapani uurimisjaamad. 2008. aastal valmiv ehitis hakkab suvehooajal peavarju andma 20 polaaruurijale. Töid rahastab suures osas Belgia valitsus.

IPF

---

Leiti vanim inim-DNA fragment

Tegu pole siiski meie liigiga - kõnealune 123 aluspaari pikkune DNA jupike eraldati neandertali lapse purihambast. Scladina koopast Belgias leitud luude vanuseks hinnatakse 100 000 aastat. Teadlased selgitasid välja DNA lõigu järjestuse ning võrdlesid seda ülejäänud viie olemasoleva neandertali DNA prooviga (29 000 kuni 42 000 aasta vanused). Olgugi materjali esialgu vähe, järeldati, et neandertallaste geneetilist mitmekesisust on kõvasti alahinnatud. Homo neanderthalensis elas Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis Idas perioodil 230 000 - 28 000 aastat tagasi. Nende väljasuremise põhjus on siiani vaidluste objektiks. Populatsioonisisese mitmekesisuse vähenemine hilisemal ajajärgul arvatakse olevat seotud haigustest või kliimamuutusest põhjustatud arvukuse järskude langustega.

BBC


KIIRKOMMENTAAR

---

On sirelite aeg

Ma elan Tartu getos Annelinnas, viiekorruselise maja neljandal korrusel. Mu köögiakna vastas on samasuguse viiekorruselise maja külje all sirelipõõsas.
Nädalavahetusel oli Tartus - ja Annelinnas - sirelite õitseaja hari. Sel minu akna vastas sirelil algavad õied sel aastal umbes kahe meetri kõrguselt, madalamail okstel õisi pole. See tundub veider, aga ma vist mõistan selle põõsa anatoomiat - või on see hoopis tema hingeelu. Vähemalt ühel korral igast viiest või kahel igast kümnest, mil ma nädalavahetusel aknast välja kiigates mööduvat paarikest nägin, kargas paarikese isaspool põõsa juures õhku, et õieoksake rabada.
Annelinna sirel pole muidugi mingi bioloogilise mitmekesisuse indikaator, selge see. Meie suhtumist - et kui on, siis võta ja ära liiga palju mõtle - näitab ta ehk ometi. See on just see, mille üle muretsejaid läinud nädalal Brüsselis Euroopa Komisjoni „rohelisel nädalal" seiramas käisin. Neid oli ehk paar tuhat. Mitu kaasamõtlejat igal rohenädalalisel võiks olla? Kaks? Kümme? Sada? Aga kokku on meid kuus ja pool miljardit ...

Toomas Jüriado





Sirelite aeg Annelinnas ja kaasamõtleja Brüsselis. Foto: Toomas Jüriado, joonistus: Ott Luuk

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---