Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
6. juuni 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Looduse fotovistlus 2006

Ajakiri Eesti Loodus ja MT Loodusajakiri kuulutavad vlja fotovistluse. Osaleda saab digitaalkujul looma-, taime- vi seenepiltidega. Eraldi hinnatakse tid noorte- (kuni 16-a.) ja ldarvestuses.
Vistluse tingimustest ja auhindadest loe Eesti Looduse kodulehelt!

Loodusajakiri




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Eesti Energia sondeerib pinda koostootmise tarvis

Esmaspevases pressisnumis teatas Eesti Energia, et hakkab uurima vimalusi mitmesse riigi piirkonda koostootmisjaamade rajamiseks, kus ktusest saadaks korraga nii soojust kui elektrit. Kesoleva aasta sgise lpuks valmiv uuring hindab olemasolevate katlamajade seisukorda, nende mberehitamise vimalikkust ning kohalikke taastuva ktuse allikaid. Eesti Energia taastuvenergia ettevtte juhi Raimo Pirksaare snul on tegemist jrjekordse sammuga pikaajalisest plaanist firma elektritootmise portfelli mitmekesistamiseks ja htlasi taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks.

Eesti Energia




Inspektorid turvasid latikate soojtkamist

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa ttajad pidasid ligi kaks ndalat valvet Lmmijrvel ja Vrska lahel, et ennetada seal kudevate latikate rvpdjate ohvriks langemist. Hoolimata kohalike kalurite organiseeritud "vastuluurest" saadi ktte hulganisti keeluajal vljapandud pgivahendeid ning peletati ilmselt tagasi nii mnigi potentsiaalne rvpdja.
Eeskirjade kohaselt on latika ja koha pk Peipsi, Lmmi- ja Pihkva jrvel keelatud 15. juunini. Latika kudemine on praeguseks lppenud ning inspektorid jtkavad kontrolli tavaprasemal viisil.

KKI


TASUB MINNA


Maaelu tulevikust

8. ja 9. juunil on Tallinnas rahvusraamatukogus rahvusvaheline maaelu tuleviku konverents "Maaelupoliitika rakendamine uutes liikmesriikides - konkurentsivime ja jtkusuutlikkus".
Kne all on niteks sellisted teemad nagu "Miks on vaja maaelupoliitikat ning milline on CAPi areng tulevikus, prast 2013. aastat", "Talude multifunktsionaalne roll - kuidas maaelupoliitika saaks toetada viketalude arengut", "Biomassi kasvatamine - vajadused ja vimalused uutes liikmesriikides", "Looduslik mitmekesisus - luksus vi reaalne vajadus", "Natura 2000 rakendamine maaelupoliitikas" jpm.

ETKL


LUGEMIST


Keskkonnahariduse kontseptsioon

25. mail keskkonnaministeeriumis keskkonna- ning haridus- ja teadusministrile pidulikult le antud keskkonnahariduse kontseptsioon on avalikkusele kttesaadav vrgupaigas www.envir.ee/89176.

Uudistaja


RAJA TAGANT


Klaaslinnas kneldi elurikkusest

Brsselis asuva Euroopa Komisjoni Charlemagne'i maja hiiglaslikust klaasmesitarust oli osa krgi eelmisel ndalal loodusehoidjate hivatud. Kuuel aastal on Euroopa Komisjon korraldanud nn. rohelist ndalat (Green Week); seekord tuldi kokku rkima bioloogilisest mitmekesisusest.
Knelejate hulgas oli tipppoliitikuid - nimekaimana endine Tšehhi president Vaclav Havel -, suurte majandus- ja keskkonnaorganisatsioonide juhte, ministreid, teadlasi, ajakirjanikke, suhtekorraldajaid jpt. Muidugi vttis sna ka Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas. Eestlastest leiame esinejate nimistust maalikooli botaaniku Tiiu Kulli. Nelja peva jooksul peeti kakskmmend kaks ettekandesessiooni; enamik aega ttati rbiti neljas saalis, millest suurimas 450, teistes 120 istekohta.


Charlemagne'i maja rohendalaehtes. Fotod: Toomas Jriado

Vestiblides tutvustasid nitusel oma td ligi kaheksakmmend suurt keskkonna- ja majandusorganisatsiooni; seminaride krval peeti muidki ritusi. Pidulikem oli mistagi Euroopa keskkonnaauhindade leandmine St. Micheli teatris. Mjukamaid, Euroopa ri keskkonnaauhindu jagati neljas kategoorias; kokku kandideeris neile 139 kompaniid 23 riigist. Brsselisse olid kutsutud - nagu tavaks ka muusika- vi filmiauhinnagaladel - igas kategoorias kolm nominenti. Kuna kahes kategoorias ei suutnud ˛rii parimaid eristada, anti lpuks vlja kuus auhinda, vanarauast taotud skulptuuri. he neist said soomlased: YIT Rakennus Oy plvis auhinna rahvusvahelise koost kategoorias tegevuse eest Peterburi heitveekitlusjaama ehitamisel. Samas kategoorias tunnistati laureaadiks ka Hollandi firma iD-L. Fortumil, teisel nomineeritud Soome ettevttel, tuli protsessiauhinna kategoorias siiski alla vanduda Saksa autohiiglasele Volkswagenile. Veel said auhinna Itaalia Sotral tstusjuhtimise alal ning brittide Windsave ja Hispaania DTS OABE SL tootekonkursil.



Soome Rakennus Oy-le antud keskkonnaauhind

Autasustati ka mulluse sstvat linnatransporti propageerinud liikumisndala (European Mobility Week) parimaid. 21 riigist kandideeris kokku 64 linna. Kolme nominendi, Ungari Budapesti, Horvaatia Koprivnica ja Taani Kopenhaageni hulgast hindas ˛rii kige enam taanlaste katset vabastada pealinna keskosa autodest.
Kaks auhinda anti ka lastele. 11-16-aastased vitlesid keskkonnavideo vallas. ˇriile meeldis 230 kandidaadist kige enam Kreeka Thessaloniki pilaste t. Pisemad, kuni 10-aastased joonistasid kokku lausa le 7000 pildi. Phjanaabrite riauhinna krval tuli meie lunanaabreile laste auhind; selle plvis 7-aastane Rezekne piiga Anastasija Caplinska.

Uudistaja




Munamrvari surm

Mai lpul teatas Times mehe surmast, keda briti kuninglik linnukaitsehing RSPB pidas oma vaenlaseks number 1. Seejuures hukkus 63-aastane Colin Watson n.-. teenistuskohustuste titmisel. Ta ritas nimelt ronida tosina meetri krguse lehise otsa, kuid libastus ja kukkus.
Perekonna arvates oli mehel plaanis puu otsas vaid pilte teha, aga linnukaitsjad on pigem seda meelt, et Watson kavatses taas munadest thjendada mne haruldase tiivulise pesa. Endine elektrijaamattaja oli nimelt ks Suurbritannia kige enam karistatud linnumunakogujaid, kelle "suurtegude" hulka kuulus ka niteks katse maha saagida kalakotka pesaga puu. 1985. aastal konfiskeeris RSPB Watsoni 2200-eksemparilise kogu, kus oli rohkesti kaitsealuste liikide mune. Paraku olidki tema erilise huvi objektiks rvlinnud ja haruldasemad vareslased.
Luna-Yorkshire politsei konstateeris, et Watsoni hukkumine oli nnetusjuhtum, mille puhul mingeid kahtlasi asjaolusid ei ole.

Times Online




Belgia rajab lisstliku polaarjaama



Kunstniku ngemus tulevasest uurimisjaamast. Allikas: IPF

Rahvusvaheline polaarfond (International Polar Foundation - IPF) avalikustas lplikud kavandid Belgia tulevase Antarktika uurimisjaama jaoks. Printsess Elisabethi jrgi ristitud jaam tuleb eriline selle poolest, et kasutab vaid taastuvaid energiaallikaid (pikeseelemendid ja tuulegeneraatorid) ning tekkivad jtmed kideldakse kohapeal. Nii ei riku jaam sugugi Antarktika puutumatut loodust.
Jaam ehitatakse sisemaale 71. lunalaiusele, lhemateks naabriteks on Vene ja Jaapani uurimisjaamad. 2008. aastal valmiv ehitis hakkab suvehooajal peavarju andma 20 polaaruurijale. Tid rahastab suures osas Belgia valitsus.

IPF




Leiti vanim inim-DNA fragment

Tegu pole siiski meie liigiga - knealune 123 aluspaari pikkune DNA jupike eraldati neandertali lapse purihambast. Scladina koopast Belgias leitud luude vanuseks hinnatakse 100 000 aastat. Teadlased selgitasid vlja DNA ligu jrjestuse ning vrdlesid seda lejnud viie olemasoleva neandertali DNA prooviga (29 000 kuni 42 000 aasta vanused). Olgugi materjali esialgu vhe, jreldati, et neandertallaste geneetilist mitmekesisust on kvasti alahinnatud. Homo neanderthalensis elas Euroopas, Kesk-Aasias ja Lhis Idas perioodil 230 000 - 28 000 aastat tagasi. Nende vljasuremise phjus on siiani vaidluste objektiks. Populatsioonisisese mitmekesisuse vhenemine hilisemal ajajrgul arvatakse olevat seotud haigustest vi kliimamuutusest phjustatud arvukuse jrskude langustega.

BBC


KIIRKOMMENTAAR

On sirelite aeg

Ma elan Tartu getos Annelinnas, viiekorruselise maja neljandal korrusel. Mu kgiakna vastas on samasuguse viiekorruselise maja klje all sirelipsas.
Ndalavahetusel oli Tartus - ja Annelinnas - sirelite itseaja hari. Sel minu akna vastas sirelil algavad ied sel aastal umbes kahe meetri krguselt, madalamail okstel isi pole. See tundub veider, aga ma vist mistan selle psa anatoomiat - vi on see hoopis tema hingeelu. Vhemalt hel korral igast viiest vi kahel igast kmnest, mil ma ndalavahetusel aknast vlja kiigates mduvat paarikest ngin, kargas paarikese isaspool psa juures hku, et ieoksake rabada.
Annelinna sirel pole muidugi mingi bioloogilise mitmekesisuse indikaator, selge see. Meie suhtumist - et kui on, siis vta ja ra liiga palju mtle - nitab ta ehk ometi. See on just see, mille le muretsejaid linud ndalal Brsselis Euroopa Komisjoni rohelisel ndalal" seiramas kisin. Neid oli ehk paar tuhat. Mitu kaasamtlejat igal rohendalalisel viks olla? Kaks? Kmme? Sada? Aga kokku on meid kuus ja pool miljardit ...

Toomas Jriado





Sirelite aeg Annelinnas ja kaasamtleja Brsselis. Foto: Toomas Jriado, joonistus: Ott Luuk

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012