Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. juuni 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Juunikuu Eesti Looduse kaaneloos vaeb Tarmo Soomere Eesti vetes liikuvatest laevadest tulenevaid probleeme. Mati Martin kirjutab aasta puul pajul elavavatest putukatest. Intervjuu on seekord Kumari preemia laureaadi, zooloogi ja looduskaitsja Tiit Randlaga. Kellel suvised retkeplaanid veel tegemata, vib abi leida Mrjamaa jrtade kaitseala ja Kakerdaja raba matkaradade tutvustustest.

Edgar Karofeld uurib, kas ja kuidas saab turbatootmise poolt hljatud jksoid elavateks kooslusteks muuta. Geograafid Andres Tnisson ja Ain Vellak annavad teada Vaabinas leitud uuest liivakivikoopast. Euroopa haruldustest on luubi all meie vast tuntuim orhidee - kaunis kuldking. Looduspiltnik Sven Zacek tutvustab vga varjatud eluviisiga taita ehk tiigikana. Nagu ikka, leiab ajakirjast posteri, snumid, lugejate thelepanekuid ja vastukaja ning valiku raamatulevaateid.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk




Eesti Looduse fotolist

Hlbustamaks Eesti Looduse toimetuse fotosoovide judmist loodusepildistajateni, on loodud vastav elektronpostiloend, kuhu kik huvilised saavad oma aadressi les anda.
Registreerimine: http://lists.eenet.ee/mailman/listinfo/el-foto
Lisainfo: toimetus@el.loodus.ee

Eesti Loodus




Uudistaja suvegraafik

Jrgmine uudiskiri ilmub kahe ndala prast, 9.juulil.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


RMK keelas sdata lkkeid

rmiselt suure tuleohu tttu keelas riigimetsa majandaja RMK tuletegemise alates 20. juunist kikjal riigimetsades, sealhulgas puhkealadel selleks ette valmistatud lkkekohtades. htlasi vabandas RMK kigi ees, kelle jaanituleplaanid olid seotud mainitud puhkealadega.
Keeld on thtajatu, kuni lubava korralduseni. Tuleohutusnuete eirajat vidakse karistada trahviga kuni 12 000 krooni vi arestiga. Metsades liikumist RMK esialgu ei takista. Samas on metsamineku keelanud paljud vallad, muu hulgas enamik Tallinna mbruse valdu. Niteks Kuusalu vallas on RMK pidanud selle prast thistama Pedassaare metsamaja kasutusigusi.

RMK




Viit nitab thetorni kuulumist maailmaprandisse


Viita uudistamas. Foto: Toomas Jriado

Linud phapeval, 18. juunil avati Toomemel Tartu thetorni juures this, mis kinnitab, et Tartu thetorn kuulub osana Struve geodeetilisest kaarest UNESCO maailmaprandi nimistusse.
Struve geodeetiline kaar kanti UNESCO maailmaprandi nimekirja 15. juulil 2005. Struve juhendusel aastatel 1816-1855 tehtud tdel on vga suur thtsus maa kuju ja suuruse mramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arendamisel. Kaar lbib kmme tnapevast riiki. Eestis asuvatest kaare punktidest on maailmaprandi nimekirja kantud peale Tartu thetorni ka punktid Viveres ja Simunas. Struve geodeetiline kaar on esimene teadusajalooline ja nii paljusid riike haarav objekt UNESCO maailmaprandis.

Tartu likool




Eesti linnunimistus on nd 363 liiki

Eesti ornitoloogiahingu (EO) suvepevade ajal pidas Eesti linnuharulduste komisjon (HK) 10. juunil Virtsus oma jrjekordse koosoleku.
Vaadati lbi need vaatlused, mille kohta olid olemas korralikud testusmaterjalid, enamasti fotod. Tpsemat infot aktsepteeritud vaatluste kohta saab EO vrgupaigast.
Muu hulgas kinnitati ametlikult ka neli uut, viimase poole aasta jooksul vaadeldud linnuliiki: krbe-psalind (Sylvia nana, vaadeldi korduvalt Saaremaal Srve poolsaarel Loode majaka lhedal 20.-24. oktoobril); siidhaigur (Egretta garzetta, vaadeldi korduvalt Hiiumaal Orjakul 8.-12. novembril), polaarkajakas (Larus glaucoides, ht kahe-kolmeaastast lindu vaadeldi korduvalt Lnemaal Dirhami sadamas 30. detsembrist 3. jaanuarini) ja stepi-tuuletallaja (Falco naumanni, ht isaslindu kohati 29. aprillil Lnemaal Paslepas). Koos nende uute liikidega kuulub Eesti linnuliikide nimekirja 363 liiki.

HK




Ilmunud on Regio atlas "Eesti teed 2007"

Populaarne Regio "Eesti teede atlas" on uuenenud ja sisaldab varasemast detailsemat teedevrku. Tpsustatud on ka teavet teekatete ja -laiuste kohta ning lisatud uued elamurajoonid ja metsavaheteed. Uuendatud on halduspiire, tnavanimesid, kaitsealasid ja riigimetsi puutuvat infot. Vrskendatud on turisminfot. Uuest atlasest leiab le 3500 huvivrsuse, le 1200 majutusasutuse, ohtralt matkaradu ja vaatetorne.

Looduse Omnibuss


TASUB MINNA


Botaanikaaia troopikakasvuhooned said valmis

30. juunil avatakse avalikkusele Tartu likooli botaanikaaia energiasstlikud ja kontrollitud kasvutingimustega uued troopikakasvuhooned. Nnda paranevad tunduvalt vimalused jagada lipilastele ja kikidele huvilistele teavet troopilise vihmametsa, troopilise pilvemetsa ja krbetaimestiku kohta.
Rekonstrueerimistdega ehitati botaanikaaiale kolm ndisaegset, kontrollitava kliimaga energiasstlikku soekasvuhoonet ldpinnaga 300 m2 ning klastus-koolituskeskus ldpinnaga 114 m2. Kasvuhoonete kliimat kontrollib Phjamaades kige tkindlamaks osutunud PRIVA-ssteemi riist- ja tarkvara.
Taimekollektsioonidele on taimi kinkinud Belgia rahvusbotaanikaaed, Berliini-Dahlemi botaanikaaed ja muuseum, Vene TA Moskva peabotaanikaaed. Taimi ja seemneid on toodud matkadelt Mehhikosse, Guatemalasse, Peruusse, Costa Ricasse, Panamasse, Prantsuse Guajaanasse.

T botaanikaaed


VEEB


Saaremaa turismitooted uues vrgupaigas

Interreg III A programmi Luna-Soome ja Eesti rahastatava projekti Virtual Experience - Virtuaalse turismitoote arendamine ja koostvrgustiku loomine Lne-Eestis" raames on (osaliselt) valminud veebileht www.tourismexperience.info.
Mullu jaanuaris alanud ja tuleva aasta mrtsini kestva projekti siht on parandada Saaremaa konkurentsivimet, hendades piirkonna turismiteenused ja vaatamisvrsused kliendile sobivaiks reisipakettideks ja -marsruutideks. Eelistatult arendatakse toodete turustamist Interneti kaudu ning koostd Saaremaa ja Soome Uusimaa vahel.
Koostatud on reisi (teema)pakette niteks hobuturismist, jalgrattamarsruutidest, kalastusvimalustest, misate klastusest. Valminud on pildirohked teemavoldikud. Peale selle on kavas valmistada ldine peredele meldud pakett, paketid kultuuri- ja ajaloovrtustest, tervisekeskustest, loodus- ja matkaradadest. Kikidest materjalidest pannakse projekti lpuks kokku temaatiline kuvanditrkis.
Kahe maa koosts he tienevas veebipaigaski saab tehtust levaate. Peale eesti ja soome keele on osa materjali vaadatav ka inglise keeles ning lehel paiknevad Saksamaa, Rootsi ja Venemaa lipud reedavad veebimeistrite tulevikukavasid.

Infoturism.ee/Loodusajakiri


RAJA TAGANT


Uued nimed Pikesessteemis

Saage tuttavaks: Nix ja Hydra. Just sellised nimed said endale aasta tagasi leitud kaks Pluuto viksemat kuud, mis tiirlevad varem tuntud Charonist kaugematel orbiitidel. ieti oleks esimese kuu nimi pidanud olema Nyx (kreeka mtoloogias pimedusejumalanna, teispoolsuse paadimehe Charoni ema), kuid selline nimekuju oli juba he asteroidi jaoks kasutusele vtta.
Kaaslastepaari initsiaalid htivad muuseas kenasti Pluuto poole teel oleva kosmosesondi New Horizons omadega. Aparaat on praeguseks katnud pool vahemaad Jupiterini ning peaks heksanda planeedini judma 14. juulil 2015.

National Geographic




Priionhaigus arvatust visam

Briti teadlastel nnestus 1996-2004 Paapua Uus-Ginea metsakolgastest leida 11 kuru all kannatavat inimest. Tegemist on haigusega, mida analoogselt mned aastad tagasi meedias laineid lnud Creutzfeldt-Jakobi tvega (CJD) phjustab priionvalk. Kuru kandus edasi kannibalistlike rituaalide kigus. Kuna Austraalia vimud 1950. aastatel inimsmisele lpu tegid, on peiteaeg nakatumisest smptomite ilmumiseni mnel juhul olnud isegi le 50 aasta.
Uued andmed annavad phjust karta, et ka nn. "hullude lehmade" lihast Creutzfeldt-Jakobi tvega nakatunuid vib olla arvatust enam ja haigus kaugeltki mitte hbumas. Liiatigi vihjavad loomkatsed, et eri liikide vahel (nagu veiselt inimesele) toimuv lekanne pikendab tve peiteaega. Siiani on Suurbritannias CJD tagajrjel surnud 156 inimest ning haigestumiste tippaeg arvati langevat 2000. aastale.

Nature




Nahkhiire ja hobuse sugulusest


Puuduv lli? Joonistus: Ott Luuk

Molekulaarsete meetodite kasutuselevtt on vlise ja talitlusliku sarnasuse alusel korrastatud eluslooduse ssteemis nii mndagi pea peale pranud. Jrjekordne selleteemaline snum tuleb Tokyo tehnoloogiainstituudist, kus teatud DNA mutatsioone vrreldes juti jreldusele, et nahkhiired seisavad evolutsiooniliselt hobustele mrksa lhemal kui niteks veised. Veel lhemas suguluses on hobune vaid koerte ja kassidega. Ilmselt on isegi vga phjalikult uuritud imetajate sugupuus veel piisavalt ruumi parandusteks.

New Scientist


KIIRKOMMENTAAR

Ronides paadiga rontidel

Te olete reisil lbi mitme maa nendesamade maade turismiasjatundjatega ja peatute hes vikeses hotellis. Hotell pakub muude teenuste hulgas ka kanuumatku eri jgedel. Reisiseltskond on huvitatud proovima. Kuna aga pooltel inimestel pole mitte mingisugust varasemat kanuusidukogemust, valite lihtsana reklaamitud variandi.

Matkakorraldaja veab teid je rde, kus paadid ees ootamas, annab selga pstevestid ja instrueerib. Muu hulgas annab juhtnre, kuidas letada puutvesid, "mida jes vib mni olla". Sidu peale kuluvat kaks ja pool, rmisel juhul kolm tundi. Te asute teele ja juba paari esimese knu taga selgub, et on selge liialdus vita, et puid on jes mni: pigem on neid mnisada Liiatigi on vesi vga madal, suures osas kanuuga lbimatu. Vhegi pikemaid like, kus saate lasta paadil lihtsalt vooluga kulgeda, on mni ksik. nneks on teie seltskonnas noor tugev d˛entelmen, kes aitab htta jnud naiste paate le rontide upitada. Mni vanem meesterahvas seevastu vajab hoopis ise alatihti oma rnemast soost, aga noorema ja paadisidus kogenenuma kaaslase abi.

Ei maksa arvata, et mni kanuuvaldajatest sidu ajal huvi tunneb, kuidas teie teekond kulgeb, ehkki jel on mitu silda. Ei, nemad sidavad lihtsalt oma paadiveo jrelkruga bussis kahe ja poole tunni mdudes matka lpupaika - ja on siiralt imestunud, et sihtkohta saabub seitsmest paadist vaid kaks. Viimased "pstetavad" saavad majutuspaika tagasi le viie tunni prast starti. Kanuuomanikud tunnistavad ausalt, et ega nad ise jel pole kinud, aga "keegi pole siiani nurisenud" ja arvavad, et kik on ju hsti.


Hetk helt hoopis meeldivamalt paadiretkelt. Foto: Toomas Jriado

Kirjutan need read igasuguste viideteta toimumiskohale ja asjaosalistele. Sest ma ei tea, kui tpiline vi ebatpiline on selline juhtum Eesti turismindusele A. D. 2006. Teadjamatelt inimestelt nutatud teave toeks ei ole, sest neilgi on arvamusi seinast seina ą la "no meil kll nii pole" kuni "a'a just nii see kibki". Kust mina prast isiklikku halba ksikkogemust tean, kellel on igus.

Toomas Jriado



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012