Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. juuni 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Juunikuu Eesti Looduse kaaneloos vaeb Tarmo Soomere Eesti vetes liikuvatest laevadest tulenevaid probleeme. Mati Martin kirjutab aasta puul pajul elavavatest putukatest. Intervjuu on seekord Kumari preemia laureaadi, zooloogi ja looduskaitsja Tiit Randlaga. Kellel suvised retkeplaanid veel tegemata, võib abi leida Märjamaa järtade kaitseala ja Kakerdaja raba matkaradade tutvustustest.

Edgar Karofeld uurib, kas ja kuidas saab turbatootmise poolt hüljatud jääksoid elavateks kooslusteks muuta. Geograafid Andres Tõnisson ja Ain Vellak annavad teada Vaabinas leitud uuest liivakivikoopast. Euroopa haruldustest on luubi all meie vast tuntuim orhidee - kaunis kuldking. Looduspiltnik Sven Zacek tutvustab väga varjatud eluviisiga taita ehk tiigikana. Nagu ikka, leiab ajakirjast posteri, sõnumid, lugejate tähelepanekuid ja vastukaja ning valiku raamatuülevaateid.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk




Eesti Looduse fotolist

Hõlbustamaks Eesti Looduse toimetuse fotosoovide jõudmist loodusepildistajateni, on loodud vastav elektronpostiloend, kuhu kõik huvilised saavad oma aadressi üles anda.
Registreerimine: http://lists.eenet.ee/mailman/listinfo/el-foto
Lisainfo: toimetus@el.loodus.ee

Eesti Loodus




Uudistaja suvegraafik

Järgmine uudiskiri ilmub kahe nädala pärast, 9.juulil.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


RMK keelas süüdata lõkkeid

Äärmiselt suure tuleohu tõttu keelas riigimetsa majandaja RMK tuletegemise alates 20. juunist kõikjal riigimetsades, sealhulgas puhkealadel selleks ette valmistatud lõkkekohtades. Ühtlasi vabandas RMK kõigi ees, kelle jaanituleplaanid olid seotud mainitud puhkealadega.
Keeld on tähtajatu, kuni lubava korralduseni. Tuleohutusnõuete eirajat võidakse karistada trahviga kuni 12 000 krooni või arestiga. Metsades liikumist RMK esialgu ei takista. Samas on metsamineku keelanud paljud vallad, muu hulgas enamik Tallinna ümbruse valdu. Näiteks Kuusalu vallas on RMK pidanud selle pärast tühistama Pedassaare metsamaja kasutusõigusi.

RMK




Viit näitab tähetorni kuulumist maailmapärandisse


Viita uudistamas. Foto: Toomas Jüriado

Läinud pühapäeval, 18. juunil avati Toomemäel Tartu tähetorni juures tähis, mis kinnitab, et Tartu tähetorn kuulub osana Struve geodeetilisest kaarest UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Struve geodeetiline kaar kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 15. juulil 2005. Struve juhendusel aastatel 1816-1855 tehtud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arendamisel. Kaar läbib kümme tänapäevast riiki. Eestis asuvatest kaare punktidest on maailmapärandi nimekirja kantud peale Tartu tähetorni ka punktid Võiveres ja Simunas. Struve geodeetiline kaar on esimene teadusajalooline ja nii paljusid riike haarav objekt UNESCO maailmapärandis.

Tartu ülikool




Eesti linnunimistus on nüüd 363 liiki

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) suvepäevade ajal pidas Eesti linnuharulduste komisjon (HK) 10. juunil Virtsus oma järjekordse koosoleku.
Vaadati läbi need vaatlused, mille kohta olid olemas korralikud tõestusmaterjalid, enamasti fotod. Täpsemat infot aktsepteeritud vaatluste kohta saab EOÜ võrgupaigast.
Muu hulgas kinnitati ametlikult ka neli uut, viimase poole aasta jooksul vaadeldud linnuliiki: kõrbe-põõsalind (Sylvia nana, vaadeldi korduvalt Saaremaal Sõrve poolsaarel Loode majaka lähedal 20.-24. oktoobril); siidhaigur (Egretta garzetta, vaadeldi korduvalt Hiiumaal Orjakul 8.-12. novembril), polaarkajakas (Larus glaucoides, üht kahe-kolmeaastast lindu vaadeldi korduvalt Läänemaal Dirhami sadamas 30. detsembrist 3. jaanuarini) ja stepi-tuuletallaja (Falco naumanni, üht isaslindu kohati 29. aprillil Läänemaal Paslepas). Koos nende uute liikidega kuulub Eesti linnuliikide nimekirja 363 liiki.

HK




Ilmunud on Regio atlas "Eesti teed 2007"

Populaarne Regio "Eesti teede atlas" on uuenenud ja sisaldab varasemast detailsemat teedevõrku. Täpsustatud on ka teavet teekatete ja -laiuste kohta ning lisatud uued elamurajoonid ja metsavaheteed. Uuendatud on halduspiire, tänavanimesid, kaitsealasid ja riigimetsi puutuvat infot. Värskendatud on turisminfot. Uuest atlasest leiab üle 3500 huviväärsuse, üle 1200 majutusasutuse, ohtralt matkaradu ja vaatetorne.

Looduse Omnibuss


TASUB MINNA


Botaanikaaia troopikakasvuhooned said valmis

30. juunil avatakse avalikkusele Tartu ülikooli botaanikaaia energiasäästlikud ja kontrollitud kasvutingimustega uued troopikakasvuhooned. Nõnda paranevad tunduvalt võimalused jagada üliõpilastele ja kõikidele huvilistele teavet troopilise vihmametsa, troopilise pilvemetsa ja kõrbetaimestiku kohta.
Rekonstrueerimistöödega ehitati botaanikaaiale kolm nüüdisaegset, kontrollitava kliimaga energiasäästlikku soekasvuhoonet üldpinnaga 300 m2 ning külastus-koolituskeskus üldpinnaga 114 m2. Kasvuhoonete kliimat kontrollib Põhjamaades kõige töökindlamaks osutunud PRIVA-süsteemi riist- ja tarkvara.
Taimekollektsioonidele on taimi kinkinud Belgia rahvusbotaanikaaed, Berliini-Dahlemi botaanikaaed ja muuseum, Vene TA Moskva peabotaanikaaed. Taimi ja seemneid on toodud matkadelt Mehhikosse, Guatemalasse, Peruusse, Costa Ricasse, Panamasse, Prantsuse Guajaanasse.

TÜ botaanikaaed


VEEB


Saaremaa turismitooted uues võrgupaigas

Interreg III A programmi Lõuna-Soome ja Eesti rahastatava projekti „Virtual Experience - Virtuaalse turismitoote arendamine ja koostöövõrgustiku loomine Lääne-Eestis" raames on (osaliselt) valminud veebileht www.tourismexperience.info.
Mullu jaanuaris alanud ja tuleva aasta märtsini kestva projekti siht on parandada Saaremaa konkurentsivõimet, ühendades piirkonna turismiteenused ja vaatamisväärsused kliendile sobivaiks reisipakettideks ja -marsruutideks. Eelistatult arendatakse toodete turustamist Interneti kaudu ning koostööd Saaremaa ja Soome Uusimaa vahel.
Koostatud on reisi (teema)pakette näiteks hobuturismist, jalgrattamarsruutidest, kalastusvõimalustest, mõisate külastusest. Valminud on pildirohked teemavoldikud. Peale selle on kavas valmistada üldine peredele mõeldud pakett, paketid kultuuri- ja ajalooväärtustest, tervisekeskustest, loodus- ja matkaradadest. Kõikidest materjalidest pannakse projekti lõpuks kokku temaatiline kuvanditrükis.
Kahe maa koostöös ühe täienevas veebipaigaski saab tehtust ülevaate. Peale eesti ja soome keele on osa materjali vaadatav ka inglise keeles ning lehel paiknevad Saksamaa, Rootsi ja Venemaa lipud reedavad veebimeistrite tulevikukavasid.

Infoturism.ee/Loodusajakiri


RAJA TAGANT


Uued nimed Päikesesüsteemis

Saage tuttavaks: Nix ja Hydra. Just sellised nimed said endale aasta tagasi leitud kaks Pluuto väiksemat kuud, mis tiirlevad varem tuntud Charonist kaugematel orbiitidel. Õieti oleks esimese kuu nimi pidanud olema Nyx (kreeka mütoloogias pimedusejumalanna, teispoolsuse paadimehe Charoni ema), kuid selline nimekuju oli juba ühe asteroidi jaoks kasutusele võtta.
Kaaslastepaari initsiaalid ühtivad muuseas kenasti Pluuto poole teel oleva kosmosesondi New Horizons omadega. Aparaat on praeguseks katnud pool vahemaad Jupiterini ning peaks üheksanda planeedini jõudma 14. juulil 2015.

National Geographic




Priionhaigus arvatust visam

Briti teadlastel õnnestus 1996-2004 Paapua Uus-Ginea metsakolgastest leida 11 kuru all kannatavat inimest. Tegemist on haigusega, mida analoogselt mõned aastad tagasi meedias laineid löönud Creutzfeldt-Jakobi tõvega (CJD) põhjustab priionvalk. Kuru kandus edasi kannibalistlike rituaalide käigus. Kuna Austraalia võimud 1950. aastatel inimsöömisele lõpu tegid, on peiteaeg nakatumisest sümptomite ilmumiseni mõnel juhul olnud isegi üle 50 aasta.
Uued andmed annavad põhjust karta, et ka nn. "hullude lehmade" lihast Creutzfeldt-Jakobi tõvega nakatunuid võib olla arvatust enam ja haigus kaugeltki mitte hääbumas. Liiatigi vihjavad loomkatsed, et eri liikide vahel (nagu veiselt inimesele) toimuv ülekanne pikendab tõve peiteaega. Siiani on Suurbritannias CJD tagajärjel surnud 156 inimest ning haigestumiste tippaeg arvati langevat 2000. aastale.

Nature




Nahkhiire ja hobuse sugulusest


Puuduv lüli? Joonistus: Ott Luuk

Molekulaarsete meetodite kasutuselevõtt on välise ja talitlusliku sarnasuse alusel korrastatud eluslooduse süsteemis nii mõndagi pea peale pööranud. Järjekordne selleteemaline sõnum tuleb Tokyo tehnoloogiainstituudist, kus teatud DNA mutatsioone võrreldes jõuti järeldusele, et nahkhiired seisavad evolutsiooniliselt hobustele märksa lähemal kui näiteks veised. Veel lähemas suguluses on hobune vaid koerte ja kassidega. Ilmselt on isegi väga põhjalikult uuritud imetajate sugupuus veel piisavalt ruumi parandusteks.

New Scientist


KIIRKOMMENTAAR

Ronides paadiga rontidel

Te olete reisil läbi mitme maa nendesamade maade turismiasjatundjatega ja peatute ühes väikeses hotellis. Hotell pakub muude teenuste hulgas ka kanuumatku eri jõgedel. Reisiseltskond on huvitatud proovima. Kuna aga pooltel inimestel pole mitte mingisugust varasemat kanuusõidukogemust, valite lihtsana reklaamitud variandi.

Matkakorraldaja veab teid jõe äärde, kus paadid ees ootamas, annab selga päästevestid ja instrueerib. Muu hulgas annab juhtnööre, kuidas ületada puutüvesid, "mida jões võib mõni olla". Sõidu peale kuluvat kaks ja pool, äärmisel juhul kolm tundi. Te asute teele ja juba paari esimese käänu taga selgub, et on selge liialdus väita, et puid on jões mõni: pigem on neid mõnisada … Liiatigi on vesi väga madal, suures osas kanuuga läbimatu. Vähegi pikemaid lõike, kus saate lasta paadil lihtsalt vooluga kulgeda, on mõni üksik. Õnneks on teie seltskonnas noor tugev d˛entelmen, kes aitab hätta jäänud naiste paate üle rontide upitada. Mõni vanem meesterahvas seevastu vajab hoopis ise alatihti oma õrnemast soost, aga noorema ja paadisõidus kogenenuma kaaslase abi.

Ei maksa arvata, et mõni kanuuvaldajatest sõidu ajal huvi tunneb, kuidas teie teekond kulgeb, ehkki jõel on mitu silda. Ei, nemad sõidavad lihtsalt oma paadiveo järelkäruga bussis kahe ja poole tunni möödudes matka lõpupaika - ja on siiralt imestunud, et sihtkohta saabub seitsmest paadist vaid kaks. Viimased "päästetavad" saavad majutuspaika tagasi üle viie tunni pärast starti. Kanuuomanikud tunnistavad ausalt, et ega nad ise jõel pole käinud, aga "keegi pole siiani nurisenud" ja arvavad, et kõik on ju hästi.


Hetk ühelt hoopis meeldivamalt paadiretkelt. Foto: Toomas Jüriado

Kirjutan need read igasuguste viideteta toimumiskohale ja asjaosalistele. Sest ma ei tea, kui tüüpiline või ebatüüpiline on selline juhtum Eesti turismindusele A. D. 2006. Teadjamatelt inimestelt nõutatud teave toeks ei ole, sest neilgi on arvamusi seinast seina ą la "no meil küll nii pole" kuni "a'a just nii see käibki". Kust mina pärast isiklikku halba üksikkogemust tean, kellel on õigus.

Toomas Jüriado



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet