Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
9. juuli 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Metsa suvenumber



Eesti metsandus on ha enam limumas Euroopa metsandusega. Seda juhtmtet kajastab mitu Eesti Metsa suvenumbri kirjutist. Saab lugeda usutlust Kunda tselluloositehase juhi Margus Kohavaga. Jrgnevalt vaevad metsateadlased Malle Kurm ja Tiit Maaten eesti metsaselektsionride rahvusvahelist koostd. Looduskaitsja Hanno Zingel on vtnud vaatluse alla eriti vrtuslikud ning Euroopas haruldased metsaelustiku liigid. Eestist ja Euroopastki ige kaugele, Kanada metsadesse viib entomoloog Kaljo Voolma artikkel, kus ta pealtngijana kirjeldab sealset looduskatastroofi - kigi aegade suurimat raskirstet Briti Columbias.

Veel saab vrskest Eesti Metsa numbrist teada, mida kujutab endast verivrske Eesti erametsanduse arengukava; kui rahul on metsade ldilmega puhkajad; kuidas RMK edendab koolipilaste metsateadlikkust ja millised puuharuldused kasvavad Sangaste pargis. Suvenumbri lpuosas esitab ks Luua metsanduskooli juhte Veiko Belials oma arutluses iseraliku vite: selleks et mets oleks metsik, peavad metsamehed olema haritud. Mte on kllalt intrigeeriv, et selle le omapead edasi mlgutada.

Hendrik Relve,
Eesti Metsa peatoimetaja





Uudistaja suvegraafik

Jrgmine uudiskiri ilmub kahe ndala prast, 23.juulil.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Euroopa Liidu lisaraha Eesti keskkonnale

Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministritest koosnev nukogu toetas 27. juunil Luksemburgis peetud istungil esialgset kokkulepet, mille kohaselt saaks Eesti keskkonnakaitse jaoks veel 50 miljonit krooni aastas.
ELi rahaeraldis Eestile on ette nhtud uue keskkonnarahastamisvahendi LIFE+ kaudu aastateks 2007-2013 ja seda saab kasutada peamiselt keskkonnapoliitika vljattamiseks, keskkonnaalaseks teavitustks ja looduskaitseks.

Keskkonnaministeerium




Geograafiatundjaile jagus Austraalias nii hbedat kui kulda


28. juunist 3. juulini oli Austraalias Brisbane'is rahvusvaheline geograafiaolmpiaad, kus vistles omavahel 91 pilast 23 riigist. Olmpiaadist osavtjatel tuli oma teadmisi ja oskusi nidata nii teooriavoorudes kui ka praktilises tegevuses maastikul.
Olmpiaadil osales neli Eesti 12. klasside pilast, kes saavutasid vistlusel suurepraseid tulemusi: kuldmedalitega tulevad koju Margo Neemela Tallinna reaalkoolist ja Hannu Ploompuu Tallinna Prantsuse ltseumist, hbeda toovad kaasa Toomas Laarits Tallinna Prantsuse ltseumist ja Marko Vainu Vanalinna hariduskolleegiumist.

Kokku anti tnavu rahvusvahelisel geograafiaolmpiaadil vlja 8 kuld-, 15 hbe- ja 23 pronksmedalit. Riikide arvestuses oli kolme kuldmedaliga esimene Poola, teine Eesti ja kolmas Rumeenia.
Praegu viibib Eesti vistkond olmpiaadijrgsel Austraaliat tutvustaval ringreisil, Eestisse tagasi saabuvad nad 11. juulil.

Tartu likool




Ahhaa saab oma maja

Valitsus eraldas 2007. aastaks 75 miljonit ja 2008. aastaks 50 miljonit krooni teaduskeskuse Ahhaa maja ehituseks. Tartu linn rahastab ettevtmist samadel aastatel kokku 47 miljoni krooniga.
1997. aastal Tartu likooli projektina alustanud Ahhaa on korraldanud hulga nitusi, kus on kinud juba ligi pool miljonit inimest. Igal nitusel on olnud interaktiivseid eksponaate vi muid vimalusi midagi oma ktega teha ja jrele proovida. Siiani on nitused olnud ajutised ja rendipindadel; oma maja vimaldab kolmes ruumis avada alalisi vljapanekuid.
Maja ehitatakse Tartu Aura veekeskuse krvale; ehitusega tahetakse alustada jrgmisel aastal ning maja avada 2008. aasta suvel.

Uudistaja




Teadlased tulevad sel



22. septembril 2006 thistatakse Eestis esmakordselt Euroopa Teadlaste d (European Researchers' Night 2006). Erinevaid esinemisi ja ettevtmisi koondava rituse eesmrk on teadust ja teadlasi hiskonnale atraktiivses vtmes tutvustada ja lhendada. Eelmisel aastal peeti teadlaste d 14 riigis.
Loe lhemalt: www.akadeemia.ee

Eesti teaduste akadeemia


TASUB MINNA


Vikesed puust linnad fotodel

5. juulil avati Tartu likooli kunstimuuseumis nitus Vikesed puust linnad" - suvine vljapanek Eesti linnade puitarhitektuurist fotodel.
Phithelepanu on pratud Tartu puithoonestusele, mille eripra peaks selguma just vrdluses Tallinna, Prnu, Viljandi ja teiste linnadega.
Nituse on koostanud Leele Vlja Eesti kunstiakadeemiast ja Holger Rajavee, kujundanud Peeter Paasme. Vljapanekut toetas rahaliselt kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Nitus jb avatuks augusti lpuni.

Tartu likool


LUGEMIST

Plevkivist ja plevkivimaast

Eesti looduseuurijate seltsist (ELUS) Tartus Struve 2 on vimalik osta 1.-2. juulil Illukal ja Kohtla-Nmmel toimunud 29. Eesti looduseuurijate peva kogumikku.
Kogumiku on toimetanud Ivar Puura ja Silvia Pihu, pevi ja vljaannet toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
Kogumik maksab 20 krooni.

ELUS




Teejuht Prnumaa loodusesse

Ilmunud on eesti- ja ingliskeelne trkis "Avastades Prnumaa loodust", mis pakub valiku hepevaseid marsruute loodusmatkahuvilistele.
Raamatukese on koostanud bioloogiapetaja Urmas Lekk, kelle esimene analoogne llitis "Rnnates mda Prnumaad" oli vga menukas.
Marsruudid on jaotatud looduse jrgi mereranniku, soode, metsade, niitude ja jgede maaks. Peale looduslike koosluste on lisatud olulisemaid andmeid ajaloo ning kultuuriprandi kohta. Autor on vlja jtnud Prnu linna loodusega seotud paigad, sest linna ranna-ala ja parkide kohta on teavet piisavalt.
Trkist on vimalik saada Prnu i-punktist, Rtli tnava raamatupoodidest, Julume tervise- ja Kabli looduskeskusest ja muudest infopunktidest.

Prnu Postimees




Soomlaste edu saladus

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendust teabeteenistus CORDIS uuris, kuidas on saanud vimalikuks, et Soome on tusnud heks maailma konkurentsivimelisema majandusega riigiks: viimase viie aasta jooksul on oldud neljal korral maailma majandusfoorumi edetabeli tipus.
Artikkel on kttesaadav vrgupaigas cordis.europa.eu.

CORDIS


RAJA TAGANT


Tuule-energiavimsusi aastaga peaaegu veerand juurde


Elektrit jahvatavate tuulikute koguvimsus suurenes maailmas mullu 24 protsenti ja judis 59 100 megavatini.
Veel kmme aastat tagasi oli tuuleelektrivimsusi evitatud tosin korda vhem, alla 5000 megavati. Sel perioodil on kasvutempo aasta kohta olnud keskmiselt 29 protsenti ja muidugi on see kiireim he energiaallika kasutuselevtu tempo ldse. Niteks kivise kivitatavaid vimsusi tuli samal ajavahemikul aasta kohta juurde 2,5, tuumajudu 1,8, loodusliku gaasi ja nafta kasutust elektritootmises vastavalt 2,5 ja 1,7 protsenti.

Earth Policy Institute




Amuuri tervis hakkab taastuma

Venemaa teaduste akadeemia Kaug-Ida haru vee- ja koloogiainstituudi teadlaste kinnitusel on Kaug-Ida hiigeljgi Amuur Hiina Jilini provintsis juhtunud keemiakombinaadi nnetusest sna hsti kosunud.
Benseeni ja selle derivaate jeveest enamasti enam ei leita, kui neid just jephjast kuidagi les ei keerutata. Aga jephja ladestunud mrkained on muidugi jtkuva ohu allikas. Keemilistes reaktsioonides vivad neist muu hulgas tekkida taimestikku ja loomi hvitavad kloororgaanilised hendid.
Habarovski, Amuuri ja Amuuri-rse Komsomolski pumbajaamades vetud proovides tikub olema ka natuke liiga suur fenoolide sisaldus, siiski mitte le lubatud piirnormi. Et vett puhastatakse ndistehnoloogiliste seadmetega, vastab suurlinnade joogivesi kenasti sanitaartingimustele.

ITAR-TASS




ks linnuliik aastas

Just sellise tempoga - ehk neli korda kiiremini, kui seni arvatud - toimub lindude vljasuremine Peter Raveni uurimisrhma arvates. Sajandi lpuks aga minevat asi veelgi hullemaks: aastaks 2100 vib kadunud olla 12% tuntud lindudest ning kogu maailma linnustikku domineerivad invasiivsed, sageli kosmopoliitsed liigid.
Varasematest sngem ennustus vtab arvesse juba vljasurnud liike, mida jnuste jrgi juurde kirjeldatakse ja hulka kadumajnud liike, mida pole veel lplikult hvinuteks kuulutatud. Samuti hoiatavad nad vanemate andmete kallutatuse eest, mis tuleneb sellest, et enamus linnuliike on kirjeldatud alles vahemikus 1850-1900.
Enne inimese mjutusi vis vljasuremise kiirus Raveni hinnagul olla umbkaudu 1 liik sajandis.

New Scientist


KIIRKOMMENTAAR

Pike rhus jhkralt nagu kuri peremees. Ta imes vrvi opuntsiatest ja sammaskaktustest, muutes nad lbipaistvaks nagu pdurad verevaegusest kumavad inimesed, kellest valgus otsekui lbi tungiks, nii juetud ja kahvatud olid nad. /.../ Maapinnast hkus krvetavat auru; keskpeva lsas lid kivid ja rohupuhmad vhimagi vahemaa tagant terendama ning kauge silmapiir ja lagiphe lskav pike kadusid silmist...
(Mehhiko kirjaniku Agustin Yaneze novellist "Pikeseveri")

Parajuse ppetunde

Vaid paari-kolme ndala eest kurtis mu Tammelinna korteri perenaine pea iga pev, et suvi ei tule ega tule: ilmad sobivat pigem oktoobrile. Suvi tuli ometigi ja nd on hdadel hoopis uusi ja palavamaid jooni. Lumine-hrmane talv tundub meeldiva unistusena (just nagu juulikuumus siis, kui pakane mitmeks pevaks maja veetorud kinni pigistas).

Inimesed on harjunud rahustava teadmisega: elame parasvtmes, kus taeva poolt midagi hullu karta pole. On see meile siis testi paras? Sisuliselt vttes - tegelikult mitte eriti. Proovige unustada soojad riided, mugavad eluasemed, keskktte, kliimaseadmed ja klmkapist tulevad jahedad joogid. Lviosa aastast jks meil vaid taga nutta evolutsioonis kaduma linud karvkatet. Kahjurmu vallast vib aga rahulikult irvitada: paras meile! Paras, sest oma keskkonnast vrdumise ja mugavustest magusasse sltuvusse langemise eest oleme kll vikese vopsu ra teeninud.

Moodne elustiil ei anna selle kummardajatele vimalust oma tegemisi looduse rtmidega snkrooni viia ja nii ei suudagi me ka sna loomuliku asjade kiguga kohaneda. Karjadena lesilate (loe: Prnu rand) ja veeaukude (loe: llekad) res khutamine pole muuseas omane helegi teisele meie kandi imetajale. Mul on kuri kahtlus, et kui me ei oleks aheldatud "heksast viieni" kontori-ajaarvamise klge, saaksime looduse aastaringiga palju sbralikumalt lbi. Vhemalt tuli selline mte reede varahommikul prast sna vanamoodsat ist heinaniitmist vanaema unaaeda riputatud vrkkiike magama ronides.

Ott Luuk



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012