Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
9. juuli 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Metsa suvenumber



Eesti metsandus on üha enam lõimumas Euroopa metsandusega. Seda juhtmõtet kajastab mitu Eesti Metsa suvenumbri kirjutist. Saab lugeda usutlust Kunda tselluloositehase juhi Margus Kohavaga. Järgnevalt vaevad metsateadlased Malle Kurm ja Tiit Maaten eesti metsaselektsionääride rahvusvahelist koostööd. Looduskaitsja Hanno Zingel on võtnud vaatluse alla eriti väärtuslikud ning Euroopas haruldased metsaelustiku liigid. Eestist ja Euroopastki õige kaugele, Kanada metsadesse viib entomoloog Kaljo Voolma artikkel, kus ta pealtnägijana kirjeldab sealset looduskatastroofi - kõigi aegade suurimat üraskirüüstet Briti Columbias.

Veel saab värskest Eesti Metsa numbrist teada, mida kujutab endast verivärske Eesti erametsanduse arengukava; kui rahul on metsade üldilmega puhkajad; kuidas RMK edendab kooliõpilaste metsateadlikkust ja millised puuharuldused kasvavad Sangaste pargis. Suvenumbri lõpuosas esitab üks Luua metsanduskooli juhte Veiko Belials oma arutluses iseäraliku väite: selleks et mets oleks metsik, peavad metsamehed olema haritud. Mõte on küllalt intrigeeriv, et selle üle omapead edasi mõlgutada.

Hendrik Relve,
Eesti Metsa peatoimetaja





Uudistaja suvegraafik

Järgmine uudiskiri ilmub kahe nädala pärast, 23.juulil.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Euroopa Liidu lisaraha Eesti keskkonnale

Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministritest koosnev nõukogu toetas 27. juunil Luksemburgis peetud istungil esialgset kokkulepet, mille kohaselt saaks Eesti keskkonnakaitse jaoks veel 50 miljonit krooni aastas.
ELi rahaeraldis Eestile on ette nähtud uue keskkonnarahastamisvahendi LIFE+ kaudu aastateks 2007-2013 ja seda saab kasutada peamiselt keskkonnapoliitika väljatöötamiseks, keskkonnaalaseks teavitustööks ja looduskaitseks.

Keskkonnaministeerium




Geograafiatundjaile jagus Austraalias nii hõbedat kui kulda


28. juunist 3. juulini oli Austraalias Brisbane'is rahvusvaheline geograafiaolümpiaad, kus võistles omavahel 91 õpilast 23 riigist. Olümpiaadist osavõtjatel tuli oma teadmisi ja oskusi näidata nii teooriavoorudes kui ka praktilises tegevuses maastikul.
Olümpiaadil osales neli Eesti 12. klasside õpilast, kes saavutasid võistlusel suurepäraseid tulemusi: kuldmedalitega tulevad koju Margo Neemela Tallinna reaalkoolist ja Hannu Ploompuu Tallinna Prantsuse lütseumist, hõbeda toovad kaasa Toomas Laarits Tallinna Prantsuse lütseumist ja Marko Vainu Vanalinna hariduskolleegiumist.

Kokku anti tänavu rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil välja 8 kuld-, 15 hõbe- ja 23 pronksmedalit. Riikide arvestuses oli kolme kuldmedaliga esimene Poola, teine Eesti ja kolmas Rumeenia.
Praegu viibib Eesti võistkond olümpiaadijärgsel Austraaliat tutvustaval ringreisil, Eestisse tagasi saabuvad nad 11. juulil.

Tartu ülikool




Ahhaa saab oma maja

Valitsus eraldas 2007. aastaks 75 miljonit ja 2008. aastaks 50 miljonit krooni teaduskeskuse Ahhaa maja ehituseks. Tartu linn rahastab ettevõtmist samadel aastatel kokku 47 miljoni krooniga.
1997. aastal Tartu ülikooli projektina alustanud Ahhaa on korraldanud hulga näitusi, kus on käinud juba ligi pool miljonit inimest. Igal näitusel on olnud interaktiivseid eksponaate või muid võimalusi midagi oma kätega teha ja järele proovida. Siiani on näitused olnud ajutised ja rendipindadel; oma maja võimaldab kolmes ruumis avada alalisi väljapanekuid.
Maja ehitatakse Tartu Aura veekeskuse kõrvale; ehitusega tahetakse alustada järgmisel aastal ning maja avada 2008. aasta suvel.

Uudistaja




Teadlased tulevad öösel



22. septembril 2006 tähistatakse Eestis esmakordselt Euroopa Teadlaste Ööd (European Researchers' Night 2006). Erinevaid esinemisi ja ettevõtmisi koondava ürituse eesmärk on teadust ja teadlasi ühiskonnale atraktiivses võtmes tutvustada ja lähendada. Eelmisel aastal peeti teadlaste ööd 14 riigis.
Loe lähemalt: www.akadeemia.ee

Eesti teaduste akadeemia


TASUB MINNA


Väikesed puust linnad fotodel

5. juulil avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis näitus „Väikesed puust linnad" - suvine väljapanek Eesti linnade puitarhitektuurist fotodel.
Põhitähelepanu on pööratud Tartu puithoonestusele, mille eripära peaks selguma just võrdluses Tallinna, Pärnu, Viljandi ja teiste linnadega.
Näituse on koostanud Leele Välja Eesti kunstiakadeemiast ja Holger Rajavee, kujundanud Peeter Paasmäe. Väljapanekut toetas rahaliselt kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Näitus jääb avatuks augusti lõpuni.

Tartu ülikool


LUGEMIST

Põlevkivist ja põlevkivimaast

Eesti looduseuurijate seltsist (ELUS) Tartus Struve 2 on võimalik osta 1.-2. juulil Illukal ja Kohtla-Nõmmel toimunud 29. Eesti looduseuurijate päeva kogumikku.
Kogumiku on toimetanud Ivar Puura ja Silvia Pihu, päevi ja väljaannet toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
Kogumik maksab 20 krooni.

ELUS




Teejuht Pärnumaa loodusesse

Ilmunud on eesti- ja ingliskeelne trükis "Avastades Pärnumaa loodust", mis pakub valiku ühepäevaseid marsruute loodusmatkahuvilistele.
Raamatukese on koostanud bioloogiaõpetaja Urmas Lekk, kelle esimene analoogne üllitis "Rännates mööda Pärnumaad" oli väga menukas.
Marsruudid on jaotatud looduse järgi mereranniku, soode, metsade, niitude ja jõgede maaks. Peale looduslike koosluste on lisatud olulisemaid andmeid ajaloo ning kultuuripärandi kohta. Autor on välja jätnud Pärnu linna loodusega seotud paigad, sest linna ranna-ala ja parkide kohta on teavet piisavalt.
Trükist on võimalik saada Pärnu i-punktist, Rüütli tänava raamatupoodidest, Jõulumäe tervise- ja Kabli looduskeskusest ja muudest infopunktidest.

Pärnu Postimees




Soomlaste edu saladus

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustöö teabeteenistus CORDIS uuris, kuidas on saanud võimalikuks, et Soome on tõusnud üheks maailma konkurentsivõimelisema majandusega riigiks: viimase viie aasta jooksul on oldud neljal korral maailma majandusfoorumi edetabeli tipus.
Artikkel on kättesaadav võrgupaigas cordis.europa.eu.

CORDIS


RAJA TAGANT


Tuule-energiavõimsusi aastaga peaaegu veerand juurde


Elektrit jahvatavate tuulikute koguvõimsus suurenes maailmas mullu 24 protsenti ja jõudis 59 100 megavatini.
Veel kümme aastat tagasi oli tuuleelektrivõimsusi evitatud tosin korda vähem, alla 5000 megavati. Sel perioodil on kasvutempo aasta kohta olnud keskmiselt 29 protsenti ja muidugi on see kiireim ühe energiaallika kasutuselevõtu tempo üldse. Näiteks kivisöe käivitatavaid võimsusi tuli samal ajavahemikul aasta kohta juurde 2,5, tuumajõudu 1,8, loodusliku gaasi ja nafta kasutust elektritootmises vastavalt 2,5 ja 1,7 protsenti.

Earth Policy Institute




Amuuri tervis hakkab taastuma

Venemaa teaduste akadeemia Kaug-Ida haru vee- ja ökoloogiainstituudi teadlaste kinnitusel on Kaug-Ida hiigeljõgi Amuur Hiina Jilini provintsis juhtunud keemiakombinaadi õnnetusest üsna hästi kosunud.
Benseeni ja selle derivaate jõeveest enamasti enam ei leita, kui neid just jõepõhjast kuidagi üles ei keerutata. Aga jõepõhja ladestunud mürkained on muidugi jätkuva ohu allikas. Keemilistes reaktsioonides võivad neist muu hulgas tekkida taimestikku ja loomi hävitavad kloororgaanilised ühendid.
Habarovski, Amuuri ja Amuuri-äärse Komsomolski pumbajaamades võetud proovides tikub olema ka natuke liiga suur fenoolide sisaldus, siiski mitte üle lubatud piirnormi. Et vett puhastatakse nüüdistehnoloogiliste seadmetega, vastab suurlinnade joogivesi kenasti sanitaartingimustele.

ITAR-TASS




Üks linnuliik aastas

Just sellise tempoga - ehk neli korda kiiremini, kui seni arvatud - toimub lindude väljasuremine Peter Raveni uurimisrühma arvates. Sajandi lõpuks aga minevat asi veelgi hullemaks: aastaks 2100 võib kadunud olla 12% tuntud lindudest ning kogu maailma linnustikku domineerivad invasiivsed, sageli kosmopoliitsed liigid.
Varasematest süngem ennustus võtab arvesse juba väljasurnud liike, mida jäänuste järgi juurde kirjeldatakse ja hulka kadumajäänud liike, mida pole veel lõplikult hävinuteks kuulutatud. Samuti hoiatavad nad vanemate andmete kallutatuse eest, mis tuleneb sellest, et enamus linnuliike on kirjeldatud alles vahemikus 1850-1900.
Enne inimese mõjutusi võis väljasuremise kiirus Raveni hinnagul olla umbkaudu 1 liik sajandis.

New Scientist


KIIRKOMMENTAAR

Päike rõhus jõhkralt nagu kuri peremees. Ta imes värvi opuntsiatest ja sammaskaktustest, muutes nad läbipaistvaks nagu põdurad verevaegusest kumavad inimesed, kellest valgus otsekui läbi tungiks, nii jõuetud ja kahvatud olid nad. /.../ Maapinnast õhkus kõrvetavat auru; keskpäeva lõõsas lõid kivid ja rohupuhmad vähimagi vahemaa tagant terendama ning kauge silmapiir ja lagipähe lõõskav päike kadusid silmist...
(Mehhiko kirjaniku Agustin Yaneze novellist "Päikeseveri")

Parajuse õppetunde

Vaid paari-kolme nädala eest kurtis mu Tammelinna korteri perenaine pea iga päev, et suvi ei tule ega tule: ilmad sobivat pigem oktoobrile. Suvi tuli ometigi ja nüüd on hädadel hoopis uusi ja palavamaid jooni. Lumine-härmane talv tundub meeldiva unistusena (just nagu juulikuumus siis, kui pakane mitmeks päevaks maja veetorud kinni pigistas).

Inimesed on harjunud rahustava teadmisega: elame parasvöötmes, kus taeva poolt midagi hullu karta pole. On see meile siis tõesti paras? Sisuliselt võttes - tegelikult mitte eriti. Proovige unustada soojad riided, mugavad eluasemed, keskkütte, kliimaseadmed ja külmkapist tulevad jahedad joogid. Lõviosa aastast jääks meil vaid taga nutta evolutsioonis kaduma läinud karvkatet. Kahjurõõmu vallast võib aga rahulikult irvitada: paras meile! Paras, sest oma keskkonnast võõrdumise ja mugavustest magusasse sõltuvusse langemise eest oleme küll väikese vopsu ära teeninud.

Moodne elustiil ei anna selle kummardajatele võimalust oma tegemisi looduse rütmidega sünkrooni viia ja nii ei suudagi me ka üsna loomuliku asjade käiguga kohaneda. Karjadena lesilate (loe: Pärnu rand) ja veeaukude (loe: õllekad) ääres kõhutamine pole muuseas omane ühelegi teisele meie kandi imetajale. Mul on kuri kahtlus, et kui me ei oleks aheldatud "üheksast viieni" kontori-ajaarvamise külge, saaksime looduse aastaringiga palju sõbralikumalt läbi. Vähemalt tuli selline mõte reede varahommikul pärast üsna vanamoodsat öist heinaniitmist vanaema õunaaeda riputatud võrkkiike magama ronides.

Ott Luuk



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012