UUDISTAJA
24. juuli 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Ilm teeb ilma



Ilm ja ilmastik, õigupoolest nende muutumine, tundub olevat vastuoluline teema. Ühed väidavad, et soojeneb, teised, et ei soojene. Ühed ütlevad, et süüdi on eeskätt inimene. Teised, et mitte. Akadeemik Anto Raukas väidab artiklis "Kliima ja teadusmüüdid meie ümber", et inimmõju on praegu looduslikes tsüklites vaid müra tasemel. Veel ütleb ta, et soojenev kliima võib põhjustada hoopis ilma jahenemise. Sellest, kuidas ilm taimi ja taimed ilma mõjutavad ning vastastikku kohanevad, on juttu nii taimefüsioloog Ülo Niinemetsa artiklis "Lehed aitavad mõista taimestiku arengut" kui temaga tehtud intervjuus. Põuda ja uputust õpetab mõõtma ilmavaatleja Tiina Tammets. Ilmast ei saa mööda ka astronoom Jaak Jaaniste, kes kirjeldab, kuidas eestlased märtsis päikesevarjutust vaatamas käisid.

Arheoloog Tõnno Jonuks arutleb Islandi esmaasustajate üle - olid need roomlased, keldid või põhjalased? Horisont küsib Eesti teadlaste valgu-teemaliste uuringute kohta, vastab biokeemik Kalle Kilk. Ajaloolane Heino Arumäe tutvustab raamatut, mida peab meie oma Mannerheimiana'ks. Olümpiaadi rubriigis on kõneks bioloogide, informaatikute, keemikute ja füüsikute tegemised. Rein-Karl Loide väidab omakorda, et tänapäeva kuulipildujad on nii head, et nende edasiarendamine on kaotanud mõtte. Tiit Kändler lahkab platseebo ja notseebo olemust. Indrek Meos filosofeerib taas keha ja vaimu üle. Enigma sudokud on seekord kuubil ja kuusnurksed.

Aga kuidas siis ikka ilmaga jääb? Lugege Horisonti, saate teada...

Toimetaja
Kärt Jänes-Kapp

---

Päikeseenergeetikal on tulevikku, veenavad kaaneloos Eesti Looduse juulinumbri lugejat Jüri Krustok ja Enn Mellikov. Merelaevanduse muredega jätkab Tarmo Soomere: seekord on luubi all kiirlaevade tekitatud lained. Aasta puu rubriik selgitab seekord pajude traditsioonilisi kasutusviise vilepillist nahkaparkimiseni. Toomas Jüriado süüvib Euroopa Komisjoni elurikkuse-teemaliselt rohenädalalt saadud vastakatesse muljetesse.

Intervjuu on sel kuul Bellis Kullmaniga, kelle uurimisala - seente ökoloogia ja süstemaatika võib asjasse pühendamata bioloogigi segadusse ajada. Geograaf Kalle Remm demonstreerib Elva ümbruse orhideede näitel, kuidas on tehisõppetarkvara abil võimalik ennustada ja kaardistada haruldaste liikide tõenäolisi leiukohti. Selle kandi käpalistest kirjutab lähemalt aga Liina Remm. Matkasellidele peaksid huvi pakkuma Kütioru looduskunstiraja ja Järvselja looduskaitseala tutvustused.

Euroopa haruldustest on kõne all põldtsiitsitaja - avamaastike lind, kellele elu teeb raskeks põllumajanduse intensiivistumine, aga ka küttimine. Urmas Kokassaar kirjutab seekord väärt maitsetaimest, mida enda õuemurultki leida võib - köömnest. Fotograaf Sven Zacek teeb juttu oma kogemustest kõrvukrätsudega. Ajakirjast ei puudu loomulikult ka poster (Malev Toomilt), sõnumid, raamatuülevaated.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk

---

Uudistaja suvegraafik

Järgmine uudiskiri ilmub veidi vähem kui kahe nädala pärast, 4. augustil.

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Õpilasmatemaatikud, -keemikud, -bioloogid ja -füüsikud said medaleid ja tunnustuspabereid

Juuli keskpaigas peetud rahvusvahelistel matemaatika- ja füüsikaolümpiaadidel ei korranud Eesti õpilased noorte geograafiatundjate edu (vaata lähemalt 9. juuli Uudistajast!), aga tublid oldi ometi: matemaatikas teeniti kaks pronksmedalit ja kaks diplomit, füüsikas aga viis diplomit. 47. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad oli 10.-18. juulini Ljubljanas, osales 498 õpilast 90 riigist. Pronksmedali said tänavu Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Laur Tooming ja Heiki Niglas, kel jäid seljataha õpingud Tallinna 37. keskkooli 10. klassis. Diplom anti 11. klassi lõpetanud Jevgeni Martjuševile Tallinna Tõnismäe reaalkoolist ja Nikolai Voitsehhovskile Narva Pähklimäe gümnaasiumist.

8.-17. juulini peeti Singapuris 37. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kus osales 398 õpilast 86 riigist. Medalid jäid Eesti võistkonnal saavutamata, kuid võistkonna kõik liikmed - Holger Haas, Mihkel Heidelberg, Jaan Katus, Mihhail Verhovtsov ja Aleksei Vlassov - pälvisid diplomi.

2.-11.juulini Lõuna-Koreas Soulis peetud 38. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil saavutas võistkonna noorim liige Andres Laan Tallinna reaalkoolist hõbemedali. Ülejäänud kolm võistkonna liiget olid tütarlapsed: Elo Sõnajalg, Elliko Tõldsepp ja Irina Tarassova. Kaks viimatinimetatut pälvisid pronksmedalid. Suurepärane esinemine keemikutelt pole eriline üllatus: Eesti pole võistlema hakkamisest 1994. aastal medalita tulnud üheltki rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadilt.

9.-16.juulil 2006 Argentiinas Rio Cuartos toimunud bioloogide mõõduvõtmisel osalesid Eva Toom (pronks), Maarja Soomann (pronks), Kai Tiitsaar ja Sirgi Saar. Kaks pronksmedalit asetab meid muuseas parajasti ühele pulgale naabrite soomlaste ja lätlastega.

Tulekul on veel neljas rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad1.-6. augustil Tartus ja 18. rahvusvaheline informaatikaolümpiaad 13.-20. augustil Mehhikos.

Tartu ülikool/ http://www.ipho2006.org/ http://www.ibo2006.org.ar/

---

Ülikoolis on suveülikool

Täna alustab tegevust Tartu ülikooli rahvusvaheline suveülikool.
Õppetöö kestab kolm nädalat: 24. juulist 11. augustini: esimesel nädalal Tartus, teisel Pärnus ja kolmandal Tallinnas. Kokku osaleb suvekoolis 60 üliõpilast 14 riigist, kõige kaugemalt on kohale tuldud Singapurist, Kanadast ja USA-st. Õppetöö käib inglise keeles.
Ühteaegu toimub kolm kursust: Global Business From the Local Perspective, European Integration and Russian Foreign Policy ja Procedures in European International Court. The Hodorkovsky Trial.

Tartu ülikool

---

Randadele sõitjaid trahvitakse

Keskkonnainspektsioon on tänavu juunis-juulis trahvinud kümneid sõidukijuhte ranna või kalda piiranguvööndisse sõitmise eest. Enim rikkumisi on registreeritud Harju-, Pärnu- ja Hiiumaal.
Trahvisummad ulatuvad mõnesajast paari tuhande kroonini.
Peipsi järve, samuti Läänemere, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal on piiranguvööndi laiuseks 200 meetrit. Piiranguvööndid on kehtestatud ka väiksematele järvedele ja muudele veekogudele. Selle laius oleneb järve või veehoidla pindalast. Jõe, oja või kanali puhul oleneb see valgala suurusest. Piiranguvööndite laiused on täpsemalt kirjas looduskaitseseaduses.
Ranna- ja kaldaalal kehtivate kitsenduste siht on kaitsta piiranguvööndisse jäävaid metsi ning ühtlasi vett, pinnast ja liivaluiteid, samuti säilitada nendel aladel puhketingimusi.

Keskkonnainspektsioon




Need Eesti rannaaladele nii tüüpilised pildid on klõpsatud jaanipäeval Kaberneemes: rannametsa toov tee on küll postiga tõkestatud, puude vahelt vonklevad aga autojäljed ikka merele nii lähedale kui vähegi võimalik. Ja metsaalune on autosid täis, ehkki päris käeulatuses on ka suur korralik parkla. Fotod: Toomas Jüriado

---

Ilmunud on Eesti looduskaitse infoatlas

204-leheküljelisest kaartide ja tabelitega trükisest leiab teavet kaitsealade, kaitsealuste parkide ja puistute ning looduskaitse üksikobjektide kohta. Andmed kaitstavate loodusobjektide kohta on esitatud maakondade kaupa. Iga maakonna ülevaatekaart näitab objektide paiknemist. Infoatlase on koostanud Uudo Timm ja Piret Kiristaja ning välja andnud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus ja Eesti looduseuurijate selts (ELUS).

ELUS

---

Viiekümne tuhandes rõngakandja Vaiblast

Ornitoloog Margus Ots teatas 17. juulil linnuhuviliste arvutilistis, et Vaibla linnujaamas rõngastati sel päeval kell 14.30 linnujaama ajaloo 50 000. lind. "Juubelilinnuks" osutus noor kõrkja-roolind.
Vaibla linnujaam asub Võrtsjärve põhjatipus ja linde püütakse seal võrkudega roostikust. Linnujaam loodi 1987. aastal Heinrich Veromanni eestvõttel, et rõngastada just roolinde. Samal aastal käivitatud Acroprojekti (roolindude rände uurimise projekt) raames asutati mitu linnurõngastusjaama, millest sisemaal on praeguseni tegutsenud vaid Vaibla.

Linde on Vaiblas rõngastatud aastatel 1987-1993 ja alates 2001 kuni tänaseni. Püügiperiood kestab Vaiblas juuli keskpaigast augusti teise pooleni.
Rõngastatud linnuliike on aastate jooksul kogunenud täpselt 100. Kõige rohkem on Vaiblas rõngastatud kõrkja-roolinde (> 15 000), salu-lehelinde (> 5000) ja tiigi-roolinde (> 4000). Haruldasematest liikidest on Vaiblas kätte saadud kaks padu-roolindu (Eesti esimesed leiud) ja kaks väike-käosulast.
Vaiblas on taaspüütud kokku 27 teiste riikide rõngastega lindu ja Vaiblas rõngastatud linde on leitud 19 Euroopa ja Aafrika riigis.

Linnuhuvilised


KOOLITUS

---

Konkurss loodusturismi koolitajate koolitusele

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) korraldab turismiettevõtjate koolitusprogrammi raames koos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism ja Peipsi koostöökeskusega konkursi, et leida osalejaid septembris ja oktoobris toimuvale koolitajate koolitusele.

Konkursi alusel valitakse välja seitse koolitatavat. Koolituse valdkondade ja koolitajakandidaadile esitatud nõuete kohta saab infot võrgupaigast www.ctc.ee

Koolitajate koolitus leiab aset eeloleval sügisel: 19.-21.09, 03.-04.10 ja 16.-19.10. Koolitajate koolituse järel toimub selle jätkuna turismiettevõtjate koolitus, kuhu oodatakse osalema ettevõtjaid üle Eesti. Turismiettevõtjate koolitus on samuti sügisel 2006 (12.-13.10 ja 26.-28.10.).

Koolitajate koolitusel osalemise tasu on 2000 krooni, mis katab osalejate toitlustus- ja majutuskulusid.

Konkursil osalemiseks tuleb saata oma CV ja motivatsioonikiri teemal "Miks soovin osaleda loodusturismi koolitajate koolitusel" (kuni üks A4-lehekülg) aadressile kart@southestonia.info hiljemalt 28. juuliks. Kui vaja, tehakse kandidaatidega intervjuud. Konkursi võitjate nimed avalikustatakse veebiaadressil www.ctc.ee hiljemalt 25. augustil. Samuti võetakse võitjatega kohe ühendust.

Lisateavet saab koolituse koordinaatorilt Kärt Leppikult (kart@southestonia.info, telefon: 5213 754).

Peipsi koostöökeskus


LUGEMIST

---

"Eluolulised märgid" taas lugemislaual



Washingtonis asuv Worldwatchi instituut esitles 12. juulil artiklikogumiku Vital Signs järjekordset annet. Kui Worldwatchi aastaraamat State of the World, millest paar annet on tõlgitud ka eesti keelde, hakkas ilmuma aastal 1984, siis 1992 lisandus äsja mainitud artiklikogumik. Seekordses 160-leheküljelises kogumikus kirjutatakse esmajoones sellest, kuidas majandussaavutused maskeerivad loodusele tekitatavat kahju. 2005. aastal toodeti rohkem terast, alumiiniumi ja autosid kui eales varem. Rekordtasemele jõudis nii maailma majanduse kogutoodang kui ka Interneti-kasutajate ja mobiiltelefoniomanike koguarv. Aga selsamal 2005. aastal täheldati kõigi aegade suurimat atmosfääri süsihappegaasisisalduse tõusu ning mõõdeti rekordiline aasta keskmine temperatuur, 14,6 °C. Viiendiku võrra kahanesid korallrahud ja mangroovivõsad; ilmastikukatastroofid põhjustasid enneolematu majanduskahju, kokku 204 miljardit dollarit.

Worldwatch Institute


RAJA TAGANT

---

Lillede ja mesilaste käsi käib halvasti

Ajakirjas Science ilmus hiljuti murettekitav uurimus mesilaste ja nende poolt tolmeldatavate taimede mitmekesisuse kaost. Leedsi ülikooli ökoloogid kasutasid oma töös umbkaudu miljonit kirjet mesilaste asustuse kohta sadades Ühendkuningriigi ja Hollandi elupaikades enne ja pärast 1980. aastat. Nad leidsid, et ligi 80% kohtadest oli mesilaste mitmekesisus langenud. Võrdluseks vaadeldi ka teisi tolmeldajaid - sirelasi, kelle seisund oli enam-vähem stabiilne. Selgus, et kõige kehvemini oli läinud spetsialistidel, kes on seotud mõne kindla taimeliigiga ning tolmeldajatest moodustasid suurema osa generalistid, kellele sobivad erinevad õied.
Sama masendavaid kadusid täheldati ka putuktolmlejatel taimedel. Tegu on esimese nii laialdast andmemassi koondava uurimusega, mis näitab ammu kahtlustatud doomino-efekti tolmeldajate ja taimede väljasuremisel. Samas pole veel selgust, kas algpõhjuseks on taimede või putukate allakäik. Arvatavad mõjurid on pestitsiidide kasutamine ning elupaikade häving. Pikemas perspektiivis võib tolmeldajate kadu valusalt kätte maksta, kuna muudab võimatuks mitmete kultuurtaimende kasvatamise.

National Geographic/Science

---

Täpseim aatomkell

Kuigi tavapärased aatomkellad on tavaelu mõistes juba naeruväärsuseni täpsed (1-sekundilise vea tekkimiseks kulub 60 miljonit aastat), ei takistanud see Colorado teadlasi ajamõõtmist uuele tasemele viimast.
Siiani standardiks olnud aatomkelladel asendab "tiksumist" mikrolaine-laserkiire valguslainete võnkumine - ühte sekundisse mahub selliseid ostsillatsioone 9 192 631 770. Laseri kalibreerimiseks on ta sihitud tseesiumiaatomite kobarale, mida saab ergastada ainult vajaliku väga kindla lainepikkusega valguse abil.
Uues superkellas kasutatakse suurema sagedusega ultraviolettlaserit ja tseesiumikämbu asemel üksikut elavhõbeda aatomit, mis on jahutatud väga madalale temperatuurile. Need uuendused panevad ajamõõtja tseesiumkellaga võrreldes 5 korda kiiremini "tiksuma". Sekundi võrra ette või taha peaks selline kell käima mitte vähem kui 400 miljoni aastaga.
Seade on nii tundlik, et leiutajate sõnul peaks sellega saama kontrollida füüsikaliste konstantide püsivust. Esialgu aga pole oodata, et uus tehnoloogia tseesiumkellad kõrvale tõrjuks, kuna täpset ajamõõtmist vajavate süsteemide (nt GPS) ümberseadistamine ei tasu lihtsalt vaeva.

Nature


KIIRKOMMENTAAR

---

Eestlase südant paneb viimasel ajal kiiremini põksuma (olgu siis kahe- või neljataktiliselt) eeskätt bensiiniving ja mootoripõrin. Läinud reedel sattusin õhtuse pildistamisretke käigus juhuslikult liiga ligidale Türi motokrossirajale - või vähemalt nii mulle tundus. Hiljem selgus, et mootorimüra ja valjuhääldite röökimine olid kostnud mitme kilomeetri kauguselt. See selleks, tegu oli ilmselt hoolega korraldatud spordiüritusega ja pealt nägemata kritiseerima ei hakka. Paraku aga ei mahu kõik kärbsed koogile. Nii jäid ka võistluspaiga ümbruse teedele tiirutama ATV-dega tegelased. Ausalt öeldes ei meeldi mulle kitsukestel metsavaheteedel "sajaga" vastu tulevad ekstreemsportlased, kuna jalgratturina pole mul enesekaitseks kuhugi kängururaudu riputada. Samuti ei rõõmusta mind, et sama kandi ühes ilusamas rabas on juba paar aastat kindlamaks orientiiriks ATV jäetud rööpad. Ega see, et enam-vähem iga tuttavaga, kes tänavu mere ääres käinud, tuleb juttu poolearulistest, kes maasturitega rannaliivas ukerdavad. Kogu see vasikavaimustus neljarattaveost tundub kuidagi veider ja kohatu, arvestades, et meil on ulatuslik teedevõrk ja raskemini läbitavad paigad enamasti sobivad hästi jalgsi liikumiseks. Seiklusturism? Lubage naerda seikluse peale, mis koosneb riskist mingi põrisev masinavärk uputada mudaloiku, millest kuiva jalaga mööda jalutada saab, või eriti põneval juhul mõni luu murda. Isegi kui eelnev tundub mõnele kütkestav, jääb mulle segaseks, miks sedalaadi kogemuste hankimiseks peab looduskaunitesse kohtadesse trügima. "Metsiku" loodusega kohtumiseks tuleb meie mail vaikne ja ettevaatlik olla, et teda mitte ära peletada. Vahest lihtsalt levib eestlaste hulgas hirm vaikuse ees?

Ott Luuk



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---