Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. juuli 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Ilm teeb ilma



Ilm ja ilmastik, igupoolest nende muutumine, tundub olevat vastuoluline teema. hed vidavad, et soojeneb, teised, et ei soojene. hed tlevad, et sdi on eesktt inimene. Teised, et mitte. Akadeemik Anto Raukas vidab artiklis "Kliima ja teadusmdid meie mber", et inimmju on praegu looduslikes tsklites vaid mra tasemel. Veel tleb ta, et soojenev kliima vib phjustada hoopis ilma jahenemise. Sellest, kuidas ilm taimi ja taimed ilma mjutavad ning vastastikku kohanevad, on juttu nii taimefsioloog lo Niinemetsa artiklis "Lehed aitavad mista taimestiku arengut" kui temaga tehtud intervjuus. Puda ja uputust petab mtma ilmavaatleja Tiina Tammets. Ilmast ei saa mda ka astronoom Jaak Jaaniste, kes kirjeldab, kuidas eestlased mrtsis pikesevarjutust vaatamas kisid.

Arheoloog Tnno Jonuks arutleb Islandi esmaasustajate le - olid need roomlased, keldid vi phjalased? Horisont ksib Eesti teadlaste valgu-teemaliste uuringute kohta, vastab biokeemik Kalle Kilk. Ajaloolane Heino Arume tutvustab raamatut, mida peab meie oma Mannerheimiana'ks. Olmpiaadi rubriigis on kneks bioloogide, informaatikute, keemikute ja fsikute tegemised. Rein-Karl Loide vidab omakorda, et tnapeva kuulipildujad on nii head, et nende edasiarendamine on kaotanud mtte. Tiit Kndler lahkab platseebo ja notseebo olemust. Indrek Meos filosofeerib taas keha ja vaimu le. Enigma sudokud on seekord kuubil ja kuusnurksed.

Aga kuidas siis ikka ilmaga jb? Lugege Horisonti, saate teada...

Toimetaja
Krt Jnes-Kapp







Pikeseenergeetikal on tulevikku, veenavad kaaneloos Eesti Looduse juulinumbri lugejat Jri Krustok ja Enn Mellikov. Merelaevanduse muredega jtkab Tarmo Soomere: seekord on luubi all kiirlaevade tekitatud lained. Aasta puu rubriik selgitab seekord pajude traditsioonilisi kasutusviise vilepillist nahkaparkimiseni. Toomas Jriado svib Euroopa Komisjoni elurikkuse-teemaliselt rohendalalt saadud vastakatesse muljetesse.

Intervjuu on sel kuul Bellis Kullmaniga, kelle uurimisala - seente koloogia ja sstemaatika vib asjasse phendamata bioloogigi segadusse ajada. Geograaf Kalle Remm demonstreerib Elva mbruse orhideede nitel, kuidas on tehisppetarkvara abil vimalik ennustada ja kaardistada haruldaste liikide tenolisi leiukohti. Selle kandi kpalistest kirjutab lhemalt aga Liina Remm. Matkasellidele peaksid huvi pakkuma Ktioru looduskunstiraja ja Jrvselja looduskaitseala tutvustused.

Euroopa haruldustest on kne all pldtsiitsitaja - avamaastike lind, kellele elu teeb raskeks pllumajanduse intensiivistumine, aga ka kttimine. Urmas Kokassaar kirjutab seekord vrt maitsetaimest, mida enda uemurultki leida vib - kmnest. Fotograaf Sven Zacek teeb juttu oma kogemustest krvukrtsudega. Ajakirjast ei puudu loomulikult ka poster (Malev Toomilt), snumid, raamatulevaated.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk




Uudistaja suvegraafik

Jrgmine uudiskiri ilmub veidi vhem kui kahe ndala prast, 4. augustil.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


pilasmatemaatikud, -keemikud, -bioloogid ja -fsikud said medaleid ja tunnustuspabereid

Juuli keskpaigas peetud rahvusvahelistel matemaatika- ja fsikaolmpiaadidel ei korranud Eesti pilased noorte geograafiatundjate edu (vaata lhemalt 9. juuli Uudistajast!), aga tublid oldi ometi: matemaatikas teeniti kaks pronksmedalit ja kaks diplomit, fsikas aga viis diplomit. 47. rahvusvaheline matemaatikaolmpiaad oli 10.-18. juulini Ljubljanas, osales 498 pilast 90 riigist. Pronksmedali said tnavu Hugo Treffneri gmnaasiumi lpetanud Laur Tooming ja Heiki Niglas, kel jid seljataha pingud Tallinna 37. keskkooli 10. klassis. Diplom anti 11. klassi lpetanud Jevgeni Martjuševile Tallinna Tnisme reaalkoolist ja Nikolai Voitsehhovskile Narva Phklime gmnaasiumist.

8.-17. juulini peeti Singapuris 37. rahvusvaheline fsikaolmpiaad, kus osales 398 pilast 86 riigist. Medalid jid Eesti vistkonnal saavutamata, kuid vistkonna kik liikmed - Holger Haas, Mihkel Heidelberg, Jaan Katus, Mihhail Verhovtsov ja Aleksei Vlassov - plvisid diplomi.

2.-11.juulini Luna-Koreas Soulis peetud 38. rahvusvahelisel keemiaolmpiaadil saavutas vistkonna noorim liige Andres Laan Tallinna reaalkoolist hbemedali. lejnud kolm vistkonna liiget olid ttarlapsed: Elo Snajalg, Elliko Tldsepp ja Irina Tarassova. Kaks viimatinimetatut plvisid pronksmedalid. Suureprane esinemine keemikutelt pole eriline llatus: Eesti pole vistlema hakkamisest 1994. aastal medalita tulnud heltki rahvusvaheliselt keemiaolmpiaadilt.

9.-16.juulil 2006 Argentiinas Rio Cuartos toimunud bioloogide mduvtmisel osalesid Eva Toom (pronks), Maarja Soomann (pronks), Kai Tiitsaar ja Sirgi Saar. Kaks pronksmedalit asetab meid muuseas parajasti hele pulgale naabrite soomlaste ja ltlastega.

Tulekul on veel neljas rahvusvaheline lingvistikaolmpiaad1.-6. augustil Tartus ja 18. rahvusvaheline informaatikaolmpiaad 13.-20. augustil Mehhikos.

Tartu likool/ http://www.ipho2006.org/ http://www.ibo2006.org.ar/




likoolis on suvelikool

Tna alustab tegevust Tartu likooli rahvusvaheline suvelikool.
ppet kestab kolm ndalat: 24. juulist 11. augustini: esimesel ndalal Tartus, teisel Prnus ja kolmandal Tallinnas. Kokku osaleb suvekoolis 60 lipilast 14 riigist, kige kaugemalt on kohale tuldud Singapurist, Kanadast ja USA-st. ppet kib inglise keeles.
hteaegu toimub kolm kursust: Global Business From the Local Perspective, European Integration and Russian Foreign Policy ja Procedures in European International Court. The Hodorkovsky Trial.

Tartu likool




Randadele sitjaid trahvitakse

Keskkonnainspektsioon on tnavu juunis-juulis trahvinud kmneid sidukijuhte ranna vi kalda piiranguvndisse sitmise eest. Enim rikkumisi on registreeritud Harju-, Prnu- ja Hiiumaal.
Trahvisummad ulatuvad mnesajast paari tuhande kroonini.
Peipsi jrve, samuti Lnemere, Lmmijrve, Pihkva jrve ja Vrtsjrve rannal on piiranguvndi laiuseks 200 meetrit. Piiranguvndid on kehtestatud ka viksematele jrvedele ja muudele veekogudele. Selle laius oleneb jrve vi veehoidla pindalast. Je, oja vi kanali puhul oleneb see valgala suurusest. Piiranguvndite laiused on tpsemalt kirjas looduskaitseseaduses.
Ranna- ja kaldaalal kehtivate kitsenduste siht on kaitsta piiranguvndisse jvaid metsi ning htlasi vett, pinnast ja liivaluiteid, samuti silitada nendel aladel puhketingimusi.

Keskkonnainspektsioon




Need Eesti rannaaladele nii tpilised pildid on klpsatud jaanipeval Kaberneemes: rannametsa toov tee on kll postiga tkestatud, puude vahelt vonklevad aga autojljed ikka merele nii lhedale kui vhegi vimalik. Ja metsaalune on autosid tis, ehkki pris keulatuses on ka suur korralik parkla. Fotod: Toomas Jriado




Ilmunud on Eesti looduskaitse infoatlas

204-lehekljelisest kaartide ja tabelitega trkisest leiab teavet kaitsealade, kaitsealuste parkide ja puistute ning looduskaitse ksikobjektide kohta. Andmed kaitstavate loodusobjektide kohta on esitatud maakondade kaupa. Iga maakonna levaatekaart nitab objektide paiknemist. Infoatlase on koostanud Uudo Timm ja Piret Kiristaja ning vlja andnud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus ja Eesti looduseuurijate selts (ELUS).

ELUS




Viiekmne tuhandes rngakandja Vaiblast

Ornitoloog Margus Ots teatas 17. juulil linnuhuviliste arvutilistis, et Vaibla linnujaamas rngastati sel peval kell 14.30 linnujaama ajaloo 50 000. lind. "Juubelilinnuks" osutus noor krkja-roolind.
Vaibla linnujaam asub Vrtsjrve phjatipus ja linde ptakse seal vrkudega roostikust. Linnujaam loodi 1987. aastal Heinrich Veromanni eestvttel, et rngastada just roolinde. Samal aastal kivitatud Acroprojekti (roolindude rnde uurimise projekt) raames asutati mitu linnurngastusjaama, millest sisemaal on praeguseni tegutsenud vaid Vaibla.

Linde on Vaiblas rngastatud aastatel 1987-1993 ja alates 2001 kuni tnaseni. Pgiperiood kestab Vaiblas juuli keskpaigast augusti teise pooleni.
Rngastatud linnuliike on aastate jooksul kogunenud tpselt 100. Kige rohkem on Vaiblas rngastatud krkja-roolinde (> 15 000), salu-lehelinde (> 5000) ja tiigi-roolinde (> 4000). Haruldasematest liikidest on Vaiblas ktte saadud kaks padu-roolindu (Eesti esimesed leiud) ja kaks vike-kosulast.
Vaiblas on taasptud kokku 27 teiste riikide rngastega lindu ja Vaiblas rngastatud linde on leitud 19 Euroopa ja Aafrika riigis.

Linnuhuvilised


KOOLITUS

Konkurss loodusturismi koolitajate koolitusele

Ettevtluse arendamise sihtasutus (EAS) korraldab turismiettevtjate koolitusprogrammi raames koos sihtasutusega Luna-Eesti Turism ja Peipsi koostkeskusega konkursi, et leida osalejaid septembris ja oktoobris toimuvale koolitajate koolitusele.

Konkursi alusel valitakse vlja seitse koolitatavat. Koolituse valdkondade ja koolitajakandidaadile esitatud nuete kohta saab infot vrgupaigast www.ctc.ee

Koolitajate koolitus leiab aset eeloleval sgisel: 19.-21.09, 03.-04.10 ja 16.-19.10. Koolitajate koolituse jrel toimub selle jtkuna turismiettevtjate koolitus, kuhu oodatakse osalema ettevtjaid le Eesti. Turismiettevtjate koolitus on samuti sgisel 2006 (12.-13.10 ja 26.-28.10.).

Koolitajate koolitusel osalemise tasu on 2000 krooni, mis katab osalejate toitlustus- ja majutuskulusid.

Konkursil osalemiseks tuleb saata oma CV ja motivatsioonikiri teemal "Miks soovin osaleda loodusturismi koolitajate koolitusel" (kuni ks A4-leheklg) aadressile kart@southestonia.info hiljemalt 28. juuliks. Kui vaja, tehakse kandidaatidega intervjuud. Konkursi vitjate nimed avalikustatakse veebiaadressil www.ctc.ee hiljemalt 25. augustil. Samuti vetakse vitjatega kohe hendust.

Lisateavet saab koolituse koordinaatorilt Krt Leppikult (kart@southestonia.info, telefon: 5213 754).

Peipsi koostkeskus


LUGEMIST

"Eluolulised mrgid" taas lugemislaual



Washingtonis asuv Worldwatchi instituut esitles 12. juulil artiklikogumiku Vital Signs jrjekordset annet. Kui Worldwatchi aastaraamat State of the World, millest paar annet on tlgitud ka eesti keelde, hakkas ilmuma aastal 1984, siis 1992 lisandus sja mainitud artiklikogumik. Seekordses 160-lehekljelises kogumikus kirjutatakse esmajoones sellest, kuidas majandussaavutused maskeerivad loodusele tekitatavat kahju. 2005. aastal toodeti rohkem terast, alumiiniumi ja autosid kui eales varem. Rekordtasemele judis nii maailma majanduse kogutoodang kui ka Interneti-kasutajate ja mobiiltelefoniomanike koguarv. Aga selsamal 2005. aastal theldati kigi aegade suurimat atmosfri ssihappegaasisisalduse tusu ning mdeti rekordiline aasta keskmine temperatuur, 14,6 C. Viiendiku vrra kahanesid korallrahud ja mangroovivsad; ilmastikukatastroofid phjustasid enneolematu majanduskahju, kokku 204 miljardit dollarit.

Worldwatch Institute


RAJA TAGANT


Lillede ja mesilaste ksi kib halvasti

Ajakirjas Science ilmus hiljuti murettekitav uurimus mesilaste ja nende poolt tolmeldatavate taimede mitmekesisuse kaost. Leedsi likooli koloogid kasutasid oma ts umbkaudu miljonit kirjet mesilaste asustuse kohta sadades hendkuningriigi ja Hollandi elupaikades enne ja prast 1980. aastat. Nad leidsid, et ligi 80% kohtadest oli mesilaste mitmekesisus langenud. Vrdluseks vaadeldi ka teisi tolmeldajaid - sirelasi, kelle seisund oli enam-vhem stabiilne. Selgus, et kige kehvemini oli linud spetsialistidel, kes on seotud mne kindla taimeliigiga ning tolmeldajatest moodustasid suurema osa generalistid, kellele sobivad erinevad ied.
Sama masendavaid kadusid theldati ka putuktolmlejatel taimedel. Tegu on esimese nii laialdast andmemassi koondava uurimusega, mis nitab ammu kahtlustatud doomino-efekti tolmeldajate ja taimede vljasuremisel. Samas pole veel selgust, kas algphjuseks on taimede vi putukate allakik. Arvatavad mjurid on pestitsiidide kasutamine ning elupaikade hving. Pikemas perspektiivis vib tolmeldajate kadu valusalt ktte maksta, kuna muudab vimatuks mitmete kultuurtaimende kasvatamise.

National Geographic/Science




Tpseim aatomkell

Kuigi tavaprased aatomkellad on tavaelu mistes juba naeruvrsuseni tpsed (1-sekundilise vea tekkimiseks kulub 60 miljonit aastat), ei takistanud see Colorado teadlasi ajamtmist uuele tasemele viimast.
Siiani standardiks olnud aatomkelladel asendab "tiksumist" mikrolaine-laserkiire valguslainete vnkumine - hte sekundisse mahub selliseid ostsillatsioone 9 192 631 770. Laseri kalibreerimiseks on ta sihitud tseesiumiaatomite kobarale, mida saab ergastada ainult vajaliku vga kindla lainepikkusega valguse abil.
Uues superkellas kasutatakse suurema sagedusega ultraviolettlaserit ja tseesiumikmbu asemel ksikut elavhbeda aatomit, mis on jahutatud vga madalale temperatuurile. Need uuendused panevad ajamtja tseesiumkellaga vrreldes 5 korda kiiremini "tiksuma". Sekundi vrra ette vi taha peaks selline kell kima mitte vhem kui 400 miljoni aastaga.
Seade on nii tundlik, et leiutajate snul peaks sellega saama kontrollida fsikaliste konstantide psivust. Esialgu aga pole oodata, et uus tehnoloogia tseesiumkellad krvale trjuks, kuna tpset ajamtmist vajavate ssteemide (nt GPS) mberseadistamine ei tasu lihtsalt vaeva.

Nature


KIIRKOMMENTAAR


Eestlase sdant paneb viimasel ajal kiiremini pksuma (olgu siis kahe- vi neljataktiliselt) eesktt bensiiniving ja mootoriprin. Linud reedel sattusin htuse pildistamisretke kigus juhuslikult liiga ligidale Tri motokrossirajale - vi vhemalt nii mulle tundus. Hiljem selgus, et mootorimra ja valjuhldite rkimine olid kostnud mitme kilomeetri kauguselt. See selleks, tegu oli ilmselt hoolega korraldatud spordiritusega ja pealt ngemata kritiseerima ei hakka. Paraku aga ei mahu kik krbsed koogile. Nii jid ka vistluspaiga mbruse teedele tiirutama ATV-dega tegelased. Ausalt eldes ei meeldi mulle kitsukestel metsavaheteedel "sajaga" vastu tulevad ekstreemsportlased, kuna jalgratturina pole mul enesekaitseks kuhugi kngururaudu riputada. Samuti ei rmusta mind, et sama kandi hes ilusamas rabas on juba paar aastat kindlamaks orientiiriks ATV jetud rpad. Ega see, et enam-vhem iga tuttavaga, kes tnavu mere res kinud, tuleb juttu poolearulistest, kes maasturitega rannaliivas ukerdavad. Kogu see vasikavaimustus neljarattaveost tundub kuidagi veider ja kohatu, arvestades, et meil on ulatuslik teedevrk ja raskemini lbitavad paigad enamasti sobivad hsti jalgsi liikumiseks. Seiklusturism? Lubage naerda seikluse peale, mis koosneb riskist mingi prisev masinavrk uputada mudaloiku, millest kuiva jalaga mda jalutada saab, vi eriti pneval juhul mni luu murda. Isegi kui eelnev tundub mnele ktkestav, jb mulle segaseks, miks sedalaadi kogemuste hankimiseks peab looduskaunitesse kohtadesse trgima. "Metsiku" loodusega kohtumiseks tuleb meie mail vaikne ja ettevaatlik olla, et teda mitte ra peletada. Vahest lihtsalt levib eestlaste hulgas hirm vaikuse ees?

Ott Luuk



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012