Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. august 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Looduse augustinumbri kaaneloos kirjutab jurist Hannes Veinla keskkonnaõigusest. Taimeökoloogid Martin Zobel ja Maarja Öpik selgitavad seene- ja taimekoosluste vahelisi seoseid - valdkonda, mille uurimisel eestlastel on õnnestunud olla eesliinil. Kodumaa loodusväärtustest on tutvustatud Siluri klindi kaunist, kuid vähetuntud lõiku Kesselaiul, Kolga looduskaitseala Pärnumaal ning Euroopa harulduse suur-kuldtiiva käekäiku.
Marju Erit soovitab käia Haapsalu lähedal asuva Silma looduskaitseala roostiku-, hobu- ja Saunja matkarajal. Tõnu Ploompuu õpetab, kuidas pajusid lehtede ja okste järgi ära tunda ning Ülle Reier annab nõu nende herbariseerimise kohta. Urmas Kokassaar püüab parandada sinika halba mainet marjataimena. Sven Zacek heidab seekord valgust händkakkude varjatud elule. Lisaks kõik tuttavad rubriigid: essee (Raivo Kalle), poster (Jaan Liira), intervjuu rahvakultuuri uurija Ants Viiresega, sõnumid, raamatuülevaated, kroonika.




Suvelõpu Loodus ei tegele vaid parmunuhtlusega, nagu kaanepildi järgi arvata võiks. Mida Eesti suves peale tüütute putukate veel tähelepanuväärset on, saab lugeda ohtralt. Oma suvemuljeid on päeviku vormis kirja pannud Margit Tätte Vilsandil, fotograaf Jaanus Järva oma koduaias Tartumaal, ajakirjanik Madli Zobel Võrtsjärve ääres ja seitsmeaastane looduslaps Ingrid Männik suvepuhkusel Kambjas. Alam-Pedja soode kohal sumisevad vereimejad ei takistanud ka Ingmar Muusikusel ja Juhani Püttsepal läbimast järjekordset etappi jalgsirännakul läbi Eesti. Tapio Vares kirjutab käigust Kuramaale.
Suvejuttude kõrval leiab Loodusest intervjuu merebioloog Andres Jaanusega. Eesti Vägevate sarjas tutvustab Hendrik Relve meteoriidikraatreid. Märt Karmo meenutab oma õpetajat, maikuus lahkunud Jaan Eilartit. Lähemat tutvust teeme millimallikate ning ämblikega.

Ajakirju sirvinud Ott Luuk




Uudistaja suvegraafik

Suvi hakkab lõpule lähenema ja uueks hooajaks valmistudes nihkub ka uudiskirja ilmumine tagasi vanasse rütmi: alates 29. augustist valmib see taas igal teisipäeval.

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Selgusid loodusturismi koolitajate koolitusel osalejad

Uudistajagi kirjutas ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse, sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism ja Peipsi koostöökeskuse ühiskorraldatavast loodusturismi koolitajate koolitusest (vt. 24. juuli Uudistaja).

Sel nädalal valis hindamiskomisjon välja koolitusel osalejad. Koolituse korraldaja, Lõuna-Eesti Turismi projektijuhi Kärt Leppiku sõnul laekus konkursile arvukalt sooviavaldusi väga väärikatelt kandidaatidelt. "Hindamiskomisjon pidas ennekõike oluliseks kandidaadi valmisolekut tulevikukoostööks, eelnevat koolitaja kogemust ning soovi tulevikus turismiettevõtjaid koolitada, samuti ka inglise keele oskust, teadmisi loodusest ning ettevõtlusest," selgitas Leppik.

Neist kriteeriumeist lähtunud komisjoni väljavalituiks osutusid Helen Alumäe, Tiina Ardel, Siiri Einaste, Anne-Ly Feršel, Marika Kose, Annereet Paatsi, Sille Talvet, Rein Kuresoo, Aigar Liping ja Aivar Ruukel.
Valikust välja jäänud kandidaatidele pakuvad korraldajad võimalust osaleda loodusturismi ettevõtjate koolitusel oktoobris ja novembris.

Peipsi koostöökeskus/Loodusajakiri




Välja antakse Kuldne Saabas

Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalse keskkonnakeskuse REC eestvõttel algab käivitusprojekt "Kuldne saabas", ulatuslikuma keskkonnaharidusprojekti ChangeLAB osa.
Projekti käigus püütakse avardada koolilaste teadmisi keskkonda säästvast transpordist ning selgitada õpilaste abiga välja ohutud, keskkonda ning tervist säästvad liikumisvõimalused.

Projekti sihtrühmad on esmajoones Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere ja Viljandi koolid, kuid projektis on oodatud osalema kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kes soovivad kaasa aidata säästva ja ohutu liikluse planeerimisele.
Projekt vältab novembri lõpuni; Kuldne Saabas antakse tublimale ja parima tulemuse saavutanud koolile. Aktiivsemate koolide vahel loositakse välja osavõtt talvisest õpilaste keskkonnalaagrist ja väiksemad auhinnad.

Projektis osalemiseks tuleb koolil leida koordinaator, kes peab läkitama osalussoovi hiljemalt 18. septembriks e-aadressile info@recestonia.ee . REC Estonia saadab koordinaatorile kodulehe ankeetide täitmiseks kasutajatunnuse ja salasõna.

Projekti infopäev on 28. augustil kell 10 Tallinna õpetajate majas (Raekoja plats 14, III korruse seminariruumis).

REC Estonia




Lingvistikaolümpiaadi tulemused

1.-5. augustini Tartu ülikoolis toimunud 4. rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil saavutasid TÜ teaduskooli õpilased riikide arvestuses (individuaalvõistluse tulemuste põhjal) Bulgaaria ja Venemaa järel kolmanda koha.

Rahvusvahelist lingvistikaolümpiaadi peeti alles neljandat korda. Osa võttis 52 gümnaasiumiõpilast üheksast riigist. Venemaa, Poola, Bulgaaria ja Eesti olid igaüks esindatud kahe võistkonnaga. Individuaalarvestuses tuli võitjaks Peterburi võistkonna liige Maria Holodilova, eestlastest oli edukaim Pärnu Sütevaka gümnaasiumi abiturient Diana Aitai, kes pälvis pronksmedali. Eraldi võistkonnavõistluse esikolmiku moodustasid Bulgaaria II, Hollandi ja Poola I võistkond.

Olümpiaadi korraldasid Tartu ülikooli üldkeeleteaduse õppetool ja teaduskool, finantseeris haridus-ja teadusministeerium toetasid hasartmängu nõukogu, Tartu linn ja Tartu ülikool. Järgmine lingvistikaolümpiaad toimub tuleval aastal Peterburis.

TÜ/Õpetajate Leht/ILO


RAAMAT



Veel üks kena linnuraamat

Mitte teab mis kauges minevikus valitsenud linnuraamatupõud on nüüd asendunud tõelise trükisepillerkaariga, mis võib kogenematu ostja poes üsna nõutult kukalt sügama panna.

Varraku uus üllitis, inglise keelest tõlgitud "Mis lind see on?" teeb esmatutvumisel nõutuks ka kogenud vaataja. Sest alapealkirjas väidetavalt "Euroopa enamlevinud" aialinde esitlevast teosest leiab hulganisti ka selliseid tiivulisi, kes Eesti aedadesse kohe päris kindlasti ei satu. Ühed seepärast, et neid ei tule Eestis üldse ette, teised eelistavad meie oludes aga olla hoopis teistsugustes paikades.

Kui aga raamatut veidi põhjalikumalt uurida, siis tekib mõte, et tõenäoliselt on see Paul Sterry teos jälle üks neid, mis antakse korraga välja mitmes eri keeles ja tuleb seetõttu kõigile odavamalt kätte. Ses mõttes sobib trükis vähemalt riiulikaunistajaks ja silmarõõmuks kindlasti, seda enam, et kirjastus on raamatule valinud ühe Eesti kõige asisema linnuraamatute toimetaja ornitoloog Eve Mägi. Küllap just tema näpust on pärit ka need laused, mis kinnitavad, milliseid liike esitletavaist tasub Eestis otsida ja kust täpsemalt. Sissejuhatuse toodud soovituse "Esialgu võite hoida raamatut lihtsalt aknalaual ning kasutada seda ainult aegajalt, just siis, kui midagi huvitavat teie tähelepanu pälvib" otstarbekuses tikun ma pigem siiski kahtlema: ilus raamat, pleegib veel päikese käes ära …

Üsna naljakas on raamatu lõppu paigutatud "Lindude ülesmärkimise tabel": sulelised on seal esitatud mis tahes muus, aga kindlasti mitte ei loogilises ega ka harjumuspärases järjestuses. Küll lisab plusspunkte väljaandjail viimastel aegadel sageli ununev, aga alati hädavajalik register.

Toomas Jüriado


RAJA TAGANT



Nii on vandelnokk-kuningrähni kujutanud kuulus Ameerika kunstnik John James Audubon (1785-1851). Pilt: http://www.audubon.org

Pigem rähn kui niisutuskanal

Üks vastne Ameerika kohtujuhtum võiks olla meilegi õpetlik: föderaalkohus peatas White River'i irrigatsiooniprojekti Arkansases põhjendusega, et ehitustöö võib segada vandelnokk-kuningrähni. Juhtumile lisab aga tunduvalt värvi asjaolu, et üliharuldast tiivulist on selles piirkonnas nähtud vaid mõni üksik kord ja pole mingit viidet linnu pesitsemisele antud alal.

Vandelnokk-kuningrähn (Campephilus principalis) on liik, keda peeti 2004. aastani väljasurnuks (vt. näiteks Loodus nr. 3, 2005), aga siis kohati teda korduvalt Arkansases 14 miili kaugusel kohast, kus mullu suvel tehti algust 320 miljonit dollarit maksva irrigatsioonisüsteemi rajamisega. Kuna teadlased kinnitavad, et vandelnoka eluala suurus on 17 miili, leidis kohtunik William R. Wison, et sellisel juhul jääb nn. avalik huvi ohustatud liikide kaitse seaduse nõuetele alla. Ehitustöid ei tohi jätkata enne, kui kõik puud jämedusega 12 tolli ja rohkem on võimalike pesitsus-, puhke- ja toitumispaikadena üle kontrollitud ning jõutud selle alusel veendumusele, et haruldasimat rähni seal tõesti ei ole.

KFSM/Loodusajakiri




Süsihappegaasi ei pruugi õnnestuda maapõue peita

Ameerika Ühendriikide uurijad, kes pumpasid vedeldatud süsinikdioksiidi katseliselt Texase naftaväljadesse, leidsid, et see meetod ei pruugi töötada, ehkki talle on pandud suuri lootusi.
Töid juhtinud geokeemik Yousif Kharaka kinnitas, et 1600 tonni maapõue surutud vedelat süsinikdioksiidi muutis mineraalide happelisust ja need hakkasid lagunema. Niiviisi muutub väga tõenäoseks, et süsihappegaas tungib põhjavette või tagasi atmosfääri.

Samalaadseid katseid tehakse praegu ka mujal maailmas, sest just seda meetodit on peetud üheks lootusandvamaks võitluses liigse hulga süsihappegaasi kui ühe olulisima kasvuhoonegaasiga. Euroopas on suurim sellealane eksperiment kavandatud Põhjamerel, kus üksiti loodetakse sel moel gaasiväljadelt suuremat maagaasihulka kätte saada. Norra ja Ühendkuningriigi valitsuse toetatud Statoili-Shelli ühistööd on plaanitud alustada aastal 2010.

IEMA




Liibanoni konflikt on ohtlik ka loodusele

Sel suvel maailma pinges hoidev Iisraeli-Liibanoni konflikt on avalikkust masendanud eelkõige rohkete inimohvrite ja majanduskahju tõttu, hoopis vähem on tähelepanu pööratud loodusele ja keskkonnale tehtavale kahjule.

Ometi voolas juba üsna konflikti alguses ainuüksi ühest rannikul asunud jõujaamast Vahemerre 110 000 barrelit kütteõli; paljud mahutid põlevad ning linnade ja maastike kohale levib paks must suits. Muidugi ei saa sõjaolukorras juttugi olla mingeist puhastusaktsioonidest. Ekspertide arvates võivad Liibanoni rannikumere ökosüsteemid olla juba hukkunud, kindlasti on kahjustatud Süüria veed. Täiesti võimalikud on suured ebameeldivused aga ka Küprose, Türgi ja isegi Kreeka rannikul.

Ajaloo irooniana on just Liibanon üks väheseid araabia maid, kus on tõsiselt tegeldud saasteprobleemidega: diiselminibussid on keelu all, tehastele on kehtestatud ranged heitmepiirangud. Nüüd on suurem osa riigi ikka turiste meelitanud randadest paksu õlikihi all. Hukkunud on selle aasta kilpkonnapojad ja arvukad kalaparved.

IEMA




Hiina ägab väävlisaaste käes

Üks Hiina kiire majanduskasvu ohtlikumaid kaasnähtusi on mullu 26 miljoni tonnini paisunud vääveldioksiidiheide. See on 27 protsenti rohkem selle saasteaine aastal 2000 õhku paisatud hulgast.

Vääveldioksiid on happevihmade peasüüdlane. Muld muutub happelisemaks, taimejuured kahjustuvad ja viljasaagid vähenevad. Veekogudes põhjustab happevihm esmajoones pisioleste surma, need on aga toiduks suurematele loomadele, nii et toiduahel võib katkeda. Mullu kannatasid happevihmade tõttu rohkem kui pooled maailma rahvarohkeima riigi neist omavalitsustest, mille keskkonnaseisundit seiratakse.

Asjatundjate kinnitusel toob iga tonn vääveldioksiidi Hiinale 20 000 jüaani ehk 2500 dollarit majanduskahju. Seega oli läinud aasta summaarne kahju hiiglaslik 65 miljardit dollarit.
Võib lisada, et Hiinas on happevihmade mõju rängem kui Ameerika Ühendriikides või Euroopas, sest läinud sajandi voluntaristlikud põllupidamismeetodid on Hiina muldi niigi rängalt rikkunud.

WBCSD




Kuumus tappis Californias iga tuhandenda veise

California keskosa farmides Bakersfieldi ja Reddingi vahel peetakse umbes kaht ja poolt miljonit veist. Juuli keskpaigaks olid umbes 25 000 neist tohutu kuumuse tõttu hukkunud.
Ühe lüpsilehma kaotust hinnatakse 1500 kuni 2500 dollarile. Kaotus tabas farmereid pealegi ajal, mil piim on kolmandiku võrra tavalisest odavam, sööda, kütuse ja elektri hinnad aga tõusuteel.
Tohutuid kulusid tingib ka hukkunud loomade ohutu matmine. Kasutusele on võetud sellised muidu keelatud meetodid nagu loomalaipade ladestamine prügilatesse või kompostimine. Mõned maakonnad on tulnud kuulutada katastroofi piirkonnaks.

physorg.com


KIIRKOMMENTAAR



Ei tahaks ju uskuda, aga suve ots hakkab paistma. Olgu märgiks varem saabuv pimedus ja öine tähesära või närviliselt viimaseid puhkusepäevi taga ajavad koolilapsed ja kontorirotid - sõnumis pole kahtlust. Lõpp on ligidal.

Endalegi üllatuseks tuleb tunnistada, et ootan sügist. Olen suvest väsinud, veidi tüdinud ja siit-sealt räsitud, umbes nagu pruuniks kõrbenud rohi mu maja ümber. Mul kulus kaks päikeselist kuud praktikume, matkamist ja välitöid Ida-, Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Eesti looduskaunites kohtades, et avastada endas linnainimene. Vihmane ja tuuline novembrinädal oma Tartu korteris arvuti taga veeta tundub ahvatleva idüllina.

Ma ei taha väita, et otsekontakt loodusega poleks inspireeriv - otse vastupidi. Küll aga usun, et sealt ammutatud ideed vajavad aega ja distantsi settimiseks ja küpsemiseks. Hoolimata sellest, kas eesmärgiks on teadus, kunst või lihtsalt kogemuse jagamine, üritame midagi selgeks teha kaasinimesele. Vähemalt minul edeneb see värskelt "metsast" tulnuna kehvasti: vajan ikka natuke aega, et uuesti inimeste maailma sisse elada.
Siit väike moraal: looduses viibides tehke märkmeid ja pilte, pidage päevikut. Muidu unustate oma tähelepanekud enne, kui nad oma õige kaalu omandada jõuavad.

Ott Luuk, mõtete korrastamiseks sobivat ilma oodates





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet