Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. august 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Looduse augustinumbri kaaneloos kirjutab jurist Hannes Veinla keskkonnaigusest. Taimekoloogid Martin Zobel ja Maarja pik selgitavad seene- ja taimekoosluste vahelisi seoseid - valdkonda, mille uurimisel eestlastel on nnestunud olla eesliinil. Kodumaa loodusvrtustest on tutvustatud Siluri klindi kaunist, kuid vhetuntud liku Kesselaiul, Kolga looduskaitseala Prnumaal ning Euroopa harulduse suur-kuldtiiva kekiku.
Marju Erit soovitab kia Haapsalu lhedal asuva Silma looduskaitseala roostiku-, hobu- ja Saunja matkarajal. Tnu Ploompuu petab, kuidas pajusid lehtede ja okste jrgi ra tunda ning lle Reier annab nu nende herbariseerimise kohta. Urmas Kokassaar pab parandada sinika halba mainet marjataimena. Sven Zacek heidab seekord valgust hndkakkude varjatud elule. Lisaks kik tuttavad rubriigid: essee (Raivo Kalle), poster (Jaan Liira), intervjuu rahvakultuuri uurija Ants Viiresega, snumid, raamatulevaated, kroonika.




Suvelpu Loodus ei tegele vaid parmunuhtlusega, nagu kaanepildi jrgi arvata viks. Mida Eesti suves peale ttute putukate veel thelepanuvrset on, saab lugeda ohtralt. Oma suvemuljeid on peviku vormis kirja pannud Margit Ttte Vilsandil, fotograaf Jaanus Jrva oma koduaias Tartumaal, ajakirjanik Madli Zobel Vrtsjrve res ja seitsmeaastane looduslaps Ingrid Mnnik suvepuhkusel Kambjas. Alam-Pedja soode kohal sumisevad vereimejad ei takistanud ka Ingmar Muusikusel ja Juhani Pttsepal lbimast jrjekordset etappi jalgsirnnakul lbi Eesti. Tapio Vares kirjutab kigust Kuramaale.
Suvejuttude krval leiab Loodusest intervjuu merebioloog Andres Jaanusega. Eesti Vgevate sarjas tutvustab Hendrik Relve meteoriidikraatreid. Mrt Karmo meenutab oma petajat, maikuus lahkunud Jaan Eilartit. Lhemat tutvust teeme millimallikate ning mblikega.

Ajakirju sirvinud Ott Luuk




Uudistaja suvegraafik

Suvi hakkab lpule lhenema ja uueks hooajaks valmistudes nihkub ka uudiskirja ilmumine tagasi vanasse rtmi: alates 29. augustist valmib see taas igal teisipeval.

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Selgusid loodusturismi koolitajate koolitusel osalejad

Uudistajagi kirjutas ettevtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse, sihtasutuse Luna-Eesti Turism ja Peipsi koostkeskuse hiskorraldatavast loodusturismi koolitajate koolitusest (vt. 24. juuli Uudistaja).

Sel ndalal valis hindamiskomisjon vlja koolitusel osalejad. Koolituse korraldaja, Luna-Eesti Turismi projektijuhi Krt Leppiku snul laekus konkursile arvukalt sooviavaldusi vga vrikatelt kandidaatidelt. "Hindamiskomisjon pidas ennekike oluliseks kandidaadi valmisolekut tulevikukoostks, eelnevat koolitaja kogemust ning soovi tulevikus turismiettevtjaid koolitada, samuti ka inglise keele oskust, teadmisi loodusest ning ettevtlusest," selgitas Leppik.

Neist kriteeriumeist lhtunud komisjoni vljavalituiks osutusid Helen Alume, Tiina Ardel, Siiri Einaste, Anne-Ly Ferel, Marika Kose, Annereet Paatsi, Sille Talvet, Rein Kuresoo, Aigar Liping ja Aivar Ruukel.
Valikust vlja jnud kandidaatidele pakuvad korraldajad vimalust osaleda loodusturismi ettevtjate koolitusel oktoobris ja novembris.

Peipsi koostkeskus/Loodusajakiri




Vlja antakse Kuldne Saabas

Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalse keskkonnakeskuse REC eestvttel algab kivitusprojekt "Kuldne saabas", ulatuslikuma keskkonnaharidusprojekti ChangeLAB osa.
Projekti kigus ptakse avardada koolilaste teadmisi keskkonda sstvast transpordist ning selgitada pilaste abiga vlja ohutud, keskkonda ning tervist sstvad liikumisvimalused.

Projekti sihtrhmad on esmajoones Tallinna, Tartu, Prnu, Rakvere ja Viljandi koolid, kuid projektis on oodatud osalema kik phikooli- ja gmnaasiumipilased, kes soovivad kaasa aidata sstva ja ohutu liikluse planeerimisele.
Projekt vltab novembri lpuni; Kuldne Saabas antakse tublimale ja parima tulemuse saavutanud koolile. Aktiivsemate koolide vahel loositakse vlja osavtt talvisest pilaste keskkonnalaagrist ja viksemad auhinnad.

Projektis osalemiseks tuleb koolil leida koordinaator, kes peab lkitama osalussoovi hiljemalt 18. septembriks e-aadressile info@recestonia.ee . REC Estonia saadab koordinaatorile kodulehe ankeetide titmiseks kasutajatunnuse ja salasna.

Projekti infopev on 28. augustil kell 10 Tallinna petajate majas (Raekoja plats 14, III korruse seminariruumis).

REC Estonia




Lingvistikaolmpiaadi tulemused

1.-5. augustini Tartu likoolis toimunud 4. rahvusvahelisel lingvistikaolmpiaadil saavutasid T teaduskooli pilased riikide arvestuses (individuaalvistluse tulemuste phjal) Bulgaaria ja Venemaa jrel kolmanda koha.

Rahvusvahelist lingvistikaolmpiaadi peeti alles neljandat korda. Osa vttis 52 gmnaasiumipilast heksast riigist. Venemaa, Poola, Bulgaaria ja Eesti olid igaks esindatud kahe vistkonnaga. Individuaalarvestuses tuli vitjaks Peterburi vistkonna liige Maria Holodilova, eestlastest oli edukaim Prnu Stevaka gmnaasiumi abiturient Diana Aitai, kes plvis pronksmedali. Eraldi vistkonnavistluse esikolmiku moodustasid Bulgaaria II, Hollandi ja Poola I vistkond.

Olmpiaadi korraldasid Tartu likooli ldkeeleteaduse ppetool ja teaduskool, finantseeris haridus-ja teadusministeerium toetasid hasartmngu nukogu, Tartu linn ja Tartu likool. Jrgmine lingvistikaolmpiaad toimub tuleval aastal Peterburis.

T/petajate Leht/ILO


RAAMAT



Veel ks kena linnuraamat

Mitte teab mis kauges minevikus valitsenud linnuraamatupud on nd asendunud telise trkisepillerkaariga, mis vib kogenematu ostja poes sna nutult kukalt sgama panna.

Varraku uus llitis, inglise keelest tlgitud "Mis lind see on?" teeb esmatutvumisel nutuks ka kogenud vaataja. Sest alapealkirjas videtavalt "Euroopa enamlevinud" aialinde esitlevast teosest leiab hulganisti ka selliseid tiivulisi, kes Eesti aedadesse kohe pris kindlasti ei satu. hed seeprast, et neid ei tule Eestis ldse ette, teised eelistavad meie oludes aga olla hoopis teistsugustes paikades.

Kui aga raamatut veidi phjalikumalt uurida, siis tekib mte, et tenoliselt on see Paul Sterry teos jlle ks neid, mis antakse korraga vlja mitmes eri keeles ja tuleb seetttu kigile odavamalt ktte. Ses mttes sobib trkis vhemalt riiulikaunistajaks ja silmarmuks kindlasti, seda enam, et kirjastus on raamatule valinud he Eesti kige asisema linnuraamatute toimetaja ornitoloog Eve Mgi. Kllap just tema npust on prit ka need laused, mis kinnitavad, milliseid liike esitletavaist tasub Eestis otsida ja kust tpsemalt. Sissejuhatuse toodud soovituse "Esialgu vite hoida raamatut lihtsalt aknalaual ning kasutada seda ainult aegajalt, just siis, kui midagi huvitavat teie thelepanu plvib" otstarbekuses tikun ma pigem siiski kahtlema: ilus raamat, pleegib veel pikese kes ra

sna naljakas on raamatu lppu paigutatud "Lindude lesmrkimise tabel": sulelised on seal esitatud mis tahes muus, aga kindlasti mitte ei loogilises ega ka harjumusprases jrjestuses. Kll lisab plusspunkte vljaandjail viimastel aegadel sageli ununev, aga alati hdavajalik register.

Toomas Jriado


RAJA TAGANT



Nii on vandelnokk-kuningrhni kujutanud kuulus Ameerika kunstnik John James Audubon (1785-1851). Pilt: http://www.audubon.org

Pigem rhn kui niisutuskanal

ks vastne Ameerika kohtujuhtum viks olla meilegi petlik: fderaalkohus peatas White River'i irrigatsiooniprojekti Arkansases phjendusega, et ehitust vib segada vandelnokk-kuningrhni. Juhtumile lisab aga tunduvalt vrvi asjaolu, et liharuldast tiivulist on selles piirkonnas nhtud vaid mni ksik kord ja pole mingit viidet linnu pesitsemisele antud alal.

Vandelnokk-kuningrhn (Campephilus principalis) on liik, keda peeti 2004. aastani vljasurnuks (vt. niteks Loodus nr. 3, 2005), aga siis kohati teda korduvalt Arkansases 14 miili kaugusel kohast, kus mullu suvel tehti algust 320 miljonit dollarit maksva irrigatsioonissteemi rajamisega. Kuna teadlased kinnitavad, et vandelnoka eluala suurus on 17 miili, leidis kohtunik William R. Wison, et sellisel juhul jb nn. avalik huvi ohustatud liikide kaitse seaduse nuetele alla. Ehitustid ei tohi jtkata enne, kui kik puud jmedusega 12 tolli ja rohkem on vimalike pesitsus-, puhke- ja toitumispaikadena le kontrollitud ning jutud selle alusel veendumusele, et haruldasimat rhni seal testi ei ole.

KFSM/Loodusajakiri




Ssihappegaasi ei pruugi nnestuda maapue peita

Ameerika hendriikide uurijad, kes pumpasid vedeldatud ssinikdioksiidi katseliselt Texase naftavljadesse, leidsid, et see meetod ei pruugi ttada, ehkki talle on pandud suuri lootusi.
Tid juhtinud geokeemik Yousif Kharaka kinnitas, et 1600 tonni maapue surutud vedelat ssinikdioksiidi muutis mineraalide happelisust ja need hakkasid lagunema. Niiviisi muutub vga tenoseks, et ssihappegaas tungib phjavette vi tagasi atmosfri.

Samalaadseid katseid tehakse praegu ka mujal maailmas, sest just seda meetodit on peetud heks lootusandvamaks vitluses liigse hulga ssihappegaasi kui he olulisima kasvuhoonegaasiga. Euroopas on suurim sellealane eksperiment kavandatud Phjamerel, kus ksiti loodetakse sel moel gaasivljadelt suuremat maagaasihulka ktte saada. Norra ja hendkuningriigi valitsuse toetatud Statoili-Shelli histd on plaanitud alustada aastal 2010.

IEMA




Liibanoni konflikt on ohtlik ka loodusele

Sel suvel maailma pinges hoidev Iisraeli-Liibanoni konflikt on avalikkust masendanud eelkige rohkete inimohvrite ja majanduskahju tttu, hoopis vhem on thelepanu pratud loodusele ja keskkonnale tehtavale kahjule.

Ometi voolas juba sna konflikti alguses ainuksi hest rannikul asunud jujaamast Vahemerre 110 000 barrelit ktteli; paljud mahutid plevad ning linnade ja maastike kohale levib paks must suits. Muidugi ei saa sjaolukorras juttugi olla mingeist puhastusaktsioonidest. Ekspertide arvates vivad Liibanoni rannikumere kossteemid olla juba hukkunud, kindlasti on kahjustatud Sria veed. Tiesti vimalikud on suured ebameeldivused aga ka Kprose, Trgi ja isegi Kreeka rannikul.

Ajaloo irooniana on just Liibanon ks vheseid araabia maid, kus on tsiselt tegeldud saasteprobleemidega: diiselminibussid on keelu all, tehastele on kehtestatud ranged heitmepiirangud. Nd on suurem osa riigi ikka turiste meelitanud randadest paksu likihi all. Hukkunud on selle aasta kilpkonnapojad ja arvukad kalaparved.

IEMA




Hiina gab vvlisaaste kes

ks Hiina kiire majanduskasvu ohtlikumaid kaasnhtusi on mullu 26 miljoni tonnini paisunud vveldioksiidiheide. See on 27 protsenti rohkem selle saasteaine aastal 2000 hku paisatud hulgast.

Vveldioksiid on happevihmade peasdlane. Muld muutub happelisemaks, taimejuured kahjustuvad ja viljasaagid vhenevad. Veekogudes phjustab happevihm esmajoones pisioleste surma, need on aga toiduks suurematele loomadele, nii et toiduahel vib katkeda. Mullu kannatasid happevihmade tttu rohkem kui pooled maailma rahvarohkeima riigi neist omavalitsustest, mille keskkonnaseisundit seiratakse.

Asjatundjate kinnitusel toob iga tonn vveldioksiidi Hiinale 20 000 jaani ehk 2500 dollarit majanduskahju. Seega oli linud aasta summaarne kahju hiiglaslik 65 miljardit dollarit.
Vib lisada, et Hiinas on happevihmade mju rngem kui Ameerika hendriikides vi Euroopas, sest linud sajandi voluntaristlikud pllupidamismeetodid on Hiina muldi niigi rngalt rikkunud.

WBCSD




Kuumus tappis Californias iga tuhandenda veise

California keskosa farmides Bakersfieldi ja Reddingi vahel peetakse umbes kaht ja poolt miljonit veist. Juuli keskpaigaks olid umbes 25 000 neist tohutu kuumuse tttu hukkunud.
he lpsilehma kaotust hinnatakse 1500 kuni 2500 dollarile. Kaotus tabas farmereid pealegi ajal, mil piim on kolmandiku vrra tavalisest odavam, sda, ktuse ja elektri hinnad aga tusuteel.
Tohutuid kulusid tingib ka hukkunud loomade ohutu matmine. Kasutusele on vetud sellised muidu keelatud meetodid nagu loomalaipade ladestamine prgilatesse vi kompostimine. Mned maakonnad on tulnud kuulutada katastroofi piirkonnaks.

physorg.com


KIIRKOMMENTAAR



Ei tahaks ju uskuda, aga suve ots hakkab paistma. Olgu mrgiks varem saabuv pimedus ja ine thesra vi nrviliselt viimaseid puhkusepevi taga ajavad koolilapsed ja kontorirotid - snumis pole kahtlust. Lpp on ligidal.

Endalegi llatuseks tuleb tunnistada, et ootan sgist. Olen suvest vsinud, veidi tdinud ja siit-sealt rsitud, umbes nagu pruuniks krbenud rohi mu maja mber. Mul kulus kaks pikeselist kuud praktikume, matkamist ja vlitid Ida-, Luna-, Kesk- ja Lne-Eesti looduskaunites kohtades, et avastada endas linnainimene. Vihmane ja tuuline novembrindal oma Tartu korteris arvuti taga veeta tundub ahvatleva idllina.

Ma ei taha vita, et otsekontakt loodusega poleks inspireeriv - otse vastupidi. Kll aga usun, et sealt ammutatud ideed vajavad aega ja distantsi settimiseks ja kpsemiseks. Hoolimata sellest, kas eesmrgiks on teadus, kunst vi lihtsalt kogemuse jagamine, ritame midagi selgeks teha kaasinimesele. Vhemalt minul edeneb see vrskelt "metsast" tulnuna kehvasti: vajan ikka natuke aega, et uuesti inimeste maailma sisse elada.
Siit vike moraal: looduses viibides tehke mrkmeid ja pilte, pidage pevikut. Muidu unustate oma thelepanekud enne, kui nad oma ige kaalu omandada juavad.

Ott Luuk, mtete korrastamiseks sobivat ilma oodates





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012