Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
5. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Tudengid valisid ülikooli parimad õppejõud

Uue õppeaasta eel kuulutas Tartu ülikool (TÜ) esimest korda välja õppeaasta nelja ainevalla parimad õppejõud, kelle loenguid hindasid tudengid eelmisel õppeaastal kõige kõrgemalt.

Realia et naturalia valdkonnas osutus 2005/2006. õppeaasta väljavalituks bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogia didaktika lektor Urmas Kokassaar, kes on oma kirjutistega hästi teada ka Eesti Looduse ja teiste MTÜ Loodusajakiri ajakirjade lugejaile. Ülejäänud kolme valdkonna parimaiks nimetati filosoofiateaduskonna inglise keele assistent Piret Kärtner (humaniora), haridusteaduskonna inglise keele didaktika lektor Kristel Ruutmets (socialia) ning samuti Eesti Looduse autorkonda kuuluv arstiteaduskonna farmakognoosia dotsent Ain Raal (medicina).

Aasta parimad õppejõud selgusid eelmisel õppeaastal pärast loengute lõppu tudengite täidetud õppejõudude ja ainekursuste hindamise kirjaliku küsitluse põhjal. Ankeedis pidid vastajad hindama õpetamise selgust, õppejõu oskust kuulajaid kaasa haarata, näitlikustavate materjalide kvaliteeti ning ainekursuse selgust.

Aasta õppejõu auhinna - ehtekunstnik Katrin Veegeni hõbedast rinnamärgi - andis TÜ üliõpilasesinduse esimees üle õppeaasta pidulikul avaaktusel 4. septembril. Rinnamärgiga kaasnes rahaline preemia TÜ professori ühe miinimumkuupalga ulatuses (18 250 krooni). Aasta õppejõu auhinna laureaadid peavad sel õppeaastal ülikoolis avaliku loengu.

Kõigi nelja teadusvaldkonna kümne parima õppejõudu nimed leiab veebiaadressilt: www.ut.ee/tudeng/kvaliteet/aasta_oppejou_auhind/2006.







Foto: Toomas Jüriado

Tartu loodusmaja uksed on kõigile huvilistele avatud

Tartus aadressil Kompanii 10 paikneva keskkonnahariduskeskuse üks osa, Tartu loodusmaja on 15. septembrini tööpäeviti kõigile huvilistele avatud (tel. 736 1693). Samas on õpilastel võimalus huviringidesse registreeruda.
Uuel õppeaastal alustavad loodusmajas tööd 13 huviringi: loodusmatkad, zooloogia, linnuring, lilleseade, toataimed, loodus kunstis, iluaiandus, giidid, geoloogiaring, looduseuurijad, loodushoiuring, noored loodusesõbrad ja lemmikloomaring. Huviringid tegutsevad mitmes kohas: Kompanii 10, Lille 9, TÜ botaanikaaed (Lai 38) ja zooloogiamuuseum (Vanemuise 46).

Avatud uste päevade ajal on kavas ka loodusmaja teemapäevad, mis on täis aktiivseid tegevusi: 5.09 "Uurime ja avastame", 6.09 - lillepäev, 7.09 - Emajõe-päev, 8.09 - lemmikloomapäev, 12.-14.09 - seenenäitus.
Avatud on näitus "Emajõe floora ja fauna" ning ökorühmade plakatinäitus "Kuidas elada keskkonnasõbralikult?".
Täpsem teave keskkonnahariduse keskuse kodulehelt www.teec.ee.

Tartu keskkonnahariduse keskus






Vilbaste allikaid uudistamas. Foto: Toomas Jüriado

Looduse Omnibuss alustas ka Tartus

Pühapäeval sai teoks Tartu loodusesõprade ammune soov: juba aastaid tallinlasi põnevatesse paikadesse sõidutanud Looduse Omnibuss tegi esimeses sõidu ka Tartust.

Looduskaitsja Kai Kimmeli juhatusel käidi Endla looduskaitsealal Norra-Oostriku allikatel (fotol on jõutud Vilbaste allikatele; Gustav Vilbastel, kelle järgi need tõusulätted nime on saanud, oli just samal päeval, 3. septembril, 121. sünniaastapäev) ja Käsmu meremuuseumis, kus kohtuti muuseumi asutaja ja peremehe Aarne Vaiguga. Õhtuks jõuti Viinistu kunstimuuseumisse, kus sai tutvuda Eesti kunsti ülevaatliku väljapaneku ja Elmar Kitse maalide näitusega. Seejärel jälgiti Mart Kivastiku näidendit "Kits viiuli ja õngega".

Ehkki reisile registreerumise aeg oli Looduse Omnibussi harjumuspärase tava kohaselt hästi lühike - arvutilistidesse ilmusid teated alles neljapäeval -, kogunes sõita soovijaid koguni peaaegu kahe bussi jagu, ligi 80. Looduse Omnibussi väsimatu eestvedaja Jaan Riisi kinnitusel näitab hea algus, et on põhjust jätkata. Kes hakkab selle nimel Riisiga koostööd tegema, pole esialgu veel selge, aga tuumikrühmas lööb kaasa mitu Tartu asutust ja organisatsiooni.

Uudistaja




Fotovõistlus "Põlvamaa - rohelisem elu"

Põlvas oktoobris peetava ökofestivali "Põlvamaa - rohelisem elu" raames on välja kuulutatud ka samanimeline fotovõistlus, kuhu saab pilte saata eilsest kuni 4. oktoobrini.
Osaluseks tuleb võistlustööd paberfotona tuua või saata Põlva maavalitsusse aadressil Kesk 20, 63308 Põlva. Fotod peavad olema mõõtudega 15 x 20 cm ja lubatud on neid digitaalselt töödelda.
Iga osaleja võib esitada kuni viis fotot. Igale fotole tuleb lisada pildi allkiri, autori nimi, vanus ja kontaktandmed ning lühike seletus pildi kohta. Võistlustöid hinnatakse ühes kategoorias, olenemata osaleja vanusest ja professionaalsusest.
Võitjad kuulutatakse välja 14. oktoobril Põlva kultuurikeskuses peetaval ökofestivalil; peaauhind on Canoni digitaalfotoaparaat PowerShot A430. Festivalil saab kõigi osalevate fotode hulgast valida ka publikulemmiku; selle autorile paneb auhinna - ajakirjade Eesti Loodus, Horisont ja Loodus aastatellimuse - välja MTÜ Loodusajakiri.

Keskkonnaagentuur Prope Mare




Üliõpilaste teadustööde konkurss

Haridus- ja teadusministeerium koostöös sihtasutusega Archimedes kuulutab välja 2006. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi, mille eesmärgiks on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning stimuleerida üliõpilaste aktiivsust sel alal.

Konkursil võivad osaleda kõik 2005. ja 2006. aastal haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekava järgi õppivad üliõpilased või üliõpilaskollektiivid. 225 000 krooni suurust preemiafondi jagatakse parimatele kolmes tasemekategoorias (rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe-, magistriõppe- ja doktoriõppe üliõpilaste teadustööd) ning neljas valdkonnas (bio-ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud, loodusteadused ja tehnika). Tööd tuleb esitada SA Archimedesele 15. oktoobriks 2006.

Võistluse tingimused, nõuded töödele ja tarvilikud kontaktandmed leiate võrgupaigast http://www.archimedes.ee/index.php?leht=127

SA Archimedes




Maaülikoolis on nüüd üle 5000 tudengi


Foto: Toomas Jüriado

Eesti maaülikoolis alustas uut õppeaastat üle 5000 üliõpilase. Tudengite arv on suurenenud eelkõige tasuliste õppijate arvelt, kuid suurem on ka riiklik koolitustellimus.
Üliõpilaste arvu paisutasid uued erialad. Linna- ja tööstusmaastike korralduse eriala ning loodusturismi on sisseastujad hästi vastu võtnud hoolimata sellest, et neil erialadel õppimine on tasuline. Seni vaid tasuline eriala - ökonoomika ja ettevõtlus - sai juurde 12 riiklikku õppekohta.
Bakalaureuse-, magistri- ja doktori tasemele võeti tänavu vastu üle 1300 uue üliõpilase. Keskmine konkurss bakalaureuse astmesse riigieelarvelistele kohtadele oli 5,88.

Maaülikool




Doktorikool vaatleb süsinikuvooge

3.-14. septembril toimub Järvseljas ja Vihulas doktorantide suvekool "Tree canopy - structure and functioning - from below and above", mida korraldavad koostöös Tartu Ülikooli ökoloogia ja keskkonnateaduste doktorikool (vt. www.ecodk.ut.ee) ja Nordic Network for Carbon Dynamics in Managed Terrestrial Ecosystems (www-carbonsweden.slu.se/norfa/index_en.html).

Ürituse eesmärk on praktilise töö kaudu tutvustada Eesti ja Põhjamaade doktorantidele kaasaegseid uurimismeetodeid, mida kasutatakse metsa süsinikuvarude ja -voogude uurimisel, metsade funktsioneerimise modelleerimisel ning metsade kaugseires. Nende tundmine annab eelduse selgitamaks, kas ja kuivõrd on võimalik atmosfääri süsihappegaasi sisaldust kontrolli alla saada majandatavatesse metsaökosüsteemidesse ladestamise teel.
Koolitusel osaleb 25 doktoranti Eestist, Islandilt, Norrast, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Taanist, õppejõud lisaks veel USA-st ja Austraaliast. Siseruumides tehtava töö kõrval käiakse ekskursioonidel Eestiga tutvumas ja välimõõtmisi tegemas Setumaal ning Endla looduskaitsealal. Veel külastatakse Kohtla kaevandust ja Narva karjääri, kus tutvutakse nii põlevkivi kaevandamise tehnoloogia kui ka karjääride rekultiveerimise ja metsastamise kogemustega.

Ökoloogia ja keskkonnateaduste doktorikool


KOOLITUS


Oktoobris tuleb ettevõtjate loodusturismikoolitus

Turismiettevõtjate teadlikkuse ja koolitusprogrammi raames korraldab ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus koostöös sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism ja Peipsi koostöökeskusega loodusturismi koolituse turismiettevõtjatele.
Viiepäevane koolitus on 12.-14. oktoobril RMK Sagadi looduskoolis ning 25.-26. oktoobril Emajõe-Suursoo keskuses. Koolitusel käsitletakse loodusturismitoote olemus, arendust, turundust ja müüki ning kvaliteedimärgiseid, looduse vahendamist, retkeplaneerimist, klienditeenindust, koostööd pakkujate vahel, turundusmeetodite eripära, toodete suunamist eri sihtrühmadele, turundusinfot ning -kanaleid jt. teemasid.

Koolitusele saab registreeruda 25. septembrini e-posti aadressil kart@southestonia.info või telefonil: 521 3754.
Koolitusel osalemise tasu on 1000 krooni, mis katab toidu- ja majutuskulud. Koolituse läbinud saavad tunnistuse ning põhjalikud materjalid läbitud teemade kohta.

SA Lõuna-Eesti Turism


TÄHELEPANEK


Liblikas nagu pisilinnuke

Linnuhuviliste arvutilistis kirjutati eelmisel nädalal, et nii Eesti kui ka Soome linnuühingud ja linnuharulduste komisjonid on sel suvel saanud hulga teateid koolibrite kohtamisest. Need troopilisest Ameerikast pärit värvikirevad linnukesed võiksid meile sattuda küll vaid mõne linnukaupleja või kollektsionääri käe läbi.
Kuna mõne teate juures oli ka foto, said asjatundjad tõdeda, et nähti siiski "kõigest" suurt liblikat päevasuru (Macroglossa stellatarum). Professor Toomas Tammaru kinnitusel on päevasuru "üsna haruldane Lõuna-Euroopa päritolu rändliblikas, keda Eestis igal aastal ei nähta, käesolev aasta aga tundub hea aasta olevat". Tammaru lisab, et Lõuna-Soomes on olnud ilmselt lausa sadu leide ja kinnitab, et tegemist on liigiga, kelle kohtamisjuhud Eestis pakuvad entomoloogidele huvi.

Päevasuru on kogenematu vaatleja jaoks kahtlemata väga koolibri moodi: suhteliselt suur ja kirev; pikk kärss aga, mida liblikas paigallennul lilleõide pistab, võib meenutada pikka kõverat nokka.
Internetist saab "petu-koolibri" pilti vaadata, näiteks noore Itaalia loodusfotograafi tabamus:
www.juzaphoto.com/eng/galleries/macroglossa_stellatarum-hummingbird_hawk_moth.htm.

Uudistaja


RAJA TAGANT


Pisiriik liitus Ramsari konventsiooniga

Rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooni ehk Ramsari konventsiooni värskeim, 153. liige on augusti lõpust peale Sćo Tomé ja Prķncipe, Aafrika väikseim riik. Kokku Hiiumaast veidi väiksemal kahel vulkaanilisel saarel elab umbes 170 000 inimest.

Sćo Tomé ja Prķncipe esimene Ramsari ala on kaks inimtühja taimestikuta Tinhosa saart, üks 20-, teine 3-hektariline, kus pesitseb kokku üle 300 000 veelinnu: esmajoones suula-, tiiru- ja tõmmutiiruliike, aga näiteks ka väike-troopikalind (Phaethon lepturus). Suurt abi on väikesele riigile osutanud nii Ramsari sekretariaat kui ka Hollandi valitsuse rahastatud Wetlands International'i projekt. Fotosid Sćo Tomé ja Prķncipe saarte loodusest ja seal 2005. aastal tehtud välitöödest saab vaadata võrgupaigast ramsar.org/wn/w.n.saotome_joins.htm.

Ramsar




Krokodilliküti surm

Pühapäeval, 3. septembril hukkus järjekordse dokumentaalfilmi võtetel "krokodillikütt" Steve Irwin - ülemaailmselt tuntud saatejuht, looduse ja looduskaitse populariseerija. 44-aastane Austraalia filmimees sai sukeldumisel torgata astelrai käest, õnnetuseks otse südamesse.
Irwin oli muuhulgas kuulus riskantse käitumise poolest krokodillide, mürkmadude ning teiste ohtlike loomade juures, samuti süüdistasid looduskaitsjad teda tundlike loomade häirimises. Kaaslaste sõnul Irwin raikala siiski ei provotseerinud, tegu oli ebatavalise õnnetusega.
Kuigi Irwini esinemisstiil ehk igaühele ei meeldinud, saavutasid tema saated suure populaarsuse ja tõmbasid paljude inimeste tähelepanu looduskaitsele. Krokodillimehe fännid üle maailma on ootamatust kaotusest endiselt šokeeritud.

The Australian




"Tolmeldajad" ka sammaldel

Sammalde ja sõnajalgade isassugurakud on liikumisvõimelised ja seetõttu ei peetud putukate teeneid nende paljunemises vajalikuks. Samas vajavad spermid ujumiseks vett ning ei jõua ka sobivates tingimustes mõnest sentimeetrist kaugemale rännata.
Lundi ülikooli botaanik Nils Cronberg uuris, kuidas isassoolisest naabrist kaugemal kasvavad emastaimed sugulise sigimisega siiski hakkama saavad. Eestiski tavalise hõbe-pungsamblaga (Bryum argenteum) tehtud katsed näitasid, et spermidele ujumiseks ebasobival pinnal kasvavatel sammaldel toimus viljastumine vaid siis, kui isas- ja emastaim kokku puutusid. Kui aga katsetassidesse lasti 20 tunniks jooksma väikesi lülijalgseid - lesti ja hooghännalisi, õnnestus suguline sigimine ka teineteisest eemal asuvatel taimedel.
Kas hooghännalised sugurakkude ringitassimise eest mingit õistaimede nektariga võrreldavat "tasu" saavad, pole veel kindlaks tehtud, küll aga panid uurijad tähele, et loomad eelistasid viibida viljakatel taimedel. Väikeste mullaloomade ärakasutamine aitab sammaldel ilmselt levida kuivades kasvukohtades.

Science


KIIRKOMMENTAAR


Steve Irwini kummaline surm (vt. eespool) on üles keerutanud juba lõpmatu hulga kommentaare kõikvõimalikes veebipäevikutes, foorumites ning loomulikult Austraalia pressis - pisaraist nõretavatest järelehüüetest parastamiseni. Pähe poeb inetu mõte, et tegu on krokodillipüüdja elu viimase, aga see-eest efektseima reklaamitrikiga. Saatuslikul sukeldumisel tehtud filmivõtted olid iroonilisel kombel mõeldud telesarja "Ocean's Deadliest" jaoks, mis tutvustab ohtlikke mereelukaid.
Olles väikesest peale harjunud Rein Marani võtmes loodusfilmidega, oli päris jahmatav kunagi sõbral külas olles satelliidikanalite vahel klõpsides Irwini krokodilli-show peale sattuda. Siiani meenub mulle krokodillimehest tavaliselt esimesena stseen, milles ta mingi kohaliku mürkmao paljaste käte vahelt maha pillab ja see oma hambad otsustavalt mehe saapaninasse vajutab. Üle-eelmisel suvel oli mul võimalus külastada Irwini peetud loomaaeda, mis väidetavalt on üks Queenslandi edukamaid turistimagneteid. Vaatemänguga seal igatahes ei koonerdatud: näiteks krokodillide söötmist demonstreeriti rahvamassidele spetsiaalselt selleks ehitatud tsirkuse-väärilisel areenil. Kõikjal rippusid suured plakatid krokodillipüüdja piltide ja lööklausetega, kioskist sai osta nukke, mis kujutasid kangelast madu sabapidi peos hoidmas. Ohutumad ja armsamad loomad nagu kängurud, vallabid ja koaalad elasid silitamise otstarbel külastajatega samal pool tara. Piir loomade vastu huvi äratamise ja puhta kommertsi vahel tundus seal õhkõrn. Olin vahest natuke pettunudki.
Kuid võibolla ongi vaja hulljulgeid trikke ja tsirkuseartisti esinemiskombeid, et tuimale lääne inimesele looduse olemasolu meenutada. Õpetajate seast hinnatakse sageli ju ekstsentrikke, kes oma isiksusega rüblikute tähelepanu suudavad köita. Irwini dramaatilise lahkumisega on üks vastuoluline, aga huvitav peatükk looduskaitse ajaloos saanud punkti.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet