Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
5. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Tudengid valisid likooli parimad ppejud

Uue ppeaasta eel kuulutas Tartu likool (T) esimest korda vlja ppeaasta nelja ainevalla parimad ppejud, kelle loenguid hindasid tudengid eelmisel ppeaastal kige krgemalt.

Realia et naturalia valdkonnas osutus 2005/2006. ppeaasta vljavalituks bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogia didaktika lektor Urmas Kokassaar, kes on oma kirjutistega hsti teada ka Eesti Looduse ja teiste MT Loodusajakiri ajakirjade lugejaile. lejnud kolme valdkonna parimaiks nimetati filosoofiateaduskonna inglise keele assistent Piret Krtner (humaniora), haridusteaduskonna inglise keele didaktika lektor Kristel Ruutmets (socialia) ning samuti Eesti Looduse autorkonda kuuluv arstiteaduskonna farmakognoosia dotsent Ain Raal (medicina).

Aasta parimad ppejud selgusid eelmisel ppeaastal prast loengute lppu tudengite tidetud ppejudude ja ainekursuste hindamise kirjaliku ksitluse phjal. Ankeedis pidid vastajad hindama petamise selgust, ppeju oskust kuulajaid kaasa haarata, nitlikustavate materjalide kvaliteeti ning ainekursuse selgust.

Aasta ppeju auhinna - ehtekunstnik Katrin Veegeni hbedast rinnamrgi - andis T lipilasesinduse esimees le ppeaasta pidulikul avaaktusel 4. septembril. Rinnamrgiga kaasnes rahaline preemia T professori he miinimumkuupalga ulatuses (18 250 krooni). Aasta ppeju auhinna laureaadid peavad sel ppeaastal likoolis avaliku loengu.

Kigi nelja teadusvaldkonna kmne parima ppejudu nimed leiab veebiaadressilt: www.ut.ee/tudeng/kvaliteet/aasta_oppejou_auhind/2006.

T





Foto: Toomas Jriado

Tartu loodusmaja uksed on kigile huvilistele avatud

Tartus aadressil Kompanii 10 paikneva keskkonnahariduskeskuse ks osa, Tartu loodusmaja on 15. septembrini tpeviti kigile huvilistele avatud (tel. 736 1693). Samas on pilastel vimalus huviringidesse registreeruda.
Uuel ppeaastal alustavad loodusmajas td 13 huviringi: loodusmatkad, zooloogia, linnuring, lilleseade, toataimed, loodus kunstis, iluaiandus, giidid, geoloogiaring, looduseuurijad, loodushoiuring, noored loodusesbrad ja lemmikloomaring. Huviringid tegutsevad mitmes kohas: Kompanii 10, Lille 9, T botaanikaaed (Lai 38) ja zooloogiamuuseum (Vanemuise 46).

Avatud uste pevade ajal on kavas ka loodusmaja teemapevad, mis on tis aktiivseid tegevusi: 5.09 "Uurime ja avastame", 6.09 - lillepev, 7.09 - Emaje-pev, 8.09 - lemmikloomapev, 12.-14.09 - seenenitus.
Avatud on nitus "Emaje floora ja fauna" ning korhmade plakatinitus "Kuidas elada keskkonnasbralikult?".
Tpsem teave keskkonnahariduse keskuse kodulehelt www.teec.ee.

Tartu keskkonnahariduse keskus






Vilbaste allikaid uudistamas. Foto: Toomas Jriado

Looduse Omnibuss alustas ka Tartus

Phapeval sai teoks Tartu loodusesprade ammune soov: juba aastaid tallinlasi pnevatesse paikadesse sidutanud Looduse Omnibuss tegi esimeses sidu ka Tartust.

Looduskaitsja Kai Kimmeli juhatusel kidi Endla looduskaitsealal Norra-Oostriku allikatel (fotol on jutud Vilbaste allikatele; Gustav Vilbastel, kelle jrgi need tusultted nime on saanud, oli just samal peval, 3. septembril, 121. snniaastapev) ja Ksmu meremuuseumis, kus kohtuti muuseumi asutaja ja peremehe Aarne Vaiguga. htuks juti Viinistu kunstimuuseumisse, kus sai tutvuda Eesti kunsti levaatliku vljapaneku ja Elmar Kitse maalide nitusega. Seejrel jlgiti Mart Kivastiku nidendit "Kits viiuli ja ngega".

Ehkki reisile registreerumise aeg oli Looduse Omnibussi harjumusprase tava kohaselt hsti lhike - arvutilistidesse ilmusid teated alles neljapeval -, kogunes sita soovijaid koguni peaaegu kahe bussi jagu, ligi 80. Looduse Omnibussi vsimatu eestvedaja Jaan Riisi kinnitusel nitab hea algus, et on phjust jtkata. Kes hakkab selle nimel Riisiga koostd tegema, pole esialgu veel selge, aga tuumikrhmas lb kaasa mitu Tartu asutust ja organisatsiooni.

Uudistaja




Fotovistlus "Plvamaa - rohelisem elu"

Plvas oktoobris peetava kofestivali "Plvamaa - rohelisem elu" raames on vlja kuulutatud ka samanimeline fotovistlus, kuhu saab pilte saata eilsest kuni 4. oktoobrini.
Osaluseks tuleb vistlustd paberfotona tuua vi saata Plva maavalitsusse aadressil Kesk 20, 63308 Plva. Fotod peavad olema mtudega 15 x 20 cm ja lubatud on neid digitaalselt tdelda.
Iga osaleja vib esitada kuni viis fotot. Igale fotole tuleb lisada pildi allkiri, autori nimi, vanus ja kontaktandmed ning lhike seletus pildi kohta. Vistlustid hinnatakse hes kategoorias, olenemata osaleja vanusest ja professionaalsusest.
Vitjad kuulutatakse vlja 14. oktoobril Plva kultuurikeskuses peetaval kofestivalil; peaauhind on Canoni digitaalfotoaparaat PowerShot A430. Festivalil saab kigi osalevate fotode hulgast valida ka publikulemmiku; selle autorile paneb auhinna - ajakirjade Eesti Loodus, Horisont ja Loodus aastatellimuse - vlja MT Loodusajakiri.

Keskkonnaagentuur Prope Mare




lipilaste teadustde konkurss

Haridus- ja teadusministeerium koosts sihtasutusega Archimedes kuulutab vlja 2006. aasta lipilaste teadustde riikliku konkursi, mille eesmrgiks on vrtustada teadus- ja arendustegevust ning stimuleerida lipilaste aktiivsust sel alal.

Konkursil vivad osaleda kik 2005. ja 2006. aastal haridus- ja teadusministeeriumi ppekavade registrisse kantud ppekava jrgi ppivad lipilased vi lipilaskollektiivid. 225 000 krooni suurust preemiafondi jagatakse parimatele kolmes tasemekategoorias (rakenduskrghariduse ja bakalaureuseppe-, magistrippe- ja doktorippe lipilaste teadustd) ning neljas valdkonnas (bio-ja keskkonnateadused, hiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud, loodusteadused ja tehnika). Td tuleb esitada SA Archimedesele 15. oktoobriks 2006.

Vistluse tingimused, nuded tdele ja tarvilikud kontaktandmed leiate vrgupaigast http://www.archimedes.ee/index.php?leht=127

SA Archimedes




Maalikoolis on nd le 5000 tudengi


Foto: Toomas Jriado

Eesti maalikoolis alustas uut ppeaastat le 5000 lipilase. Tudengite arv on suurenenud eelkige tasuliste ppijate arvelt, kuid suurem on ka riiklik koolitustellimus.
lipilaste arvu paisutasid uued erialad. Linna- ja tstusmaastike korralduse eriala ning loodusturismi on sisseastujad hsti vastu vtnud hoolimata sellest, et neil erialadel ppimine on tasuline. Seni vaid tasuline eriala - konoomika ja ettevtlus - sai juurde 12 riiklikku ppekohta.
Bakalaureuse-, magistri- ja doktori tasemele veti tnavu vastu le 1300 uue lipilase. Keskmine konkurss bakalaureuse astmesse riigieelarvelistele kohtadele oli 5,88.

Maalikool




Doktorikool vaatleb ssinikuvooge

3.-14. septembril toimub Jrvseljas ja Vihulas doktorantide suvekool "Tree canopy - structure and functioning - from below and above", mida korraldavad koosts Tartu likooli koloogia ja keskkonnateaduste doktorikool (vt. www.ecodk.ut.ee) ja Nordic Network for Carbon Dynamics in Managed Terrestrial Ecosystems (www-carbonsweden.slu.se/norfa/index_en.html).

rituse eesmrk on praktilise t kaudu tutvustada Eesti ja Phjamaade doktorantidele kaasaegseid uurimismeetodeid, mida kasutatakse metsa ssinikuvarude ja -voogude uurimisel, metsade funktsioneerimise modelleerimisel ning metsade kaugseires. Nende tundmine annab eelduse selgitamaks, kas ja kuivrd on vimalik atmosfri ssihappegaasi sisaldust kontrolli alla saada majandatavatesse metsakossteemidesse ladestamise teel.
Koolitusel osaleb 25 doktoranti Eestist, Islandilt, Norrast, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Taanist, ppejud lisaks veel USA-st ja Austraaliast. Siseruumides tehtava t krval kiakse ekskursioonidel Eestiga tutvumas ja vlimtmisi tegemas Setumaal ning Endla looduskaitsealal. Veel klastatakse Kohtla kaevandust ja Narva karjri, kus tutvutakse nii plevkivi kaevandamise tehnoloogia kui ka karjride rekultiveerimise ja metsastamise kogemustega.

koloogia ja keskkonnateaduste doktorikool


KOOLITUS


Oktoobris tuleb ettevtjate loodusturismikoolitus

Turismiettevtjate teadlikkuse ja koolitusprogrammi raames korraldab ettevtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus koosts sihtasutusega Luna-Eesti Turism ja Peipsi koostkeskusega loodusturismi koolituse turismiettevtjatele.
Viiepevane koolitus on 12.-14. oktoobril RMK Sagadi looduskoolis ning 25.-26. oktoobril Emaje-Suursoo keskuses. Koolitusel ksitletakse loodusturismitoote olemus, arendust, turundust ja mki ning kvaliteedimrgiseid, looduse vahendamist, retkeplaneerimist, klienditeenindust, koostd pakkujate vahel, turundusmeetodite eripra, toodete suunamist eri sihtrhmadele, turundusinfot ning -kanaleid jt. teemasid.

Koolitusele saab registreeruda 25. septembrini e-posti aadressil kart@southestonia.info vi telefonil: 521 3754.
Koolitusel osalemise tasu on 1000 krooni, mis katab toidu- ja majutuskulud. Koolituse lbinud saavad tunnistuse ning phjalikud materjalid lbitud teemade kohta.

SA Luna-Eesti Turism


THELEPANEK


Liblikas nagu pisilinnuke

Linnuhuviliste arvutilistis kirjutati eelmisel ndalal, et nii Eesti kui ka Soome linnuhingud ja linnuharulduste komisjonid on sel suvel saanud hulga teateid koolibrite kohtamisest. Need troopilisest Ameerikast prit vrvikirevad linnukesed viksid meile sattuda kll vaid mne linnukaupleja vi kollektsionri ke lbi.
Kuna mne teate juures oli ka foto, said asjatundjad tdeda, et nhti siiski "kigest" suurt liblikat pevasuru (Macroglossa stellatarum). Professor Toomas Tammaru kinnitusel on pevasuru "sna haruldane Luna-Euroopa pritolu rndliblikas, keda Eestis igal aastal ei nhta, kesolev aasta aga tundub hea aasta olevat". Tammaru lisab, et Luna-Soomes on olnud ilmselt lausa sadu leide ja kinnitab, et tegemist on liigiga, kelle kohtamisjuhud Eestis pakuvad entomoloogidele huvi.

Pevasuru on kogenematu vaatleja jaoks kahtlemata vga koolibri moodi: suhteliselt suur ja kirev; pikk krss aga, mida liblikas paigallennul lilleide pistab, vib meenutada pikka kverat nokka.
Internetist saab "petu-koolibri" pilti vaadata, niteks noore Itaalia loodusfotograafi tabamus:
www.juzaphoto.com/eng/galleries/macroglossa_stellatarum-hummingbird_hawk_moth.htm.

Uudistaja


RAJA TAGANT


Pisiriik liitus Ramsari konventsiooniga

Rahvusvahelise mrgalade kaitse konventsiooni ehk Ramsari konventsiooni vrskeim, 153. liige on augusti lpust peale Sćo Tom ja Prķncipe, Aafrika vikseim riik. Kokku Hiiumaast veidi viksemal kahel vulkaanilisel saarel elab umbes 170 000 inimest.

Sćo Tom ja Prķncipe esimene Ramsari ala on kaks inimthja taimestikuta Tinhosa saart, ks 20-, teine 3-hektariline, kus pesitseb kokku le 300 000 veelinnu: esmajoones suula-, tiiru- ja tmmutiiruliike, aga niteks ka vike-troopikalind (Phaethon lepturus). Suurt abi on vikesele riigile osutanud nii Ramsari sekretariaat kui ka Hollandi valitsuse rahastatud Wetlands International'i projekt. Fotosid Sćo Tom ja Prķncipe saarte loodusest ja seal 2005. aastal tehtud vlitdest saab vaadata vrgupaigast ramsar.org/wn/w.n.saotome_joins.htm.

Ramsar




Krokodillikti surm

Phapeval, 3. septembril hukkus jrjekordse dokumentaalfilmi vtetel "krokodilliktt" Steve Irwin - lemaailmselt tuntud saatejuht, looduse ja looduskaitse populariseerija. 44-aastane Austraalia filmimees sai sukeldumisel torgata astelrai kest, nnetuseks otse sdamesse.
Irwin oli muuhulgas kuulus riskantse kitumise poolest krokodillide, mrkmadude ning teiste ohtlike loomade juures, samuti sdistasid looduskaitsjad teda tundlike loomade hirimises. Kaaslaste snul Irwin raikala siiski ei provotseerinud, tegu oli ebatavalise nnetusega.
Kuigi Irwini esinemisstiil ehk igahele ei meeldinud, saavutasid tema saated suure populaarsuse ja tmbasid paljude inimeste thelepanu looduskaitsele. Krokodillimehe fnnid le maailma on ootamatust kaotusest endiselt šokeeritud.

The Australian




"Tolmeldajad" ka sammaldel

Sammalde ja snajalgade isassugurakud on liikumisvimelised ja seetttu ei peetud putukate teeneid nende paljunemises vajalikuks. Samas vajavad spermid ujumiseks vett ning ei jua ka sobivates tingimustes mnest sentimeetrist kaugemale rnnata.
Lundi likooli botaanik Nils Cronberg uuris, kuidas isassoolisest naabrist kaugemal kasvavad emastaimed sugulise sigimisega siiski hakkama saavad. Eestiski tavalise hbe-pungsamblaga (Bryum argenteum) tehtud katsed nitasid, et spermidele ujumiseks ebasobival pinnal kasvavatel sammaldel toimus viljastumine vaid siis, kui isas- ja emastaim kokku puutusid. Kui aga katsetassidesse lasti 20 tunniks jooksma vikesi llijalgseid - lesti ja hooghnnalisi, nnestus suguline sigimine ka teineteisest eemal asuvatel taimedel.
Kas hooghnnalised sugurakkude ringitassimise eest mingit istaimede nektariga vrreldavat "tasu" saavad, pole veel kindlaks tehtud, kll aga panid uurijad thele, et loomad eelistasid viibida viljakatel taimedel. Vikeste mullaloomade rakasutamine aitab sammaldel ilmselt levida kuivades kasvukohtades.

Science


KIIRKOMMENTAAR


Steve Irwini kummaline surm (vt. eespool) on les keerutanud juba lpmatu hulga kommentaare kikvimalikes veebipevikutes, foorumites ning loomulikult Austraalia pressis - pisaraist nretavatest jrelehetest parastamiseni. Phe poeb inetu mte, et tegu on krokodillipdja elu viimase, aga see-eest efektseima reklaamitrikiga. Saatuslikul sukeldumisel tehtud filmivtted olid iroonilisel kombel meldud telesarja "Ocean's Deadliest" jaoks, mis tutvustab ohtlikke mereelukaid.
Olles vikesest peale harjunud Rein Marani vtmes loodusfilmidega, oli pris jahmatav kunagi sbral klas olles satelliidikanalite vahel klpsides Irwini krokodilli-show peale sattuda. Siiani meenub mulle krokodillimehest tavaliselt esimesena stseen, milles ta mingi kohaliku mrkmao paljaste kte vahelt maha pillab ja see oma hambad otsustavalt mehe saapaninasse vajutab. le-eelmisel suvel oli mul vimalus klastada Irwini peetud loomaaeda, mis videtavalt on ks Queenslandi edukamaid turistimagneteid. Vaatemnguga seal igatahes ei koonerdatud: niteks krokodillide stmist demonstreeriti rahvamassidele spetsiaalselt selleks ehitatud tsirkuse-vrilisel areenil. Kikjal rippusid suured plakatid krokodillipdja piltide ja lklausetega, kioskist sai osta nukke, mis kujutasid kangelast madu sabapidi peos hoidmas. Ohutumad ja armsamad loomad nagu kngurud, vallabid ja koaalad elasid silitamise otstarbel klastajatega samal pool tara. Piir loomade vastu huvi ratamise ja puhta kommertsi vahel tundus seal hkrn. Olin vahest natuke pettunudki.
Kuid vibolla ongi vaja hulljulgeid trikke ja tsirkuseartisti esinemiskombeid, et tuimale lne inimesele looduse olemasolu meenutada. petajate seast hinnatakse sageli ju ekstsentrikke, kes oma isiksusega rblikute thelepanu suudavad kita. Irwini dramaatilise lahkumisega on ks vastuoluline, aga huvitav peatkk looduskaitse ajaloos saanud punkti.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012