Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Küsimusi ja vastuseid Eesti Metsas

Metsandussektori kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise tarvis korraldas keskkonnaministeerium ulatusliku küsitluse. Eesti Metsa sügisnumbri avaloos annabki uurimuse projektijuht Eve Rebane ülevaate, mida eri huvirühmad Eesti metsanduses väärtustavad ning mille pärast muret tunnevad. RMK arendusdirektor Andres Onemar jagab oma vaateid Eesti metsatööstusklastri arendamisest. Tänavu juunis jõudis Euroopa Nõukogusse ja Parlamenti metsanduse tegevuskava eelnõu. Mida see dokument siinsele metsapoliitikale kaasa toob, selgitab Erik Kosenkranius keskkonnaministeeriumist.

Ajakirjast leiab veel teisegi huvitava küsitluse tulemused: Leno Sepp uuris, millistest metsakasutusviisidest huvituvad Tartumaa erametsaomanikud. Uno Valk rõhutab oma artiklis soostunud metsade kuivendamise vajalikkust ning Ain Alvela tutvustab edukat ettevõtet - Otepää vineeritehast. Jätkub eelmises Eesti Metsas alanud sari RMK tegemistest laste loodushariduse vallas. Hanno Zingel kirjutab salapärastest metsaelanikest nahkhiirtest. Ajaloohuvilised võivad tutvust teha metsanduse juurtega Erastvere mõisast ja metsakorraldaja Eduard Schabaki teenetega. Üliõpilaselu värvikamast poolest annab aimu lugu Järvselja spordimängude taaselustamisest. Nagu ikka, leiab värskest väljaandest raamatututvustusi, sõnumeid meilt ja mujalt ning kiitust saavad sünnipäevalapsed.

Eesti Metsa sirvinud Ott Luuk




Aeg võistlusfotosid valida

Eesti Looduse fotovõistluse tähtajast lahutab meid vaevalt kuu. Nii ongi paras hetk meenutada reegleid aadressil www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised250.html ning hakata oma fotokogust paremaid palu välja sõeluma. Võistlustööd peavad posti minema hiljemalt 25. oktoobril.

Uudistaja




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Õpilased hakkavad ökomaju kavandama

Tartu keskkonnahariduse keskus korraldab 7.-12. klassi õpilastele üle-eestilise võistluse "Meie oma ökomaja", et levitada loovat, ettevõtlikku ning teadlikku suhtumist säästvasse elustiili. Osalejatele toimuvad Tartus õppepäevad: loengud ja kuuldu läbiproovimine töötubades, kus valmistatakse ise ehitusmaterjale, harjutatakse konstruktsioonide püstitamist ning mitmesuguseid töövõtteid oma ala tipptegijate juhendusel.
Omandatud teadmiste varal koostavad võistlejad oma kodupaika sobiva keskkonnahoidliku maja projekti ning ehitavad selle maketi. Konkurss lõpeb tööde esitluse, näituse ning loomulikult parimate autasustamisega.

Lähemat teavet osalemise kohta leiab võrgupaigast www.okomaja.edu.ee. Kui kuni viieliikmeline võistkond on koos, tuleb kiirustada registreeruma. Kirja saab ennast panna 2. oktoobrini ning esimene õppepäev saab teoks 28. oktoobril. Praeguseks on end üles andnud 11 meeskonda kokku 47 õpilasega.

TKKHK




Avatud ülikooli aastapäevakonverents

Tartu ülikool tähistab 28.- 29. septembril oma avatud ülikooli 10. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Elukestev õpe teadmistepõhises ühiskonnas". Konverentsi esimesel päeval määratletakse elukestva õppe rolli Euroopa kõrgharidusruumi kujunemisel ja arutletakse täiskasvanuõppe uuemate suundade üle. Teisel päeval on vaatluse all ülikoolide koostöö ettevõtete ja laiemalt kogu ühiskonnaga. Ettekandeid peavad ülikoolide, ettevõtjate, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad ning mitmed välisesinejad. Osalema on oodatud õppijad, lõpetajad, õppejõud, tööandjad ja teised, kes avatud ülikooli tegevusele nõu ja jõuga abiks on olnud.

1996. aastast tegutsevas avatud ülikoolis õpib praeguseks peaaegu kolmandik Tartu ülikooli tudengitest. Igal aastal osaleb täienduskoolitustel ligi 15 000 õppurit ning tuhanded inimesed kuulavad avalikke loenguid.







vaatlus
Kes keda? Joonistus: Ott Luuk



Üleilmne linnuvaatlus 7.-8. oktoobril

1993. aastal alustas linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International igasügisesi Birdwatch'i aktsioone. Praeguseks on neist kujunenud kõige ulatuslikumad lindudele pühendatud üritused üldse. Algusest peale ei seatud Birdwatch'ile teaduslikke eesmärke. Kandev mõte oli taotlus tuua ühel nädalavahetusel linde vaatlema võimalikult palju inimesi kogu maailmast, et niiviisi laialt teadvustada lindude olukorda ning edendada huvi nii lindude ja nende kaitse kui ka laiemalt kogu looduse vastu.
Järjekorras seitsmes ülemaailmne üritus toimub 7.-8. oktoobril 2006. Nagu ikka, oodatakse kõiki huvilisi nimetatud kuupäevadel linde vaatlema ka Eestis. Birdwatch'il kaasalöömine eeldab õige vähe ja võimalus osaleda on igaühel: tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Kirja tuleb panna kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (loomulikult vaid need, mida tuntakse) ja püüda hinnata ka nende arvukust.

Üritust koordineerib meil Eesti ornitoloogiaühing (tel. 742 2195). Birdwatch'i materjalid on kättesaadaval ühingu kodulehel www.eoy.ee. Kokkuvõtted oma vaatlustest palutakse saata ühingu kontorisse hiljemalt oktoobri lõpuks kas e-postiga andrus.kuus@eoy.ee või aadressil pk. 227, 50002 Tartu või faksida numbrile 742 2180. Kõigil, kes soovivad saada vaatluste kokkuvõtte e-postiga, tuleks kindlasti märkida oma meiliaadress.

EOÜ


TÄHELEPANEK


Peipsi vigurid

Suurjärvedel (üle 100 km2) on võrreldes väiksemate veekogudega palju eripärasid, muu hulgas seegi, et vähe on leidub tuulekartlikke ning mudalembeseid ujulehtedega taimi ja ujutaimi. Neid näeme peamiselt varjulisemates soppides, paadikanalites, jõesuudmetes. Seetõttu oli üllatus suur, kui leidsime tänavu 9. augustil Kodavere kandis Peipsi randa uhutuna küürlemmelt Lemna gibba L., mille viirg oli nähtav kogu käidud lõigu, vähemalt poole kilomeetri ulatuses.

Seda "külatiikide liiki" nägin ise üldse esimest korda, seni oli ta teada vaid piltidelt. Määramises kahtlema ei peaks, sest paksud mullikile taolised alaosad olid värsketel taimedel suurendusega hästi näha, kuigi nad hakkasid selilikeeramisele jonnipunni moodi vastu. Kus võis olla selle liigi kasvukoht Peipsis ja miks üldse seal ja kuidas ta sinna sattus? See jääb praegu suureks saladuseks. Kõik võiks ajada eriti kuuma ja kuiva ning madalaveelise suve kaela, mis ilmselt tingis ka harukordse pruuni lõikheina (Cyperus fuscus L.) ja väikese konnarohu (Alisma gramineum Lej.) rohkuse Peipsis.

Helle Mäemets
Limnoloogiakeskus



RAJA TAGANT

Looduskaitsjad hukkusid kopteriõnnetuses

Laupäeval, 23. septembril kukkus Nepali idaosas India piiri läheduses alla Venemaa päritolu helikopter MI-17. Kõik 24 pardal viibinud inimest hukkusid. Reisijate hulgas oli seitse maailma looduse fondi (WWF) juhtivat ametnikku organisatsiooni Nepali, USA ja Suurbritannia harudest ning Nepali valitsuse esindajad, kes pöördusid tagasi Kangchenjunga mäe kaitsealalt. Kõrguselt maailmas kolmanda mäe jalamil tähistati otsust, mille kohaselt riik andis kaitseala majandamise üle kohalike kogukondade liidule. WWF-i toetusel peaks kohalike kaasamine ala valitsemisse aitama parandada elanike eluolu.

Kangchenjunga piirkond paistab silma elurikkuse ja elava kultuuripärandi poolest. Ala võeti 1998 kaitse alla eeskätt selleks, et hoida kogu maailmas ohustatud lumeleopardi (Uncia uncia) ja panda (Ailurus fulgens) populatsioone.

WWF




Kiiev küsib rahva arvamust tuumajäätmete hoidla kohta

Ukraina kütuse- ja energiaminister Juri Boiko kinnitas, et tuumajäätmete hoidla võimaliku ehituse kohta Tšernobõli lähistele tehakse ekspertanalüüs ja korraldatakse avalik arutelu.
Hoidla rajamise initsiaator on Ukraina riiklik energiafirma Energoatom. Ehitusega tahetakse alustada 2007. aastal ja aasta hiljem peaks saama sinna juba ladestada esimesi jäätmeportse. Mõtet toetab riigi president Viktor Juštšenko, selle vastu on aga hulk kodanikuühendusi.
Ukrainas on praegu neli tuumajaama kolmeteistkümne reaktoriga. Energoatom kavatseb 2030. aastaks juurde ehitada veel kümme reaktorit.

RIA Novosti




palgivirn
Teatud nurga alt näeb ümarpuit ikka välja nagu virn vaskkopikaid. Foto: Ott Luuk



Hiina rendib Venemaa metsa

Venemaa on valmis rentima osa Siberi metsa hiinlastele, kui raiutav puit töödeldakse Venemaal.
Hiina tahab saada pikaajaliseks kasutamiseks umbes miljon hektarit. Siberi föderaalpiirkonna juhtide kinnitusel räägitakse parajasti läbi tingimuste üle. Viimaste üks vääramatuid nõudeid on see, et kogu puit, sealhulgas väheväärtuslik, tuleb töödelda Venemaal. Ümarpuidu väljavedu ei lubata ja muidugi peab kõigis ettevõtmistes järgima Vene seadusi.
Venemaa loodab rendilepingust uusi töökohti ja kena maksutulu.

ITAR-TASS


KIIRKOMMENTAAR


Roheline rahutus

Kahtlane tanker Probo Koala meelitas meile koju kätte stiilinäite Greenpeace`i tegevusest. Ma ei kavatse hakata spekuleerima, kas ja milles täpselt Panama lipu all seilav laev süüdi on. Küll aga huvitab mind, kuidas siin Greenpeace`i aktsiooni vastu võetakse.
Maruroheliste valitud strateegia kujutab endast kahe teraga mõõka: ühelt poolt kindlustatakse dramaatiliste vahendite kasutamisega üldsuse tähelepanu, teiselt poolt aga õõnestavad sellised võtted rohelise maailmavaate mainet. Olgem ausad - ekstremism ei ärata usaldust.

Tuleb tunnistada, et end tankerite, puude või raudteerööbaste külge aheldavatest roherahulastest on tõesti abi, kui on tarvis suure kella külge panna mõni konkreetne sigadus - näiteks seesama Elevandiluuranniku mürgitamine. Samas on sedalaadi demonstratsioonid üsna abitud mõjutama tavainimese tarbimisharjumusi ja elustiili, milles seisavad enamiku globaalprobleemide juured. Veel hullem - pikapeale hakkab mees tänavalt igasugust keskkonnahoidlikku elustiili seostama meeleheitliku puukallistamisega, mida kapitalistlikus ühiskonnas paraku eriti tõsiselt ei võeta.
Loodetavasti jätkavad Eesti keskkonnaühendused senist küllalt tasakaalukat liini ka edaspidi. Usun, et mõistuspärane koostöö erinevate huvirühmadega kannab keskkonnakaitses pikas perspektiivis enam vilja kui ükskõik milline blokaad või pantvangidraama.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet