Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Ksimusi ja vastuseid Eesti Metsas

Metsandussektori kommunikatsioonistrateegia vljattamise tarvis korraldas keskkonnaministeerium ulatusliku ksitluse. Eesti Metsa sgisnumbri avaloos annabki uurimuse projektijuht Eve Rebane levaate, mida eri huvirhmad Eesti metsanduses vrtustavad ning mille prast muret tunnevad. RMK arendusdirektor Andres Onemar jagab oma vaateid Eesti metsatstusklastri arendamisest. Tnavu juunis judis Euroopa Nukogusse ja Parlamenti metsanduse tegevuskava eelnu. Mida see dokument siinsele metsapoliitikale kaasa toob, selgitab Erik Kosenkranius keskkonnaministeeriumist.

Ajakirjast leiab veel teisegi huvitava ksitluse tulemused: Leno Sepp uuris, millistest metsakasutusviisidest huvituvad Tartumaa erametsaomanikud. Uno Valk rhutab oma artiklis soostunud metsade kuivendamise vajalikkust ning Ain Alvela tutvustab edukat ettevtet - Otep vineeritehast. Jtkub eelmises Eesti Metsas alanud sari RMK tegemistest laste loodushariduse vallas. Hanno Zingel kirjutab salaprastest metsaelanikest nahkhiirtest. Ajaloohuvilised vivad tutvust teha metsanduse juurtega Erastvere misast ja metsakorraldaja Eduard Schabaki teenetega. lipilaselu vrvikamast poolest annab aimu lugu Jrvselja spordimngude taaselustamisest. Nagu ikka, leiab vrskest vljaandest raamatututvustusi, snumeid meilt ja mujalt ning kiitust saavad snnipevalapsed.

Eesti Metsa sirvinud Ott Luuk




Aeg vistlusfotosid valida

Eesti Looduse fotovistluse thtajast lahutab meid vaevalt kuu. Nii ongi paras hetk meenutada reegleid aadressil www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised250.html ning hakata oma fotokogust paremaid palu vlja seluma. Vistlustd peavad posti minema hiljemalt 25. oktoobril.

Uudistaja




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


pilased hakkavad komaju kavandama

Tartu keskkonnahariduse keskus korraldab 7.-12. klassi pilastele le-eestilise vistluse "Meie oma komaja", et levitada loovat, ettevtlikku ning teadlikku suhtumist sstvasse elustiili. Osalejatele toimuvad Tartus ppepevad: loengud ja kuuldu lbiproovimine ttubades, kus valmistatakse ise ehitusmaterjale, harjutatakse konstruktsioonide pstitamist ning mitmesuguseid tvtteid oma ala tipptegijate juhendusel.
Omandatud teadmiste varal koostavad vistlejad oma kodupaika sobiva keskkonnahoidliku maja projekti ning ehitavad selle maketi. Konkurss lpeb tde esitluse, nituse ning loomulikult parimate autasustamisega.

Lhemat teavet osalemise kohta leiab vrgupaigast www.okomaja.edu.ee. Kui kuni viieliikmeline vistkond on koos, tuleb kiirustada registreeruma. Kirja saab ennast panna 2. oktoobrini ning esimene ppepev saab teoks 28. oktoobril. Praeguseks on end les andnud 11 meeskonda kokku 47 pilasega.

TKKHK




Avatud likooli aastapevakonverents

Tartu likool thistab 28.- 29. septembril oma avatud likooli 10. aastapeva rahvusvahelise konverentsiga Elukestev pe teadmistephises hiskonnas". Konverentsi esimesel peval mratletakse elukestva ppe rolli Euroopa krgharidusruumi kujunemisel ja arutletakse tiskasvanuppe uuemate suundade le. Teisel peval on vaatluse all likoolide koost ettevtete ja laiemalt kogu hiskonnaga. Ettekandeid peavad likoolide, ettevtjate, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad ning mitmed vlisesinejad. Osalema on oodatud ppijad, lpetajad, ppejud, tandjad ja teised, kes avatud likooli tegevusele nu ja juga abiks on olnud.

1996. aastast tegutsevas avatud likoolis pib praeguseks peaaegu kolmandik Tartu likooli tudengitest. Igal aastal osaleb tienduskoolitustel ligi 15 000 ppurit ning tuhanded inimesed kuulavad avalikke loenguid.

T





vaatlus
Kes keda? Joonistus: Ott Luuk



leilmne linnuvaatlus 7.-8. oktoobril

1993. aastal alustas linnukaitseorganisatsioonide hendus BirdLife International igasgisesi Birdwatch'i aktsioone. Praeguseks on neist kujunenud kige ulatuslikumad lindudele phendatud ritused ldse. Algusest peale ei seatud Birdwatch'ile teaduslikke eesmrke. Kandev mte oli taotlus tuua hel ndalavahetusel linde vaatlema vimalikult palju inimesi kogu maailmast, et niiviisi laialt teadvustada lindude olukorda ning edendada huvi nii lindude ja nende kaitse kui ka laiemalt kogu looduse vastu.
Jrjekorras seitsmes lemaailmne ritus toimub 7.-8. oktoobril 2006. Nagu ikka, oodatakse kiki huvilisi nimetatud kuupevadel linde vaatlema ka Eestis. Birdwatch'il kaasalmine eeldab ige vhe ja vimalus osaleda on igahel: tuleb lihtsalt nende kahe peva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskigul vi kogu ndalavahetuse vltaval linnuretkel. Kirja tuleb panna kik nhtud-kuuldud linnuliigid (loomulikult vaid need, mida tuntakse) ja pda hinnata ka nende arvukust.

ritust koordineerib meil Eesti ornitoloogiahing (tel. 742 2195). Birdwatch'i materjalid on kttesaadaval hingu kodulehel www.eoy.ee. Kokkuvtted oma vaatlustest palutakse saata hingu kontorisse hiljemalt oktoobri lpuks kas e-postiga andrus.kuus@eoy.ee vi aadressil pk. 227, 50002 Tartu vi faksida numbrile 742 2180. Kigil, kes soovivad saada vaatluste kokkuvtte e-postiga, tuleks kindlasti mrkida oma meiliaadress.

EO


THELEPANEK


Peipsi vigurid

Suurjrvedel (le 100 km2) on vrreldes viksemate veekogudega palju eriprasid, muu hulgas seegi, et vhe on leidub tuulekartlikke ning mudalembeseid ujulehtedega taimi ja ujutaimi. Neid neme peamiselt varjulisemates soppides, paadikanalites, jesuudmetes. Seetttu oli llatus suur, kui leidsime tnavu 9. augustil Kodavere kandis Peipsi randa uhutuna krlemmelt Lemna gibba L., mille viirg oli nhtav kogu kidud ligu, vhemalt poole kilomeetri ulatuses.

Seda "klatiikide liiki" ngin ise ldse esimest korda, seni oli ta teada vaid piltidelt. Mramises kahtlema ei peaks, sest paksud mullikile taolised alaosad olid vrsketel taimedel suurendusega hsti nha, kuigi nad hakkasid selilikeeramisele jonnipunni moodi vastu. Kus vis olla selle liigi kasvukoht Peipsis ja miks ldse seal ja kuidas ta sinna sattus? See jb praegu suureks saladuseks. Kik viks ajada eriti kuuma ja kuiva ning madalaveelise suve kaela, mis ilmselt tingis ka harukordse pruuni likheina (Cyperus fuscus L.) ja vikese konnarohu (Alisma gramineum Lej.) rohkuse Peipsis.

Helle Memets
Limnoloogiakeskus



RAJA TAGANT

Looduskaitsjad hukkusid kopterinnetuses

Laupeval, 23. septembril kukkus Nepali idaosas India piiri lheduses alla Venemaa pritolu helikopter MI-17. Kik 24 pardal viibinud inimest hukkusid. Reisijate hulgas oli seitse maailma looduse fondi (WWF) juhtivat ametnikku organisatsiooni Nepali, USA ja Suurbritannia harudest ning Nepali valitsuse esindajad, kes prdusid tagasi Kangchenjunga me kaitsealalt. Krguselt maailmas kolmanda me jalamil thistati otsust, mille kohaselt riik andis kaitseala majandamise le kohalike kogukondade liidule. WWF-i toetusel peaks kohalike kaasamine ala valitsemisse aitama parandada elanike eluolu.

Kangchenjunga piirkond paistab silma elurikkuse ja elava kultuuriprandi poolest. Ala veti 1998 kaitse alla eesktt selleks, et hoida kogu maailmas ohustatud lumeleopardi (Uncia uncia) ja panda (Ailurus fulgens) populatsioone.

WWF




Kiiev ksib rahva arvamust tuumajtmete hoidla kohta

Ukraina ktuse- ja energiaminister Juri Boiko kinnitas, et tuumajtmete hoidla vimaliku ehituse kohta Tšernobli lhistele tehakse ekspertanals ja korraldatakse avalik arutelu.
Hoidla rajamise initsiaator on Ukraina riiklik energiafirma Energoatom. Ehitusega tahetakse alustada 2007. aastal ja aasta hiljem peaks saama sinna juba ladestada esimesi jtmeportse. Mtet toetab riigi president Viktor Juštšenko, selle vastu on aga hulk kodanikuhendusi.
Ukrainas on praegu neli tuumajaama kolmeteistkmne reaktoriga. Energoatom kavatseb 2030. aastaks juurde ehitada veel kmme reaktorit.

RIA Novosti




palgivirn
Teatud nurga alt neb marpuit ikka vlja nagu virn vaskkopikaid. Foto: Ott Luuk



Hiina rendib Venemaa metsa

Venemaa on valmis rentima osa Siberi metsa hiinlastele, kui raiutav puit tdeldakse Venemaal.
Hiina tahab saada pikaajaliseks kasutamiseks umbes miljon hektarit. Siberi fderaalpiirkonna juhtide kinnitusel rgitakse parajasti lbi tingimuste le. Viimaste ks vramatuid nudeid on see, et kogu puit, sealhulgas vhevrtuslik, tuleb tdelda Venemaal. marpuidu vljavedu ei lubata ja muidugi peab kigis ettevtmistes jrgima Vene seadusi.
Venemaa loodab rendilepingust uusi tkohti ja kena maksutulu.

ITAR-TASS


KIIRKOMMENTAAR


Roheline rahutus

Kahtlane tanker Probo Koala meelitas meile koju ktte stiilinite Greenpeace`i tegevusest. Ma ei kavatse hakata spekuleerima, kas ja milles tpselt Panama lipu all seilav laev sdi on. Kll aga huvitab mind, kuidas siin Greenpeace`i aktsiooni vastu vetakse.
Maruroheliste valitud strateegia kujutab endast kahe teraga mka: helt poolt kindlustatakse dramaatiliste vahendite kasutamisega ldsuse thelepanu, teiselt poolt aga nestavad sellised vtted rohelise maailmavaate mainet. Olgem ausad - ekstremism ei rata usaldust.

Tuleb tunnistada, et end tankerite, puude vi raudteerbaste klge aheldavatest roherahulastest on testi abi, kui on tarvis suure kella klge panna mni konkreetne sigadus - niteks seesama Elevandiluuranniku mrgitamine. Samas on sedalaadi demonstratsioonid sna abitud mjutama tavainimese tarbimisharjumusi ja elustiili, milles seisavad enamiku globaalprobleemide juured. Veel hullem - pikapeale hakkab mees tnavalt igasugust keskkonnahoidlikku elustiili seostama meeleheitliku puukallistamisega, mida kapitalistlikus hiskonnas paraku eriti tsiselt ei veta.
Loodetavasti jtkavad Eesti keskkonnahendused senist kllalt tasakaalukat liini ka edaspidi. Usun, et mistusprane koost erinevate huvirhmadega kannab keskkonnakaitses pikas perspektiivis enam vilja kui kskik milline blokaad vi pantvangidraama.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012