Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
3. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Aeg vistlusfotosid valida

Eesti Looduse fotovistluse thtajast lahutab meid kolm ndalat. Nii ongi paras hetk meenutada reegleid aadressil www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised250.html ning hakata oma fotokogust paremaid palu vlja seluma. Vistlustd peavad posti minema hiljemalt 25. oktoobril.

Uudistaja




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Looduse fondi GMO-projekt kokku vetud

Eestimaa looduse fondi (ELF) geenmuundatud organismide (GMO) projekti raames analsiti geenmuundatud pllumajanduskultuuride kasvatamisega kaasneda vivaid keskkonnamjusid, samuti majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
Euroopa Komisjoni rahastatud projekti "Keskkonnaorganisatsioonide, pllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkuse tstmine GMO-dest ja nendega kaasneda vivatest riskidest" siht oli parandada keskkonnaorganisatsioonide, pllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkust GMO-de loomise ja kasutamise eesmrkidest ning anda levaade kaasneda vivatest riskidest ja valdkonda reguleerivatest igusaktidest. Korraldati infopevi maakondades ja konverents koosts Eesti maalikooli avatud likooliga vlisekspertide osavtul. Projekti kigus anti vlja voldik ja brošr "Geneetiliselt muundatud pllukultuurid ja nendega kaasnevad riskid". ELF uuris ka GMO sisaldust mnedes toiduainetes ja mrgistamata loomasdas.

ELF




taara
Taara tagasi! Foto: Toomas Jriado



Joogipakenditagastus saab omasemaks

Tnavu suvekuudel kogus osahing Eesti Pandipakend le 50 miljoni joogipakendi, mis on le nelja korra rohkem kui mullu suvel.
Kolme suvekuuga tagastasid tarbijad 35 miljonit plastpudelit, 12,6 miljonit alumiiniumpurki ja 3 miljonit hekorraklaaspudelit. Mdunud aasta kolme suvekuu vltel tagastati kokku 11 miljonit pakendit.

Samas nendib Eesti Pandipakendi juht Oleg Epner, et joogipurkide tagastus viks olla suurem. Ta peab joogipurkide kasina tagastuse phjuseks seda, et plekkpurki on mugav kokku suruda ning prgikasti visata. Aga niteks alumiiniumpurgi taaskasutus kulutab 95 protsenti vhem energiat kui uue purgi valmistamine. he alumiiniumpurgi taaskasutus sstab niisama palju energiat kui kulutab 20 tundi plev 100-vatine elektripirn, 3 tundi ttav arvuti vi 2 tundi mngiv televiisor (andmed prinevad trkisest European Can Market Report 2005/2006).
Eesti Pandipakend saadab tagastatud ja sorditud joogipakendid kokkupressitult Eestis, Ltis ja Inglismaal asuvatesse tehastesse, kus neid kasutatakse toormaterjalina uute toodete valmistamiseks.
Eesti Pandipakendi ssteemiga on liitunud 25 tootjat ja 98 importijat. Pakendeid vetakse le Eesti vastu kokku 1400 tagastuskohas, sealhulgas 106 automaatmasinaga.

O Eesti Pandipakend





ELF tutvustas kmne kuu jooksul koehitust

Septembris lppes Eestimaa looduse fondi (ELF) ja koloogiliste tehnoloogiate keskuse projekt, mille peamine eesmrk oli parandada koehitust ksitleva eestikeelse teabe kttesaadavust.
ELF-i uudisteagentuur Roheline Vrav avaldas kmne kuu jooksul artikleid koloogilise ehituse teemal ning tutvustas Eestis kasutatavaid sstvaid tehnoloogiaid, mida saab rakendada ka kodus. Kik projekti kigus avaldatud uudised ja artiklid on lugeda Rohelise Vrava vrgupaigas www.greengate.ee
Projekti Keskkonna- ja sstva eluviisi info edastamine lbi Rohelise Vrava" toetas Euroopa Liit 762 000 krooniga. Projekti Eesti-koordinaator oli keskkonnaministeerium.

ELF





Td alustas td maalikooli loodusteaduste kool

27. septembri kiguga Alam-Pedja pperajale pandi kima maalikooli loodusteaduste kool. Kooli pilasteks on 25 Tartu loodushuvilist gmnasisti, ppet vormiks ppekigud maalikooli teadurite juhendusel. Kooli td korraldab bioloogist ajakirjanik Juhani Pttsepp, kaasa aitavad maalikooli tudengid.
Alam-Pedja kigu teema oli "Kas loodusrajad on vajalikud?", oktoobris vaadeldakse metsa, novembris sgistaevast, detsembris osaletakse maalikooli loomakliinikus koera lbivaatusel, veebruaris on plaanis uurida talvist jrve.

pilased peavad loodusteaduste kooli diplomi saamiseks jagama ppekikudel saadud teadmisi ja muljeid klassikaaslastega, ppekikude kohta tuleb pidada pevikut, kodutks on kirjalikud arutlused, kevadel tuleb sooritada eksam.
Maalikooli ppekikude traditsioon ulatub aastasse 2004. Loodushuviliste pilastega on kidud maalikooli Vrtsjrve limnoloogiakeskuses, Jrvselja ppemetskonnas, marjakasvatustalus, kalakasvanduses, klmlautades, mahepllul jne.

Maalikool





Lasteaiad saavad viissada kena tooli

Tartumaa keskkonnateenistuse saalis said tna kokku esindajad neist 16 Tartu ja Tartumaa koolist ning 20 lasteaiast, mis osalevad Eesti metsatstuse liidu (EMTL) "Tee metsa" tnavuses puupevaprojektis.
Projekti kigus meisterdavad pilased lasteaedadele 20 komplekti lastepraselt kaunistatud 25 toolist. Puupeva idee on rhutada puidu rohkeid ja mttekaid kasutusviise. Inimese arusaamad ja eluhoiakud kujunevad juba lapseeas; sestap vib puupeva lasteprojekt anda mnelegi osalejale kogu eluks lugupidava suhtumise sellesse suureprasesse looduslikusse materjalisse.

Mullune esimene tooliprojekti kogemus Tallinnas oli korraldajatele ja osalejatele sedavrd soodne, et kui toona piirduti 150 tooli valmistamisega, siis tnavune hulk on le kolme korra suurem. Toolid antakse le 6. detsembri puupeval Tartu sadamateatris; kige huvitavamatest toolidest koostatakse nitus, mis pannakse vlja arvatavasti Tartu Lunakeskuses.

Uudistaja


KUHU MINNA


Tartlased saavad kuulda tervislikust toitumisest

11. oktoobril on Tartu keskkonnahariduse keskuses tiskasvanud ppija ndala raames Urmas Kokassaare loeng "Tervist edendav toit".
htlasi saavad loengukuulajad tutvuda keskuse tegevuse ja tiskasvanute ppimisvimalustega. ritus algab kell 18.

TKKHK


RAJA TAGANT


Esimesed Nobeli preemiad lksid Ameerikasse

2006. aasta Nobeli meditsiinipreemia jagavad USA geneetikud Craig C. Mello (1960) ja Andrew Z. Fire (1959) RNA interferentsi avastamise eest 1998. aastal. Nii laureaatide suhteline noorus kui ka leiu nii kiire tunnustamine on ebatavalised ja annavad aimu t vaieldamatust thtsusest.
RNA interferents (RNAi) on ks fundamentaalseid mehhanisme, mille abil organismid geenide avaldumist kontrollivad. Geeni avaldumine thendab teatavasti tema jrjestusega mratud produkti (valgu) snteesimist RNA matriitsi vahendusel. See "kskjalgmolekul" - mRNA - toimib normaalselt heahelalisena, kuid RNA ahelad vivad (sarnaselt DNA-ga) ka komplementaarselt paarduda. Fire ja Mello katsed marussi Caenorhabditis elegans peal nitasid, et kaheahelalise RNA sisestamine rakku "vaigistab" geeni, millelt sama jrjestusega mRNA-d transkribeeritakse. Kaheahelalise RNA juuresolek on rakule signaaliks, et antud jrjestusega normaalne mRNA tuleb lagundada.
Selgus ka, et RNAi on looduses ldlevinud mehhanism, mis aitab muu hulgas rakkudel end kaitsta viiruste ja nn. hppavate geenide eest, mis erinevates kohtades raku genoomi sobituda ritavad. Lisaks sellele piti RNAi abil katseloomadel sihilikult erinevaid geene vlja llitama, et nende funktsioone vlja selgitada. Geenide vaigistamine RNAi abil on saanud geneetikalaborites peaaegu standardmeetodiks ning ilmselt pole kaugel ka kliinilised rakendused.
vaigistamine
Kas teadsite, et geenide vaigistamisel on thtis roll ka inimese arengus? Joonistus: Ott Luuk


Ka tna vlja kuulutatud fsikaauhind lks hendriikidesse. George F. Smoot ja John C. Mather plvisid tunnustuse avastuste eest, mis annavad tunnistust Suure Paugu toimumisest. Mlemad uurisid mikrolainelist taustkiirgust COBE (Cosmic Background Explorer) satelliidi abil. Mather testas oma mtmistega 1990 aastaks, et taustkiirguse spekter vastab musta keha kiirguse omale. See oli oluline mrk, et praeguse taustkiirguse phjal saab teha jreldusi Universumi algusaegade kohta. Kaks aastat hiljem andis Smoot teada, et on taustkiirguses leidnud anisotroopia - tillukesed kikumised temperatuuris, mis on justkui jljendiks varasest mateeriast. See oli tolleks hetkeks tugevaim kinnitus Suure Paugu toimumisest. Stephen Hawking hindas Smooti tulemusi sajandi suurimaks avastuseks.

Pnevust jtkub: kolmapeval, 4. oktoobril selgub keemia-, jrgmisel ndalal aga majandus- ja rahupreemiate saajad. Kirjandusauhinna vljakuulutamise kuupeva veel kindlaks mratud pole.

Nature/nobelprize.org




Poola juhid panevad taas looduskaitsjaid muretsema

Alles see oli, kui looduskaitsjaid ehmatas Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski leskutse vhendada Natura 2000 hoiualade pindala "mistlikesse piiridesse" ja kinnitus, et praegu pakutav kaitstavate alade ulatus teeb vimatuks mis tahes investeeringud. Eile avaldasid kolm keskkonnaorganisatsiooni - Poola linnukaitseorganisatsioon OTOP, WWF Poola haru ja CEE Bankwatch Network - elektronpetitsiooni protestimaks projektide vastu, mis hvitaksid Euroopa seadustega kaitstavate kaitsealade osi.

Jutt on esmajoones nn. Via Balticast, Helsingist Varssavisse viivast transpordikoridorist, mis on praeguste kavade kohaselt planeeritud lbi Augustowi ja Knyszyni rgmetsade, Biebrza soo rahvuspargi ja Narewi je rahvuspargi. Kik need alad on kaitse all kui Natura 2000 vrgustiku linnu- vi loodushoiualad.
Olukord on rev, sest peale Poola keskkonnaministri positiivset seisukohta teeehituse asjus on selleks, et ehitustid alustada, vaja veel vaid kaht paberit: kohaliku omavalituse keskkonnanusolekut ja ehitusluba.
E-petitsioonile kogutakse allkirju vrgupaigas www.viabalticainfo.org/en/petition ja allkirju saab anda 15. novembrini. Pev hiljem antakse petitsioon le Poola peaministrile.

Uudistaja




birdfest


Birdwatch paneb kima linnufestivali

Eelmine Uudistaja kirjutas ndalavahetusel ees ootavast suurest traditsioonilisest lemaailmsest linnuvaatlusest Birdwatch. Tasub lisada, et eriti selles osas maailmast, kus ka veel praegu on soe, lisandub vaatluspevadele hulk muid linnuritusi ldnimega World Bird Festival 2006.
Selgi ritusel on juba pris pikk edukas ajalugu. Festival vltab terve oktoobri jooksul ja kavas on loodusretki, loengupevi nii ruumis kui ka vabas hus, filmiprogramme, seminare, nitusi ja lastepevi; linnukaitseideed aitavad levitada kik kunstiharud. Festivali ingliskeelne tunnuslause algab kui Nokia-firma moto: "Connecting people with nature".

Tnavu ptakse taas kord eriti phjalikult tutvustada IBA- - thtsate linnualade - ideoloogiat. Aga lbi aastate on festivalide phisiht olnud prata inimeste thelepanu neile, kes elavad meie krval ja kelle kekik sltub meie mistlikkusest just samal moel nagu meie endagi tulevik.
Euroopa parasvtmes piirdub festival siiski enamasti vaid linnuvaatlustega. Ent nendegi siht on sama: tuletada inimestele meelde, et maakera pole pelgalt ainult nende kodu. Nii et vtame ndalavahetusel binoklid kaasa ja lheme loodusesse.

Toomas Jriado




Euroopa Komisjon ei saa autoehitajaid kontrolli alla

Keskkonnavabahendus T&E (European Federation for Transport and Environment) kritiseerib Euroopa Komisjoni (EC) liigse pehmuse eest autotootjate vastu ja kinnitab, et sna kindlasti jvad titmata viimaste vabatahtlikult vetud kohustused ssihappegaasiheidet vhendada.

Et Kyoto protokolli kirjathest kinni pidada, pab EC vhendada ssinikdioksiidi autotranspordist tulenevat heidet. See hlmab tuntuima kasvuhoonegaasi ldemissioonist le viiendiku. Pool transpordi CO2-st lhtub siduautodest.
1998. aastal lubas Euroopa autotootjate assotsiatsioon ACEA, et 2008. aastaks vhendatakse uute autode CO2-heide 140 grammini kilomeetri kohta. Jaapani ja Korea tootjad kohustusid sama sihtarvuni judma 2009. aastaks. 2010. aastal peaks heide ACEA uutest autodest alanema juba 120 grammini kilomeetri kohta.
Paraku oli 2004. aastaks suudetud 2003. aastaga vrreldes edasi liikuda vaid he protsendi jagu, nii et heide oli ikka veel 160 g/km. Vhe sellest: T&E andmeil oli 2005. aastal toodetud autode ssinikdioksiidiheide just samal tasemel nagu 2004. aasta autodel.
Sestap on karta, et T&E karm ennustus lheb tide. Ainus vimalus vetud kohustus - 140 g/km aastal 2008 - tita on alandada CO2-heidet igal aastal jrele jnud kolmest keskmiselt pretsedenditu 4,3 protsendi vrra.

IEMA




luiged
Khmnokk-luiged. Foto: Toomas Jriado



Seljakotiluiged selgitavad linnugripiohte

RO Roomas asuv toidu- ja pllundusorganisatsioon FAO pani Mongoolias hulgale khmnokk-luikedele selga viksed paari aasta prast iseenesest maha langevad "seljakotid", milles on 70 grammi kaaluvad GPS-i seadmed. Sel moel tahetakse saada selgemat levaadet luikede liikumistest, mis vib mngida teatavat rolli ohtlikumate tvedega linnugripiviiruste liikumises.

Kllap on paljudel meeles veel eelmise sgise linnugripipaanika; metslindudest etendasid olulisimat rolli just nimelt khmnokk-luiged. Eriti arvukalt suri luiki H5N1 viiruse ktte just Ida-Mongoolias ja Lne-Hiinas. FAO eksperdid mnavad kll, et suure tenosusega mngib linnugripi levikus mravat rolli kodu- ja puurilindudega kauplemine, ei saa vlistada ka metslindude teatavat osa. Hiinas ja Mongoolias linnugrippi surnud linnud elasid ju piirkonnis, kus kodulinde on suhteliselt vhe. Niiviisi loodetakse luigeliikumisi jlgides saada tublit tuge trjumaks gripimuret.
Mrgistatud lindude asukohast saavad vaatlejad teateid kaks korda ndalas ja neid vib iga inimene seejrel vaadata vrgupaigast www.gains.org.

Euroopa Komisjon


KIIRKOMMENTAAR


Teadlaste vrguelu

Veebipevikute ehk blogide pidamine on ndseks oma uudsuse minetanud ja elektroonilise meedia maailmas oma kohta loksunud. Suurt pret uudiste kirjastamises, mida mned uue tehnoloogia austajad algul lubasid, ei tulnud: ajaveebidest on saanud pigem viis aega surnuks la.
nneks ei piirdu pevikupidajate read ainult muljetest pulbitsevate turistide ja aukliku mluga pidutsejatega. Igal juhul soovitan jrgmise tseisaku ajal arvuti taga kaardimngude asemel uurida teadlaste vrgu˛urnaale.
Alustuseks vib abi olla ajakirja Nature poolt sel suvel koostatud 50 populaarsema teadusblogi edetabelist vi portaali scienceblogs.com avalehe jaotustest.

Miks vaevuda? Vhemalt testate endale arvatavasti, et teadlane on samasugune inimene nagu iga teinegi - aspekt, mida populaarne ajakirjandus oma naeruvrsete stereotpidega sageli eirab. Lisaks sellele hoiab jutukam teadlane oma lugejaid kursis ekstravagantsemate teadussnumitega ning huvitavamate leidudega erialaajakirjadest. Kolmandaks on neil enamasti olemas phjendatud arvamus maailma asjadest koos julgusega seda vlja elda.
Vike tuur mda teadlaste igapevaseid mtteavaldusi annab aimu ka sellest, milline on teaduslike ja loodushoidlike vaadete positsioon mujal maailmas. Niteks USA ajaveebide puhul ei maksa llatuda totrusteni ulatuvast kanakitkumisest kreatsionistidega. Et kodust rahu paremini hinnata, tuleb end aeg-ajalt kurssi viia meretaguste kaklustega ja vastupidi.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012