Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
3. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Aeg võistlusfotosid valida

Eesti Looduse fotovõistluse tähtajast lahutab meid kolm nädalat. Nii ongi paras hetk meenutada reegleid aadressil www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised250.html ning hakata oma fotokogust paremaid palu välja sõeluma. Võistlustööd peavad posti minema hiljemalt 25. oktoobril.

Uudistaja




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Looduse fondi GMO-projekt kokku võetud

Eestimaa looduse fondi (ELF) geenmuundatud organismide (GMO) projekti raames analüüsiti geenmuundatud põllumajanduskultuuride kasvatamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, samuti majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
Euroopa Komisjoni rahastatud projekti "Keskkonnaorganisatsioonide, põllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine GMO-dest ja nendega kaasneda võivatest riskidest" siht oli parandada keskkonnaorganisatsioonide, põllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkust GMO-de loomise ja kasutamise eesmärkidest ning anda ülevaade kaasneda võivatest riskidest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Korraldati infopäevi maakondades ja konverents koostöös Eesti maaülikooli avatud ülikooliga välisekspertide osavõtul. Projekti käigus anti välja voldik ja brošüür "Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega kaasnevad riskid". ELF uuris ka GMO sisaldust mõnedes toiduainetes ja märgistamata loomasöödas.

ELF




taara
Taara tagasi! Foto: Toomas Jüriado



Joogipakenditagastus saab omasemaks

Tänavu suvekuudel kogus osaühing Eesti Pandipakend üle 50 miljoni joogipakendi, mis on üle nelja korra rohkem kui mullu suvel.
Kolme suvekuuga tagastasid tarbijad 35 miljonit plastpudelit, 12,6 miljonit alumiiniumpurki ja 3 miljonit ühekorraklaaspudelit. Möödunud aasta kolme suvekuu vältel tagastati kokku 11 miljonit pakendit.

Samas nendib Eesti Pandipakendi juht Oleg Epner, et joogipurkide tagastus võiks olla suurem. Ta peab joogipurkide kasina tagastuse põhjuseks seda, et plekkpurki on mugav kokku suruda ning prügikasti visata. Aga näiteks alumiiniumpurgi taaskasutus kulutab 95 protsenti vähem energiat kui uue purgi valmistamine. Ühe alumiiniumpurgi taaskasutus säästab niisama palju energiat kui kulutab 20 tundi põlev 100-vatine elektripirn, 3 tundi töötav arvuti või 2 tundi mängiv televiisor (andmed pärinevad trükisest European Can Market Report 2005/2006).
Eesti Pandipakend saadab tagastatud ja sorditud joogipakendid kokkupressitult Eestis, Lätis ja Inglismaal asuvatesse tehastesse, kus neid kasutatakse toormaterjalina uute toodete valmistamiseks.
Eesti Pandipakendi süsteemiga on liitunud 25 tootjat ja 98 importijat. Pakendeid võetakse üle Eesti vastu kokku 1400 tagastuskohas, sealhulgas 106 automaatmasinaga.

OÜ Eesti Pandipakend





ELF tutvustas kümne kuu jooksul ökoehitust

Septembris lõppes Eestimaa looduse fondi (ELF) ja ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse projekt, mille peamine eesmärk oli parandada ökoehitust käsitleva eestikeelse teabe kättesaadavust.
ELF-i uudisteagentuur Roheline Värav avaldas kümne kuu jooksul artikleid ökoloogilise ehituse teemal ning tutvustas Eestis kasutatavaid säästvaid tehnoloogiaid, mida saab rakendada ka kodus. Kõik projekti käigus avaldatud uudised ja artiklid on lugeda Rohelise Värava võrgupaigas www.greengate.ee
Projekti „Keskkonna- ja säästva eluviisi info edastamine läbi Rohelise Värava" toetas Euroopa Liit 762 000 krooniga. Projekti Eesti-koordinaator oli keskkonnaministeerium.

ELF





Tööd alustas tööd maaülikooli loodusteaduste kool

27. septembri käiguga Alam-Pedja õpperajale pandi käima maaülikooli loodusteaduste kool. Kooli õpilasteks on 25 Tartu loodushuvilist gümnasisti, õppetöö vormiks õppekäigud maaülikooli teadurite juhendusel. Kooli tööd korraldab bioloogist ajakirjanik Juhani Püttsepp, kaasa aitavad maaülikooli tudengid.
Alam-Pedja käigu teema oli "Kas loodusrajad on vajalikud?", oktoobris vaadeldakse metsa, novembris sügistaevast, detsembris osaletakse maaülikooli loomakliinikus koera läbivaatusel, veebruaris on plaanis uurida talvist järve.

Õpilased peavad loodusteaduste kooli diplomi saamiseks jagama õppekäikudel saadud teadmisi ja muljeid klassikaaslastega, õppekäikude kohta tuleb pidada päevikut, kodutööks on kirjalikud arutlused, kevadel tuleb sooritada eksam.
Maaülikooli õppekäikude traditsioon ulatub aastasse 2004. Loodushuviliste õpilastega on käidud maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuses, Järvselja õppemetskonnas, marjakasvatustalus, kalakasvanduses, külmlautades, mahepõllul jne.

Maaülikool





Lasteaiad saavad viissada kena tooli

Tartumaa keskkonnateenistuse saalis said täna kokku esindajad neist 16 Tartu ja Tartumaa koolist ning 20 lasteaiast, mis osalevad Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) "Tee metsa" tänavuses puupäevaprojektis.
Projekti käigus meisterdavad õpilased lasteaedadele 20 komplekti lastepäraselt kaunistatud 25 toolist. Puupäeva idee on rõhutada puidu rohkeid ja mõttekaid kasutusviise. Inimese arusaamad ja eluhoiakud kujunevad juba lapseeas; sestap võib puupäeva lasteprojekt anda mõnelegi osalejale kogu eluks lugupidava suhtumise sellesse suurepärasesse looduslikusse materjalisse.

Mullune esimene tooliprojekti kogemus Tallinnas oli korraldajatele ja osalejatele sedavõrd soodne, et kui toona piirduti 150 tooli valmistamisega, siis tänavune hulk on üle kolme korra suurem. Toolid antakse üle 6. detsembri puupäeval Tartu sadamateatris; kõige huvitavamatest toolidest koostatakse näitus, mis pannakse välja arvatavasti Tartu Lõunakeskuses.

Uudistaja


KUHU MINNA


Tartlased saavad kuulda tervislikust toitumisest

11. oktoobril on Tartu keskkonnahariduse keskuses täiskasvanud õppija nädala raames Urmas Kokassaare loeng "Tervist edendav toit".
Ühtlasi saavad loengukuulajad tutvuda keskuse tegevuse ja täiskasvanute õppimisvõimalustega. Üritus algab kell 18.

TKKHK


RAJA TAGANT


Esimesed Nobeli preemiad läksid Ameerikasse

2006. aasta Nobeli meditsiinipreemia jagavad USA geneetikud Craig C. Mello (1960) ja Andrew Z. Fire (1959) RNA interferentsi avastamise eest 1998. aastal. Nii laureaatide suhteline noorus kui ka leiu nii kiire tunnustamine on ebatavalised ja annavad aimu töö vaieldamatust tähtsusest.
RNA interferents (RNAi) on üks fundamentaalseid mehhanisme, mille abil organismid geenide avaldumist kontrollivad. Geeni avaldumine tähendab teatavasti tema järjestusega määratud produkti (valgu) sünteesimist RNA matriitsi vahendusel. See "käskjalgmolekul" - mRNA - toimib normaalselt üheahelalisena, kuid RNA ahelad võivad (sarnaselt DNA-ga) ka komplementaarselt paarduda. Fire ja Mello katsed ümarussi Caenorhabditis elegans peal näitasid, et kaheahelalise RNA sisestamine rakku "vaigistab" geeni, millelt sama järjestusega mRNA-d transkribeeritakse. Kaheahelalise RNA juuresolek on rakule signaaliks, et antud järjestusega normaalne mRNA tuleb lagundada.
Selgus ka, et RNAi on looduses üldlevinud mehhanism, mis aitab muu hulgas rakkudel end kaitsta viiruste ja nn. hüppavate geenide eest, mis erinevates kohtades raku genoomi sobituda üritavad. Lisaks sellele õpiti RNAi abil katseloomadel sihilikult erinevaid geene välja lülitama, et nende funktsioone välja selgitada. Geenide vaigistamine RNAi abil on saanud geneetikalaborites peaaegu standardmeetodiks ning ilmselt pole kaugel ka kliinilised rakendused.
vaigistamine
Kas teadsite, et geenide vaigistamisel on tähtis roll ka inimese arengus? Joonistus: Ott Luuk


Ka täna välja kuulutatud füüsikaauhind läks Ühendriikidesse. George F. Smoot ja John C. Mather pälvisid tunnustuse avastuste eest, mis annavad tunnistust Suure Paugu toimumisest. Mõlemad uurisid mikrolainelist taustkiirgust COBE (Cosmic Background Explorer) satelliidi abil. Mather tõestas oma mõõtmistega 1990 aastaks, et taustkiirguse spekter vastab musta keha kiirguse omale. See oli oluline märk, et praeguse taustkiirguse põhjal saab teha järeldusi Universumi algusaegade kohta. Kaks aastat hiljem andis Smoot teada, et on taustkiirguses leidnud anisotroopia - tillukesed kõikumised temperatuuris, mis on justkui jäljendiks varasest mateeriast. See oli tolleks hetkeks tugevaim kinnitus Suure Paugu toimumisest. Stephen Hawking hindas Smooti tulemusi sajandi suurimaks avastuseks.

Põnevust jätkub: kolmapäeval, 4. oktoobril selgub keemia-, järgmisel nädalal aga majandus- ja rahupreemiate saajad. Kirjandusauhinna väljakuulutamise kuupäeva veel kindlaks määratud pole.

Nature/nobelprize.org




Poola juhid panevad taas looduskaitsjaid muretsema

Alles see oli, kui looduskaitsjaid ehmatas Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski üleskutse vähendada Natura 2000 hoiualade pindala "mõistlikesse piiridesse" ja kinnitus, et praegu pakutav kaitstavate alade ulatus teeb võimatuks mis tahes investeeringud. Eile avaldasid kolm keskkonnaorganisatsiooni - Poola linnukaitseorganisatsioon OTOP, WWF Poola haru ja CEE Bankwatch Network - elektronpetitsiooni protestimaks projektide vastu, mis hävitaksid Euroopa seadustega kaitstavate kaitsealade osi.

Jutt on esmajoones nn. Via Balticast, Helsingist Varssavisse viivast transpordikoridorist, mis on praeguste kavade kohaselt planeeritud läbi Augustowi ja Knyszyni ürgmetsade, Biebrza soo rahvuspargi ja Narewi jõe rahvuspargi. Kõik need alad on kaitse all kui Natura 2000 võrgustiku linnu- või loodushoiualad.
Olukord on ärev, sest peale Poola keskkonnaministri positiivset seisukohta teeehituse asjus on selleks, et ehitustöid alustada, vaja veel vaid kaht paberit: kohaliku omavalituse keskkonnanõusolekut ja ehitusluba.
E-petitsioonile kogutakse allkirju võrgupaigas www.viabalticainfo.org/en/petition ja allkirju saab anda 15. novembrini. Päev hiljem antakse petitsioon üle Poola peaministrile.

Uudistaja




birdfest


Birdwatch paneb käima linnufestivali

Eelmine Uudistaja kirjutas nädalavahetusel ees ootavast suurest traditsioonilisest ülemaailmsest linnuvaatlusest Birdwatch. Tasub lisada, et eriti selles osas maailmast, kus ka veel praegu on soe, lisandub vaatluspäevadele hulk muid linnuüritusi üldnimega World Bird Festival 2006.
Selgi üritusel on juba päris pikk edukas ajalugu. Festival vältab terve oktoobri jooksul ja kavas on loodusretki, loengupäevi nii ruumis kui ka vabas õhus, filmiprogramme, seminare, näitusi ja lastepäevi; linnukaitseideed aitavad levitada kõik kunstiharud. Festivali ingliskeelne tunnuslause algab kui Nokia-firma moto: "Connecting people with nature".

Tänavu püütakse taas kord eriti põhjalikult tutvustada IBA- - tähtsate linnualade - ideoloogiat. Aga läbi aastate on festivalide põhisiht olnud pöörata inimeste tähelepanu neile, kes elavad meie kõrval ja kelle käekäik sõltub meie mõistlikkusest just samal moel nagu meie endagi tulevik.
Euroopa parasvöötmes piirdub festival siiski enamasti vaid linnuvaatlustega. Ent nendegi siht on sama: tuletada inimestele meelde, et maakera pole pelgalt ainult nende kodu. Nii et võtame nädalavahetusel binoklid kaasa ja läheme loodusesse.

Toomas Jüriado




Euroopa Komisjon ei saa autoehitajaid kontrolli alla

Keskkonnavabaühendus T&E (European Federation for Transport and Environment) kritiseerib Euroopa Komisjoni (EC) liigse pehmuse eest autotootjate vastu ja kinnitab, et üsna kindlasti jäävad täitmata viimaste vabatahtlikult võetud kohustused süsihappegaasiheidet vähendada.

Et Kyoto protokolli kirjatähest kinni pidada, püüab EC vähendada süsinikdioksiidi autotranspordist tulenevat heidet. See hõlmab tuntuima kasvuhoonegaasi üldemissioonist üle viiendiku. Pool transpordi CO2-st lähtub sõiduautodest.
1998. aastal lubas Euroopa autotootjate assotsiatsioon ACEA, et 2008. aastaks vähendatakse uute autode CO2-heide 140 grammini kilomeetri kohta. Jaapani ja Korea tootjad kohustusid sama sihtarvuni jõudma 2009. aastaks. 2010. aastal peaks heide ACEA uutest autodest alanema juba 120 grammini kilomeetri kohta.
Paraku oli 2004. aastaks suudetud 2003. aastaga võrreldes edasi liikuda vaid ühe protsendi jagu, nii et heide oli ikka veel 160 g/km. Vähe sellest: T&E andmeil oli 2005. aastal toodetud autode süsinikdioksiidiheide just samal tasemel nagu 2004. aasta autodel.
Sestap on karta, et T&E karm ennustus läheb täide. Ainus võimalus võetud kohustus - 140 g/km aastal 2008 - täita on alandada CO2-heidet igal aastal järele jäänud kolmest keskmiselt pretsedenditu 4,3 protsendi võrra.

IEMA




luiged
Kühmnokk-luiged. Foto: Toomas Jüriado



Seljakotiluiged selgitavad linnugripiohte

ÜRO Roomas asuv toidu- ja põllundusorganisatsioon FAO pani Mongoolias hulgale kühmnokk-luikedele selga väiksed paari aasta pärast iseenesest maha langevad "seljakotid", milles on 70 grammi kaaluvad GPS-i seadmed. Sel moel tahetakse saada selgemat ülevaadet luikede liikumistest, mis võib mängida teatavat rolli ohtlikumate tüvedega linnugripiviiruste liikumises.

Küllap on paljudel meeles veel eelmise sügise linnugripipaanika; metslindudest etendasid olulisimat rolli just nimelt kühmnokk-luiged. Eriti arvukalt suri luiki H5N1 viiruse kätte just Ida-Mongoolias ja Lääne-Hiinas. FAO eksperdid möönavad küll, et suure tõenäosusega mängib linnugripi levikus määravat rolli kodu- ja puurilindudega kauplemine, ei saa välistada ka metslindude teatavat osa. Hiinas ja Mongoolias linnugrippi surnud linnud elasid ju piirkonnis, kus kodulinde on suhteliselt vähe. Niiviisi loodetakse luigeliikumisi jälgides saada tublit tuge tõrjumaks gripimuret.
Märgistatud lindude asukohast saavad vaatlejad teateid kaks korda nädalas ja neid võib iga inimene seejärel vaadata võrgupaigast www.gains.org.

Euroopa Komisjon


KIIRKOMMENTAAR


Teadlaste võrguelu

Veebipäevikute ehk blogide pidamine on nüüdseks oma uudsuse minetanud ja elektroonilise meedia maailmas oma kohta loksunud. Suurt pööret uudiste kirjastamises, mida mõned uue tehnoloogia austajad algul lubasid, ei tulnud: ajaveebidest on saanud pigem viis aega surnuks lüüa.
Õnneks ei piirdu päevikupidajate read ainult muljetest pulbitsevate turistide ja aukliku mäluga pidutsejatega. Igal juhul soovitan järgmise tööseisaku ajal arvuti taga kaardimängude asemel uurida teadlaste võrgu˛urnaale.
Alustuseks võib abi olla ajakirja Nature poolt sel suvel koostatud 50 populaarsema teadusblogi edetabelist või portaali scienceblogs.com avalehe jaotustest.

Miks vaevuda? Vähemalt tõestate endale arvatavasti, et teadlane on samasugune inimene nagu iga teinegi - aspekt, mida populaarne ajakirjandus oma naeruväärsete stereotüüpidega sageli eirab. Lisaks sellele hoiab jutukam teadlane oma lugejaid kursis ekstravagantsemate teadussõnumitega ning huvitavamate leidudega erialaajakirjadest. Kolmandaks on neil enamasti olemas põhjendatud arvamus maailma asjadest koos julgusega seda välja öelda.
Väike tuur mööda teadlaste igapäevaseid mõtteavaldusi annab aimu ka sellest, milline on teaduslike ja loodushoidlike vaadete positsioon mujal maailmas. Näiteks USA ajaveebide puhul ei maksa üllatuda totrusteni ulatuvast kanakitkumisest kreatsionistidega. Et kodust rahu paremini hinnata, tuleb end aeg-ajalt kurssi viia meretaguste kaklustega ja vastupidi.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet