UUDISTAJA
10. oktoober 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Loodus sammub sügisesse

Ajakirja Loodus kaante vahel on tänavu ikka esimeses järjekorras silma köitnud Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse sari "Sammud omas Eestis". Nii ka seekord: rännumehed kirjeldavad teekonda Peedult Antslasse. Muuhulgas ületatakse Tooraboora mäed ning selgub, mille poolest üks pasknäär Rootsi kuningatest etem on.
Nagu kaanepildistki järeldada võib, on Looduses juttu kakkudest. Tartu noormees Meelis Kalev jutustab oma suvistest kõrvukrätsuvaatlustest, Evelin Kuldkepp aga kokkupõrkest händkakuga, mis hoopis kurvalt oleks lõppeda võinud.
Madli Zobel on kindlaks teinud, et hundinuiakrohvi seina paneku võib laste hoolde jätta. Fotograaf Sven Zacek innustab ööpimedust pildile püüdma ning Mati Martin õpetab vahet tegema sada- ja tuhatjalgsetel. Veel saab teada, kes on juuksekullid, kus asuvad Euroopa suurimad liivaluited ja kuidas läheb vanausuliste elu Peipsi ääres.
Urmas Kokassaar kiidab kitsepiima, Katrin Möllits soovitab head loodusraamatut. Mall Värva leidis Mohni saarelt elamuse üksiolekust, Priit Päkk aga tegi Gran Canarial tutvust sisalikega. Nii kirju, kui see tutvustus ka sai, pole sügisese Looduse teemad kaugeltki ammendatud - oma silm on kuningas!

Ajakirja sirvinud Ott Luuk

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Tartusse luuakse maailmatasemel teaduskeskus

Tartu ülikool, Eesti maaülikool ja Eesti biokeskus sõlmisid koostöölepingu, et luua Euroopa mastaabis arvestatava kaaluga teadusmahukas ravimiarenduse ja ravimiuuringute keskus.
Keskuses hakatakse selgitama inimese ja loomade haiguste molekulaarseid ja füsioloogilisi põhjusi, identifitseerima ravimimärklaudu ja määrama nende sobivust, välja töötama uute ravimite disaini ja tootmistehnoloogiat ning neid prekliinilistes ja kliinilistes katsetustes proovima. Uurimis- ja arendustööd tehakse koordineeritud ravimiarendusprogrammide alusel, kuni see muutub farmaatsiatööstusele edasiseks arenduseks ja ärieesmärkidel atraktiivseks.

Keskuse idee ühe autori, TÜ tehnoloogiainstituudi direktori Mart Ustavi hinnangul on keskuse käive kuue kuni seitsme aasta pärast vähemalt 100 miljonit eurot aastas ja keskuses leiab rakenduse 400 või rohkemgi teadlast. Keskusest peaks kujunema mahuka intellektuaalse kapitaliga jätkusuutlik organisatsioon, mis tegutseb ravimiarenduse vallas tipptasemel ja kuulub maailma juhtivate farmaatsia- ja biotehnoloogiafirmade ning uurimisasutuste ja ülikoolide koostöövõrgustikku.
Ustav loodab, et ravimiarenduskeskuse ettevalmistustööga ühinevad ka teised ülikoolid, teadusasutused, Eesti haiglad, ministeeriumid, ametid ja ettevõtted.

Tartu ülikool

---

Konkurss sulemeistritest keskkonnasõpradele


Keskkonnaministeerium kutsub keskkonnasõpradest koolinoori end kirjanduslikult proovile panema ja kuulutab välja pakenditeemaliste artiklite võistluse. Oodatud on tööd noortelt autoritelt kahes vanuserühmas: 12-15-aastased ja 16-19-aastased.
Teksti pikkus peab olema kuni 3500 tähemärki (ehk umbes 1 A4 lk). Artiklite juurde võib saata ka asjakohaseid jpg-formaadis fotosid, kuid need ei ole parimate selgitamisel määravad. Kasuks tuleb, kui artikkel on avaldatud või avaldatakse kooli lehes või kooliveebis.
Võistluse raames valib ˛ürii mõlemast vanuserühmast välja ühe võitja ja kahe vanuserühma peale üldvõitja. ˇüriisse kuuluvad keskkonnaministeeriumi, MTÜ Loodusajakiri, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja OÜ Eesti Pandipakend esindajad.

Parimad artiklid avaldatakse keskkonnaministeeriumi koduleheküljel, ajakirjades Eesti Loodus ja Loodus ning võimaluse korral ka teistes ajakirjandusväljaannetes. Muidugi ootavad võitjaid ka auhinnad.
Artiklid on oodatud doc-failina hiljemalt 31. oktoobriks e-postile pakend@envir.ee. E-kirja tuleb lisada vanus, kool ja kodune aadress. Lisainfo telefonil 626 2917 või www.taaratark.ee.
Võitjad kuulutatakse välja 15. novembril.

Keskkonnaministeerium

---

Foto: Toomas Jüriado


Tallinna keskkonnaharijad Tartus tutvumiskäigul

Kümmekond keskkonnaharidusega seotud tallinlast eesotsas abilinnapea Olga Sõtnikuga (fotol keskel) käis täna Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK). Tutvumiskäigu algatas Eestimaa looduse fond (ELF), kuna fondile teeb muret keskkonnahariduse vähesus ja hajutatus Eesti pealinnas. ELF-i tegevjuhi Jüri-Ott Salmi sõnul ei ela Tallinnas mitte üksnes kolmandik Eesti elanikkonnast, vaid ka kõige linnastunum ja ühtlasi kõige jõukam kolmandik. Kogu meie riigi elanike hoiakute kujundajaid ja otsustajaid tuleb tulevikus kõige rohkem just praegu Tallinnas kasvavate laste seast.

Tartus on mitu aastat edukalt tegutsenud sihtasutus Tartu keskkonnahariduse keskus, mis loodi pärast seda, kui huvihariduse reformi käigus pandi kinni aastaid laste hulgas väga populaarne olnud loodusmaja. Keskust on aastatega veidi suurenenud summas rahastanud linn; hoopis olulisemal määral on aga kasvanud projektidest juurde teenitud raha. TKKHK-s töötab lisaks eelkõige lastele mõeldud loodusmajale ka keskkonnainfopunkt ja täiskasvanute koolituskeskus.
Kokkutulnuile pidasid ettekande TKKHK juhataja Janika Ruusmaa, Eesti noorsootöökeskuse peaspetsialist Reet Kristian ja ministeeriumidevahelise keskkonnahariduse töörühma juhataja Ivar Puura Tartu ülikoolist. TKKHK loomist meenutas Tartu abilinnapea, üks Eesti tunnustatumaid looduse populariseerijaid Georg Aher. Seejärel käidi Jüri-Ott Salmi modereeritud ajurünnakul välja ideid, milline võiks olla Tallinna keskkonnahariduse korraldus.
Tagasiteel Tallinna käisid arupidamisel osalenud Alam-Pedja looduskaitsealal peagi avatavas looduskoolis.

Uudistaja


RAJA TAGANT

---

Arktika jää aina kahaneb

Arktika merejää sulamise kiirus jäi tänavu septembris alla vaid mullusele rekordile ja jõudis nende 29 aasta "edetabelis", mil jääkatet satelliitidega on mõõdetud, teisele kohale. Teadlaste arvates ei tulnud uut kurba rekordit vaid seetõttu, et augustis oli selles maailma osas ootamatult külm ja tormine.

Alates 1977. aastast, kui mõõtmisi alustati, on merejääd Arktikas pidevalt vähemaks jäänud, aga suvejää kahanemise kiirus on järsult kasvanud alates 2002. aastast. Uurijate arvates on see tingitud globaalsest kliima soojenemisest. Colorados asuva USA rahvusliku lume- ja jääandmekeskuse uurija Julienne Strove kinnitab, et praeguste suundade jätkudes pole 2006. aasta septembris Põhja-Jäämeres enam üldse jääd.
Ent merejää on põhjapoolseima ookeani omamoodi soojusisolaator, mis peegeldab päikesevalgust tagasi ja takistab vee soojenemist. Seega - mida rohkem merejääd sulab, seda tugevam on nn. positiivse tagasiside efekt: Põhja-Jäämeri soojeneb aina rohkem ja jää sulab üha ulatuslikumalt.

IEMA

---

Keemiapreemia selgunud

Nagu tänavuse meditsiini- ja füsioloogiapreemia saajad, tegeles ka Nobeli keemiaauhinna laureaat Roger D. Kronberg RNA ja transkriptsiooni probleemidega. Stanfordi ülikooli professori suureks läbimurdeks oli pärmi RNA polümeraas II struktuuri väljaselgitamine röntgenkristallograafia abil (2001). Nimetatud ensüüm omab keskset kohta informatsiooni ülekandel DNA-lt mRNA-le. See on ühtlasi suurim puhtvalguline struktuur, mille ehitus tänaseks teada on. Polümeraasi struktuuri peensusteni tundmine on võimaldanud uurida selle toimimist ning interaktsioone teiste valkudega aatomi täpsusega.

Praegu 59-aastane Kronberg tundis teaduse vastu sügavat huvi juba poisipõlves. Eeskuju ei tulnud tal kaugelt otsida: tema isa Arthur Kronbergi auhinnati 1959 Nobeli meditsiinipreemiaga. Vastne laureaat on koostööd teinud teistegi nobelistidega - ühes Aaron Klugi ja Francis Crickiga uuriti DNA pakkimist eukarüootidel.

Nature/nobelprize.org

---

Antarktikas laiutab kõigi aegade suurim osooniauk

ÜRO maailma meteoroloogia organisatsiooni WMO andmed kinnitavad, et nii suurt osooniauku kui tänavu pole lõunamandri kohal veel kunagi varem laiutanud. WMO ütleb, et see igal lõunapoolkera kevadehakul ilmnev fenomen on tänavu nii ulatuslik seetõttu, et endiselt rekordtasemel püsiva osooni lagundavate ainete sisalduse mõju atmosfääris võimendus seekord eriti külma stratosfääri talve tõttu.

Ameerika kosmoseagentuuri NASA satelliitide kantud aparatuur mõõtis 25. septembril osooniaugu suuruseks 29,5 miljonit ruutkilomeetrit; senine suurim auk - 29,4 miljonit ruutkilomeetrit - oli mõõdetud 2000. aasta septembris. Tõsi, Euroopa kosmoseagentuuri ESA mõneti teistsuguse aparatuuriga saadud andmed on vastavalt 28 ja 28,4 miljonit, aga igal juhul on tegemist tohutu auguga. Osoonikiht kaitseb teatavasti Maa asukaid vähki tekitava ultraviolettkiirguse eest.
Üha rohkem teadlasi usub seosesse kliima soojenemise ja osooniaugu suurenemise vahel, sest üks maapinna pideva soojenemise tagajärgi on selle atmosfääri osa jahtumine, kus asub osoonikiht. Osooni hävitavalt mõjub ka samas õhustikuvööndis kliima soojenemisega kasvav niiskus.

WMO


KIIRKOMMENTAAR

---

Oo, mu vaene keemia...

Sellest on nüüd parajasti kuu aega möödas, kui meie populaarseimas päevalehes kirjutas vilunud ajakirjanik 2001. aasta Pärnumaa metanoolimürgitust meenutades nii: "Kasutades kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse eksperdi Peep Rausbergi sõnu - toidupiiritus (etanool) erineb puupiiritusest keemiliselt ainult mõninga lisandi poolest. Põhikomponent on mõlemas ikkagi etanool." Lõik hiljem paneb ajakirjanik Rausbergi jutu juba lausa jutumärkidesse; tsitaat on eelmise väitega mõneti vastuolus - ja ikka vildakas: ""Küll aga erineb tuntavalt maitse - metanoolil on see lisandite tõttu äärmiselt ebameeldiv. Keemiliselt struktuurilt on tegu peaaegu eri ainetega, millest üks mõjub inimesele surmavalt.""

Eks mul käinud juba seda lugu lugedes peast läbi, et peaks nimeka, juba koolipoisina olümpiaadidel suuri tegusid teinud keemiku kaitseks välja astuma ja paluma tuntud ajakirjanikul üles tunnistada, et ega ta sellest tegelikult midagi aru ei saanud, mis Rausberg talle rääkis. Ja võib-olla ka juurde lisada, et koolis tegi ta keemiatundidest alati poppi ja vedas vaevu "kolme" välja. Aga sinnapaika asi jälle jäi - kuni nüüd tuli see mulle tahes-tahtmata uuesti meelde, kui mu ette pisteti maineka koduajakirja värske number.

Rubriigis "Tunne toitu" on seal moekas stiilis pealkirjaga artikkel "Naatrium & kloor". Loen - ja ausõna: ei usu oma silmi. Naatrium ja kloor on elektrolüüdid, sinna hulka kuulub ka kolmas inimorganismile ülimalt vajalik mineraal kaalium. /---/ Elektrolüüdid on keemilised elemendid või nende soolad .. /---/ Kloor ühineb organismis vesinikuga maomahla koosseisu kuuluvaks soolhappeks ..

See pärlirida mahub ära artikli paari esimesse avalõiku. Edasi siirdub autor õnneks füsioloogia ja kokakunsti radadele, kus ta tunneb end nähtavasti tublisti kindlamalt. Aga ilmselt piisaks ka neist kolmest lausest, et autor mis tahes keemiaeksamil kolinal läbi kukuks. Jääb üle vaid rõõmustada, et temagi pole neid tarkusi kuulutanud mõnelt eksperdilt või koguni professorilt kuulduks, vaid on need ikka ise oma hästi lünklikest keemiateadmistest kompileerinud.

Jutu moraal on lihtne: armsad autorid, teie teoseid võivad vahel lugema sattuda ka inimesed, kelle jaoks keemia polnud koolis kõige vihatum aine. Võib-olla on nad seda lausa kõrgkooliski õppinud. Ja teie selliseid keemilisi mõttevälgatusi lugedes hakkavad nad kahtlemata kahtlema ka kõiges muus, mida te kirja olete pannud. Ning mis veel hullem: need, kes kooli keemiatundides samuti laevade põhjalaskmist mängisid, võivad teie tarkusi tõena võtta ja neid järele proovides hukka saada ... On kaks võimalust: pidada enne oma taiese avaldamist kellegagi nõu või jätta salapärane ja tajumatu keemiamaailm lihtsalt näppimata.

Toomas Jüriado,
endine keemik



Vanaisa oli põllul higistades hulga elektrolüüte kaotanud, mis tingimata asendada tuli. Kuidas olekski ta pidanud teadma, et selleks otstarbeks soetatud metalliline naatrium reageerib tema süljes leiduva veega nii eksotermiliselt, et see suus suisa sulab: 97,8 kraadi juures Celsiuse järgi nimelt. Pojapoeg Ats oleks vast osanud hoiatada, et reaktsiooni saadused on naatriumhüdroksiid ja vesinik, millest viimane ereda leegiga süttib. Joonistus ja must huumor: Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---