Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Loodus sammub sgisesse

Ajakirja Loodus kaante vahel on tnavu ikka esimeses jrjekorras silma kitnud Juhani Pttsepa ja Ingmar Muusikuse sari "Sammud omas Eestis". Nii ka seekord: rnnumehed kirjeldavad teekonda Peedult Antslasse. Muuhulgas letatakse Tooraboora med ning selgub, mille poolest ks pasknr Rootsi kuningatest etem on.
Nagu kaanepildistki jreldada vib, on Looduses juttu kakkudest. Tartu noormees Meelis Kalev jutustab oma suvistest krvukrtsuvaatlustest, Evelin Kuldkepp aga kokkuprkest hndkakuga, mis hoopis kurvalt oleks lppeda vinud.
Madli Zobel on kindlaks teinud, et hundinuiakrohvi seina paneku vib laste hoolde jtta. Fotograaf Sven Zacek innustab pimedust pildile pdma ning Mati Martin petab vahet tegema sada- ja tuhatjalgsetel. Veel saab teada, kes on juuksekullid, kus asuvad Euroopa suurimad liivaluited ja kuidas lheb vanausuliste elu Peipsi res.
Urmas Kokassaar kiidab kitsepiima, Katrin Mllits soovitab head loodusraamatut. Mall Vrva leidis Mohni saarelt elamuse ksiolekust, Priit Pkk aga tegi Gran Canarial tutvust sisalikega. Nii kirju, kui see tutvustus ka sai, pole sgisese Looduse teemad kaugeltki ammendatud - oma silm on kuningas!

Ajakirja sirvinud Ott Luuk




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Tartusse luuakse maailmatasemel teaduskeskus

Tartu likool, Eesti maalikool ja Eesti biokeskus slmisid koostlepingu, et luua Euroopa mastaabis arvestatava kaaluga teadusmahukas ravimiarenduse ja ravimiuuringute keskus.
Keskuses hakatakse selgitama inimese ja loomade haiguste molekulaarseid ja fsioloogilisi phjusi, identifitseerima ravimimrklaudu ja mrama nende sobivust, vlja ttama uute ravimite disaini ja tootmistehnoloogiat ning neid prekliinilistes ja kliinilistes katsetustes proovima. Uurimis- ja arendustd tehakse koordineeritud ravimiarendusprogrammide alusel, kuni see muutub farmaatsiatstusele edasiseks arenduseks ja rieesmrkidel atraktiivseks.

Keskuse idee he autori, T tehnoloogiainstituudi direktori Mart Ustavi hinnangul on keskuse kive kuue kuni seitsme aasta prast vhemalt 100 miljonit eurot aastas ja keskuses leiab rakenduse 400 vi rohkemgi teadlast. Keskusest peaks kujunema mahuka intellektuaalse kapitaliga jtkusuutlik organisatsioon, mis tegutseb ravimiarenduse vallas tipptasemel ja kuulub maailma juhtivate farmaatsia- ja biotehnoloogiafirmade ning uurimisasutuste ja likoolide koostvrgustikku.
Ustav loodab, et ravimiarenduskeskuse ettevalmistustga hinevad ka teised likoolid, teadusasutused, Eesti haiglad, ministeeriumid, ametid ja ettevtted.

Tartu likool




Konkurss sulemeistritest keskkonnaspradele


Keskkonnaministeerium kutsub keskkonnaspradest koolinoori end kirjanduslikult proovile panema ja kuulutab vlja pakenditeemaliste artiklite vistluse. Oodatud on td noortelt autoritelt kahes vanuserhmas: 12-15-aastased ja 16-19-aastased.
Teksti pikkus peab olema kuni 3500 themrki (ehk umbes 1 A4 lk). Artiklite juurde vib saata ka asjakohaseid jpg-formaadis fotosid, kuid need ei ole parimate selgitamisel mravad. Kasuks tuleb, kui artikkel on avaldatud vi avaldatakse kooli lehes vi kooliveebis.
Vistluse raames valib ˛rii mlemast vanuserhmast vlja he vitja ja kahe vanuserhma peale ldvitja. ˇriisse kuuluvad keskkonnaministeeriumi, MT Loodusajakiri, MT Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MT Eesti Pakendiringlus ja O Eesti Pandipakend esindajad.

Parimad artiklid avaldatakse keskkonnaministeeriumi kodulehekljel, ajakirjades Eesti Loodus ja Loodus ning vimaluse korral ka teistes ajakirjandusvljaannetes. Muidugi ootavad vitjaid ka auhinnad.
Artiklid on oodatud doc-failina hiljemalt 31. oktoobriks e-postile pakend@envir.ee. E-kirja tuleb lisada vanus, kool ja kodune aadress. Lisainfo telefonil 626 2917 vi www.taaratark.ee.
Vitjad kuulutatakse vlja 15. novembril.

Keskkonnaministeerium





-
Foto: Toomas Jriado


Tallinna keskkonnaharijad Tartus tutvumiskigul

Kmmekond keskkonnaharidusega seotud tallinlast eesotsas abilinnapea Olga Stnikuga (fotol keskel) kis tna Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK). Tutvumiskigu algatas Eestimaa looduse fond (ELF), kuna fondile teeb muret keskkonnahariduse vhesus ja hajutatus Eesti pealinnas. ELF-i tegevjuhi Jri-Ott Salmi snul ei ela Tallinnas mitte ksnes kolmandik Eesti elanikkonnast, vaid ka kige linnastunum ja htlasi kige jukam kolmandik. Kogu meie riigi elanike hoiakute kujundajaid ja otsustajaid tuleb tulevikus kige rohkem just praegu Tallinnas kasvavate laste seast.

Tartus on mitu aastat edukalt tegutsenud sihtasutus Tartu keskkonnahariduse keskus, mis loodi prast seda, kui huvihariduse reformi kigus pandi kinni aastaid laste hulgas vga populaarne olnud loodusmaja. Keskust on aastatega veidi suurenenud summas rahastanud linn; hoopis olulisemal mral on aga kasvanud projektidest juurde teenitud raha. TKKHK-s ttab lisaks eelkige lastele meldud loodusmajale ka keskkonnainfopunkt ja tiskasvanute koolituskeskus.
Kokkutulnuile pidasid ettekande TKKHK juhataja Janika Ruusmaa, Eesti noorsootkeskuse peaspetsialist Reet Kristian ja ministeeriumidevahelise keskkonnahariduse trhma juhataja Ivar Puura Tartu likoolist. TKKHK loomist meenutas Tartu abilinnapea, ks Eesti tunnustatumaid looduse populariseerijaid Georg Aher. Seejrel kidi Jri-Ott Salmi modereeritud ajurnnakul vlja ideid, milline viks olla Tallinna keskkonnahariduse korraldus.
Tagasiteel Tallinna kisid arupidamisel osalenud Alam-Pedja looduskaitsealal peagi avatavas looduskoolis.

Uudistaja


RAJA TAGANT


Arktika j aina kahaneb

Arktika merej sulamise kiirus ji tnavu septembris alla vaid mullusele rekordile ja judis nende 29 aasta "edetabelis", mil jkatet satelliitidega on mdetud, teisele kohale. Teadlaste arvates ei tulnud uut kurba rekordit vaid seetttu, et augustis oli selles maailma osas ootamatult klm ja tormine.

Alates 1977. aastast, kui mtmisi alustati, on merejd Arktikas pidevalt vhemaks jnud, aga suvej kahanemise kiirus on jrsult kasvanud alates 2002. aastast. Uurijate arvates on see tingitud globaalsest kliima soojenemisest. Colorados asuva USA rahvusliku lume- ja jandmekeskuse uurija Julienne Strove kinnitab, et praeguste suundade jtkudes pole 2006. aasta septembris Phja-Jmeres enam ldse jd.
Ent merej on phjapoolseima ookeani omamoodi soojusisolaator, mis peegeldab pikesevalgust tagasi ja takistab vee soojenemist. Seega - mida rohkem merejd sulab, seda tugevam on nn. positiivse tagasiside efekt: Phja-Jmeri soojeneb aina rohkem ja j sulab ha ulatuslikumalt.

IEMA





Keemiapreemia selgunud

Nagu tnavuse meditsiini- ja fsioloogiapreemia saajad, tegeles ka Nobeli keemiaauhinna laureaat Roger D. Kronberg RNA ja transkriptsiooni probleemidega. Stanfordi likooli professori suureks lbimurdeks oli prmi RNA polmeraas II struktuuri vljaselgitamine rntgenkristallograafia abil (2001). Nimetatud ensm omab keskset kohta informatsiooni lekandel DNA-lt mRNA-le. See on htlasi suurim puhtvalguline struktuur, mille ehitus tnaseks teada on. Polmeraasi struktuuri peensusteni tundmine on vimaldanud uurida selle toimimist ning interaktsioone teiste valkudega aatomi tpsusega.

Praegu 59-aastane Kronberg tundis teaduse vastu sgavat huvi juba poisiplves. Eeskuju ei tulnud tal kaugelt otsida: tema isa Arthur Kronbergi auhinnati 1959 Nobeli meditsiinipreemiaga. Vastne laureaat on koostd teinud teistegi nobelistidega - hes Aaron Klugi ja Francis Crickiga uuriti DNA pakkimist eukarootidel.

Nature/nobelprize.org





Antarktikas laiutab kigi aegade suurim osooniauk

RO maailma meteoroloogia organisatsiooni WMO andmed kinnitavad, et nii suurt osooniauku kui tnavu pole lunamandri kohal veel kunagi varem laiutanud. WMO tleb, et see igal lunapoolkera kevadehakul ilmnev fenomen on tnavu nii ulatuslik seetttu, et endiselt rekordtasemel psiva osooni lagundavate ainete sisalduse mju atmosfris vimendus seekord eriti klma stratosfri talve tttu.

Ameerika kosmoseagentuuri NASA satelliitide kantud aparatuur mtis 25. septembril osooniaugu suuruseks 29,5 miljonit ruutkilomeetrit; senine suurim auk - 29,4 miljonit ruutkilomeetrit - oli mdetud 2000. aasta septembris. Tsi, Euroopa kosmoseagentuuri ESA mneti teistsuguse aparatuuriga saadud andmed on vastavalt 28 ja 28,4 miljonit, aga igal juhul on tegemist tohutu auguga. Osoonikiht kaitseb teatavasti Maa asukaid vhki tekitava ultraviolettkiirguse eest.
ha rohkem teadlasi usub seosesse kliima soojenemise ja osooniaugu suurenemise vahel, sest ks maapinna pideva soojenemise tagajrgi on selle atmosfri osa jahtumine, kus asub osoonikiht. Osooni hvitavalt mjub ka samas hustikuvndis kliima soojenemisega kasvav niiskus.

WMO


KIIRKOMMENTAAR


Oo, mu vaene keemia...

Sellest on nd parajasti kuu aega mdas, kui meie populaarseimas pevalehes kirjutas vilunud ajakirjanik 2001. aasta Prnumaa metanoolimrgitust meenutades nii: "Kasutades kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse eksperdi Peep Rausbergi snu - toidupiiritus (etanool) erineb puupiiritusest keemiliselt ainult mninga lisandi poolest. Phikomponent on mlemas ikkagi etanool." Lik hiljem paneb ajakirjanik Rausbergi jutu juba lausa jutumrkidesse; tsitaat on eelmise vitega mneti vastuolus - ja ikka vildakas: ""Kll aga erineb tuntavalt maitse - metanoolil on see lisandite tttu rmiselt ebameeldiv. Keemiliselt struktuurilt on tegu peaaegu eri ainetega, millest ks mjub inimesele surmavalt.""

Eks mul kinud juba seda lugu lugedes peast lbi, et peaks nimeka, juba koolipoisina olmpiaadidel suuri tegusid teinud keemiku kaitseks vlja astuma ja paluma tuntud ajakirjanikul les tunnistada, et ega ta sellest tegelikult midagi aru ei saanud, mis Rausberg talle rkis. Ja vib-olla ka juurde lisada, et koolis tegi ta keemiatundidest alati poppi ja vedas vaevu "kolme" vlja. Aga sinnapaika asi jlle ji - kuni nd tuli see mulle tahes-tahtmata uuesti meelde, kui mu ette pisteti maineka koduajakirja vrske number.

Rubriigis "Tunne toitu" on seal moekas stiilis pealkirjaga artikkel "Naatrium & kloor". Loen - ja ausna: ei usu oma silmi. Naatrium ja kloor on elektroldid, sinna hulka kuulub ka kolmas inimorganismile limalt vajalik mineraal kaalium. /---/ Elektroldid on keemilised elemendid vi nende soolad .. /---/ Kloor hineb organismis vesinikuga maomahla koosseisu kuuluvaks soolhappeks ..

See prlirida mahub ra artikli paari esimesse avaliku. Edasi siirdub autor nneks fsioloogia ja kokakunsti radadele, kus ta tunneb end nhtavasti tublisti kindlamalt. Aga ilmselt piisaks ka neist kolmest lausest, et autor mis tahes keemiaeksamil kolinal lbi kukuks. Jb le vaid rmustada, et temagi pole neid tarkusi kuulutanud mnelt eksperdilt vi koguni professorilt kuulduks, vaid on need ikka ise oma hsti lnklikest keemiateadmistest kompileerinud.

Jutu moraal on lihtne: armsad autorid, teie teoseid vivad vahel lugema sattuda ka inimesed, kelle jaoks keemia polnud koolis kige vihatum aine. Vib-olla on nad seda lausa krgkooliski ppinud. Ja teie selliseid keemilisi mttevlgatusi lugedes hakkavad nad kahtlemata kahtlema ka kiges muus, mida te kirja olete pannud. Ning mis veel hullem: need, kes kooli keemiatundides samuti laevade phjalaskmist mngisid, vivad teie tarkusi tena vtta ja neid jrele proovides hukka saada ... On kaks vimalust: pidada enne oma taiese avaldamist kellegagi nu vi jtta salaprane ja tajumatu keemiamaailm lihtsalt nppimata.

Toomas Jriado,
endine keemik



-
Vanaisa oli pllul higistades hulga elektrolte kaotanud, mis tingimata asendada tuli. Kuidas olekski ta pidanud teadma, et selleks otstarbeks soetatud metalliline naatrium reageerib tema sljes leiduva veega nii eksotermiliselt, et see suus suisa sulab: 97,8 kraadi juures Celsiuse jrgi nimelt. Pojapoeg Ats oleks vast osanud hoiatada, et reaktsiooni saadused on naatriumhdroksiid ja vesinik, millest viimane ereda leegiga sttib. Joonistus ja must huumor: Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012