Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
17. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Oktoobri Eesti Loodus kirjeldab Phja-Eesti klinti ja Hiiumaad

Oktoobrinumbri philoos tutvustab Hella Kink UNESCO maailmaprandi nimekirja esitatud ja siis tagasi vetud Phja-Eesti pankrannikut, eriti aga selle kaheksat esinduslikumat, kaitsealust piirkonda. Selgub, et klint pole ksnes geoloogiline vaatamisvrsus, vaid ka oluline kultuurivrtus, rkimata eluslooduse omaprast.

Eesti pargirajajate meelispuu on lbi aegade olnud lehis. Arvukate lehiseliikide ja hbriidide seas on meil levinud euroopa, jaapani ja eurojaapani lehised. Eesti sstemaatikud ja dendrokronoloogid on viimaste aastate uurimustega selgitanud, et jaapani lehis introdutseeriti Eestisse sajandi vrra varem, kui seni Euroopas arvatud, ning Tallinnas kasvavad kaks maailma vanimat eurojaapani lehist. Muidki pnevaid avastusi tutvustavad lehiseuurijad Heldur Sander ja Alar Lnelaid.

Hiiumaast on oktoobrinumbris kaks lugu: saare suurimast, Pihla-Kaibaldi looduskaitsealast ning Hiiumaa militaarsest ajaloost. Viimast jtkub saarel hulganisti, mistttu viks saart Urmas Seliranna snul nimetada ka soomuslaevaks vi merekindluseks. Madis Rennu vaatleb kiviaedade ehitamise ja kasutamise omaprasid ning eesmrke lbi aegade.

Augusti viimases Maalehes klvati kahtlusi, et Poolast sisse toodud ja ngemeestele meldud vihmaussid vivad ohustada kohalikke liike. Tarmo Timm ja Mari Ivask on oma artiklis siiski veendunud, et seekordne sissetoodud snnikuussi liik ei hakka meie tulest ja veest lbi kinud mullausse ohustama. Oktoobri Eesti Looduses leiab muudki pnevat: Rainar Kurbeli suureprased fotod lendoravast, intervjuu Jaan Remmeliga looduskaitseseltsi loomisest ja peaaegu ainukesed silinud fotod seltsi asutamiskoosolekust 40 aastat tagasi, kirjutised meie metsade plisasukast laanepst, kbuspajudest jne.
Osta vi telli Eesti Loodus juba tna!

Eesti Loodus




NB! Eesti Looduse fotovistluse thtaeg on 25. oktoober. Lhem info ja tingimused Eesti Looduse kodulehel.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Maailma parimad loodusfotod Tallinnas

18. oktoobrist 12. novembrini saab KUMU suures nitusesaalis imetleda Briti loodusloomuuseumi ja BBC loodusajakirja nitust "Loodusfoto 2005".
Tegemist on nende kahe institutsiooni hiskorraldatava fotovistluse mulluste parimate tdega. Seda vistlust ei peeta igusega mitte ainult maailma suurimaks, vaid ka mainekaimaks loodusfotograafide juprooviks. Niteks mullu laekus 55 riigist 17 000 td. Seeprast vib uskuda nituse korraldajaid, kui nad annotatsioonis kinnitavad, et "nitusel on leval maailma parimad loodusfotod, kujutades elu hiilgust, dramaatilisust ja mitmeklgsust. Nitus rhutab ka loodusfotograafia kunstilist poolt ning julgustab fotograafe looma julgeid ja provokatiivseid tlgendusi loodusest".

KUMU/Uudistaja




-
Ohridi jrv. Foto: Toomas Jriado


Peipsi jrve nide judis Balkani veemajandusspetsialistideni

lemaailmse veepartnerluse GWP Vahemere trhm ja Ohridi jrve vesikonna komitee korraldasid 12.-14. oktoobril Ohridis, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis rahvusvahelise marlaua piirijrvede valgalade integreeritud majandamisest Kagu-Euroopas.
marlaua eesmrk oli parandada koostd piiriveekogude majandamisel Balkani poolsaare kaguosas. Eri organisatsioonid tutvustasid oma kogemusi piirijrvede ja -jgede majandamisel, rgiti huvirhmade kaasamisest, teadusliku informatsiooni vahetamisest, rahastamisvimalustest jne. Peale marlaua tehti ka ppekik Ohridi jrve rde (fotol vaadatuna Albaania poolt Pogradecist).

Peipsi koost keskuse juhatuse esinaine Gulnara Roll tutvustas marlaual piiriveekogu majandamisega seotud proovikive Peipsi jrve nitel. "Suurim saavutus on see, et pikaajalise Eesti ja Vene ekspertide ning ministeeriumide koost tulemusel valmis 2006. aasta alguses Peipsi jrve veemajandusprogramm, mis on aluseks jrve edasisel majandamisel," rkis Roll.
Peipsi koost keskus on teinud Ohridi jrve piirkonnaga koostd veemajanduse valdkonnas alates 1999. aastast.

Peipsi koost keskus





-
Mikk Sarv. Foto: Toomas Jriado


ETV tutvustab uesppe vimalusi

Laupeval oli haridus- ja teadusministeeriumis Eesti koolimetsade henduse ja Tartu keskkonnahariduse keskuse hiskonverents "uespe tna ja tulevikus" ehk he peakorraldaja Mikk Sarve snul "tuppatuleku pev": seekordne uesppe aasta on jlle mdas.
Kneldi keskkonnahariduse perspektiividest Eestis ja 2006. aasta uesppe thtsndmustest; uesppe entusiastidest petajad ja looduskeskuste ttajad jagasid oma kogemusi.
Muu hulgas anti teada, et alates 9. novembrist hakkab Eesti televisioon nitama 16-saatelist uesppesarja, mis on les vetud 15 Eesti kooli 5.-9. klassi pilastega. Gerli Padari ja Mikk Sarve (pildil) juhitud pooletunnised saated algavad kell 18.15. Igas saates on nii kooli enda petajate kui ka toimetuse ja saateklalise ettevalmistatud uesppenited.

Uudistaja





Konverents Eesti energiapoliitika valikutest

27. oktoobril toimub Tallinnas konverents "Naftajrgne Euroopa," mille eesmrk on tutvustada Euroopa liidu energeetika-alaseid tulevikusuundi ning vaagida keskkonnahoidlike, taastuvate energiaallikate kasutamise vimalusi Eestis. Konverentsi kava leiate veebikljelt www.roheline.ee. ritus toimub hotellis Reval Central (Narva mnt 7c, Tallinn).

Osalemissoovist tuleks hiljemalt 20. oktoobriks teatada korraldajatele Eesti rohelisest liikumisest e-mailil info@roheline.ee, telefonil 7422532 vi faksil 7422084.

ERL





Keskkonnahariduskeskus tudengipevadel

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) osaleb 16.-22. oktoobril Tartu tudengite sgispevadel kahe ritusega, kuhu peale lipilaste on oodatud kik huvilised.
18. oktoobril kell 18 on keskuse saalis (Kompanii 10) ksimusvistlus, kus 3-4-liikmelised vistkonnad saavad vistelda meelelahutuslikus loodus- ja keskkonnateemalises viktoriinis. Vistkondadel palutakse enne registreeruda telefonil 736 6120 vi e-posti teel info@teec.ee.
19. oktoobril kell 17.30 on samas aga ritus "Prgi kunstiks": oma ktega meisterdatakse taaskasutatud ja looduslikest materjalidest huvitavaid kunstiteoseid, niteks paberlilli, ehteid, kivilepatriinusid ja muid pnevaid asju. Kaasa tasub vtta oma vanu asju: kinkepabereid, pakendeid, klaaspudeleid ja -purke, kingakarpe, npe ja auklik lemmiksrk.

TKKHK





-
"No kuivama ma nad panin, kllap siis kuivavad ikke ka. Kui just taevaisa trklane ei ole ja vihma kaela ei saada..." Joonistus: Ott Luuk



Metsakuivenduse tulevik sai selgemaks

Eesti metsades on kuivendusssteeme enam kui 550 000 hektaril, millest ligi 84% asub riigimetsades. Maaparandusobjektide edasise hooldamise, laiendamise vi sootuks likvideerimise vimalused on viimastel aastatel phjustanud tuliseid vaidlusi. Leidmaks ksimusele erinevaid huvirhmi rahuldava kompromisslahenduse, algatas riigimetsa majandamise keskus (RMK) 2005. aastal kuivendusssteemide majandamise strateegia koostamise.

Arutlusse kaasati keskkonnaministeeriumi, pllumajandusministeeriumi, mullateadlaste, Eesti maalikooli, Eesti metsatstuse liidu, erametsaomanike, keskkonnaaudiitorite ja keskkonnakaitsehenduste esindajad. 3. oktoobri koosolekul kiitiski RMK nukogu heaks hise t tulemusena valminud metsakuivendusssteemide majandamise strateegia. RMK metsamajanduse direktori asetitja Jaan Schultsi snul strateegias kinnitatud phimtete jrgi uusi kuivendusssteeme tulundusmetsadesse reeglina ei rajata, piirdutakse vaid vanade korrashoiuga. Erinevat tpi kaitsemetsades ei korrastata ka vanu kuivendusssteeme, kui seda keelab kaitsekorralduskava. Samuti viiakse enne iga suuremat renoveerimisprojekti lbi phjalik keskkonnariskide anals, et minimeerida kuivenduse vimalik negatiivne mju loodusele.

Dokument on tispikkuses kttesaadav pdf-formaadis aadressil www.rmk.ee/files/Microsoft%20Word%20-%20RMK%20kuivendusstrateegia.pdf

RMK


RAJA TAGANT


-
Mus cypriacus. Foto: Durhami likool


Sensatsioon Kproselt: avastati uus, ehkki iidne imetajaliik

hendkuningriigi Durhami likooli arheozooloog Thomas Cucchi kummutas ldlevinud veendumuse, et Vanas Maailmas on kik imetajaliigid ammugi avastatud ja kirjeldatud, leides Kproselt seni tundmatu nrilise.
Cucchi on koduhiirte kujunemise ja inimkeskese leviku asjatundja. Ta vrdles Kprosel neoliitikumist prit hiirehambajnuseid ndisaegsete hiireliikide hammastega, et selgitada, kas hiir oli kutsumata klaline saare koloniseerimisel 10 000 aastat tagasi. Just selle t kigus leidiski ta hiireliigi, kes on saarel elanud juba tuhandeid aastaid enne inimest ja kellel on teistest Euroopa hiirtest suurem pea, suuremad krvad, silmad ja hambad. Kui tehtud olid ka geeniproovid, viski kinnitada, et tegemist on Kprose endeemse hiireliigiga, kes sai nimetuseks muidugi Mus cypriacus.
Avastusele lisab pnevust asjaolu, et liik suutis inimese saabumise saarele le elada ja elab kenasti klg klje krval Euroopa koduhiirega. Teatavasti surid peaaegu kik teised Vahemere saarte endeemsed imetajad inimese tuleku jrel vlja; ainsate eranditena olid seni teada kaks karihiireliiki. Nriliste hulgas on vast avastatud "elav fossiil" aga ainus silinud endeemik.

Durhami likool





Elevandiluu mk jtkuvalt keelu all

Ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva konventsiooni CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) komisjon lkkas tagasi Botswana, Namiibia ja Luna-Aafrika Vabariigi palve lubada kokku 60 tonni elevandiluu eksporti. 2002. aastal oli mgiks phimtteliselt antud roheline tuli, kuid tpsustatud andmed elevantide illegaalsest kttimisest ei nidanud nimetatud riike heas valguses. Lplik otsus lkati edasi CITES-i komisjoni jrgmisele kohtumisele, mis toimub tuleva aasta maikuus Madalmaades.
CITES keelas rahvusvahelise vandlikaubanduse 1989. aastal. Kik legaalsed tehingud on tehtud loomulikul teel surnud loomadelt kogutud vhkadega. Mitme Aafrika riigi taotlused iga-aastaste ekspordikvootide saamiseks on seni tagasi lkatud. Probleem psib aktuaalsena, kuna rhutakse vimalusele kasutada elevandiluu mgist saadavat tulu looduskaitses vi kohalike elanike olukorra parandamiseks.

CITES





-
Foto: Toomas Jriado


Viinamarjaseemned aitavad ateroskleroosi vastu

Mitme Venemaa meditsiiniasutuse hisuuringud kinnitavad, et viinamarja seemned, kestad ja ieraod sisaldavad ftostrogeene, mis aitavad le 45 aasta vanuseid naisi thusalt ateroskleroosi vastu.
Lapsesaamiseas naistel on ateroskleroosi hoopis harvem kui samavanustel meestel. Kui vanemas eas aga strogeeni tase organismis langeb, kaasneb sellega ka suurem oht haigestuda. Viimaste andmete kohaselt pole erilist tulu hormoonravist, millega vib pealegi kaasneda trombooside ja kasvajate oht. Sestap on uurijad thelepanu alla vtnud ftostrogeenid, millel on strogeenidega analoogne ehitus ja omadused, aga samas on nad vabad kahjulikest krvaltoimetest.
Ftostrogeene saab mitmetest teraviljadest ja liblikielistest, puu- ja juurviljadest ning ravimtaimedest; juba on mgil Phytosoy nime kandev preparaat. Moskva teadlased keskendasid oma thelepanu punastele viinamarjadele: on ju punase veini soodne toime sdame-veresoonkonnale ammu teada. Enamik viinamarja ftostrogeene kuulub flavonoidide hulka, millel on antioksdantne ja pletikuvastane toime.

Uuringuis kasutati punaveinitootmise jksaadusi: kuiva viinamarjaseemnete alkoholiekstrakti, jahvatatud seemneid, jahvatatud fermenteeritud viinamarjade ierootse ja jahvatatud kuivi kestasid. Just neisse viljaosadesse on flavonoidid kontsentreerunud; niteks viljalihas on neid alla 10 protsendi ldhulgast. Teadlased katsetasid 47-61-aastaste naiste verega raku tasemel ja tegid kindlaks, et viinamarjapreparaadid aitavad vga kiiresti alandada kolesteroolitaset. Thusaima tulemuse andis viinamarjaseemnete alkoholi kuivekstrakt. Efekt on tunduvalt suurem kui mainitud Phytosoyl. Halb uudis on paraku see, et jahvatatud viinamarjaseemnetel mju polnud. Jrelikult pole kasu, kui viinamarju koos seemnetega sa - vajalik on toimeained enne ekstraheerida.

InformNauka





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012