Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
17. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Oktoobri Eesti Loodus kirjeldab Põhja-Eesti klinti ja Hiiumaad

Oktoobrinumbri põhiloos tutvustab Hella Kink UNESCO maailmapärandi nimekirja esitatud ja siis tagasi võetud Põhja-Eesti pankrannikut, eriti aga selle kaheksat esinduslikumat, kaitsealust piirkonda. Selgub, et klint pole üksnes geoloogiline vaatamisväärsus, vaid ka oluline kultuuriväärtus, rääkimata eluslooduse omapärast.

Eesti pargirajajate meelispuu on läbi aegade olnud lehis. Arvukate lehiseliikide ja hübriidide seas on meil levinud euroopa, jaapani ja eurojaapani lehised. Eesti süstemaatikud ja dendrokronoloogid on viimaste aastate uurimustega selgitanud, et jaapani lehis introdutseeriti Eestisse sajandi võrra varem, kui seni Euroopas arvatud, ning Tallinnas kasvavad kaks maailma vanimat eurojaapani lehist. Muidki põnevaid avastusi tutvustavad lehiseuurijad Heldur Sander ja Alar Läänelaid.

Hiiumaast on oktoobrinumbris kaks lugu: saare suurimast, Pihla-Kaibaldi looduskaitsealast ning Hiiumaa militaarsest ajaloost. Viimast jätkub saarel hulganisti, mistõttu võiks saart Urmas Seliranna sõnul nimetada ka soomuslaevaks või merekindluseks. Madis Rennu vaatleb kiviaedade ehitamise ja kasutamise omapärasid ning eesmärke läbi aegade.

Augusti viimases Maalehes külvati kahtlusi, et Poolast sisse toodud ja õngemeestele mõeldud vihmaussid võivad ohustada kohalikke liike. Tarmo Timm ja Mari Ivask on oma artiklis siiski veendunud, et seekordne sissetoodud sõnnikuussi liik ei hakka meie tulest ja veest läbi käinud mullausse ohustama. Oktoobri Eesti Looduses leiab muudki põnevat: Rainar Kurbeli suurepärased fotod lendoravast, intervjuu Jaan Remmeliga looduskaitseseltsi loomisest ja peaaegu ainukesed säilinud fotod seltsi asutamiskoosolekust 40 aastat tagasi, kirjutised meie metsade põlisasukast laanepüüst, kääbuspajudest jne.
Osta või telli Eesti Loodus juba täna!

Eesti Loodus




NB! Eesti Looduse fotovõistluse tähtaeg on 25. oktoober. Lähem info ja tingimused Eesti Looduse kodulehel.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Maailma parimad loodusfotod Tallinnas

18. oktoobrist 12. novembrini saab KUMU suures näitusesaalis imetleda Briti loodusloomuuseumi ja BBC loodusajakirja näitust "Loodusfoto 2005".
Tegemist on nende kahe institutsiooni ühiskorraldatava fotovõistluse mulluste parimate töödega. Seda võistlust ei peeta õigusega mitte ainult maailma suurimaks, vaid ka mainekaimaks loodusfotograafide jõuprooviks. Näiteks mullu laekus 55 riigist 17 000 tööd. Seepärast võib uskuda näituse korraldajaid, kui nad annotatsioonis kinnitavad, et "näitusel on üleval maailma parimad loodusfotod, kujutades elu hiilgust, dramaatilisust ja mitmekülgsust. Näitus rõhutab ka loodusfotograafia kunstilist poolt ning julgustab fotograafe looma julgeid ja provokatiivseid tõlgendusi loodusest".

KUMU/Uudistaja




-
Ohridi järv. Foto: Toomas Jüriado


Peipsi järve näide jõudis Balkani veemajandusspetsialistideni

Ülemaailmse veepartnerluse GWP Vahemere töörühm ja Ohridi järve vesikonna komitee korraldasid 12.-14. oktoobril Ohridis, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis rahvusvahelise ümarlaua piirijärvede valgalade integreeritud majandamisest Kagu-Euroopas.
Ümarlaua eesmärk oli parandada koostööd piiriveekogude majandamisel Balkani poolsaare kaguosas. Eri organisatsioonid tutvustasid oma kogemusi piirijärvede ja -jõgede majandamisel, räägiti huvirühmade kaasamisest, teadusliku informatsiooni vahetamisest, rahastamisvõimalustest jne. Peale ümarlaua tehti ka õppekäik Ohridi järve äärde (fotol vaadatuna Albaania poolt Pogradecist).

Peipsi koostöö keskuse juhatuse esinaine Gulnara Roll tutvustas ümarlaual piiriveekogu majandamisega seotud proovikive Peipsi järve näitel. "Suurim saavutus on see, et pikaajalise Eesti ja Vene ekspertide ning ministeeriumide koostöö tulemusel valmis 2006. aasta alguses Peipsi järve veemajandusprogramm, mis on aluseks järve edasisel majandamisel," rääkis Roll.
Peipsi koostöö keskus on teinud Ohridi järve piirkonnaga koostööd veemajanduse valdkonnas alates 1999. aastast.

Peipsi koostöö keskus





-
Mikk Sarv. Foto: Toomas Jüriado


ETV tutvustab õuesõppe võimalusi

Laupäeval oli haridus- ja teadusministeeriumis Eesti koolimetsade ühenduse ja Tartu keskkonnahariduse keskuse ühiskonverents "Õuesõpe täna ja tulevikus" ehk ühe peakorraldaja Mikk Sarve sõnul "tuppatuleku päev": seekordne õuesõppe aasta on jälle möödas.
Kõneldi keskkonnahariduse perspektiividest Eestis ja 2006. aasta õuesõppe tähtsündmustest; õuesõppe entusiastidest õpetajad ja looduskeskuste töötajad jagasid oma kogemusi.
Muu hulgas anti teada, et alates 9. novembrist hakkab Eesti televisioon näitama 16-saatelist õuesõppesarja, mis on üles võetud 15 Eesti kooli 5.-9. klassi õpilastega. Gerli Padari ja Mikk Sarve (pildil) juhitud pooletunnised saated algavad kell 18.15. Igas saates on nii kooli enda õpetajate kui ka toimetuse ja saatekülalise ettevalmistatud õuesõppenäited.

Uudistaja





Konverents Eesti energiapoliitika valikutest

27. oktoobril toimub Tallinnas konverents "Naftajärgne Euroopa," mille eesmärk on tutvustada Euroopa liidu energeetika-alaseid tulevikusuundi ning vaagida keskkonnahoidlike, taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi Eestis. Konverentsi kava leiate veebiküljelt www.roheline.ee. Üritus toimub hotellis Reval Central (Narva mnt 7c, Tallinn).

Osalemissoovist tuleks hiljemalt 20. oktoobriks teatada korraldajatele Eesti rohelisest liikumisest e-mailil info@roheline.ee, telefonil 7422532 või faksil 7422084.

ERL





Keskkonnahariduskeskus tudengipäevadel

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) osaleb 16.-22. oktoobril Tartu tudengite sügispäevadel kahe üritusega, kuhu peale üliõpilaste on oodatud kõik huvilised.
18. oktoobril kell 18 on keskuse saalis (Kompanii 10) küsimusvõistlus, kus 3-4-liikmelised võistkonnad saavad võistelda meelelahutuslikus loodus- ja keskkonnateemalises viktoriinis. Võistkondadel palutakse enne registreeruda telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee.
19. oktoobril kell 17.30 on samas aga üritus "Prügi kunstiks": oma kätega meisterdatakse taaskasutatud ja looduslikest materjalidest huvitavaid kunstiteoseid, näiteks paberlilli, ehteid, kivilepatriinusid ja muid põnevaid asju. Kaasa tasub võtta oma vanu asju: kinkepabereid, pakendeid, klaaspudeleid ja -purke, kingakarpe, nööpe ja auklik lemmiksärk.

TKKHK





-
"No kuivama ma nad panin, küllap siis kuivavad ikke ka. Kui just taevaisa türklane ei ole ja vihma kaela ei saada..." Joonistus: Ott Luuk



Metsakuivenduse tulevik sai selgemaks

Eesti metsades on kuivendussüsteeme enam kui 550 000 hektaril, millest ligi 84% asub riigimetsades. Maaparandusobjektide edasise hooldamise, laiendamise või sootuks likvideerimise võimalused on viimastel aastatel põhjustanud tuliseid vaidlusi. Leidmaks küsimusele erinevaid huvirühmi rahuldava kompromisslahenduse, algatas riigimetsa majandamise keskus (RMK) 2005. aastal kuivendussüsteemide majandamise strateegia koostamise.

Arutlusse kaasati keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, mullateadlaste, Eesti maaülikooli, Eesti metsatööstuse liidu, erametsaomanike, keskkonnaaudiitorite ja keskkonnakaitseühenduste esindajad. 3. oktoobri koosolekul kiitiski RMK nõukogu heaks ühise töö tulemusena valminud metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia. RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schultsi sõnul strateegias kinnitatud põhimõtete järgi uusi kuivendussüsteeme tulundusmetsadesse reeglina ei rajata, piirdutakse vaid vanade korrashoiuga. Erinevat tüüpi kaitsemetsades ei korrastata ka vanu kuivendussüsteeme, kui seda keelab kaitsekorralduskava. Samuti viiakse enne iga suuremat renoveerimisprojekti läbi põhjalik keskkonnariskide analüüs, et minimeerida kuivenduse võimalik negatiivne mõju loodusele.

Dokument on täispikkuses kättesaadav pdf-formaadis aadressil www.rmk.ee/files/Microsoft%20Word%20-%20RMK%20kuivendusstrateegia.pdf

RMK


RAJA TAGANT


-
Mus cypriacus. Foto: Durhami ülikool


Sensatsioon Küproselt: avastati uus, ehkki iidne imetajaliik

Ühendkuningriigi Durhami ülikooli arheozooloog Thomas Cucchi kummutas üldlevinud veendumuse, et Vanas Maailmas on kõik imetajaliigid ammugi avastatud ja kirjeldatud, leides Küproselt seni tundmatu närilise.
Cucchi on koduhiirte kujunemise ja inimkeskese leviku asjatundja. Ta võrdles Küprosel neoliitikumist pärit hiirehambajäänuseid nüüdisaegsete hiireliikide hammastega, et selgitada, kas hiir oli kutsumata külaline saare koloniseerimisel 10 000 aastat tagasi. Just selle töö käigus leidiski ta hiireliigi, kes on saarel elanud juba tuhandeid aastaid enne inimest ja kellel on teistest Euroopa hiirtest suurem pea, suuremad kõrvad, silmad ja hambad. Kui tehtud olid ka geeniproovid, võiski kinnitada, et tegemist on Küprose endeemse hiireliigiga, kes sai nimetuseks muidugi Mus cypriacus.
Avastusele lisab põnevust asjaolu, et liik suutis inimese saabumise saarele üle elada ja elab kenasti külg külje kõrval Euroopa koduhiirega. Teatavasti surid peaaegu kõik teised Vahemere saarte endeemsed imetajad inimese tuleku järel välja; ainsate eranditena olid seni teada kaks karihiireliiki. Näriliste hulgas on vast avastatud "elav fossiil" aga ainus säilinud endeemik.

Durhami ülikool





Elevandiluu müük jätkuvalt keelu all

Ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva konventsiooni CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) komisjon lükkas tagasi Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi palve lubada kokku 60 tonni elevandiluu eksporti. 2002. aastal oli müügiks põhimõtteliselt antud roheline tuli, kuid täpsustatud andmed elevantide illegaalsest küttimisest ei näidanud nimetatud riike heas valguses. Lõplik otsus lükati edasi CITES-i komisjoni järgmisele kohtumisele, mis toimub tuleva aasta maikuus Madalmaades.
CITES keelas rahvusvahelise vandlikaubanduse 1989. aastal. Kõik legaalsed tehingud on tehtud loomulikul teel surnud loomadelt kogutud võhkadega. Mitme Aafrika riigi taotlused iga-aastaste ekspordikvootide saamiseks on seni tagasi lükatud. Probleem püsib aktuaalsena, kuna rõhutakse võimalusele kasutada elevandiluu müügist saadavat tulu looduskaitses või kohalike elanike olukorra parandamiseks.

CITES





-
Foto: Toomas Jüriado


Viinamarjaseemned aitavad ateroskleroosi vastu

Mitme Venemaa meditsiiniasutuse ühisuuringud kinnitavad, et viinamarja seemned, kestad ja õieraod sisaldavad fütoöstrogeene, mis aitavad üle 45 aasta vanuseid naisi tõhusalt ateroskleroosi vastu.
Lapsesaamiseas naistel on ateroskleroosi hoopis harvem kui samavanustel meestel. Kui vanemas eas aga östrogeeni tase organismis langeb, kaasneb sellega ka suurem oht haigestuda. Viimaste andmete kohaselt pole erilist tulu hormoonravist, millega võib pealegi kaasneda trombooside ja kasvajate oht. Sestap on uurijad tähelepanu alla võtnud fütoöstrogeenid, millel on östrogeenidega analoogne ehitus ja omadused, aga samas on nad vabad kahjulikest kõrvaltoimetest.
Fütoöstrogeene saab mitmetest teraviljadest ja liblikõielistest, puu- ja juurviljadest ning ravimtaimedest; juba on müügil Phytosoy nime kandev preparaat. Moskva teadlased keskendasid oma tähelepanu punastele viinamarjadele: on ju punase veini soodne toime südame-veresoonkonnale ammu teada. Enamik viinamarja fütoöstrogeene kuulub flavonoidide hulka, millel on antioksüdantne ja põletikuvastane toime.

Uuringuis kasutati punaveinitootmise jääksaadusi: kuiva viinamarjaseemnete alkoholiekstrakti, jahvatatud seemneid, jahvatatud fermenteeritud viinamarjade õierootse ja jahvatatud kuivi kestasid. Just neisse viljaosadesse on flavonoidid kontsentreerunud; näiteks viljalihas on neid alla 10 protsendi üldhulgast. Teadlased katsetasid 47-61-aastaste naiste verega raku tasemel ja tegid kindlaks, et viinamarjapreparaadid aitavad väga kiiresti alandada kolesteroolitaset. Tõhusaima tulemuse andis viinamarjaseemnete alkoholi kuivekstrakt. Efekt on tunduvalt suurem kui mainitud Phytosoyl. Halb uudis on paraku see, et jahvatatud viinamarjaseemnetel mõju polnud. Järelikult pole kasu, kui viinamarju koos seemnetega süüa - vajalik on toimeained enne ekstraheerida.

InformNauka





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet