UUDISTAJA
24. oktoober 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Selline nägi täna avatud looduskooli maja välja 2004. aasta sügisel. Foto: Toomas Jüriado


Avati, aga juba töötas

Eestimaa looduse fond (ELF) ja looduskaitseühing Kotkas avasid täna Emajõe-äärses Palupõhja külas looduskooli.
LKÜ Kotkas juhatuse liikme ja Palupõhja looduskooli ühe eestvedaja Robert Oetjeni sõnul on Palupõhja suur pluss hea ligipääs Alam-Pedja looduskaitseala loodusväärtustele. "Me ei paku välja turismiatraktsiooni, kuid just väiksematel rühmadel on see suurepärane võimalus sisse elada looduse rahulikku rütmi ja mõista paremini, kui väärtuslik on looduse poolt meile pakutav," lisas Oetjen.
Palupõhja looduskoolis on juba käivitunud loodusharidustöö: koostöös Tartu keskkonnahariduse keskusega on sügisel kavandatud 11 kahepäevast õppereisi; korraldatud on terioloogiaseltsi sügiskool ja mitmeid koolitusi täiskasvanutele, neid on veelgi plaanis.
ELF tänab looduskooli valmimisele kaasa aidanud toetajaid: osaühingut Lõunakeskus, aktsiaseltse Triip ning Horizon Pulp&Paper, keskkonnainvesteeringute keskust, maailma looduse fondi WWF Taani haru ja Mall Stålhammarit.

ELF

---

Pingviin ja vaal Eesti postmarkidel

Homme Eestis ja Tšiilis käibele tulevate markide ainus suurem erinevus on riigi nimetus: tegemist on Eesti ja Tšiili posti ühisväljaandega.
Siduva teema leidsid kaks teineteisest nii kauget maad Antarktikas. Tšiilile suhteliselt lähedal paikneva maailmajao uurimisel on ju Eestistki pärit mehed ikka kaasa löönud, alates sellest, kui Fabian Gottlieb von Bellingshausen purjetas esimesena ümber lõunamandri. Markide motiiv on kaks Antarktika fauna esindajat: keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) ja kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata). Paariviisi poognasse trükitud postiminiatuurid on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass ning mõlema nimiväärtus on kaheksa krooni.

Uudistaja/Eesti Post

---

Oodatakse teateid halli veise kohta

Eesti koduloomade põlistõuge uuriv Annika Michelson palub abi hallide maaveiste leidmiseks. Hall, rahvasuus ka sinine veis on oletatavasti üks meie põlistõuge. Praeguse seisuga on leitud 32 sellist lehma, pulli ja vasikat: Võrumaal 2, Lääne-Virumaal 6, Harjumaal 21, Raplamaal 1 ja Läänemaal 2.
Kuna halli veist peavad tavaliselt vanainimesed, kelle jaks on lõppemas, on see tõug meie silme all kadumas. Päästmaks võimalikku põlistõugu hävingust, kavatseb Annika Michelson lähinädalatel võtta geeniuuringuteks loomadelt vereproove võimalikult kõigis Eesti maakondades.

Kui keegi oskab juhatada kätte kandi, küla või talu, kus peetakse halli veist, andke palun sellest kiiremas korras teada e-posti aadressil ollas@hot.ee. Võimaluse korral palutakse teatada ka looma omaniku nimi ja kontaktandmed.
Pilte ja selgitusi halli lehma ja teiste arvatavate põlistõugude kohta leiab võrgupaigast www.amk.fi/eesti_polised.

TÜLKR-i arvutilist


KUHU MINNA

---

Järjekordne seminar teaduse uutest suundadest


1. novembril kell 13 algab Eesti teaduste akadeemia majas kuues seminar sarjast "Teaduse uued suunad" alapealkirjaga "Komplekssüsteemid".
Teemal "Füüsika: kas juhumuutlikkus tunneb piire?" räägib Jaan Kalda, bioloogilistest komplekssüsteemidest Marko Vendelin, komplekssüsteemidest arvutiteaduses Leo Mõtus, ökonofüüsikast ja komplekssüsteemidest Robert Kitt. Taivo Lintsi teema on " Lihtsad mudelid - üllatavad tulemused", Jüri Engelbrechtil ja Leo Mõtusel aga "ERA-NET komplekssüsteemid". Seminari lõpetab diskussioon.

ETA

---

Taimetargad leidsid paradiisi

Ülehomme, 26. oktoobril kell 17.15 peab Tartus Struve 2 oma 1224. üldkoosolekut Eesti looduseuurijate selts (LUS).
Esinejaiks on sedapuhku Silvia Pihu ja Ülle Reier, kes räägivad Ölandi botaanilisest paradiisist.

LUS

---

Naftakoolitused jätkuvad

Eestimaa looduse fond (ELF) korraldab järjekordsed koolitused neile, kel huvi tõrjuda naftareostuse tagajärgi. Koolitusel osalenul on võimalik ühineda ELFi vabatahtlike andmebaasiga.
Järgmised koolitused on plaanis 28. ja 29. oktoobril, 11., 12., 25. ja 26. novembril; need toimuvad Tallinnas Põhja-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimise osakonna ruumides (Linnu tee 75a).
Koolitajad on Tõnis Pajo päästeametist ja Toomas Trapido ELF-ist.
28. oktoobri koolitus on praeguseks komplekteeritud, järgmistele on aga võimalik registreeruda. ELF-i üldtelefonil 742 8443. Meiliaadress: elf@elfond.ee. Ühe rühma maksimaalne suurus on 25 inimest.

ELF

---

Miks ma tahan looduslaagrisse

Projekti "Looduse õppimine ja õues õpetamine piiriüleses koostöös" raames korraldatakse 9.-10. detsembril Tartu-, Põlva- ja Võrumaa 6.-8. klassi õpilastele loodusvaatluse laager Kurgjärve spordibaasis Võrumaal.
Peipsi koostöö keskus ja Tartu keskkonnahariduse keskus otsivad selle väärilisi osalejaid. Kandideerimiseks tuleb saata essee (kuni üks A4 lehekülg) teemal "Miks ma soovin osaleda talvises looduslaagris" e-posti aadressile kart@ctc.ee. Teemareale tuleb kirjutada "soovin osaleda laagris". Sooviavaldused peavad saabuma hiljemalt 17. novembriks, et korraldajad jõuaksid valiku teha ja kõiki osalejaid õigel ajal teavitada.

Laagris korraldatakse Nikolai Laanetu, Mati Kivistiku ning teiste retkejuhtide eestvõttel õppekäigud, kus õpitakse märkama ja ära tundma loomade tegevuse jälgi talvises metsas ja uuritakse, mida teevad taimed talvel. Programm sisaldab mitmekesiseid tegevusi, sealhulgas keskkonnamänge; käiakse ka Suurel Munamäel.
Osalema oodatakse kõigist maakondadest kokku 25 õpilast, kellele on laager tasuta. Transport maakonnakeskustest laagripaika on organiseeritud.
Laagrit toetavad Euroopa Liidu Läänemere maade INTERREG III B programm, keskkonnainvesteeringute keskus ja siseministeerium.

Peipsi koostöö keskus


MAAILMAST

---

Eesti seekord LIFE-programmilt raha ei saa

Euroopa Komisjon (EC) avalikustas läinud neljapäeval projektid, mis saavad sel aastal toetust Euroopa Liidu LIFE-programmilt.
LIFE-loodus (LIFE-Nature) 2006 raames valiti 228 ettepaneku seast välja 61 looduskaitseprojekti 19 EL liikmesriigilt ja kandidaatmaalt Rumeenialt. Kokku kulub nende rahastamiseks 141 600 000 eurot, millest EL katab üle 70 miljoni.
LIFE-keskkond (LIFE-Environment) 2006 raames sai komisjon koguni 464 taotlust. Välja valiti täpselt 50 innovaatilist projekti 14 riigist kogumaksumusega 214 miljonit eurot, millest EL annab ligi 66 miljonit.

Eesti projekte toetust saanute hulgas pole. Peale Eesti ei toetatud liikmesriikidest kummaski valdkonnas ka ühtegi Leedu ja Küprose projekti. Uudistaja toimetamise lõpuks ei õnnestunud keskkonnaministeeriumi ametnikelt teada saada, kas toetusi ei taotletudki või pudenesid ettepanekud sõelalt.

EC/Uudistaja

---

Mõte pole uudne. Foto: Ott Luuk


Euroopa Komisjon esitas oma energiatõhususe ideed

Läinud nädala lõpul avalikustas Euroopa Komisjon detailse energiatõhususe tegevuskava järgnevaks kuueks aastaks. Plaani rakendus peaks tagama, et aastal 2020 on energiatarve viiendiku võrra väiksem, kui ta oleks plaani rakendamata.
EC energeetikavoliniku Andris Piebalgsi sõnul on eesmärk tarbida 390 miljonit tonni naftaekvivalenti vähem. See hoiaks kokku 100 miljardit eurot ja tagaks Euroopa Liidu Kyoto-kohustuste topelttäitmise CO₂ heite osas.
Välja on toodud 70 tegevust, millest prioriteetsed on kümme. Lisatud on siduvad tõhususnõuded elektri-, sooja- ja jahutusinstallatsioonidele, mille võimsus on alla 20 megavati; tehakse uusi pingutusi karmistada energiatõhususe makse. Hoiatatakse, et kui autotootjad ei saa suuda vabatahtlikult võetud kohustusi täita, kirjutatakse need seadusesse.

Esimesed reaktsioonid tegevuskavale on tööstuse poolt olnud valdavalt toetavad.
Europarlamendi liige liberalist Chris Davies nimetab plaani komisjoni nördimuskarjeks valitsuste äpardunud katsete pärast energia kokkuhoiu võimalusi ellu viia. Tema "roheline" kolleeg Claude Turmes lisab, et viiendik on absoluutne kohustuslik miinimum, mis tuleb saavutada, ja hoiatab valitsusi selle kava torpedeerimise eest.

ENDS

---

Islandlased püüavad taas vaalu

Eelmisel nädalal teatas Island, et alustab uuesti töönduslikku vaalapüüki. Järgmise aasta augustini vältava hooaja kestel kavatsetakse küttida 30 kääbusvaala (Balaenoptera acutorostrata) ja 9 heeringavaala (Balaenoptera physalus). Esimene heeringavaal harpuuniti juba möödunud nädala lõpul umbes 320 kilomeetrit saareriigi rannikust lääne pool. Heeringavaal on rahvusvahelise looduskaitseühenduse IUCN nimekirjade järgi endiselt ohustatud liik, kuid Islandi valitsuse sõnul on Põhja-Atlandi populatsioon piisavalt suur jätkusuutlikuks küttimiseks.
Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon (IWC) pani töönduslikule vaalapüügile moratooriumi 1986. aastal. Pärast seda on Island vaalu püüdnud vaid teaduslikel eesmärkidel. Kommertseesmärkidel lubab vaalu küttida veel vaid Norra.
Islandi kalavarude ministeeriumi otsust on laialdaselt kritiseeritud, kuna sellega avaldatakse IWC-le survet seada sisse üldised vaalapüügikvoodid. Samas on vaalaliha järele ühtviisi vähe nõudlust nii Islandil kui ka mujal maailmas. Looduskaitseühenduste arvates on saareriigi valitsus järeleandmistega vaalaküttidele oma maine asjatult määrinud.

Nature/National Geographic News

---

Viirusnakkus viib mälu

Mayo meditsiinikolledžis (USA-s Minnesota osariigis) tehtud katsed annavad põhjust oletada, et mitmed laialt levinud viirused võivad põhjustada mäluprobleeme. Kahtluse all on pikornaviiruste sugukond, millesse kuulub lastehalvatust põhjustav polioviirus, aga ka tavalised külmetushaiguste tekitajad - rinoviirused ja enteroviirused.
Charles Howe juhitud uurimisrühm nakatas inimese polioviirusele lähedase haigustekitajaga hiiri. Geneetiliste omapärade tõttu läks tõbi neil halvatust põhjustamata üle. Selgus, et paranenud loomadel oli suuri raskusi varem selgeks õpitud tee läbimisega labürintides ning ka aju-uuring näitas mäluga seotud piirkondade kahjustusi.
Howe usub, et hiirte viirusel leitud omadusi võivad jagada ka inimese patogeenid, sealhulgas mõned, mille ägedate nakkuste all kannatab iga inimene keskmiselt paar-kolm korda aastas. Teadlase arvates võib ägedate viirusnakkuste kuhjuv toime selgitada sagedasi mäluprobleeme vanuritel, kellel neurodegeneratiivseid haigusi pole.

New Scientist

---

Darwini tööd igaühele kättesaadavaks

Cambridge`i ülikooli projekti käigus pannakse evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwini (1809-1882) kogutud tööd täies mahus välja Internetti. Võrgupaigas darwin-online.org.uk saab tasuta tutvuda kõigi suure teadlase publikatsioonide ning ka mõnede varem avaldamata käsikirjadega. Kõik tekstid on paralleelselt saadaval elektroonilisel kujul vormistatuna ning originaaldokumendi kujutisena. Teoseid võib alla laadida isegi mp3-formaadis helifailidena. Lisatud on seni põhjalikem Darwini bibliograafia käsikirjade kataloog ja hulk teadlase elu ja tööd peegeldavaid artikleid. Töö käib materjali tõlkimisega teistesse keeltesse.

Seni on digitaliseeritud umbes 50 000 lehekülge teksti ja 40 000 kujutist originaalväljaannetest. Praegu veebilehel toodud materjal moodustab ligikaudu poole sellest, mis peaks kättesaadav olema Darwini kahesajandaks sünniaastapäevaks.

BBC



KIIRKOMMENTAAR

---

Näitust uudistamas. Foto: Toomas Jüriado


Loodusfotonäitus: palju kiitust ja veidike irinat

Läinud teisipäeva õhtul oli KUMU suures saalis sakste seas mõnusalt palju Eesti tuntumaid looduspiltnikke ja muidu looduseinimesi. Briti Nõukogu ja Ühendkuningriigi saatkonna pingutus tuua Eestisse Briti loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja näitus "Loodusfoto 2005" on väärt ülimat kiitust. Tegemist on ju parimaist parimate piltidega küllap mitte ainult maailma suurimale, vaid ka mainekaimale loodusfotovõistlusele saadetud 55 riigi loodusfotograafide 17 000 tööst. Nagu avamisel otsesõnu välja öeldi, sai see õnn meile osaks vaid kuninganna visiidi tõttu.

Väga õpetlik on vaadata, millised pildid sellisel mammutvõistlusel eri klassides loorberitele jõuavad, ning ehk ka rahuldustundega tõdeda, et ega meie pildistajate töid neist auhinnatutest just ületamatud mäeahelad lahutagi. Olgu muide öeldud, et eestlased on sellel võistlusel ka juba kaasa löönud, aga teadaolevalt küündinud seni poolfinaalini.
Sama moodi väärib esiletõstu ka portreede kategoorias võitja, britt Alexander Mustardi kutsumine Eestisse. Tema pilt riffahvenast kaunistab ka seekordse näituse materjale. Ent Mustardil pole nüüd mitte ainult mulluse võitja, vaid ka tänavuse žüriiliikme kogemused.

Ometi: üks asi häiris mind näituse juures kohe päris tõsiselt - ja see oli puhtvormistuslik. Igal pildil on nimelt saateks päris mahukas n.-ö. sünniloo kirjeldus: mis asjaoludel ja kuidas pilt on tehtud. Jõudsin neid mingi hulga läbi lugeda ja võin kinnitada, et mõnelgi juhul oli lugu lausa huvitavam kui pilt, teistel andis aga pildile mõndagi juurde. Paraku on neid tekste lugeda äärmiselt ebamugav: nad on üsna väikese šriftiga - ja riputatud sedavõrd madalale, et nende uurimiseks tuleks põrandale istuda.

Üks pisike pipratera veel: kui loodustekste tõlgivad loodusasju mitte teab mis hästi tundvad inimesed, tasuks tööd enne lõppvormistust mõnele teadjamale näidata. Siis poleks näiteks inglise sõna habitat, mille tõlkimine võib tõesti vahel omamoodi pähkel olla, näituse eestikeelsetesse tekstidesse läbivalt "asurkonnaks" ümber pandud.
Aga alustades lõpulauset stampväljendiga "väikestest puudustest hoolimata", lõpetan siira soovitusega: minge ja vaadake kindlasti; aega on 12. novembrini!

Toomas Jüriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---