Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


-
Selline ngi tna avatud looduskooli maja vlja 2004. aasta sgisel. Foto: Toomas Jriado


Avati, aga juba ttas

Eestimaa looduse fond (ELF) ja looduskaitsehing Kotkas avasid tna Emaje-rses Paluphja klas looduskooli.
LK Kotkas juhatuse liikme ja Paluphja looduskooli he eestvedaja Robert Oetjeni snul on Paluphja suur pluss hea ligips Alam-Pedja looduskaitseala loodusvrtustele. "Me ei paku vlja turismiatraktsiooni, kuid just viksematel rhmadel on see suureprane vimalus sisse elada looduse rahulikku rtmi ja mista paremini, kui vrtuslik on looduse poolt meile pakutav," lisas Oetjen.
Paluphja looduskoolis on juba kivitunud loodusharidust: koosts Tartu keskkonnahariduse keskusega on sgisel kavandatud 11 kahepevast ppereisi; korraldatud on terioloogiaseltsi sgiskool ja mitmeid koolitusi tiskasvanutele, neid on veelgi plaanis.
ELF tnab looduskooli valmimisele kaasa aidanud toetajaid: osahingut Lunakeskus, aktsiaseltse Triip ning Horizon Pulp&Paper, keskkonnainvesteeringute keskust, maailma looduse fondi WWF Taani haru ja Mall Stlhammarit.

ELF




-


Pingviin ja vaal Eesti postmarkidel

Homme Eestis ja Tiilis kibele tulevate markide ainus suurem erinevus on riigi nimetus: tegemist on Eesti ja Tiili posti hisvljaandega.
Siduva teema leidsid kaks teineteisest nii kauget maad Antarktikas. Tiilile suhteliselt lhedal paikneva maailmajao uurimisel on ju Eestistki prit mehed ikka kaasa lnud, alates sellest, kui Fabian Gottlieb von Bellingshausen purjetas esimesena mber lunamandri. Markide motiiv on kaks Antarktika fauna esindajat: keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) ja kbusvaal (Balaenoptera acutorostrata). Paariviisi poognasse trkitud postiminiatuurid on kujundanud lle Marks ja Jri Kass ning mlema nimivrtus on kaheksa krooni.

Uudistaja/Eesti Post




Oodatakse teateid halli veise kohta

Eesti koduloomade plistuge uuriv Annika Michelson palub abi hallide maaveiste leidmiseks. Hall, rahvasuus ka sinine veis on oletatavasti ks meie plistuge. Praeguse seisuga on leitud 32 sellist lehma, pulli ja vasikat: Vrumaal 2, Lne-Virumaal 6, Harjumaal 21, Raplamaal 1 ja Lnemaal 2.
Kuna halli veist peavad tavaliselt vanainimesed, kelle jaks on lppemas, on see tug meie silme all kadumas. Pstmaks vimalikku plistugu hvingust, kavatseb Annika Michelson lhindalatel vtta geeniuuringuteks loomadelt vereproove vimalikult kigis Eesti maakondades.

Kui keegi oskab juhatada ktte kandi, kla vi talu, kus peetakse halli veist, andke palun sellest kiiremas korras teada e-posti aadressil ollas@hot.ee. Vimaluse korral palutakse teatada ka looma omaniku nimi ja kontaktandmed.
Pilte ja selgitusi halli lehma ja teiste arvatavate plistugude kohta leiab vrgupaigast www.amk.fi/eesti_polised.

TLKR-i arvutilist


KUHU MINNA


Jrjekordne seminar teaduse uutest suundadest


1. novembril kell 13 algab Eesti teaduste akadeemia majas kuues seminar sarjast "Teaduse uued suunad" alapealkirjaga "Kompleksssteemid".
Teemal "Fsika: kas juhumuutlikkus tunneb piire?" rgib Jaan Kalda, bioloogilistest kompleksssteemidest Marko Vendelin, kompleksssteemidest arvutiteaduses Leo Mtus, konofsikast ja kompleksssteemidest Robert Kitt. Taivo Lintsi teema on " Lihtsad mudelid - llatavad tulemused", Jri Engelbrechtil ja Leo Mtusel aga "ERA-NET kompleksssteemid". Seminari lpetab diskussioon.

ETA





Taimetargad leidsid paradiisi

lehomme, 26. oktoobril kell 17.15 peab Tartus Struve 2 oma 1224. ldkoosolekut Eesti looduseuurijate selts (LUS).
Esinejaiks on sedapuhku Silvia Pihu ja lle Reier, kes rgivad landi botaanilisest paradiisist.

LUS





Naftakoolitused jtkuvad

Eestimaa looduse fond (ELF) korraldab jrjekordsed koolitused neile, kel huvi trjuda naftareostuse tagajrgi. Koolitusel osalenul on vimalik hineda ELFi vabatahtlike andmebaasiga.
Jrgmised koolitused on plaanis 28. ja 29. oktoobril, 11., 12., 25. ja 26. novembril; need toimuvad Tallinnas Phja-Eesti pstekeskuse kriisireguleerimise osakonna ruumides (Linnu tee 75a).
Koolitajad on Tnis Pajo psteametist ja Toomas Trapido ELF-ist.
28. oktoobri koolitus on praeguseks komplekteeritud, jrgmistele on aga vimalik registreeruda. ELF-i ldtelefonil 742 8443. Meiliaadress: elf@elfond.ee. he rhma maksimaalne suurus on 25 inimest.

ELF





Miks ma tahan looduslaagrisse

Projekti "Looduse ppimine ja ues petamine piirileses koosts" raames korraldatakse 9.-10. detsembril Tartu-, Plva- ja Vrumaa 6.-8. klassi pilastele loodusvaatluse laager Kurgjrve spordibaasis Vrumaal.
Peipsi koost keskus ja Tartu keskkonnahariduse keskus otsivad selle vrilisi osalejaid. Kandideerimiseks tuleb saata essee (kuni ks A4 leheklg) teemal "Miks ma soovin osaleda talvises looduslaagris" e-posti aadressile kart@ctc.ee. Teemareale tuleb kirjutada "soovin osaleda laagris". Sooviavaldused peavad saabuma hiljemalt 17. novembriks, et korraldajad juaksid valiku teha ja kiki osalejaid igel ajal teavitada.

Laagris korraldatakse Nikolai Laanetu, Mati Kivistiku ning teiste retkejuhtide eestvttel ppekigud, kus pitakse mrkama ja ra tundma loomade tegevuse jlgi talvises metsas ja uuritakse, mida teevad taimed talvel. Programm sisaldab mitmekesiseid tegevusi, sealhulgas keskkonnamnge; kiakse ka Suurel Munamel.
Osalema oodatakse kigist maakondadest kokku 25 pilast, kellele on laager tasuta. Transport maakonnakeskustest laagripaika on organiseeritud.
Laagrit toetavad Euroopa Liidu Lnemere maade INTERREG III B programm, keskkonnainvesteeringute keskus ja siseministeerium.

Peipsi koost keskus


MAAILMAST


Eesti seekord LIFE-programmilt raha ei saa

Euroopa Komisjon (EC) avalikustas linud neljapeval projektid, mis saavad sel aastal toetust Euroopa Liidu LIFE-programmilt.
LIFE-loodus (LIFE-Nature) 2006 raames valiti 228 ettepaneku seast vlja 61 looduskaitseprojekti 19 EL liikmesriigilt ja kandidaatmaalt Rumeenialt. Kokku kulub nende rahastamiseks 141 600 000 eurot, millest EL katab le 70 miljoni.
LIFE-keskkond (LIFE-Environment) 2006 raames sai komisjon koguni 464 taotlust. Vlja valiti tpselt 50 innovaatilist projekti 14 riigist kogumaksumusega 214 miljonit eurot, millest EL annab ligi 66 miljonit.

Eesti projekte toetust saanute hulgas pole. Peale Eesti ei toetatud liikmesriikidest kummaski valdkonnas ka htegi Leedu ja Kprose projekti. Uudistaja toimetamise lpuks ei nnestunud keskkonnaministeeriumi ametnikelt teada saada, kas toetusi ei taotletudki vi pudenesid ettepanekud selalt.

EC/Uudistaja





-
Mte pole uudne. Foto: Ott Luuk


Euroopa Komisjon esitas oma energiathususe ideed

Linud ndala lpul avalikustas Euroopa Komisjon detailse energiathususe tegevuskava jrgnevaks kuueks aastaks. Plaani rakendus peaks tagama, et aastal 2020 on energiatarve viiendiku vrra viksem, kui ta oleks plaani rakendamata.
EC energeetikavoliniku Andris Piebalgsi snul on eesmrk tarbida 390 miljonit tonni naftaekvivalenti vhem. See hoiaks kokku 100 miljardit eurot ja tagaks Euroopa Liidu Kyoto-kohustuste topelttitmise CO2 heite osas.
Vlja on toodud 70 tegevust, millest prioriteetsed on kmme. Lisatud on siduvad thususnuded elektri-, sooja- ja jahutusinstallatsioonidele, mille vimsus on alla 20 megavati; tehakse uusi pingutusi karmistada energiathususe makse. Hoiatatakse, et kui autotootjad ei saa suuda vabatahtlikult vetud kohustusi tita, kirjutatakse need seadusesse.

Esimesed reaktsioonid tegevuskavale on tstuse poolt olnud valdavalt toetavad.
Europarlamendi liige liberalist Chris Davies nimetab plaani komisjoni nrdimuskarjeks valitsuste pardunud katsete prast energia kokkuhoiu vimalusi ellu viia. Tema "roheline" kolleeg Claude Turmes lisab, et viiendik on absoluutne kohustuslik miinimum, mis tuleb saavutada, ja hoiatab valitsusi selle kava torpedeerimise eest.

ENDS





Islandlased pavad taas vaalu

Eelmisel ndalal teatas Island, et alustab uuesti tnduslikku vaalapki. Jrgmise aasta augustini vltava hooaja kestel kavatsetakse kttida 30 kbusvaala (Balaenoptera acutorostrata) ja 9 heeringavaala (Balaenoptera physalus). Esimene heeringavaal harpuuniti juba mdunud ndala lpul umbes 320 kilomeetrit saareriigi rannikust lne pool. Heeringavaal on rahvusvahelise looduskaitsehenduse IUCN nimekirjade jrgi endiselt ohustatud liik, kuid Islandi valitsuse snul on Phja-Atlandi populatsioon piisavalt suur jtkusuutlikuks kttimiseks.
Rahvusvaheline vaalapgikomisjon (IWC) pani tnduslikule vaalapgile moratooriumi 1986. aastal. Prast seda on Island vaalu pdnud vaid teaduslikel eesmrkidel. Kommertseesmrkidel lubab vaalu kttida veel vaid Norra.
Islandi kalavarude ministeeriumi otsust on laialdaselt kritiseeritud, kuna sellega avaldatakse IWC-le survet seada sisse ldised vaalapgikvoodid. Samas on vaalaliha jrele htviisi vhe nudlust nii Islandil kui ka mujal maailmas. Looduskaitsehenduste arvates on saareriigi valitsus jreleandmistega vaalakttidele oma maine asjatult mrinud.

Nature/National Geographic News





Viirusnakkus viib mlu

Mayo meditsiinikolledis (USA-s Minnesota osariigis) tehtud katsed annavad phjust oletada, et mitmed laialt levinud viirused vivad phjustada mluprobleeme. Kahtluse all on pikornaviiruste sugukond, millesse kuulub lastehalvatust phjustav polioviirus, aga ka tavalised klmetushaiguste tekitajad - rinoviirused ja enteroviirused.
Charles Howe juhitud uurimisrhm nakatas inimese polioviirusele lhedase haigustekitajaga hiiri. Geneetiliste omaprade tttu lks tbi neil halvatust phjustamata le. Selgus, et paranenud loomadel oli suuri raskusi varem selgeks pitud tee lbimisega labrintides ning ka aju-uuring nitas mluga seotud piirkondade kahjustusi.
Howe usub, et hiirte viirusel leitud omadusi vivad jagada ka inimese patogeenid, sealhulgas mned, mille gedate nakkuste all kannatab iga inimene keskmiselt paar-kolm korda aastas. Teadlase arvates vib gedate viirusnakkuste kuhjuv toime selgitada sagedasi mluprobleeme vanuritel, kellel neurodegeneratiivseid haigusi pole.

New Scientist





Darwini td igahele kttesaadavaks

Cambridge`i likooli projekti kigus pannakse evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwini (1809-1882) kogutud td ties mahus vlja Internetti. Vrgupaigas darwin-online.org.uk saab tasuta tutvuda kigi suure teadlase publikatsioonide ning ka mnede varem avaldamata ksikirjadega. Kik tekstid on paralleelselt saadaval elektroonilisel kujul vormistatuna ning originaaldokumendi kujutisena. Teoseid vib alla laadida isegi mp3-formaadis helifailidena. Lisatud on seni phjalikem Darwini bibliograafia ksikirjade kataloog ja hulk teadlase elu ja td peegeldavaid artikleid. T kib materjali tlkimisega teistesse keeltesse.

Seni on digitaliseeritud umbes 50 000 leheklge teksti ja 40 000 kujutist originaalvljaannetest. Praegu veebilehel toodud materjal moodustab ligikaudu poole sellest, mis peaks kttesaadav olema Darwini kahesajandaks snniaastapevaks.

BBC



KIIRKOMMENTAAR


-
Nitust uudistamas. Foto: Toomas Jriado


Loodusfotonitus: palju kiitust ja veidike irinat

Linud teisipeva htul oli KUMU suures saalis sakste seas mnusalt palju Eesti tuntumaid looduspiltnikke ja muidu looduseinimesi. Briti Nukogu ja hendkuningriigi saatkonna pingutus tuua Eestisse Briti loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja nitus "Loodusfoto 2005" on vrt limat kiitust. Tegemist on ju parimaist parimate piltidega kllap mitte ainult maailma suurimale, vaid ka mainekaimale loodusfotovistlusele saadetud 55 riigi loodusfotograafide 17 000 tst. Nagu avamisel otsesnu vlja eldi, sai see nn meile osaks vaid kuninganna visiidi tttu.

Vga petlik on vaadata, millised pildid sellisel mammutvistlusel eri klassides loorberitele juavad, ning ehk ka rahuldustundega tdeda, et ega meie pildistajate tid neist auhinnatutest just letamatud meahelad lahutagi. Olgu muide eldud, et eestlased on sellel vistlusel ka juba kaasa lnud, aga teadaolevalt kndinud seni poolfinaalini.
Sama moodi vrib esiletstu ka portreede kategoorias vitja, britt Alexander Mustardi kutsumine Eestisse. Tema pilt riffahvenast kaunistab ka seekordse nituse materjale. Ent Mustardil pole nd mitte ainult mulluse vitja, vaid ka tnavuse riiliikme kogemused.

Ometi: ks asi hiris mind nituse juures kohe pris tsiselt - ja see oli puhtvormistuslik. Igal pildil on nimelt saateks pris mahukas n.-. snniloo kirjeldus: mis asjaoludel ja kuidas pilt on tehtud. Judsin neid mingi hulga lbi lugeda ja vin kinnitada, et mnelgi juhul oli lugu lausa huvitavam kui pilt, teistel andis aga pildile mndagi juurde. Paraku on neid tekste lugeda rmiselt ebamugav: nad on sna vikese riftiga - ja riputatud sedavrd madalale, et nende uurimiseks tuleks prandale istuda.

ks pisike pipratera veel: kui loodustekste tlgivad loodusasju mitte teab mis hsti tundvad inimesed, tasuks td enne lppvormistust mnele teadjamale nidata. Siis poleks niteks inglise sna habitat, mille tlkimine vib testi vahel omamoodi phkel olla, nituse eestikeelsetesse tekstidesse lbivalt "asurkonnaks" mber pandud.
Aga alustades lpulauset stampvljendiga "vikestest puudustest hoolimata", lpetan siira soovitusega: minge ja vaadake kindlasti; aega on 12. novembrini!

Toomas Jriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012