Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Ungari 1956

Horisondil on 1956. aasta Ungari revolutsiooni 50. aastapeva puhul valminud spetsiaalne lisavljaanne, mis sisaldab tlkeartikleid ning Urmas Berezcki kommentaari praeguse olukorra kohta Ungaris.

Lisavljaanne juab tellijate ja ostjateni koos Horisondi korralise novembrinumbriga.
Praegu on huvilistel vimalik seda osta Horisondi toimetusest Tallinnas Laulupeo 2 (hind 20 krooni).

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


-
Rpina linnutorn. Foto: Toomas Jriado


Rpina poldri LIFE projekt saab lbi

31. oktoobril lpeb le kolme aasta kestnud Rpina poldri LIFE-Nature projekt Natura 2000 biotoopide kaitse Rpina poldril".
Kolme projektiaasta jooksul on LIFE projekti raames tehtud poldri elustiku ja elupaikade kompleksinventuur ja korraldatud seiret, maaomanike abiga on peaaegu kogu poldriala taas kasutusse vetud ja hooldatud, korraldatud on hulk avalikke ritusi, koolitusi ja linnuretki, vlja antud kolm hoiuala ja selle vrtusi tutvustavat trkist ning valminud Rpina poldri hoiuala Interneti-koduleht, loodud looduskaitseliste eesmrkidega mittetulundushing Rpina loodushoiu hing.
Silmaga nhtavast on LIFE projektiga seotud Perasoontsa ehk Peipsi ranna puhkeala korrastamine, vaatlustorni ja infostendide rajamine ning matkaraja korrashoid. Abiks rohumaade hooldamisel on projekti raames soetatud ja poldrile toodud 19 lihaveist. Kolme aasta jooksul on vlja ttatud Rpina poldri hoiuala kaitsekorralduskava, mis peab tagama ala loodussstliku majandamise ja vrtuste pikaajalise hoiu.
ks olulisemaid tegevusi on 175 hektari suuruse lindude psimrgala rajamine, mille tdega on alustatud. Lpetada tuleb see siiski vljaspool LIFE projekti: mrgala peaks lindude vastuvtmiseks olema valmis aprilliks.
Tna, 31. oktoobril, tutvustasid projekti viimasel avalikul ritusel kolme aasta jooksul tehtut Riho Kinks, Jaanus Kala, Tarmo Evestus, Aivar Leito, Teet Helm ja Arvi Lepisk. Seminar algas kell 15 Rpina vallavalitsuse saalis (Kooli 1).

Plvamaa keskkonnateenistus




Valiti parimad fotod Lnemere rannikust

Eesti ja Soome keskkonnaministeeriumi ja Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja koloogilise turvalisuse komitee korraldatud keskkonnafoto vistlusel oli edukas Eesti noor fotograaf Arvi Anderson.

Teist korda peetud vistluse "Lnemere rannikul" eesmrk oli leida uusi ja huvitavaid lesvtteid merest ja rannaaladest. Samuti soovisid korraldajad innustada inimesi kaitsma loodust ning mistma puhta elukeskkonna vajalikkust.
Vistlusel osales 59 autorit kokku 156 fotoga, neist ldises kategoorias 45 fotograafi ja noorte kategoorias (1988 vi hiljem sndinud) 14 fotograafi. Noorim piltnik oli 11- ning vanim 65-aastane.
"Konkursile esitatud fotodel oli jdvustatud Lnemere rannikuala erinevust ja kaunist loodust, kuid oli pilte ka risustatud ranna-aladest, 2005. aasta jaanuaritormist, naftareostusest," tles keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse broo peaspetsialist Carmen Raudsepp, hinnates vistluse nnestunuks. "Sellel aastal laekus fotosid poole rohkem kui mullu, suur tnu kigile osalejatele."
Vistlustde hindamisel arvestati nii kunstilist kui ka keskkonnaalast aspekti. 11. oktoobril peetud koosolekul valis Eesti rii (Urmas Tartes, Val Rajasaar, Anari Lilleoja ja Carmen Raudsepp) vlja 20 ldkategooria ja 8 noorte kategooria fotot, mis saadeti Helsingisse rahvusvahelisele riile hindamiseks. Peale selle otsustati anda keskkonnaministeeriumi eripreemiad ldkategoorias Hermes Sarapuule ja noorte hulgas Arvi Andersonile.
16. oktoobril valis rahvusvaheline rii Helsingis vlja kolm parimat mlemas arvestuses:

ldkategooria:

1. koht (700 EUR) Johan Andersoni foto "Saalis" (Soome),
2. koht (350 EUR) Kolovsky Zakleri foto "No name" (Venemaa),
3. koht (150 EUR) Dmitry Provotorovi "The Bank" (Venemaa).

Noored:

1. koht (300 EUR) Maxim Sukmanovi foto "Kronstadt's forts" (Venemaa),
2. koht (200 EUR) Arvi Andersoni foto "Naissaar" (Eesti),
3. koht (100 EUR) Arvi Andersoni foto "Hbesalu" (Eesti).

Auhinnatseremoonia toimub 1. novembril Helsingi linnahallis. Rahvusvahelisele riile hindamiseks esitatud fotodest koostatakse nitus, mida saab nha nii Soomes, Venemaal kui ka Eestis. Keskkonnaministeeriumisse juab nitus veel tnavu detsembris.

Keskkonnaministeerium




-


Prominente ja postkaarte

Eesti looduskaitse selts peab 3. novembril Tallinna tehnikalikooli aulas (Ehitajate tee 5) oma 40. aastapeva konverentsi "Eesti Looduskaitse Selts muutuvas ajas".
Eelinfo teavitab erakordselt esinduslikust esinejaskonnast: seltsi esimehe Juhan Telgmaa jrel peavad ettekande Arnold Rtel, Jaan Kaplinski, lo Vooglaid, Ene Ergma, Anto Raukas, Jri Martin ja Hardo Aasme. Laulma tuleb rahvusmeeskoor.
Konverentsiga samal peval laseb Eesti Post kibele nn. tervikasja, margiga postkaardi. Tavaliselt sellise jrjenumbriga snnipevade puhul postimaksevahendeid ei llitata.
rituse kava ELKS kodulehel

Uudistaja


KUHU MINNA


Reisile hdrojaama ja tuuleparki

Tartu keskkonnahariduse keskus korraldab keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarjas kolmanda siduna 2. novembril retke Keila-Joa hdroelektrijaama ja Pakri tuuleparki.
Ekskursiooni vltel saab uudistada ka Keila-Joa misa mbrust ja kia Pakri pangal. Buss vljub Tartu keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) hommikul kell 9. Sit on tasuta, aga enne on vaja ennast registreerida telefonil 736 6120 vi e-posti aadressil info@teec.ee.

TKKHK




Vereta jahi saak loodusmuuseumis

19. novembrini saab Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn) imetleda loomafotograafide mduvtmise "Vereta jaht 2006" paremaid tid. heksandat korda toimunud fotojaht peeti 19.-21. mail Saaremaal, RMK Kuressaare jahiala maadel. Osalenud 27 loodusfotograafi pildistasid mitmesuguseid loomi, taimi ja maastikke. Erilise hoolega otsiti tnavust jahilooma mkra, kelle tabamise eest nimetas ˛rii vereta jahi meistriks Jri Pere.
RMK ja Eesti loodusmuuseumi korraldatud ritust toetasid Overall Eesti AS, ilm.ee, ajakiri Eesti Jahimees, MT Loodusajakiri ja KIK.

Loodusmuuseum/ilm.ee


MAAILMAST


India linnukaitsjad ootavad toetust

Tuntud petitsioonilehekljele www.petitiononline.com on oma abipalve paigutanud India linnukaitsjad (www.petitiononline.com/kt110806/petition.html).
Muret tuntakse Ayurveda tervisekeskuse arenduse prast hel Kerala osariigi esinduslikumal mrgalal Kattampallys.
Tegemist on thtsate linnualade hulka valitud piirkonnaga, mida regulaarselt asustavate liikide seas on kaks hukuohus rvlindu: luna-konnakotkas (Aquila hastata) ja meilegi hsti teada suur-konnakotkas (Aquila clanga). Kattampally on oluline ka rgapardile (Anas querquedula): seal sulgib le he protsendi selle liigi maailma asurkonna isendeist. Knealune mrgala on htaegu ainus paik India lnerannikul, kus pesitseb haruldane ida-psujooksur (Glareola maldivarum).

petitiononline.com





Satelliidiandmeist annab mndagi jreldada

Soome tehnikauuringute keskuse VTT projekt Envimon arendab tarkvaravrgustikku, mis lubab Maa tehiskaaslaseilt laekuvast andmestikust vtta maksimumi. Muudest teabeallikaist lhtuva info koosttlus kosmosest laekuva materjaliga praegu katsetatakse; tid rahastab oma programmist rivimalused kosmosetehnoloogiast" phjanaabrite tehnoloogiaagentuur Tekes.

Niteks arendatakse projekti kigus leujutuste ja maalihete prognoosissteemi ning jolude thusamaid ennustusi talviseks navigatsiooniks. Metsatstusele on oluline saada teavet metsade puiduvaru kohta liikide kaupa. Liiklusseire vimaldab automaatssteemide abil parandada liiklusohutust ja muuta liiklus ladusamaks ohtlikel ristteedel. Aga satelliitidelt on vimalik jlgida niteks ka sgisvrvide muutusi Phja-Soomes.

Tekes





-
Joonistus: Ott Luuk


Hea seeneaasta ti radioaktiivse saaste pinnale

Norras seati ranged piirangud lammaste tapmisele, kuna leiti, et loomade liha on saastunud Ternobli katastroofist prineva radioaktiivse materjaliga. Norra kiirguskaitsekeskuse arvates on phjuseks niiskete ilmade tttu hulgaliselt kasvanud seened, mida lambad meelsasti sid.
Teadaolevalt koguneb seentesse mrksa enam radioaktiivsust kui taimedesse vi lihtsalt pinnasesse. Tnavu leiti lammastest le kahe korra rohkem radioaktiivset isotoopi tseesium-137 kui eelmistel aastatel. Kiirgusasjatundjaid llatas, et nii krge radiatsioonitase 20 aastat prast nnetust ldse vimalik on.
Talunikud peavad nd enne lammaste tapmist neid sltuvalt saaste tugevusest kuu vi kaks puhta sdaga toitma, et liha vastaks Norra turvanormidele.

New Scientist





Tee leevendab stressi

Inglise uurijad on ajakirjas Psychopharmacology ilmunud artiklis vitnud, et tassikesel teel on soodne mju stressihormoonidele meie organismis.
Kahte rhma jagatud 75 noort meessoost katsealust, regulaarset teejoojat, seirati kuus ndalat. Kigil neil tuli katseajaks loobuda tee-, kohvi- ja muude kofeiini sisaldavate jookide tavakohasest tarvitamisest. Selle asemel anti neile jooki, mis oli kll tee vrvi, kuid polnud muid harjumuspraseid tee omadusi, niteks lhna ja maitset. Poolel rhmal sisaldas jook tavaprase musta tee toimeaineid, teisel poolel aga mitte. Asjaosalised ise ei teadnud, mis koostisega jooki nad jid.
Mlemal rhmal tuli lbi teha hulk stressi tekitavaid lesandeid ja selle kigus jlgiti pidevalt vere kortisooli- ja vereliblede sisaldust, vererhku ja muid stressi sedastavaid nitajaid. Selgus, et ehkki stressiolukorda peegeldasid mlema rhma objektiivsed nitajad, taastus teejoojail katse-eelne olukord 50 minuti jooksul 47 protsendil, n.-. nullrhmas aga vaid 27 protsendil katsealuseist.
Professor Andrew Steptoe' snul saadi sel moel kinnitus traditsiooniliselt ammu teada arvamusele, et must tee on thus stressi leevendaja.

University College London



KIIRKOMMENTAAR


vi hoopis ilma ilmata meil tuleb lbi ajada

Tavaliselt pole mul phjust ilmauudiseid kuigi pingsalt jlgida: kuulan korra hommikul raadiost ja vaatan htul telerist, ongi kik. Reedel, 27. oktoobril aga oli - juba ammu oli plaanis, et sidan selle peva htul bussiga Hiiumaale. Enne mere taha minekut tuleb mul Tartust Tallinna juda, niiviisi pean oma otsused tegema sna varakult.
Hommikul sai seljakott pakitud ja bussijaama pakihoidu taritud: prognoos polnud sugugi pris lootusetu. Siiski oli kahtlus hinges ja nii ma aina raadiot kuulasingi. Suur oli mu hmming, kui kuulsin armsast Vikerraadiost tund tunni jrel sna-snalt sama ennustust. Keskpeval, kui oli testi viimane hetk otsustada - aga keskpevauudised olid edastanud ikka tpselt sama snumi -, helistasin Rohukla sadamasse ja ksisin, kas nende arvates on lootust, et htune kiirbussiga praam vlja lheb. Sain vastuseks, et kui raadio ilmateade enam-vhem ige on, siis on see vga vhe tenoline"

Eks siis saigi prast seljakott taas koju tagasi viidud. htlasi kuulasin Vikerraadio ilmasnumeid edasi; viimast korda kell 17. Alates kella 9-st polnud ei sisu ega snastus raasugi muutunud Aga praam kiirbussiga lks kell 18.30 Rohuklast Heltermaa poole ometi teele
Ega midagi vga hullu juhtunud; pev hiljem judsin minagi sihile. Ja seegi on mulle arusaadav, et torm ongi ettearvamatu: ilmselt ei saa ka parimate ilmamudelitega ennustada, mis segastes ilmaoludes tunni-paari prast juhtuda vib. Ometi on hsti veider kuulata raadiost tundide viisi ht ja sama tegelikult mittemidagitlevat ilmateadet - seda eriti tormipeval, kui kik kogu aeg muutub ...

Toomas Jriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012