Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. oktoober 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Ungari 1956

Horisondil on 1956. aasta Ungari revolutsiooni 50. aastapäeva puhul valminud spetsiaalne lisaväljaanne, mis sisaldab tõlkeartikleid ning Urmas Berezcki kommentaari praeguse olukorra kohta Ungaris.

Lisaväljaanne jõuab tellijate ja ostjateni koos Horisondi korralise novembrinumbriga.
Praegu on huvilistel võimalik seda osta Horisondi toimetusest Tallinnas Laulupeo 2 (hind 20 krooni).

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


-
Räpina linnutorn. Foto: Toomas Jüriado


Räpina poldri LIFE projekt saab läbi

31. oktoobril lõpeb üle kolme aasta kestnud Räpina poldri LIFE-Nature projekt „Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril".
Kolme projektiaasta jooksul on LIFE projekti raames tehtud poldri elustiku ja elupaikade kompleksinventuur ja korraldatud seiretöö, maaomanike abiga on peaaegu kogu poldriala taas kasutusse võetud ja hooldatud, korraldatud on hulk avalikke üritusi, koolitusi ja linnuretki, välja antud kolm hoiuala ja selle väärtusi tutvustavat trükist ning valminud Räpina poldri hoiuala Interneti-koduleht, loodud looduskaitseliste eesmärkidega mittetulundusühing Räpina loodushoiu ühing.
Silmaga nähtavast on LIFE projektiga seotud Perasoonõtsa ehk Peipsi ranna puhkeala korrastamine, vaatlustorni ja infostendide rajamine ning matkaraja korrashoid. Abiks rohumaade hooldamisel on projekti raames soetatud ja poldrile toodud 19 lihaveist. Kolme aasta jooksul on välja töötatud Räpina poldri hoiuala kaitsekorralduskava, mis peab tagama ala loodussäästliku majandamise ja väärtuste pikaajalise hoiu.
Üks olulisemaid tegevusi on 175 hektari suuruse lindude püsimärgala rajamine, mille töödega on alustatud. Lõpetada tuleb see siiski väljaspool LIFE projekti: märgala peaks lindude vastuvõtmiseks olema valmis aprilliks.
Täna, 31. oktoobril, tutvustasid projekti viimasel avalikul üritusel kolme aasta jooksul tehtut Riho Kinks, Jaanus Kala, Tarmo Evestus, Aivar Leito, Teet Helm ja Arvi Lepisk. Seminar algas kell 15 Räpina vallavalitsuse saalis (Kooli 1).

Põlvamaa keskkonnateenistus




Valiti parimad fotod Läänemere rannikust

Eesti ja Soome keskkonnaministeeriumi ja Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee korraldatud keskkonnafoto võistlusel oli edukas Eesti noor fotograaf Arvi Anderson.

Teist korda peetud võistluse "Läänemere rannikul" eesmärk oli leida uusi ja huvitavaid ülesvõtteid merest ja rannaaladest. Samuti soovisid korraldajad innustada inimesi kaitsma loodust ning mõistma puhta elukeskkonna vajalikkust.
Võistlusel osales 59 autorit kokku 156 fotoga, neist üldises kategoorias 45 fotograafi ja noorte kategoorias (1988 või hiljem sündinud) 14 fotograafi. Noorim piltnik oli 11- ning vanim 65-aastane.
"Konkursile esitatud fotodel oli jäädvustatud Läänemere rannikuala erinevust ja kaunist loodust, kuid oli pilte ka risustatud ranna-aladest, 2005. aasta jaanuaritormist, naftareostusest," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse büroo peaspetsialist Carmen Raudsepp, hinnates võistluse õnnestunuks. "Sellel aastal laekus fotosid poole rohkem kui mullu, suur tänu kõigile osalejatele."
Võistlustööde hindamisel arvestati nii kunstilist kui ka keskkonnaalast aspekti. 11. oktoobril peetud koosolekul valis Eesti žürii (Urmas Tartes, Val Rajasaar, Anari Lilleoja ja Carmen Raudsepp) välja 20 üldkategooria ja 8 noorte kategooria fotot, mis saadeti Helsingisse rahvusvahelisele žüriile hindamiseks. Peale selle otsustati anda keskkonnaministeeriumi eripreemiad üldkategoorias Hermes Sarapuule ja noorte hulgas Arvi Andersonile.
16. oktoobril valis rahvusvaheline žürii Helsingis välja kolm parimat mõlemas arvestuses:

Üldkategooria:

1. koht (700 EUR) Johan Andersoni foto "Saalis" (Soome),
2. koht (350 EUR) Kolovsky Zakleri foto "No name" (Venemaa),
3. koht (150 EUR) Dmitry Provotorovi "The Bank" (Venemaa).

Noored:

1. koht (300 EUR) Maxim Sukmanovi foto "Kronstadt's forts" (Venemaa),
2. koht (200 EUR) Arvi Andersoni foto "Naissaar" (Eesti),
3. koht (100 EUR) Arvi Andersoni foto "Hõbesalu" (Eesti).

Auhinnatseremoonia toimub 1. novembril Helsingi linnahallis. Rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitatud fotodest koostatakse näitus, mida saab näha nii Soomes, Venemaal kui ka Eestis. Keskkonnaministeeriumisse jõuab näitus veel tänavu detsembris.

Keskkonnaministeerium




-


Prominente ja postkaarte

Eesti looduskaitse selts peab 3. novembril Tallinna tehnikaülikooli aulas (Ehitajate tee 5) oma 40. aastapäeva konverentsi "Eesti Looduskaitse Selts muutuvas ajas".
Eelinfo teavitab erakordselt esinduslikust esinejaskonnast: seltsi esimehe Juhan Telgmaa järel peavad ettekande Arnold Rüütel, Jaan Kaplinski, Ülo Vooglaid, Ene Ergma, Anto Raukas, Jüri Martin ja Hardo Aasmäe. Laulma tuleb rahvusmeeskoor.
Konverentsiga samal päeval laseb Eesti Post käibele nn. tervikasja, margiga postkaardi. Tavaliselt sellise järjenumbriga sünnipäevade puhul postimaksevahendeid ei üllitata.
Ürituse kava ELKS kodulehel

Uudistaja


KUHU MINNA


Reisile hüdrojaama ja tuuleparki

Tartu keskkonnahariduse keskus korraldab keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarjas kolmanda sõiduna 2. novembril retke Keila-Joa hüdroelektrijaama ja Pakri tuuleparki.
Ekskursiooni vältel saab uudistada ka Keila-Joa mõisa ümbrust ja käia Pakri pangal. Buss väljub Tartu keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) hommikul kell 9. Sõit on tasuta, aga enne on vaja ennast registreerida telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

TKKHK




Vereta jahi saak loodusmuuseumis

19. novembrini saab Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn) imetleda loomafotograafide mõõduvõtmise "Vereta jaht 2006" paremaid töid. Üheksandat korda toimunud fotojaht peeti 19.-21. mail Saaremaal, RMK Kuressaare jahiala maadel. Osalenud 27 loodusfotograafi pildistasid mitmesuguseid loomi, taimi ja maastikke. Erilise hoolega otsiti tänavust jahilooma mäkra, kelle tabamise eest nimetas ˛ürii vereta jahi meistriks Jüri Pere.
RMK ja Eesti loodusmuuseumi korraldatud üritust toetasid Overall Eesti AS, ilm.ee, ajakiri Eesti Jahimees, MTÜ Loodusajakiri ja KIK.

Loodusmuuseum/ilm.ee


MAAILMAST


India linnukaitsjad ootavad toetust

Tuntud petitsioonileheküljele www.petitiononline.com on oma abipalve paigutanud India linnukaitsjad (www.petitiononline.com/kt110806/petition.html).
Muret tuntakse Ayurveda tervisekeskuse arenduse pärast ühel Kerala osariigi esinduslikumal märgalal Kattampallys.
Tegemist on tähtsate linnualade hulka valitud piirkonnaga, mida regulaarselt asustavate liikide seas on kaks hukuohus röövlindu: lõuna-konnakotkas (Aquila hastata) ja meilegi hästi teada suur-konnakotkas (Aquila clanga). Kattampally on oluline ka rägapardile (Anas querquedula): seal sulgib üle ühe protsendi selle liigi maailma asurkonna isendeist. Kõnealune märgala on ühtaegu ainus paik India läänerannikul, kus pesitseb haruldane ida-pääsujooksur (Glareola maldivarum).

petitiononline.com





Satelliidiandmeist annab mõndagi järeldada

Soome tehnikauuringute keskuse VTT projekt Envimon arendab tarkvaravõrgustikku, mis lubab Maa tehiskaaslaseilt laekuvast andmestikust võtta maksimumi. Muudest teabeallikaist lähtuva info koostöötlus kosmosest laekuva materjaliga praegu katsetatakse; töid rahastab oma programmist „Ärivõimalused kosmosetehnoloogiast" põhjanaabrite tehnoloogiaagentuur Tekes.

Näiteks arendatakse projekti käigus üleujutuste ja maalihete prognoosisüsteemi ning jääolude tõhusamaid ennustusi talviseks navigatsiooniks. Metsatööstusele on oluline saada teavet metsade puiduvaru kohta liikide kaupa. Liiklusseire võimaldab automaatsüsteemide abil parandada liiklusohutust ja muuta liiklus ladusamaks ohtlikel ristteedel. Aga satelliitidelt on võimalik jälgida näiteks ka sügisvärvide muutusi Põhja-Soomes.

Tekes





-
Joonistus: Ott Luuk


Hea seeneaasta tõi radioaktiivse saaste pinnale

Norras seati ranged piirangud lammaste tapmisele, kuna leiti, et loomade liha on saastunud Tšernobõli katastroofist pärineva radioaktiivse materjaliga. Norra kiirguskaitsekeskuse arvates on põhjuseks niiskete ilmade tõttu hulgaliselt kasvanud seened, mida lambad meelsasti sõid.
Teadaolevalt koguneb seentesse märksa enam radioaktiivsust kui taimedesse või lihtsalt pinnasesse. Tänavu leiti lammastest üle kahe korra rohkem radioaktiivset isotoopi tseesium-137 kui eelmistel aastatel. Kiirgusasjatundjaid üllatas, et nii kõrge radiatsioonitase 20 aastat pärast õnnetust üldse võimalik on.
Talunikud peavad nüüd enne lammaste tapmist neid sõltuvalt saaste tugevusest kuu või kaks puhta söödaga toitma, et liha vastaks Norra turvanormidele.

New Scientist





Tee leevendab stressi

Inglise uurijad on ajakirjas Psychopharmacology ilmunud artiklis väitnud, et tassikesel teel on soodne mõju stressihormoonidele meie organismis.
Kahte rühma jagatud 75 noort meessoost katsealust, regulaarset teejoojat, seirati kuus nädalat. Kõigil neil tuli katseajaks loobuda tee-, kohvi- ja muude kofeiini sisaldavate jookide tavakohasest tarvitamisest. Selle asemel anti neile jooki, mis oli küll tee värvi, kuid polnud muid harjumuspäraseid tee omadusi, näiteks lõhna ja maitset. Poolel rühmal sisaldas jook tavapärase musta tee toimeaineid, teisel poolel aga mitte. Asjaosalised ise ei teadnud, mis koostisega jooki nad jõid.
Mõlemal rühmal tuli läbi teha hulk stressi tekitavaid ülesandeid ja selle käigus jälgiti pidevalt vere kortisooli- ja vereliblede sisaldust, vererõhku ja muid stressi sedastavaid näitajaid. Selgus, et ehkki stressiolukorda peegeldasid mõlema rühma objektiivsed näitajad, taastus teejoojail katse-eelne olukord 50 minuti jooksul 47 protsendil, n.-ö. nullrühmas aga vaid 27 protsendil katsealuseist.
Professor Andrew Steptoe' sõnul saadi sel moel kinnitus traditsiooniliselt ammu teada arvamusele, et must tee on tõhus stressi leevendaja.

University College London



KIIRKOMMENTAAR


… või hoopis ilma ilmata meil tuleb läbi ajada …

Tavaliselt pole mul põhjust ilmauudiseid kuigi pingsalt jälgida: kuulan korra hommikul raadiost ja vaatan õhtul telerist, ongi kõik. Reedel, 27. oktoobril aga oli - juba ammu oli plaanis, et sõidan selle päeva õhtul bussiga Hiiumaale. Enne mere taha minekut tuleb mul Tartust Tallinna jõuda, niiviisi pean oma otsused tegema üsna varakult.
Hommikul sai seljakott pakitud ja bussijaama pakihoidu taritud: prognoos polnud sugugi päris lootusetu. Siiski oli kahtlus hinges ja nii ma aina raadiot kuulasingi. Suur oli mu hämming, kui kuulsin armsast Vikerraadiost tund tunni järel sõna-sõnalt sama ennustust. Keskpäeval, kui oli tõesti viimane hetk otsustada - aga keskpäevauudised olid edastanud ikka täpselt sama sõnumi -, helistasin Rohuküla sadamasse ja küsisin, kas nende arvates on lootust, et õhtune kiirbussiga praam välja läheb. Sain vastuseks, et „kui raadio ilmateade enam-vähem õige on, siis on see väga vähe tõenäoline"

Eks siis saigi pärast seljakott taas koju tagasi viidud. Ühtlasi kuulasin Vikerraadio ilmasõnumeid edasi; viimast korda kell 17. Alates kella 9-st polnud ei sisu ega sõnastus raasugi muutunud … Aga praam kiirbussiga läks kell 18.30 Rohukülast Heltermaa poole ometi teele …
Ega midagi väga hullu juhtunud; ööpäev hiljem jõudsin minagi sihile. Ja seegi on mulle arusaadav, et torm ongi ettearvamatu: ilmselt ei saa ka parimate ilmamudelitega ennustada, mis segastes ilmaoludes tunni-paari pärast juhtuda võib. Ometi on hästi veider kuulata raadiost tundide viisi üht ja sama tegelikult mittemidagiütlevat ilmateadet - seda eriti tormipäeval, kui kõik kogu aeg muutub ...

Toomas Jüriado





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet